1-06-14685\10

Kriminaalasi nr. 1 – 06 - 14685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Loit Rõuk ja Marga Tulp prokuröri: Ave Eisel kaitsja: Toomas Alp osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 01.03.2007 a., 25.05.2007 a., 30.05.2007 a., 22.11.2007 a. 29.11.2007 a. ja 18.12.2007 a. P.H, ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 3.29.09.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 a. vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks. 4.27.12.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 10000 krooni Viibib vahi all alates
2. maist 2006 a. süüdistusasja KarS § 121, § 113 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: P.H on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta 19.05.2006 a. ajavahemikul 11.00 kuni kella 21.57, viibides alkoholijoobe seisundis korteris XXX, pani toime oma ema TV tapmise, nimelt lõi kannatanut kätega pea, ülajäsemete ja keha piirkonda, tekitades kannatanule surma põhjustanud eluohtlikud tervisekahjustused – pea kinnise tömbi trauma ilma koljuluude murdudeta: kõvakelmealuse verevalumiga, piirdunud värske pehmekel-me verevalumiga paremal pool kiiru-oimusagara piirkonnas, värske peaaju põrutuse kolletega paremas kiirusagaras; ägeda peaaju turse; värsked verevalumid mõlemal pool oimulihastes ja va-sakul pool kõõlustanu pehmetes kudedes; verevalumid kõõlustanul paremal pool kiiru-kukla piirkonnas; vasakul pool otsmiku-oimu piirkonnas ja paremal pool oimu-kiiru-kukla piirkonnas; põrutushaavad suunurgas ja alahuulel; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol. Samuti esinesid kannatanul mitteeluohtlikud tervisekahjustused: ebakorrapärase kujuga nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja kehatüvel ning triipjad paralleelsed nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel. TV suri saadud eluohtlike tervisekahjustuste tagajärjel sündmuskohal. Seega P.H oma tegevusega pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. tapmise. Samuti tema 2006 a. alguses, viibides korteris XXX, läks kallale HK ja lõi teda kaks korda näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega P.H oma tegevusega pani toime KarS §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav P.H end talle inkrimineeritud tapmise toimepanemises süüdi ei tunnista, kuid tunnistab end täielikult süüdi KarS § 121 järgi toimepandud kuriteos. Kaitsja samuti leiab, et tapmises esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, kannatanu K suhtes toimepandud kuriteos süüdistus on põhjendatud. Süüdistatav P.H annab ütlusi K suhtes toimepandud teos. Nimetatud juhtum toimus 2005 a. suvel kui ta tuli koju ning HK, kelle ema oli tema ema hooldaja, rääkis tema emaga köögis. Ta arvas, et K tuli uuesti emalt raha välja pressima, sest seda tegi ka varem. Ta oli napsune ja seetõttu toimuski juhtum Kiga. Pärast juhtumit ta vabandas Ki ja viimase ema ees. Lepituseks andis H emale pudeli viina. Samuti annab ütlusi ema tapmisega talle esitatud seonduva süüdistuse kohta. Ta elas koos emaga ühises korteris ja suhted emaga olid väga head. Ema oli invaliid, kuid viimasel ajal ei jaksanud midagi teha. Vahel olid omavahelised tülid aga seda juhtus ka teiste inimeste vahel. Koos emaga umbes aasta tagasi hakkas usklikuks ja käis koos emaga koguduses ning kolm kuud enne juhtumit laskis emaga end ristida. Ema tarvitas ohtralt alkoholi, peaaegu iga päev jõi kanget õlut. Vahel tarbis ka tema koos emaga õlut, kuid
3. mail jõi koos emaga ka viina. Emaga juhtunu päeval kell 12 ta käis töövestlusel ja sai haljastusse töökoha. Pärast töövestlust ta ostis pudeli viina ja emaga joodi päris kiiresti pudel tühjaks. Seejärel, umbes poole tunni pärast ema ostis veel ühe pudeli viina. Teise viina joomise ajal ema jäi päris purju. Eelmisel päeval ta tuli töölt ja leidis ema põrandal lamamas ja triikimislaud oli peal. Ema jutust sai aru, et ema oli kaks korda kukkunud. Ta teadis, et emal olid tasakaaluhäired.
4. mail ta ei näinud ema kukkumist, kuid kuulis ema kahte kukkumist WC-s. Emal oli suur kehakaal ja ema jutu järgi jalad libisevad all ning tihti kukkus. Harukordset kukkumisega ei olnud. Pärast WC-s kukkumist ema tuli tuppa ja koos jõid viina edasi ning ema jäi põhimõtteliselt diivanil istudes magama. Ta vaatas telekat. Emal hakkas ninast verd jooksma ja ta pühkis vere algul käega, siis käterätikuga. Emal oli kõrge vererõhk ja ninast verejooksu oli esinenud ka varem. Tal hakkas igav ja ütles emale, et läheb jalgrattaga sõitma ja ema noogutas. Sõitma läks kella 16 paiku ja tagasi tuli enne kella
5. Ema oli ikka istuvas asendis diivanil ja magas. Mõne aja pärast ta püüdis ema äratada, kuid ei ärganud ning jooksis järgmisel korrusel elava ema hooldaja juurde. Hooldaja ütles, et ema magab sügavalt ja las magab. Mõne aja pärast ta tahtis minna magama ja püüdis ema äratada, kuid tundis, et ema on külm ja jooksis uuesti hooldaja juurde. Hooldaja palvel kohale kutsutud kiirabi konstateeris ema surma. Sel päeval oli emaga väga hea suhe, sest ta sai endale töökoha. Ema löönud ei ole. Sündmuskohale sõitnud politseinikud šantazeerisid teda ja ähvardati selles, et ta on suures jamas. Öeldi, et ta peksis emalt raha välja ja saab selle eest 10 – 15 aastat. Teda süüdistati ema tapmises ja ei uskunud, et teda võetakse vahi alla, sest ta pole ema tapnud. Kannatanu HK annab ütlusi, et ta elab süüdistatavaga samas majas ja põhimõtteliselt enne sündmust V ei tundnud. Tema ema ja süüdistatava ema olid sõbrannad. 2006 a. al-gul ta läks V juurde kohvi laenama. Rääkis V Eero emaga III korrusel nende kor-teri trepikojas ja järsku Eero tuli korterist välja ning esimese raksu lõi kohe talle rusikaga vastu nina. Ta ei mäleta, mitu lööki oli, kuid ninast hakkas verd jooksma ja riided said veriseks. Ta teab, et Eero ema oli äärmiselt hea inimene. Ta kuulis, et Eero ema oli surnuks pekstud, kuid ei tea, kelle käest seda kuulis. Eero emaga pole Eerost juttu olnud, kuid on kuulnud enda emalt, et Eero ema väga hoolitses Eero eest. Eero ema oli tema emale ütelnud seda, et Eero ükskord ikka-gi tapab ema. Väga võimalik, et niimoodi ta ütlus, kuid tema mälu on halb. Ta on Eero ema juu-res üldse käinud 2-3 korda kas raha laenamas või võlgu tagastamas. Kannatanu EL annab ütlusi, et TV oli tema kaksikõde. Õe tervis oli väga halb, käed – jalad värisesid, oli vaga haige. Õe närvid olid väga haiged, seljavalud, ostis kogu aeg südamerohtusid, viimasel ajal tervis oli väga vilets. Õe kodus oli meeletu hulk rohtusid. Vii-mati nägi õde esmaspäeval ja laupäeval helistati talle ning öeldi õe tapmisest. Talle tundus, et õde tarvitas alkoholi. Eerot viimase 15-20 aasta jooksul on näinud üldse 7 –l korral. Õde elas Mustamäel ja selles korteris on ta käinud ainult kolmel korral. Tal on jäänud mulje, et Eerol ei ole kunagi raha, sõi närvitablette oli depressioonis, istus voodis ja tekk oli üle pea. Invaliiduse saamisel Eero sõi peotäite kaupa rohtusid. Õde hoidis oma poega. Arvatavasti ajal kui Eero oli joobnud olekus, läks vist kurjaks. Ükskord õde ütles, et poeg oli teda löönud, kuid järgmisel hommikul oli põlvili ja palus andestust. Ema ja poeg õhtuti jalutasid koos ja õde kaitses poega tema ees. Eerol oli kunagi ka pere. Tema tegeles õe matustega ja tsiviilhagi nõuet kellegi vastu ei esita. Tunnistaja LT annab ütlusi, et ta elab süüdistatavaga samas majas ja on süüdistatavat näi-nud kaks korda. Esimest korda nägi süüdistatavat P.Ht 05.09.2005 a. Sel päeval ta väl-jus korterist ja III –IV korruse vahelisel trepimademel lamas üks naine ja oli üleni sinine. Naise kõrval oli üks mees, kes kägistas seda naist kõrist. Ta hakkas ütlema ja mees laskis naise lahti. Tal oli kiire ja läks lifti, samal ajal korterist väljus naabrinaine ja hakkas lamavat naist trööstima. Kuulis veel maas lamavalt naiselt, et tahtis teda tappa. Sel momendil ta ei teadnud maas lamavat naist ega viimase juures olnud meest. Hiljem sai teada, et see mees oli süüdistatav, kuid ta ei saa kinnitada, et maas lamavaks naiseks oli Eero ema ja meheks Eero. Teist korda nägi P.Hlut ja tema ema 2006 a. kevadel, mil nad väljusid majast. Ta rääkis nendega juttu ja ema ning poja suhted olid sõbralikud. Eero läks sel korral jalgrattaga sõitma. Tunnistaja LN annab ütlusi, et ta elab süüdistatavaga ühes trepikojas ja tunneb süüdis-tatavat kui naabrit. Ta on naabriga suhelnud ainult tere ütlemisega. Ta arvab, et elas koos oma emaga ja olid väga viisakad. Vahel proua on karjunud appi ja ta on paar korda neile ütelnud, et leppige omavahel ära ning see juhtus viimati 2006 a. alguses. Tunnistaja KM annab ütlusi, et P.H on tema eksabikaasa ja abielu lahutati umbes 8 a. tagasi. Abielust on poeg. Abielu lahutuse põhjuseks oli Eero poolt alkoholi tarbimine ja vahel kätele liiga suure voli andmine s.o. kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Samuti oli vägivaldne poja suhtes ja selle eest karistati Eerot. Eero ema tarvitas ka alkoholi. Teab, et Eero omab invaliidsust ja tarvitab ka narkootikume. Tunnistaja EV annab ütlusi, et Eero on tema poeg ja elas koos emaga. Ta oli Eero emast lahutatud ja elas neist eraldi. Ta teab, et eksabikaasa oli invaliidsuspensionil väga raske puudega inimene. Võttis väga palju rohtusid, oli astmahaige. Nii poeg kui poja ema käisid tema käest raha küsimas. Ta pidi kinni maksma pojale paigutatud alkoholivastase ampulli hinna. Nii poeg kui ka tema ema tervisliku seisundi tõttu ei oleks tohtinud alkoholi tarvitada, kuid seda nad ikka tarvitasid. Tunnistaja NP annab ütlusi, et ta töötab kiirabihaiglas arstina. Umbes 2 a. tagasi ta kutsuti Mustamäele ühte korterisse. Korteris oli kaks meest ja üks naine. Diivanil oli is-tuvas asendis naise laip. Kiirabi konstateeris naise surma. Laibal olid seljas mustad, määrdunud riided ja silma all oli väike hematoom ning ninast oli verd tulnud. Korter oli kraamimata ja ei ol-nud väga korras. Olid pudelid ja toit. Korteris ta arvas, et naine oli surnud ise. Laibal palju vigas-tusi ei olnud. Tunnistaja MJ poolt eeluurimisel antud ütlused avaldatud Mustamäe Polikliiniku perearstikeskuse perearsti tõendi nr. 35 alusel, kuna MJ viirusjärgne seisund, nõrkus, pea-ringlus. Patsient ei välju korterist ja on voodis. Ütlustest nähtub, et ta tunneb TVt 4-5 aastat ja viimase hooldaja on alates 2004 a. T oli napsuviga küljes ja tarvitas alkoholi koos pojaga. Tihti hakkas alkoholi tarvitamine reedel ja lõppes pühapäeval või esmaspäeval.
6. 05 kella 10 ajal tuli TV tema poole ja küsis 500 krooni laenuks. Kella 11 ajal ta viis selle raha V ja nii ema kui ka poeg olid kained. T nägu oli korralik. Ta lahkus ja kella 21-22 paiku tuli tema juurde alko-holijoobes olev P.H ja kutsus kohe alla, sest emaga on midagi juhtunud. TV oli istuvas asendis diivanil ja arvas, et T magab, kuid nägu oli sinine. Eero ütles, et pole ema peksnud ja Eero käed olid verised ning viimane pühkis ema näolt verd. Ta arvas, et T magab ja läks oma korterisse, sest varemgi on sellist asja olnud, et purjus olekus T magab. Umbes 30 minuti pärast Eero kutsus ta uuesti alla korterisse. Ta katsus T pulssi ja tuvastas surma. Ta kutsus politsei ja varsti saabus ka politsei. Tuba oli üldiselt korras, samuti köök. Köögis laual olnud kaks viinapudelit pani valamu alla. Eero mainis, et emaga jõid kaks pu-delit viina. T ja poja vahel on ka varemgi selliseid juhtumeid, kus Eero üritab oma ema kä-gistada või lämmatada. Umbes 2005 a. sees see tuli T jutuks. Kohtusse edastatud süüdistusakti kohaselt P.H 19.05.2006 a. ajavahemikul kella 11.00 kuni kella 21.57 viibides alkoholijoobe seisundis, korteris XXX, pani toime oma ema tapmise s.o. lõi kannatanut kätega pea, ülajäsemete ja keha piirkonda, tekitades kannatanule surma põhjustanud eluohtlikud tervisekahjustused, samuti 2006 a. alguses, viibides korteris, läks kallale HKja lõi teda kaks korda näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasja materjalidega analüüsimisel ja kontrollimisel ning kohtuistungil menetlusosaliste poolt antud ütlustega kohus tuvastas alljärgneva: -konstaabli ettekandest nähtuvalt sündmuskohal elutoa diivanil oli TV laip. Vasak näopool oli verevalumeid täis, samuti oli verd diivani ees põrandal. Korteris otseseid rüselus- ja võitlusjälgi polnud. P.H oli alkoholijoobes, koos emaga alkoholi tarvitanud ja ema kukkus koridoris / t.l. 3 /; -sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt koridoris välisukse juures oleval nagil ripuvad vihmavari ja puidust nui, millest viimane ja köögikapist kolm viinapudelit võetud kaasa. Elutoas muude asjade hulgas seisab ka jalgratas. TV laip poolistuvas asendis diivanil. Lai-bal parema näo poolel ebaühtlase intensiivsusega naha verevalumid. Näo koljuluud komplemisel katki. Nina avades punast vedelat verd + sündmuskoha fototabel / t.l. 4 – 10 /; -ekspertiisimääruses eksperdile esitatud küsimustest on küsitud ka kannatanu surma põhjust ja milline kannatanule tekitatud kehavigastusest põhjustas surma. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt eksperdi poolt laibal diagnoositud pea kinnine tömp trauma ilma koljuluude murdudeta, samuti ebakorrapärase kujuga nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja kehatüvel. Triipjad paralleelsed nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel. Eksperdi arvamuse kohaselt TV surma põhjuseks on eluohtlik tervisekahjustus – pea kinnine tömp trauma ilma koljuluude murdudeta ja see trauma võis olla tekitatud elavale inimesele tömbi vä-givalla toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemega pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse. Samuti eksperdi arvamuse kohaselt mitte eluohtlikud ülajäse-metel paiknevad vigastused võivad olla saadud enesekaitse käigus. Laiba verest leiti 2, 87 pro-milli etanooli, mis vastab elaval inimesel raskele alkoholijoobele + laiba fototabel / t.l. 28 – 41 / -joobemeditsiini tuvastamise akti kohaselt 20.05.2006 a. öösel P.H tuvastati keskmise astme alkoholijoove / t.l. 45 /; -kahtlustatava P.H 19.05.2006 a. vormistatud kinnipidamise protokollist nähtuvalt P.H kinnipidamise aluseks oli vägivalla tundemärkidega / peksmisjälgedega näo- ja keha piirkonnas ) TV surnukeha / t.l. 48, 49 /; -P.H kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt eksperdi arvamusel haavad põlvedel võisid tekkida varem kui 19-20.05.2006 a., samuti ei saa välistada, et muud vigastused võisid saada 19-20.05.2006 a. / t.l. 71 – 73 /; -26.05.2006 a. kella 11.20 kuni 12.20 kuulati P.H üle ja samal päeval ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt sündmuse kirjeldus korteris toimunu kohta kestis ainult 7 minutit s.o. alates kella 13.10 kuni 13.17 ja uurimistoiming lõppes kell 13.18 / t.l. 82 – 84 /; -P.H poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ta ostis viina peale töövestlust s.o. pärast kella
7. Esitatud süüdistuse kohaselt ta oli juba kell 11 alkoholijoobes, kuigi tunnistaja MJ oma ütlustega kinnitas, et sel kella ajal Eero ja TV olid kained. -esitatud süüdistuse kohaselt P.H alates kella 11-st kuni 21.57 peksis ema kätega, kuigi politsei ettekande kohaselt korteris otseseid rüselus- ja võitlusjälgi polnud; -P.H ütlustest nähtub, et juhtum HKiga toimus 2005 a. suvel, kuid HKi ütlustest juhtum toimus 2006 a. algul. Kohtuistungil tuvastatuga ja kriminaalasja materjalidest lähtuvalt HK ei pöördunud aval-dusega politsei poole selles, et P.Hekitas temale füüsilist valu. See juhtum fikseeriti Ki 26.05.2006 a. ülekuulamise protokollis, mil ta kuulati üle TV juhtumiga. Kohtuistungil P.H tunnistas end süüdi HKi löömises, kuid P.H ütluste alusel juhtum toimus hoopis 2005 a. suvel. Kannatanu HK kinnitas oma ütlustega ka te-ma vastu toimunut, kuid juhtum olevat toimunud 2006 a. algul. Kuigi kohtueelse menetluse käi-gus ei ole tuvastatud konkreetselt P.H poolt toimepandud teo aega HKi suhtes, kohus tuleb nii P.H kui ka Ki ütlustest lähtuvalt järeldusele, et P.H pani HKi suhtes toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ema tapmise süüdistuses KarS § 113 järgi P.H end süüdi ei tunnistanud. Eksperdi arvamuse kohaselt TV surm saabus pea kinnise tömbi trauma tagajärjel ilma koljuluude murdudeta s.o. hulgalistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemega/ -tega pea erinevatesse anatoomilistesse piirkondadesse, kuid kohtueelse menetluse käigus leiti, et kahtlustus ja süüdistus P.H vastu tuleb esitada selles, et ta pani ema tapmise toime kannatanu pea, ülajäsemete ja keha piirkonda kätega löömisega, mille tagajärjel tekitas kannatanule surma põhjustanud eluohtlikud tervisekahjustused. Esitatud süüdistuse kohaselt P.H viibis kella 11-st kuni 21.57-ni korteris ja selle aja jooksul, olles alkoholijoobes, peksis ema kätega pea, ülajäsemete ja keha piirkonda ning tekitas kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused - pea kinnise tömbi trauma ilma koljuluude murdudeta. Eksperdi arvamuse kohaselt mitteeluohtlikud tervisekahjustused võisid olla saadud enesekaitse käigus. Politsei ettekande kohaselt elutoa diivanil TV laip. Kiirabi sõnul olid osa vigastusi värsked ja osa vanad. Korteris otseseid rüselus- ja võitlusjälgi polnud. Samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabelis fikseeritu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused ega muud asjaolud ei viita korteris toimunud kaklusele, seega ka enesekaitsele. Samuti kriminaalasja materjalidega ega kohtuistungil tuvastatuga ei leidnud kinnitust eksperdi arvamus, et laiba pea kinnine tömp trauma ilma koljuluude murdudeta võis olla tekitatud elavale inimesele tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest kõvade piiratud pinnaga esemega/ -tega pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse. Kinnitust on leidnud TV laibast tehtud fotodel nähtavad verevalumid laiba mõlemal põsel, kuid otsmikul mingeid vigastusi ei ole näha. Kohtuistungil kriminaalasjas kogutud materjalidest lähtuvalt ja istungil antud ütlustest tuvastati, et TV oli invaliid, tema veres oli 2, 87 promilli alkoholi, koos pojaga päeval enne T surma saabumist kahe pudeli viina tarvitamist ja seda, et TVl oli kõrge ve-rerõhk ja vahel ka kukkus. Kannatanu õe kinnituse kohaselt T oli väga haige ja armastas tarvitada alkoholi ning õel oli jalgade värisemist. T poolt alkoholi tarvitamist kinnitasid ka teised tunnistajad. Kohtuistungil P.H eitas ema peksmist kätega ja tapmist. Kohus ei saa väljuda esitatud süüdistuse raamidest ja kohtuistungil kogutuga ei leidnud kinnitamist, et P.H oleks kätega ema peksnud. Samuti ei leidnud kinnitamist ka eksperdi väide, et mitteeluohtlikud vigastused võisid tekkida enesekaitse käigus. Ülaltoodust lähtuvalt kohtuistungil tuvastatuga ei leidnud kinnitamist P.H-le esitatud süüdistus selles, et kätega peksmise tagajärjel saabus ema surm, s.o. pani toime tapmise. Kuid kohtuistungil tuvastati kriminaalasjas kogutud materjalidest kui ka vahetult ülekuulamistega, et TV tarvitas koos pojaga kaks pudelit viina, TVl tuvastati 2, 87 pro-milli suurune alkoholijoove, samuti see, et TV tarvitas tihti alkoholi, oli invaliid ja tema jalad värisesid ning vahel ka kukkus. Kohtuistungil P.H kinnitas, et sel päeval ema kukkus kaks korda WC –s ja neid väiteid ei ole muude tõenditega ümber lükatud. Kohtu-eelse menetluse ajal jäetud kontrollimata P.H väide töövestlusel käimisest ja samuti viina ostmise aeg ja seda ei olnud võimalik kohtuistungil ka ümber lükata. Ülaltoodust lähtuvalt P.H tuleb õigeks mõista KarS § 113 järgi. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd KarS § 121 järgi toimepandud kuriteos, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel P.H kriminaalkorras karistatust, vahi all viibimise aega, puhtsüdamlikku kahetsust, tervislikku seisundit, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Majandusliku olukorra ja tervisliku seisundi kohaselt kohus leiab, et P.H tuleb vabastada sundraha tasumisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 311 - § 313, § 314, § 315 kohus otsustas: 1 Õigeks mõista P.H KarS § 113 järgi. 2 Süüdi tunnistada P.H KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 29.09.2003 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra 10 ( kümme ) kuud 29 ( kakskümmend üheksa ) päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud 29 ( kakskümmend üheksa ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
8. maist 2006 a. Mõistetud karistuse kandmisega vabastada P.H koheselt kohtusaalis vahi alt s.o.
9. detsembril 2007 a. Tõkend – vahistamine – tühistada 2 Kohtukulud – ekspertiisitasu – summas 77645 krooni hüvitada riigieelarvest 3 Kaitsjatasu summas 7646.40 krooni hüvitada riigieelarvest. 4 Asitõendid ja videosalvestis kohtuotsuse jõustumisel hävitada 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri / Rahvakohtunikud / allkirjad /