1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1- 07-2325 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2007.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1

§-de 25 lg1,2 ja 113 järgi avalikul kohtuistungil üldmenetluses Prokurör Süüdistatav Svetlana Maripuu T.V ik. xxx, Kaitsja Kokkuleppel jurist Harland Paas Kannatanu esindaja Jurist Ants Kuningas RESOLUTSIOON 2 Süüdi tunnistada T.V kuriteos

§-de 25 lg1,2 ja 113 mõista karistuseks vangistus kuus

§ 68alusel arvata T.V poolt eelvangistuses viibitud aeg 13. märtsist 2007.a. kuni 15. märtsini 2007.a., so. kolm

§ 74alusel jätta T.V-le mõistetud karistusest kuus

§ 74

lg1 ja 75 alusel on T.V kohustatud katseajal täitma järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et T.V’ le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. T.V anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. T.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja otsuse täitmisele pööramiseni endiseks, siis tõkend ära jätta. T.V-le mõistetud ja tema poolt koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust hakata lugema päevast mil ta ilmub karistuse kandmisele kinnipidamiskohta või päevast mil politsei teostab tema kinnipidamise ja karistuse kandmisele suunamise. Välja mõista T.V-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 9000 (üheksa tuhat ) krooni ja muu menetluskuluna ekspertiisitasud kokku 11825 (üksteist tuhat kaheksasada kakskümmend viis ) krooni (kohtupsühhiaatriaekspertiis 4950.00 krooni; kohtupsühholoogia 4000.00 krooni, kohtuarstlik 2875.00 krooni). Sundraha ja muu menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida „ T.V , 1-07-2325, sundraha“; „ T.V, 1-07- 2325, ekspertiisitasud“. Sundraha ja muu menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid- eraldi pakendis olevad nuga ja kannatanu noaaukudega särk jätta kriminaalasja 3 juurde. Kannatanu A. M.’i tsiviilhagi jätta läbivaatamata, selgitades kannatanule, et tal on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist 02. oktoobrist 2007.a. alates. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Kristel Pedassaar Kohtunik Elve Lepik rahvakohtunik Tervik kohtuotsus on koostatud 02. oktoober 2007.a. Eino Kirs rahvakohtunik T.V on kohtu alla antud süüdistatuna kuriteos

§ 118

p1 järgi süüdistatuna selles, et tema 12.märtsil 2006.a kella 04.30 ajal Kuressaare linnas Tallinna tn asuva ööklubi Kodulinna Lokaal ees lõi neljal korral A. M.ile noaga rindkere piirkonda, tekitades sellega A. M.ile torkevigastused paremal õlal, rindkere piirkonnas ja alakõhul, sisemise rindkerearteri vigastuse ja verirind, millised vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes A. M.ile tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani T.V toime

§ 118p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuliku menetluse ajal prokurör muutis T.V süüdistust kuriteos, milline oli kvalifitseeritud

§ 118

p1 järgi, süüdistuseks kuriteos

§-de 25 lg1,2 ja 113 järgi. 4 Muudetud süüdistuse kohaselt süüdistatakse T.V selles, et tema 12.märtsil 2006.a kella 04.30 ajal Kuressaare linnas Tallinna tn asuva ööklubi Kodulinna Lokaal ees lõi tahtlikult omavahelise tüli käigus neljal korral A. M.ile eelnevalt kodunt kaasa võetud noaga rindkere piirkonda: ühel korral paremasse õlga, kahel korral noaga südame piirkonda ja ühel korral alakõhtu, s.o elutähtsasse piirkonda, tekitades sellega A. M.ile 1,5-2 cm torkevigastused paremal õlal, rindkere piirkonnas-rinnaku alumise nurga kõrval, vasakul eesmisel kaenlajoonel roidekaare all ja vasakul alakõhul, sisemise rindkerearteri vigastuse ja verirind, tekitades kannatanule tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise isiku tahtlikus korduvas noaga löömises rindkeresse elutähtsate organite piirkonda ja sellega isiku elu ohtu seadmises, pani T.V süüdistuse kohaselt toime

§ 25lg-te 1 ja 2 – § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tapmiskatse. Nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil on T.V ennast kannatanu A. M.i korduvas noaga löömises süüdi tunnistanud, aga selles osas, et oma tegude eest saaks ta vastust kanda, ta ennast süüdi ei tunnista, kuna tegu ennast ei mäleta. Arvestades varasemaid konflikte A. M.iga, pelgas ta kannatanut ja püüdis kannatanuga konflikte vältida. Seda tegi ta ka sellel korral, kui noaga löömine toimus. Ta püüdis sel õhtul A. M.ist eemale hoida, kuid A. M. ei andnud talle selleks võimalust ja nii see asi juhtus. Prokurör pidas kohtulikus menetluses uuritud tõenditega tõendatuks T.V süü kuriteos

§-de 25 lg1,2 ja 113 järgi. T.V egevus vastab nimetatud süüteokoosseisule, teo õigusvastasust- ja süüd välistavad asjaolud puuduvad Prokurör leiab, et T.V karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57

alusel puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

§ 58järgi puuduvad.

Prokurör taotleb T.V süüdi tunnistamist kuriteos

§-de 25 lg 1,2 ja 113 järgi ning mõista temale karistuseks vangistus kaheksa

§ 68alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.

märtsist kuni 15. märtsini 2006.a. , so. 3 päeva karistusaja hulka. Kohtuotsuse jõustumisel süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld ära jätta. Välja mõista T.V-lt sundraha ja menetluskuludena ekspertiisitasud. Asitõendid jätta kriminaalasja juurde. Kannatanu A. M. ja tema esindaja nõustusid prokuröri seisukohtadega ja leidsid , et kannatanu tsiviilnõude võib jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. T.V kaitsja leiab, et tema kaitsealuse süüdistus tapmiskatses on oma sisult ebaõige, kuna on formaalselt üles ehitatud ainult kohtualuse tegevusele, s.o. tegu on kvalifitseeritud ainult läbi kohtualuse teo objektiivse külje, seejuures on jäetud kõrvale ülejäänud asja tehioludesse puutuv ja kohtualuse teo subjektiivne külg. T.V ei ole kogu sündmuse toimumise ajal käitunud kordagi agressiivselt vaid agressiivsem pool oli kannatanu A. M.. T.V tegi sel korral kõik konflikti vältimiseks, soovis lahkuda ööklubist ilma A. M.iga kohtumata, konflikti ei oleks tekkinud, kui kannatanu A. M. ei oleks taksosse istunud süüdistatavat rünnanud. Kaitsja on veendunud, et T.V tegutses kannatanu A. M.’ i ründe tõrjumisel selgelt hädakaitse seisundis. T.V ise ei mäleta juhtunust noaga löömise asjaolusid ja seega on tema tahtluse olemasolu teo toimepanemisel äärmiselt raske kindlaks teha. Tulenevalt nii kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist kui kohtupsühholoogia ekspertiisiaktist oli T.V kontroll oma tegevuse üle nõrgenenud ja alanenud, T.Vegutses impulsiivselt. Kaitsja palub T.V süüdistuses

§ 25lg1 ja 2 ning 113 järgi õigeks mõista.

Kaitsja leiab, et T.Vegutses hädakaitse – ja piiratud süüdivuse seisundis, ning kui kohus leiab, et tema tegevuses on muu kuriteo koosseis, siis tuleks T.V suhtes kohaldada

§ 60

sätteid ja mõista karistus alla seaduses sätestatud alammäära, ehk siis vangistus alla alammäära ühes karistusest tingimusliku vabastamisega

§ 73sätteid kohaldades.

Karistuse mõistmisel T.V-le tuleks kaitsja arvates arvestada ka asjaoluga, et T.V on 5 tegutsev ärifirma, et seonduvalt firma tegevusega on ta seotud rahaliste kohustustega. Kohtu seisukoht Kohus olles viinud läbi kohtuliku uurimise leiab, et T.V süüdistus temale süüks arvatud kuriteos

§-de 25 lg1,2 ja 113 järgi on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtulikul arutamisel on kohus uurinud järgmisi poolte poolt esitatud tõendeid: Kuressaare Haigla Sihtasutuse õiendit, millest nähtub, et 12.03.2006.a. kell 05.15 saabus Kuressaare Haigla SA valevtuppa A. M.. Isik oli kerges alkohoolses joobes ja tal tuvastati saabumisel järgmised tervisekahjustused: neli torkevigastust, nendest esimene paremas õlas; teine vasaku roidekaare all, kolmas vasakul alakõhus, neljas rindkeres rinnakust vasakul. Viimasest tingitud südamevigastus. Patsient eluohtlikus seisundis ja suunati erakorraliselt SA Põhja-eesti Regionaalhaigla Mustamäe Korpusse (tl.7); Asitõendit – T.V poolt politseile üleantud noa vaatlusprotokolli ja fotosid sinna juurde (tl.90-91). Vaatlusprotokollist ning fotodest nähtub, et T.V poolt politseile üleantud noa üldpikkus on 176 mm, tera pikkus on 63 mm ja laius 18 mm. №a käepide on kaetud valkjat värvi isoleerpaelaga. №a tera vasakpoolsel küljel on tera otsast ca 15 mm kaugusel verekahtlased jäljed ; Asitõendit- kannatanu A. M.il seljas olnud särgi vaatlusprotokolli ja fotosid sinna juurde (tl.92-94). Vaadeldud särgil on näha kokku neli torkeauku; Isiku kohtuarstlikku ekspertiisimäärust- ja kohtuarstlikku ekspertiisiakti nr 18 03.04.2006.a. (tl.8-9; 72-75), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositi A. M. vigastusi paremal õlal, rindkere piirkonnas ja alakõhul, sisemine rindkerearteri vigastus ja verirind. Vigastused võivad olla saadud eelandmetes märgitud ajal (12.03.2006) torkamisest teravaotsalise esemega. Vigastuste morfoloogiliste iseärasuste (haavaservade ja- nurkade iseloom) kirjelduse puudumise tõttu ekspertiisiks esitatud ravidokumentides ei ole kohtuarstlike meetoditega võimalik täpsemalt kindlaks teha, millise esemega nad tekitati, samas ei saa ka välistada, et vigastused võivad olla tekitatud ekspertiisimäärusele lisatud fotol kujutatud noaga. A. M. esinenud vigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse;

1. märtsil 2006.a teostatud isiku – T.V- läbivaatuse protokolli ja fotosid ning lisaskeemi sinna juurde (tl.101-103). Protokollist nähtub, et T.V parema käe nimetissõrme otsas oli tema kinnipidamisel lõikevigastus/haav; Kannatanu A. M.i ütluseid. Kannatanu tunneb süüdistatavat T.V viimase õe kaudu. T.V õega olid temal rohkem kui sõbrasuhted. Kannatanu ütluste kohaselt väljus ta 13.03.2006.a. õhtul kella kümne paiku kodust ja oli alguses pubis Mõnus Villem, siis läks ta klubisse Diva. Õhtu jooksul tarbis ta nii valget viina, kui viina kokteile, väidab et oli küll alkoholi tarvitanud, kuid kontrollis oma käitumist. Divast läks ta edasi klubisse Privileeg. Uksest sisenedes nägi ta T.V , kellel ta käskis sealt kiiresti ära minna. T.V ajas ta minema sellepärast, et
2. septembril 2005.a. tuli T.V kambaga talle kallale, selle kamba poolt löödi tookord teda ka pudeliga. Vastuseks lõi ta tookord T.V käega näkku, mille eest ta on ka kriminaalkaristuse saanud. T.V talle midagi vastanud ja lahkus. Seejärel läks ta koos J. P. ja A. T. Ööbaari poole. Ööbaaris sees ta ei käinud. Jõudes Ööbaari juurde nägi ta, kui T.V sisenes Ööbaari ees olevasse taksosse-mikrobussi. T.V sisenes taksosse küljeuksest, mis oli lokaali poole. F. V. oli juba taksosse läinud. Autos oli veel taksojuht. Ta soovis T.V-ga asjad selgeks rääkida ja selleks läks ta takso juurde, pani oma käe taksoukse peale, et T.V ei saaks ust kinni tõmmata ja käskis tal taksost välja tulla. Selle peale näitas T.V pluusi alt oma nuga, tõstis pluusi üles ja ütles, et tal on nuga. Nuga oli T.V pükste taskus. See oli väiksemat sorti pistnuga. Seejärel midagi rohkemat ütlemata lõi T.V teda rindkere piirkonda. Ta tunnetas esimest lööki nagu rusikahoopi kõhtu vasakule poole ega saanud aru, et see oli noaga löödud. Esimese löögi saamise hetkel T.V istus kohe takso ukse kõrval ja tema seisis bussiukse vahel käsi ukse peal Pärast T.V 6 esimest lööki haaras ta T.V-st kinni ja tõmbas ta taksost välja, sel hetkel lõi T.V teda teist korda veel ja siis pärast lööki kukkus ise. Kui T.V püsti tõusis, siis lõi ta teda veelkord noaga ja ilmselt ka kõhu piirkonda. Kuhu see löök tabas kannatanu täpselt ei mäleta. Siis ta nägi T.V käes nuga. Ta ütles seejärel teistele lähedal olijatele, et sai nuga. Selle aja sees istus T.V taksosse ning sõitis ära. Kannatanu kinnitab, et tema ise T.V kordagi ei löönud ega teinud ise ka mingeid löömisliigutusi T.V suunas. Ta tahtis ainult T.V-ga asjad sirgeks rääkida, see jutt oli seotud T.V ja tema sõpradega varem asetleidnud konfliktidega. Et T.V poolt tekitatud haavadest jooksis palju verd, siis lasi ta kutsuda kiirabi, kuid enne tuli T.V sõidutanud takso tagasi ja viis ta haiglasse. Kriminaalasja raames ei ole ta kahjutasunõuet esitanud, kuna ei ole kõiki kahjusid veel kokku arvestanud ja loodab ka, et ehk saavutab selles osas süüdistatavaga kokkuleppe. №alöökidest saadud tervisekahjustused annavad veel käesoleval ajalgi tunda kiire väsimusena, ei tohi raskusi tõsta. Kannatanu eitab T.V korduvaid ähvardamisi nii sel õhtul kui varasemalt, kuid kinnitab, et 2005.a sügisel oli kahel korral temal T.V venna ja T.V endaga konflikt; Kannatanu A. M.i poolt politseile esitatud avaldust süüdlase kriminaalvastutusele võtmiseks temale tekitatud kehavigastuste eest, milles antud selgitused põhilises osas kattuvad kohtuistungil antud ütlustega (tl.3-5); Tunnistaja J. P. ütluseid. J. P. ütluste kohaselt oli ta tol õhtul, kui toimusid kriminaalasjas kirjeldatud sündmused oma seltskonnaga väljas. Öösel kella 2-3 ajal sai ta kokku A. M.iga ööklubis Diva. A. M. ütles, et ta oli näinud ööklubis tema „vanu sõpru“ T.V ja K. S.a. Seejärel läksid nad Ööbaari. Ööbaari ees nägid nad seismas taksot, milles istus T.V. Ta läks koos A. M.’ iga takso juurde ja A. M. ütles T.V-le , et viimane tuleks taksost välja. T.V tuli taksost välja ja siis läks A. M.i ja T.V vahel kakluseks. Tunnistaja arvates lõi T.V esimesena, ta nägi ühte lööki ja see T.V öök tabas A. M.i kõhu piirkonda. Kuna A. M. seisis seljaga tunnistaja poole, siis ta toimunut täpselt ei näinud, kuid pärast seda kui takso koos T.V-ga oli ära sõitnud, oli A. M.il särk kõhu piirkonnas verine. Asi ise toimus võrdlemisi kiiresti, maksimaalselt poole minuti jooksul (takso juurde jõudmisest kuni takso ära sõitmiseni).A. M. ütles, et ta sai T.V-lt nuga ja rääkis kolmest haavast. A. M.i ja T.V omavahelise konflikti põhjuseks nimetab tunnistaja asjaolu, et kunagi oli T.V löönud A. M.i pudeliga silma alla; Tunnistaja A. T.e ütluseid. A. T.e ütluste kohaselt sai ta tol korral 2006.a. märtsikuus kokku A. M.iga Kuressaare linnas asuva ööklubi Diva ees ja koos suundusid nad Ööbaari. Nendega koos oli J. P.. Kuna A. M. nägi Ööbaari ees taksosse istuvat T.V, siis läks ta T.V-ga rääkima. A. M. püüdis takistada T.V taksosse istumast. T.V sai siiski taksosse istuda ja A. M. seisis takso ukse vahel püüdes T.V-ga rääkida. Kuna ta seisis eemal (3-4 meetrit), siis ta A. M.i ja T.V jutu sisu ei kuulnud, kuid nägi, et ühel hetkel lõi T.V A. M.i kõhu piirkonda. Lööke oli mitu. Kui A. M. vajus taksoukse pealt tagasi, siis nägi ta T.V käes nuga. Nuga ei paistnud suur olevat, nii umbes 10 cm pikk. №aga löömise hetkel istus T.V taksos. Tunnistaja ütluste kohaselt oli löögi hetkel nuga T.V paremas käes. Seejärel tõmmati takso uks kinni ja auto sõitis ära. A. M. hoidis kõhust kinni ja rind ning kõht olid tal verised. A. M. ütles, et ta sai nuga . Kohalolijad kutsusid kiirabi, kuid ennem tuli kohale seesama takso, milline T.V ära viis ja viis nüüd A. M.i ka haiglasse. Tunnistaja ei näinud, et kannatanu A. M. oleks T.V löönud. A. M. soovis lihtsalt, et T.Vuleks autost välja ja nad saaksid omavahel asjad selgeks rääkida; Tunnistaja K. S.’ a ütluseid. K. S. ütluste kohaselt kusagil 2006.a märtsikuus tavalisel nädalavahetusel läks ta koos sõpradega, kelle hulgas oli ka T.V ööklubisse Privileeg. Ühel hetkel tuli Privileegi kannatanu A. M., kes hakkas T.V-ga õiendama mingi varem asetleidnud kakluse pärast. Seepärast otsustasid nad minna lähedal asuvasse Öölokaali (Ööbaari). Alkoholi tarvitasid nad ka, kuid mõõdukalt. A. M.i ennast ta Öölokaalis ei näinud, küll oli aga seal temaga seotud tegelasi. Ühel ajal kutsus T.V takso ja nad koos F. V.iga läksid takso juurde. Hetkel kui Andres oli takso juures, jooksis tema juurde kannatanu A. M. ja hakkas kätega vehkima. Mingil hetkel M. lõpetas vehkimise ära. Ta kuulis ka kuidas A. M. nõudis T.V-lt mingit võlga. 7 F. oli kõigepealt taksosse istunud, siis Andres ja tunnistaja istus ette ning nad sõitsid minema. Taksos avastas T.V, et tal oli nuga käes. T.V enda käsi oli ka verine, näpuotsas oli haav. Nad sõitsid T. T. juurde. Tunnistaja arvab, et T.V sai aru, mis oli juhtunud, kuna ta ütles, et tal on vaja advokaat leida. Kuna T.V arvas, et ta Saaremaalt advokaati ei leia, siis sõitsid nad koos Tallinna advokaati otsima. T.V väitis, et A. M.i noaga löömise hetke ta ei mäleta, kuid ta oli kindel, et just tema oli A. M.i noaga löönud; Tunnistaja F. V.i ütluseid. F. V.i ütluste kohaselt sai ta 2006.a. märtsikuus ühel õhtul Ööbaaris kokku oma tuttavatega kelle hulgas oli ka T.V. See kokkusaamine oli kuskil kella 3-4 paiku öösel. Baaris istusid nad ja ajasid juttu ning otsustasid siis minna T. T. juurde. T.V tellis takso, kui takso ette tuli , siis hakkas K. S. kunde kohale istuma ja tema istus juhi seljataha. T.V oli ka just taksosse istumas, üks jalg oli juba autos, kui ta nägi, et keegi jooksis auto poole. Üks tulijatest oli A. M.. A. M. tuli T.V juurde ja M. kas tõukas T.V või lõi, T.V kaotas korraks tasakaalu, vahepeal lendas T.V mobla maha. Nad kaklesid. Oli mingist võlast jutt . Tunnistaja istus siis autosse ja T.V ka ning siis ütles A. M., et näe nuga. Ta vaatas siis A. M.i poole ja nägi, et viimase kõht oli verine ja T.V poole vaadates nägi ta , et T.V käsi oli verine. Nad sõitsid sealt kohe taksoga minema T. juurde; Tunnistaja A.O. ütluseid. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta sel õhtul tööl taksojuhina. Varahommikul ühel ajal helistas temale T.V ja soovis taksot Öölokaali ette. Ta sõitiski kohale ja parkis taksobussi Öölokaali ette ninaga pargi poole. Bussi istus T.V, kuid kusagil 5 minutit tuli tal oodata ülejäänud T.V seltskonda. Ühel hetkel tekkis mingi konflikt bussi juurde tulnud A. M.i ja bussis olnud T.V vahel. Mõlemad vehkisid kätega üks ühelpool bussi ust ja teine teisel pool ust. A. M. tuli bussi juurde ülekäigu rajalt üle tee. Kähmlus kestis lühikest aega, ta ei vaadanud seda ja ta sõitis varsti kohe sealt minema. Ta viis T.V ja temaga kaasas olnud isikud Pargi äärde ning sõitis ise Ööbaari juurde tagasi. Sealt viis ta A. M.i, kelle kõht oli verine ja kes ütles, et ta oli nuga saanud, haiglasse; Tunnistaja A. M. ütluseid. A. M. ütluste kohaselt on T.V tema endine elukaaslane. Kooselu lõppes 2006.a. algupoolel. Kui kriminaalasja sündmused toimusid, siis nad enam koos ei elanud aga suhtlesid omavahel. Kannatanu A. M.i tunnistaja ei tunne. 2006.a. märtsikuus ühel lauapäeva varahommikul 05.-05.30 ajal tuli T.V tema juurde. Ta oli endast väljas ja rääkis vähe. Ei tundunud purjus olevat. Ta rääkis, et A. M.iga oli kakluseks läinud, et ta oli enda kaitseks nuga kasutanud ja ei soovinud rohkem sellel teemal rääkida. Ta näitas ka nuga millega ta oli A. M.i löönud ning pani selle noa tema juures lauasahtlisse. T.V enda sõrm oli ka vigastatud ja see oli kinniseotud. Järgmise päeval kella 11-12 ajal läks T.V ema juurest ära, kuhu ta läheb, ei öelnud. Nuga jäi lauasahtlisse, kuni politsei tuli peale T.V vahistamist noale järgi; Süüdistatava T.V enda ütlusteid
3. märtsil 2006.a. juhtunu kohta. T.V võtab omaks kannatanu A. M.’ i korduva noaga torkamise, kuid väidab samas, et kannatanu noaga torkamise asjaolusid ta ei mäleta. Kuna ta ei mäleta noaga löömise momenti siis leiab süüdistatav, et ta ei saa ka toimepandu eest vastutust kanda. Kannatanu A. M. on süüdistatavale tuttav juba varasemast ajast, kuid viimastel aastatel on temal ja ta vennal olnud A. M.i ning tema sõpradega mitu konflikti. Nuga hakkas ta kaasas kandma alates
4. septembrist 2005.a., kui oli konflikt kannatanuga. Kuna ta arvas, et kannatanu võib talle kallale tulla, siis hakkaski ta jope või pükste taskus kodus olnud väikese käepidemega lahtise lühikese teraga nuga kaasas kandma. №aga tahtis ta vajadusel hirmutada. Pärast seda septembrikuist kaklust hakkas kannatanu sageli temaga ühendust võtma, lubas teda maha lüüa, tahtis konflikti lahendada ja temaga kokku saada. Konflikt kannatanuga sai alguse sellest, kui süüdistatava vend kakles A. M.iga ning ta läks nendele vahele. Miks kannatanul ja vennal konflikt tekkis väidab süüdistatav mitteteadvat. A. M. nõudis temalt ka raha mingi kakluse eest. 12.03.2006.a. läks ta paari sõbraga klubisse Privileeg. Klubis nägi ta baarileti ääres kannatanu A. M.i, kes hakkas kohe ähvardama ja lubas ta venna maha lüüa. Küsimusele, kas ta Privileegis ka alkoholi tarvitas, vastas süüdistatav, et ei tea – võib-olla. Kuna ta 8 ei soovinud A. M.’ iga suhelda läks ta lähedal asuvasse Öölokaali (Ööbaari). Õhtu jooksul tarvitas ta ka alkoholi – kuni neli väikest pitsi viina ja umbes kolm pudelit lahjat õlut. Lokaalist soovis ta ära minna ning helistas siis tuttavale taksojuhile A.O.le. Sõita soovis ta T. T. juurde. Lokaalist lahkumisel oli kell 03.00-04.00 vahel. Lokaalist läks ta välja koos K. S. ja F. V.iga. Lokaalist väljumise hetkel ta A. M.i ei pannud tähele. Edasist väidab süüdistatav mitte mäletavat. Mäletama hakkab sellest hetkest, kui oli T. T. juures ja tema sõrme seoti kinni. Näpul oli haav, mis jooksis verd. Siis kuulis ta K. S.lt ja F. V.ilt, et oli noaga A. M.i löönud ja ilmselt selle löömise käigus ka oma sõrme vigastanud. T. T. juurde oli temaga koos tulnud ka K. S. ja F. V.. Nuga oli tal taskus vist ja kui ta seejärel läks üksinda T. juurest oma tüdruksõbra A. M. juurde, siis pani ta noa tema juurde lauasahtlisse. Ta rääkis ka A.le, et oli A. M.i noaga löönud. A. M. juurest otsustas ta koos sõbraga minna Tallinnasse advokaati otsima, kuna ta sai teada, et oli kannatanut noaga löönud. Tallinnast tuli ta tagasi järgmine päev ja siis läks ta koos valitud kaitsjaga H. Paasiga politseisse, noa andis ta ka ise politseile üle. T.V ütluste kohaselt on ta seoses varasemate konfliktidega kannatanuga pöördunud politseisse, kuid sealt ta abi ei ole saanud. T.V ütluste kohaselt varem tal mälulünki ei ole olnud, kuid seekord ta sündmustest midagi ei mäleta vaid teab juhtunust teiste jutu järgi. Samas ei eita ta , et A. M.il esinenud vigastused on tema põhjustatud. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti (tl.107-111). Kohtupsühhiaatriaekspertiis on teostatud T.V suhtes
5. juunil ja
6. juulil 2006.a. Teostatud ekspertiisi tulemusel on eksperdid jõudnud järeldusele, et T.V ei esine vaimse tervise häireid ja neid ei esinenud ka kuriteo toimepanekul. Ekspertide arvates on tegemist amneesia simuleerimisega. See arvamus tugineb uuritava: a) käitumisel ekspertiisil – kontakt pole vaba. Vastused küsimustele olid umbmäärased ja napid ja vasturääkivad. b) esimesel ja teisel ekspertiisil esitatud küsimuste vastustes esineb lahknevusi. Kusjuures teisel ekspertiisil sarnanevad vastused rohkem uuritava sõprade seletuskirjas olnud ütlustega. c) Paaril korral väljendas uuritav ennast nii sõnaliselt kui žestides nii nagu väljendatakse oma isiklikke muljeid, mitte teistelt kuuldud informatsiooni. T.V on oma vaimse seisundi tõttu võimeline esinema kohtus ja karistust kandma. Hingelise erutuse seisundile on iseloomulik teadvuse kontrolli nõrgenemine käitumise üle, mitte väidetav amneesia. Seega ei saa antud juhul väita, et uuritav oleks pannud teo toime afekti seisundis. Arvestades antud juhtumi keerukust, soovitavad nad läbi viia ka kohtupsühholoogiline ekspertiis. Kohtupsühholoogiaekspertiisimäärust (tl.112-113) ja kohtupsühholoogiaekspertiisi akti 25.09.2006.a. (tl.114-117). Vastavalt ekspertiisimäärusele on ekspertide käsutusse ekspertiisi tegemiseks antud kriminaaltoimiku materjalid ning kahtlustatav T.V . Ekspertidele on esitatud vastamiseks küsimused: 1) millised on T.V individuaalpsühholoogilised isikuomadused ning kas sellised isikuomadused võisid mõjutada T.V käitumist temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal? 2) Kas T.V viibis temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal füsioloogilises afektis või mõnes teises psüühilises seisundis? Ekspertide vastused nendele küsimustele on olnud järgmised : 1) T.V isikuomadused mõjutasid tema käitumist inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal. T.V individuaalpsühholoogiliseks eripäraks on madal stressitaluvus ja kohanemisvõime, vähene suhtlemiskompetentsus (sh. vähene tähelepanuvõime detailide suhtes) ja oskamatus lahendada konflikte. Inkrimineeritava teo toimepanemise päeval reageeris T.V tekkinud olukorrale psühholoogiliselt eemaldumise ja taganemisega. Eelpool loetletud tegevused ei andnud oodatud tulemust, mistõttu arenes uuritaval pikaajalise hirmu tõttu emotsionaalse erutuse seisund. Hirmuga kaasnes väljapääsmatuse tunne. Emotsionaalne erutuse seisundis kontroll oma käitumise ja teo tagajärje üle alanes ning uuritav tegutses impulsiivselt lüües korduvalt A. M.i noaga (erinevatesse kehapiirkondadesse). Vastuseks tekkinud olukorrale kasutas uuritav 9 psühholoogilise kaitsemehhanismina väljatõrjumist, mis põhjustas emotsionaalselt raskete elamuste unustamise. 2) T.V viibis temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal hirmupõhisest pikaajalisest stressist tingitud emotsionaalse erutuse seisundis, mis ei küündi afektini, kuid mõjutas tema käitumist. Prokuratuuri loal kriminaalasja menetluse lõpetamise määrust 19.02.2007.a., millest nähtub, et 02.11.2005.a. alustati menetlust

§ 121tunnustel selles, et 09.09.2005.a.

öisel ajal tungiti Kuressaare linnas kallale J. P.le ja põhjustati talle kehavigastusi. J. P. oli läinud appi A. M.ile, keda peksid vennad A. ja T.V . Seejärel läks kakluseks. Kriminaalasjas lõpetati menetlus tõendamatuse tõttu. (tl.217-219). 01.02.2007.a. kohtuotsuse alusel on A. M. süüdi tunnistatud ja karistatud rahalise karistusega 12.-13.09.2005.a. Kuressaare linnas T.V-le rusikaga näkku löömise eest, millega põhjustati T.V-le füüsilist valu (tl. 220-221). Eeltoodud tõendite analüüsist nähtub, et süüdistatava T.V ja kannatanu A. M.i omavahelised suhted ei olnud alates 2005.a. septembrikuust head. Nende ja nende tuttavate vahel oli asetleidnud korduvaid, sh. füüsilise vägivallaga seotud konflikte. Mõlemad on nende varasemate konfliktide läbi kannatada saanud. Tulenevalt nendest konfliktidest hakkas T.V kaasas kandma alguses pipragaasi ja hiljem lahtise teraga nuga. Kohtulikus menetluses ei ole tõusetunud vaidlust selle üle, et just T.V lõi noaga korduvalt A. M.i rindkere ja kõhu piirkonda põhjustades oma sellise tegevusega A. M.ile kehavigastusi, sh. eluohtliku kehavigastuse. T.V väites küll ise, et ta ei mäleta takso juures toimunut ei ole samas kordagi eitanud, et just tema oli see isik, kes lõi korduvalt kaasas olnud noaga A. M.i rindkere piirkonda ja nende noa löökidega põhjustas kohtuarstlikus ekspertiisiaktis loetletud A. M.il esinenud kehavigastused. Juhtunu tagajärjel esines ka tema endal sõrmel lõikehaav. Kannatanu A. M. on korduvalt kinnitanud, et just T.V oli see isik, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi temale noaga korduvalt rindkere piirkonda. Löökide tagajärjel hakkas temal rindkere piirkonda saadud haavadest ohtralt verd jooksma ja ta toimetati haiglasse kiirabi vastuvõttu. Sealt edasi toimetati ta Tallinna haiglasse. Kannatanu ütluste kohaselt annavad noa löökidest saadud vigastused talle tänaseni tunda ja vajavad veel ravi. Seda, et T.V lõi A. M.i noaga süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinnitasid ka teised kohtuistungil ärakuulatud tunnistajad, kehavigastuste iseloom, raskusaste ja tekkemehhanism on määratud kohtuarstliku ekspertiisiga. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, kusjuures oluline on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm (selle võimalikkus) oleksid põhjuslikus seoses. Eeltoodust nähtub, et T.V tegu – juba varem kaasavõetud noaga kannatanu A. M.i korduv löömine (neljal korral) elutähtsate elundite ja südame piirkonda ning A. M.il noa löökide tagajärjel esinenud kehavigastuste ( sh. eluohtliku kehavigastuse) tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kohus arvestades T.V-le süüks arvatud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tehiolude kogumit, arvestades T.V poolt kannatanu A. M.ile tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kehal, varem kaasavõetud noa (mille üldpikkus oli 176 mm, tera pikkus 63 mm ja laius 18 mm) löögirelvana kasutamist, pärast rünnet sündmuskohalt kohest lahkumist tuttavate juurde, juhtunule järgnevalt advokaadi otsingutele asumist ning alles advokaadi leidmisel politseisse ilmumist, kannatanu ees mittevabandamist, leiab, et T.Vegutses vähemalt kaudse tahtlusega kannatanu surma saabumise suhtes. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et löömisel noa vm sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mis tahes tagajärge, sh. kannatanu surma saabumist, ning tegu on seetõttu toimepandud kaudse tahtlusega (RKKK 3-1-1-85-96;3-1-1-102-96; 3-1-1-92-97). Vastavalt seadusele on tapmiskatse tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele ( § 25 lg1). Tapmiskatse algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (§ 25 lg2). Kohus on seisukohal, et süüdistatav T.V lüües kannatanu A. M.i korduvalt noaga elutähtsate elundite, sh. südame piirkonda pidi tavalise mõistliku inimese elukogemuste tasemel võimalikuks pidama, et tema tegevus võib põhjustada kannatanu surma ning ta pidi seda 10 möönma. T.V , kes oma tegevusega lõi kannatanu A. M.i elule konkreetse ja vahetu ohu surma võimaliku saabumise ohu, puudus igasugune alus loota, et kannatanu surm võib ka mitte saabuda, kuna ta ise lahkus pärast kannatanu korduvat noaga löömist koos sõpradega koheselt sündmuskohalt ja järgneval perioodil tegeles tuttavate külastamisega, noa paigutamisega tuttava juurde, advokaadi otsimiseks Tallinnasse sõitmisega, jne. Kannatanu A. M.i surma hoidis ära sündmuskohale jääjate kiire tegutsemine ning õigeaegne meditsiiniline abi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et T.V on oma tegevusega realiseerinud

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisu tunnused, et kannatanu A. M.i surm jäi saabumata süüdistatava tahtest sõltumata siis on tegemist tapmiskatsega

§ -de 25 lg1,2 tähenduses. Kuna tapmistahtlus sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtluses, siis olukorras kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevus tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 16.04.07.a. nr 3-1-1-128-06 M.A. süüdistuses

§ 25lg-te 1 ja 2- § 113 järgi).

Süüdistatava kaitsja on viidanud T.V tegevuse õigusvastasust välistavale asjaolule, so. hädakaitsele (hädaseisundile).

§ 28

lg1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri

§ 28lg2 tähenduses.

Õigus hädakaitsele on isikul, kes viibib hädakaitseseisundis, mille kutsub esile vahetult olemasolev või vahetult eesseisev õigusvastane rünne. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik sellise ründe tõrjumiseks. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei nähtu, et kannatanu A. M. oma tegevusega vahetult enne sündmust või sel ajal, kui T.V teda korduvalt noaga lõi, oleks ohustanud T.V individuaalõigushüvesid (tema elu, tervist, omandit, vabadust). Hädakaitse seisundi eelduseks on lisaks ründest tulenevale ohule ka ründeteo õigusvastane iseloom. Kannatanu A. M.i tegevusele võib ette heita pealetükkivat soovi süüdistatavaga varasemate konfliktide põhjuseid selgeks rääkida, kuid see tegu ei vasta ühelegi süüteokoosseisu kirjeldusele. Kohtus uuritud tõenditest ei saa teha järeldust, et A. M. oleks süüdistatavat õigusvastaselt rünnanud. T.V oli võimalus A. M.i eest minna taksosse, kus oli taksojuht ja tema kaaslased, tal oli võimalus kutsuda abi või ka põgeneda. Seega ei olnud T.V ka hädaseisundis

§ 29tähenduses.

Asjas teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktist nähtub, et T.V pani kuriteo toime süüdivusseisundis, st. ta oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima. T.V tervislikus seisundis ei ole kindlaks tehtud

§ 34

nimetatud põhjuseid, mis võiksid oluliselt piirata T.V võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida (

§ 35

). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et T.V tegevus vastab

§des 25 lg1,2 ja 113 toodud süüteokoosseisu tunnustele, tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. T.V on

§ -de 25 lg1,2 ja 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmine Pidades T.V süü temale süüks arvatud I raskusastme eluvastase kuriteo toimepanemises tõendatuks, arvestab kohus T.V-le karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.V süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. T.V poolt on toime pandud tahtlik I raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on ettenäinud minimaalse karistusena vangistuse kuus

§ 58) asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel T.V-le arvestab kohus tema karistust kergendavate asjaoludena ka kohtupsühholoogiaekspertiisiaktis märgitud T.V puudutavaid psühholoogilisi iseärasusi ning kannatanu A. M.i enda käitumist, mis T.V-ga varasemalt tekkinud suhteid arvestades oli väljakutsuv ja konfliktsituatsiooni põhjustav. Kohus arvestades eeltoodut leiab, et T.V-le tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus, kuid seda lühemana prokuröri poolt taotletust, so. minimaalmääras. Kohus peab võimalikuks T.V suhtes kohaldada ka

§ 74sätteid, so. arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut leiab, et T.V-le mõistetava vangistusliku karistuse kuus

§ 68

alusel kuulub T.V’ le mõistetud karistusaja hulka arvestamisele tema pool t eelvangistuses viibitud aeg: kahtlustatavana kinnipidamine alates 13.03.2006.a. kuni 15.03.2006.a., so. kolm päeva (tl.96-97; 104). Kannatanu A. M.’ i ja tema esindajate selgituste kohaselt on A. M. kuriteo läbi kahju kandnud ja tulenevalt eelkõige oma tervislikust seisundist on temal ka materiaalseid nõudeid süüdistatava vastu, kuid arvestades seda, et ravi ei ole veel lõppenud esitavad nad oma lõplikud nõudmised süüdistatavaga kokkuleppe mittesaavutamisel tsiviilkohtumenetluse korras ja seetõttu ei taotle kannatanu nõuete rahuldamist kriminaalasja raames. Kohtueelses menetluses on süüdistatava T.V suhtes kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld. T.V ei ole tema suhtes kohaldatud tõkendit rikkunud. Kohus leiab, et kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja karistuse kandmisele asumiseni võib seni kohaldatud tõkendi jätta muutmata. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3600 krooni ning seega on sundraha suuruseks 9000.00 krooni. T.V-lt kuulub väljamõistmisele riigituludesse ka asjas teostatud ekspertiiside tasu ( arstlik ekspertiisi tasu 2875.00 krooni vt. tl. 76; kohtupsühhiaatriekspertiisi tasu 4950.00 krooni vt. tl.132-133; kohtupsühholoogiaekspertiisitasu 4000.00 krooni vt. tl. 134-135). Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-313, 315, 318-319. Kristel Pedassaar Kohtunik Elve Lepik rahvakohtunik Eino Kirs rahvakohtunik 12