← Eesti

1-06-12489\5

Obsah (6)§ 319§ 274§ 320§ 121§ 56§ 64

Kriminaalasi nr. 1-06-12489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23. oktoobril 2007.a Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ave Mõistlik, tõlk Imbi Kangur –Popova juuresolekul proku

§ 319lg 1, § 320 lg 1, § 274 lg 1 järgi.

V.R süüdistatakse selles, et tema 21.06.2006.a. kella 15.45 paiku Tallinnas XXXmaja ees tänaval h ustas parema käe V sõrmest Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna Konstaablit AK´it, kes täitis oma ametikohustusi avaliku korra kaitsel ning põhjustas oma sellise tegevusega AK´ile füüsilist valu ja kerge kehavigastuse. Seega V.R pani toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Samuti tema koostas ja allkirjastas avalduse, mis registreeriti Põhja Politseiprefektuuri dokumendiregistris 12.04.2006.a., kus esitas teadvalt valekaebuse 07.04.2006.a. Tallinnas XXX tänaval toimunud sündmuste osas, nimelt viitas ta oma avalduses Pirita linnaosa vanemale ET´ele kui tema suhtes kuriteo toimepannud isikule ja palus võtta ET seadusega ettenähtud korrad vastutusele, kuna ET väidetavalt jõuga tõukas teda tekitades talle nii kerged kehavigastused, s.o. verevalumid ning avalikult sõimas ja solvas teda. Seega V.R pani toime

§ 319lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. Samuti tema andis 17.04.2006.a. kriminaalasjas nr 06231500969 enda ülekuulamisel kannatanu teadvalt valeütlusi, rääkides, et 07.04.2006.a. Tallinnas XXX tänaval Pirita linnaosa vanem ET vestluse ajal karjus talle: “ Ma ei soovi teiega rääkida, te olete joobes, olete alkohoolik ja narkomaan“, võttis tal küünarnukist kinni ja jõuga tõukas teda ning seejärel istus oma autosse ja vaikselt ära sõites avas autoakna ja lisas: „ On vaja vähem juua“. ET tekitas temale väidetavalt tervisekahjustused, s.t. suured verevalumid, füüsilist valu ja solvas moraalselt. V.R oli eelnevalt hoiatatud, et valeütluste andmise eest on ette nähtud karistus. Seega V.R pani toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kannatanuna kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ettenähtud karistus. Kohtuistungil kohtualusena ülekuulatud V.R sai süüdistusest aru ja ei tunnistanud ennast süüdi. Süüdistatav V.R andis 25.01.2007.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 72 – 74) millest nähtub, et 21 juunil tema ei h ustanud konstaablit. Samuti ei ole tema puid laiali loopinud, vaid just hunnikusse tagasi pannud. K hoidis mul väga tugevalt suud kinni ja kägistas mind autos. Kui ma olin puude peal, pandi mulle käerauad. Kui politsei tuli olid juba puud maha 2 pandud. Kuskilt mujalt pole võimalik neid puid maja juurde tuua. Politsei keeldus sellest, et naabermaja teist juurdepääsu vaadata. R nõudis, et mina viiakse politseisse ja siis viidigi pokri. 2003.a. oli väärtegu ka seoses puude maha laadimisega, varasemad väärteoprotokollid on ka politseis koostatud. Kui kutsuti läksin alati kohale. Politseist vabastati mind 10 minutit peale 24.00 öösel, olin kuskil 6 tundi. Peale seda läksin traumapunkti. Kui ma politseist hakkasin välja minema, öeldi mulle, et pean alla kirjutama ja ma kirjutasin alla, palusin, et mulle kutsutakse advokaat. Rohkem politsei K ei kohtunud. Mul olid sinikad ja verevalumid ja suu valutas ja kaelal olid näha sinikad ning suust tuli kroon ära. See oli selle tulemus, et ta pigistas mind. Mul on jah piisavalt hea füüsiline vorm, et puid ladusin. Naabritega on jah aegade jooksul tekkinud probleemid. Ma olen seal kohas elanud alaliselt. Seda ma ei oska öelda kuidas K sai sõrmevigastuse. Kohus avaldab (köide I, tl. 46 – 48, 55) Teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta „Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond on 17.04.2006.a. reg V.R avalduse nr 2315,06,0,0002295. Teate sisu: 07.04.2006.a. kell 12.30 XXXTallinn, teataja maja juures Hr. ET sõimas teatajat hulluks alkohoolikuks ja narkomaaniks, võttis teatajat kinni ja jõuga raputas ja tõukas teatajat, tekitades teatajale füüsilist valu. Esitatud avalduse alusel alustati 13.04.2006.a. kriminaalmenetlust nr 06,2315,00969

§ 121tunnustel.“ V.R avaldus „ 07.04.2006.a.

keskpäeval sõitis Pirita linnaosa vanem ET koos minu naabrite D.R ja A.R XXX tänavale. Arvasin, et linnaosa vanem tuli isiklikult lahendama D.R poolt 01.04.06.a. minu värava blokeerimist kividega ning XXX tänavale kiige ehitamisega seotud. Väljusin elamust ja läksin ka tänavale ja pöördusin E. T poole. Minule täiesti ootamatult karjus viimane minu peale, sõimas hulluks alkohoolikuks ja narkomaaniks ja teatas, et ta purjus vanaeitedega ei räägi. Seejärel võttis mul õlavarrest kinni, raputas mind ja tõukas. Ta tegi seda nii tugeva jõuga, et lisaks füüsilisele valule tekkisid õlavarrel suured verevalumid, vererõhk tõusis väga kõrgeks ja pea käis ringi. Seejärel istus ta autosse ja sõitis ära. Olen vanainimene ja keegi ei ole mind niimoodi kohelnud, põhjendamatuid süüdistusi esitanud ja solvanud, seda enam ametiisik. Pöördusin abi saamiseks arsti poole. Et ei jääks kahtlusi minu seisundis siis koheselt ka Wismari haiglasse, kus tuvastati, et olin kaine ja ei olnud tarvitanud mingeid narkootikuid. Lisan tõendid. Palun võtta ET seadusega ettenähtud korras vastutusele minu suhtes vägivalla kasutamise ja avalikult sõimamise ja solvamise eest.“ Suulise kuriteoteate protokoll „ 07.04.2006.a. keskpäeval sõitis Pirita linnaosavanem ET koos minu naabritega D.R ja A.R XXX tänavale. Arvasin, et linnaosavanem tuli isiklikult lahendama D.R poolt 01.04.2006.a. minu värava blokeerimist kividega. Mina väljusin elamust ja läksin ka tänavale ja pöördusin E.T poole. Minule täiesti ootamatult karjus viimane minu poole vene keeles üteldes, et ta ei ole minuga ühest pudelist joonud, et mina olen alkohoolik ja narkomaan, ning teatas, et purjus vanaeitedega ei räägi. Seejärel võttis mul õlavarrest kinni, raputas mind ja tõukas. Ta tegi seda nii tugeva jõuga, et lisaks füüsilisele valule tekkisid õlavarrel suured verevalumid, vererõhk tõusis väga kõrgeks ja pea käis ringi. See kõik toimus tänaval, ja E.T oli autost väljas. Seejärel E.T istus oma autosse ja sõitis ära. Olen vanainimene ja keegi ei ole mind niimoodi kohelnud, põhjendamatuid süüdistusi esitanud ja solvanud, seda enam ametiisik. Pöördusin abi saamiseks arsti poole traumapunkti. Et ei jääks kahtlusi minu seisundis. Siis pöördusin Wismari haiglasse, kus tuvastati, et ma olin kaine ja ei ole tarvitanud mingeid narkootikume. Ja esmaspäeval ma pöördusin oma perearsti poole“. Suulise kuriteoteate protokoll „ 07.04.2006.a. keskpäeval sõitis Pirita linnaosavanem ET koos minu naabritega D.R ja A.R XXX tänavale. E.T parkis oma sõiduauto minu maja ligi. Ma nägin oma maja aknast, et naabrid ja E.T XXX tänaval vestlevad. Siis ma nägin, et T suundus oma auto juurde ja sain aru, et minu juurde vestlema ta ei kavatse tulla ja siis ma ise tulin tema vastu välja. Kui ma tulin E.T juurde ma viisakalt teretasin ja küsisin, kas tema on ET Pirita linnaosavanem. Ta vastas jaatavalt. Siis ma ütlesin, et mina tahan ka temaga rääkida ja ulatasin temale prinditud pildid, milledel oli fikseeritud see kuidas suurte kividega oli blokeeritud minu värav. T vaatas neid pilt ja vastas, et ta midagi ei saa aru (rääkis ta vene keeles) ja tegi liigutuse, nagu tahtis ühe pildi mis ta käes hoidis katki rebida, kuid ma jõudsin tal seda käest ära võtta. Ma ütlesin, et ma tahan talle veel teisi pilte näidata ja sellel teemal temaga vestelda, T vastas mulle, et ta ei taha minuga rääkida, et mina olen joobes, et ma olen alkohoolik ja narkomaan, siis ta jõuga tõukas mind võttes mind küünarnukist kinni ja istus oma autosse ja hakkas tasakesi välja sõitma, sellel ajal tegi autoakna lahti ja veel aknast lisas 3 minu suunas, et vähem juua on vaja. Mina olin šokis ja ei saanud talle sõnagi vastata, läksin oma majja ja kohe helistasin politseisse ja küsisin nõu kuidas ma pean edasi tegutsema. Selle intsidendi juures olid naabrid D.R ja A.R . Oma käitumisega E.T tekitas mulle füüsilist valu ja moraalselt solvas mind“. Need on kõik minu ütlused. Peale juhtumit ma pöördusin kohe traumapunkti, kus fikseeriti verevalumid ja peale seda pöördusin Wismari haiglasse. Kohus avaldab (köide I, tl 38, 10, 87, 88, 52 – 54, 105, 113 – 115, 112 – 115) „kust nähtub kahel fotolt A.K parem käe V sõrme vigastus“, „ AK´i patsiendikaart, kus on kirjas, et 21.06.2006.a. tööl naiskinnipeetav h ustas parema käe V sõrme, lõpplülil marrastus“, „ 14.07.2006.a. lõpetas kriminaalasjas nr 06231500969 menetluse, seoses 07.04.2006.a. kell 12.30 aadressil XXX tee13 Tallinn asuva maja juures sõimas Pirita linnaosa vanem ET V.R hulluks alkohoolikuks ja narkomaaniks, võttis ta õlavarrest kinni ja jõuga raputas ning tõukas teatajat, tekitades füüsilist valu“, „V.R patsiendikaart 07.04.2006.a., milles tuvastatud patsiendil paremal õlavarre piirkonnas verevalum“, „Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamise akt nr 1275/107, mille kohaselt V.R kaine“, „ 07.04.2006.a. kuupäevaga Wismari Haigla saateleht psühhoaktiivsete ainete suhtes, mille kohaselt analüüs negatiivne“, V.R patsiendikaart 22.06.2006.a. kuupäeva, mille kohaselt isikul hulgi verevalumeid mõlemal õlavarrel – randmeliigesel ja mõlemal säärel“, „ vandeadvokaadi Imbi Seimar taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks V.R suhtes“. Kannatanu AK andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 60 – 63), 21.06.2006.a. kell 13.00 saime kutse aadressile XXX 13, et seal tekkis naabrite vahel konflikt ja olin koos KK, läksime kohale ja seal oli DRja V.R ja seisis suur veoauto. Teepeale oli puid pandud, mis segasid maja juurde liikumist. DR maja juures. DR seletas, et oli toodud puud V.R-ile, ja puud pandi ühise tee peale. Politsei kutsus DR. DR seletas oma jutu, rääkisin autojuhiga. Autojuht rääkis, et pakkus V.R-ile puid koormaga tema territooriumile panna ja V.R näitas just, et sinna ühise tee peale panna ja pärast rääkis V.R mingit juttu kiikedest, ütlesin, et see on hoopis teine jutt, et praegu on puudest, kas te korjate need puud ära ja siis lõppeks sellega kõik ära. Tema keeldus puude koristamisest, et DR peaks korjama oma kiige ära. V.R ütles, et kui te tahate koostage mida tahate. Ütlesin, et koostan protokolli. Tal oli sellest ükskõik ja seda kuuldes lükkas veel oma puud rohkem laiali, et kõike seda lõpetada viisime ta jaoskonda. Jaoskonnas tahtsime teha protokolli. Politsei on õigus teha protokolli jaoskonnas. V.R-iga käitusime hästi, normaalselt, nägin inimest esimest korda. Me palusime alguses lihtsalt ära koristada ja tema ütles et ei ja tehke mida tahate. Palusime V.R sõita meiega jaoskonda ja ta keeldus sellest kategooriliselt. Kuna ta keeldus otsustasime kasutada jõudu ja panna käed raudu. V.R osutas vastupanu, ta vehkis kätega ja h ustas näpust. Ma pöördusin traumapunkti h ustuse tõttu. Meie selgitasime V.R-ile kuhu ja miks teda jaoskonda viiakse. Protokolli vormistamine seisnes piiratud ühiskonnatees. See probleem oli minu jaoks ainuke. Pärast konstaabel ütles mulle, et temaga on ennem ka probleeme olnud. DRl oli oma maja juurde pääsemiseks veel üks tee aga seal seisis kiik. Autojuhid oleks võinud puud üle aia laduda. Kohus avaldab (köide I, tl. 117) „ladustas küttepuid üldkasutatavale teele, millega takistas naabrile sissesõitu oma koju“. Kohus avaldab (köide I, tl. 33 p 22.9) „hoida kütte-, ehitus-või muud materjali tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või ladustada ja hoida neid väljaspool kinnistu piiri. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et ei takista jalakäijate ja sõidukite liiklust ning materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul“. See ei olnud DR tee vaid üldkasutatav tee. Puude ladustamine takistas naabril koju sõitmast. Samuti veendusin, et oli teine võimalus pääseda, mida käis kontrollimas minu paariline KK. V.R käed panin rauad ühele käele ja siis teisele käele. V.R juures kasutasin füüsilist jõudu. Võtsin jõuga käest ja panin käed raudu. V.R käed panime raudu seistes käed selja taha. Meie jõu mõjul võisid olla V.R sinikad. Kui minu sõrm V.R suhu sattus oli kuskil rinnapiirkonnas. Traumapunktis tuvastati h ustus. Väärteoprotokolli oli võimalik kohapeal ka koostada, kuid ta ei lõpetanud seda h ustamist, tal oli ükskõik mida tehakse ja politseil oli õigus teda viia jaoskonda. Kõike oleks olnud võimalik teha, kui ta ei oleks neid puid loopinud. Seda ei kontrollinud kes need puud pärast ära koristas. Väärteoprotokolli jaoskonnas ei koostatud kaua, paarimees koostas, kuna mina olin traumapunktis. Uurija rääkis V.R-iga ja sama päeva õhtul 4 vabastati. Käeraudu kasutatakse inimese puhul, kes on agressiivne ja kui autos temaga sõitmine on ohtlik. V.R h ustas parema käe V näppu. Mul oli valus. V.Regi peaga liigutuse ja tegi h ustuse, siis kui me käsi raudu panime. K hoidis ühte kätt ja mina teist kätt, kui käsi raudu panime. Mina hoidsin paremat kätt. Mina sain esimesena raua peale. Olen politseinikuna töötanud 15 aastat. Isiklikult pole minul V.R suhtes mingeid pretensioone ja karistust pole talla vaja määrata. Tunnistaja KK andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 63 – 66), 16 juunil saime väljakutse, et naaber kallas puid autoga teele ja see teine naaber ei saanud koju minna kuna puud olid ees. Kohale jõudes oli puuauto kohal, puud olid teele maha kallatud ja me hakkasime välja selgitama mismoodi ja miks sinna puud pandi. Autojuht ütles, et naisterahvas nr 13 majast käskis sinna teele valada puud ja samal ajal loopis tee ulatuses laiali ja jalgsi polnud ka võimalik minna ja väitis, et naabril on teine tee ja tema võib siis loopida puud ette. Naaber väitis, et tee on olemas, aga tee kasutust pole olemas, et miks ta loobib neid puid laiali. V.R vastas, et tema teeb, mis tahab. Vaidlemine käis edasi ja naine ei lõpetanud oma tegevust, otsustasime toimetada jaoskonda protokolli tegema viia. Mina läksin auto juurde ja helistasin ja konsulteerisin korrapidajaga ja paarimees K läks V.R juurde ja järgmine hetk kui ringi pöörasin, oli V.R K le vastu hakanud ja ta ei lasknud rahulikult käsi raudu panna. Ma nägin kuidas naisterahvas käerauad käest võttis ja viskas need naabrihoovi. Võtsin oma käerauad ja läksin appi. Hakkasime V.R-ile käsi raud panema ja siis K võttis ühest käest ja mina teisest käest ja tema tõmbas mind hästi lähedale ja h ustas K t väikesest sõrmest, et ta ei lasknud teda lahti. Lasime vabaks ja siis laseb ta sõrme lahti. Lõpuks sai K sõrme suust kätte ja panime naisel käed raudu, kui ta oli kõhuli maas. Tõstsime ta püsti tahtsime panna ta politsei autosse taha istuma, ta istus taha istmele ja jalad olid uksest välja ja palusin, et ta võtaks jalad sisse ja selle peale viskas ta taha istmele maha ja K läks teisele poole autot, et tõmmata teda edasi, et ukse saaks kinni panna. Ta hakkas minu pihta jalgadega vehkima ja ma ei julgenud enam ust kinni panna, et äkki lööb akna katki ja siis otsustasime appi kutsuda politseibussi, et saaks taha kongi panna. Sel ajal kui me ootasime, tõusis naine ise istuli politsei autost välja. Andsin korralduse, et ta ei tuleks sealt välja. Teda ei huvitanud, seisis politsei auto juures ja siis tuli mingi naaber ja naine üritas telefoniga helistada aga ta ei saanud helistada kuna käed olid rauas. Minu jaoks oli üllatus, et eakas proua niimoodi käitub ja ma ei tea mis ta tahtis saavutada, et ta neid puid niimoodi loopis, oleks võinud ka haljasalale visata, provotseeriv käitumine. Ma arvan, et meie käitumine oli selline, et ta ei allunud meie korraldusele. Me selgitasime talle, et miks me viime politseisse. V.R näitas meile ka teist juurdepääsu naabri maja juurde. 15 elanik seletas, et ta on selle tee teinud ja tal pole kasutusluba ja saab alles siis, kui ümbruskonna elanikud annavad selleks nõusoleku. Kvaliteedilt oli see tee muidu sõidetav. See tee kus puud olid oli riigi tee. Kohapeal polnud võimalik väärteoprotokolli teha, isik ei andnud dokumente, ei andnud oma andmeid ja ilma selleta ei oleks saanud protokolli teha. Politsei kontrolliti, tal polnud dokumente kaasas. Vanurite suhtes võib käeraudu tarvitada siis, kui ta hakkab agressiivseks muutuma ja osutub vastupanu. Kasutasime jõudu, et saaks käed seljataha panna. Mingi meesterahvas tuli sinna, kes ütles, et ma ei peaks V.R ära viima, et las hoiab neid puid seal. Väärteoprotokolli koostasime. Ajalielt ei oska öelda kaua V.R kinni pidasime. Kohapeal olime umbes tund aega. Selle aja jooksul andsin ma mitu korraldust. Mina tegelesin V.R-iga K naabritega. Tunnistaja ET andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 66 – 68), olen V.R paaril korral näinud, ühel korral käis ta minu juures vastuvõtul. Teine kord kohtusin maja lähedal tänaval tema maja juures. Aprillis sõitsime XXX tänavale, kuna mulle oli naabritevahelisest konfliktist laekunud kaks vastukäivat informatsiooni. Sõitsin kohale, et vaadata oma silmaga. Jõudsin sinna, majast tuli välja pikemat kasvu naisterahvas, näitas mulle kohapeal kiikesid, mis olid konflikti allikaks, kuna mu töökoht on kiire, fikseerisin selle ära ja kujundasin oma arvamuse, et suureks konflikti allikaks see olla ei saa. Seepeale ilmus kuskilt proua V.R. Tal olid käes mingid paberid, vehkis nendega ja püüdis mulle midagi näidata. Hääletoon oli kõrgendatud. Püüdsin selgitada, et meil pole millestki rääkida, et te käisite minu juures. Avasin oma autoukse istusin rooli taha. V.R ei lasknud mul ust sulgeda ja vehkis minu nina all nende paberitega millega sain vastu nina. Olin sunnitud nimetatud kodaniku autost eemale tõukama kuna ei saanud ust sulgeda ja ära sõita ja rohkem pole nimetatud kodanikuga otsest 5 kokkupuudet olnud. Ta on minu peale kaevanud Tallinna Linnavalitsusse ja politseisse. See tõukamine polnud kindlasti mingi füüsiliste kehavigastuste tekitamine. Mina istusin autos, uks oli lahti ja ta oli pooleldi kõhuli minu peal, vasaku käe ja õlaga tõrjusin ta autost välja. Mul oli arvamus, et ta on alkoholi tarvitanud. Ütlesin V.R-ile, et kui ta kaineks saab siis võime edasi rääkida. Mina pidasin seda silmas, e ta on tarvitanud alkoholi. Seda küll ei mäleta, et ma V.R narkomaaniks nimetasin. Otsustasin ära sõita, kuna minu ametikoht on igapäevaselt väga tiheda päevagraafikuga, teadsin, et mul on vaja ainult vaadata seda kiike ja siis pidin juba järgmises kohas olema. Kiikede paiknemist Tallinna linnale kuuluvad transpordi maal on kiiged ära monteeritud sealt. V.R võis vastu ust põrgata aga ta võis endale peale minu lahkumist verevalumid tekitada. Tunnistaja DR andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 68 – 70), V.R on naaber. Asusin 4 aastat tagasi elama sinna ja algusest peale näitas V.R ennast väga vaenulikult ja kõik neli aastat oleme kohut käinud. Ta tekitab väikseid tülisid. 21.06 kutsusin politsei, kuna V.R kattis küttepuudega tee. Kutsusin politsei, et selgitatakse välja millal need puud ära koristatakse, kuna V.R ütles, et tema neid ära ei korista. V.R oleks võinud puud kõrvale panna, kus nad ei oleks seganud sisse sõitu. Seal on roheline muru ja mööda seda muru sai auto sõita ja see on sel juhul, kui ta pannud need rohelisele alale, mis kuulub linnale. 2/3 teed oli kinni puudega 1/3 oli vaba ja V.R hakkas panema puud nii, et 1/3kataks ka kinni ja patrull tuli ja üritas peatada, et miks te seda teete, et laote teele küttepuid. V.R ütles, et see ei ole nende asi. Politsei töötaja ütles, et peate ütlema, millal koristate puud ära ja kui ei tee seda peab mingi liikumisruumi jätma. V.R ikka sel ajal loopis puid edasi ja ignoreeris politsei palveid. Kui V.R hakkas solvama, ütles politsei, et peate meiega kaasa sõitma ja viime teid jaoskonda ja hakkate seal ütlusi andma. V.R solvas ebatsensuursete sõnadega politseinikke. V.R ei allunud üldse. Politseinik võttis käerauad näitas talle, aga V.R võttis käerauad ja viskas need üle aia. Politsei haaras ta käest kinni ja palus naispolitseil panna käed raudu. V.R haaras politseiniku käest ja tõmbas enda poole suu juurde ja h ustas. Politseinik karjus valust. V.R keeldus jalgu politsei autosse panemast. ET käis vaatamas kiikesid, mis panime linna tee peale. Ta ütles, et kiige juurde pääsevad kõik lapsed ja nad ei takista tee kasutamist ja seepärast võivad jääda samale kohale. V.R seisis 2 meetri kaugusel meist kui hakkasime juttu lõpetama tuli meie juurde ja siis näitas pabereid. Linnaosa vanem istus autosse ja tahtis sõitma hakata ja ust kinni panna. V.R hoidis ust kinni. V.R võttis dokumendid, hakkas toppima uksevahele ja näkku ja mingi moment sai T ukse kinni panna ja tahtis ära sõita ja V.R lõi rusikaga vastu esiklaasi. Tunnistaja VB andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 70 – 71),07.04 tulin töölt, verandal oli uks lahti ja nägin, et dziibi kõrval seisab V.R ja karjus autos istuva meesterahva peale. Pidevalt naabrid riidlevad. Mina olin umbes 150 m kaugusel autost. V.R rääkis T ga ja tal olid mingid paberid kaasas ja ta kuulas teda ja T jutustas talle midagi ja siis mees hakkas auto poole minema. Mees rääkis väga viisakalt. Läks auto juurde ja tahtis minema minna. V.R ei lasknud minna ja koguaeg midagi rääkis ja see meesterahvas püüdis tasapisi ust kinni panna ja ootas seda võimalust. V.R võttis käe ära ja mees hakkas ust kinni panema, V.R hakkas karjuma, et ta lõi mind ja hakkas peale seda ebatsensuurselt rääkima. Mina küll ei näinud, et T kasutas V.R suhtes vägivalda. Ma ei saa aru kuidas saab V.R käituda niimoodi agressiivselt oma naabrite suhtes, ta kasutab oma agressiivsust ka laste suhtes. Tunnistaja VB andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 71), 07.04.2006.a. nägin köögi aknast välja platsile, mis on maja ees ja nägin seal seisis mees ja V.R ja rääkis D. D läks eemale ja V.R hakkas rääkima meesterahvaga T ga ja tal olid mingid paberid kaasas ja ta kuulas teda ja T jutustas talle midagi ja siis mees hakkas auto poole minema. Mees rääkis väga viisakalt, läks auto juurde ja tahtis minema minna aga V.R ei lasknud ja koguaeg midagi rääkis. Meesterahvas püüdis tasapisi auto ust kinni panna ja ootas seda võimalust. V.R võttis käe ära ja mees hakkas ust kinni panema. V.R hakkas karjuma, et ta lõi mind ja hakkas peale seda ebatsensuurselt rääkima. Siis hakkas T minema ja V.R karjus järgi igasuguseid halbu sõnu. Ma ei näinud, et T oleks V.R suhtes kasutanud vägivalda. Mul oli kahju sellest mehest, ta püüdis V.R-iga olla väga korrektne ja sõita ära. 6 Tunnistaja AR andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 71 – 72), V.R on naaber. ET tuli sinna, kuna meil olid koguaeg probleemid selle teega ja et ta tuleks ja vaataks, mis on selle taga ja tuli vaatas, mis arusaamatused selle teega on. V.R kirjutas meie peale kaebusekirja kiige kohta ja teda nagu segasid. Kui ET hakkas ära sõitma siis hüppas välja V.R ja ütles, et tema peab konsulteerima oma küsimustega ETe poole. ET ütles, et pange konsultatsiooniks aeg kinni ja V.R-ile ei meeldinud see. Ta istus juba autos, kui V.R hüppas tema juurde paberitega, tegi ukse lahti ja mingi jutt algas ja ET rääkis üpris tasakesi. ET tahtis ust kinni panna ja siis hakkas V.R vehkima rusikaga ja oli selline hääl, et ta lõi vastu klaasi. T ei kasutanud absoluutselt mingit vägivalda, rohkem püüdis ennast kaitsta ja naine tundus, et on endast väljas. Peale kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate ülekuulamise kohtus on V.R süü veel tõendatud: - kriminaalmenetluse alustamise teade (tl. 1), 21.06.2006.a. registreeriti Põhja Politseiprefektuuris Ida Politseiosakonnas ühtses infosüsteemis POLIS nr 2315,06,0,0003973 kuriteoteade selle kohta, et 21.06.2006.a. kella 15.45 paiku Tallinnas, XXX maja juures V.R kasutas vägivalda politseiametniku AKi suhtes, kes täitis tööülesanded avaliku korra kaitsmisel. Antud fakti kohta oli 21.06.2006.a. tunnistaja ülekuulamisega alustatud kriminaalmenetlus nr 06231501755

§ 274lg 1 tunnustel.

- kannatanu AK´i suulise kuriteoteate protokoll (tl. 2 – 4), 21.06.2006.a. kell 15.45, viibides tööl patrullekipaažis nr 3860 koos konstaabel KK saime „Ristilt“ väljakutse aadressile XXX, kus naabrite V.R ja DR vahel toimus konflikt. Kohale jõudnud, selgitasime välja, et konflikti põhjuseks oli see, et V.R pani oma küttepuud tee peale, millega ta blokeeris DR maja juurdesõidutee. Meie palvele selgitada oma tegevust ja vabastada tee küttepuudest, vastas V.R matslikult, et ei kavatase seda teha. Õigusrikkumise tõkestamiseks ja protokolli koostamiseks oli vastu võetud otsus pidada V.R kinni ja toimetada politseiosakonda. Katsel panna ta istuma politseiautosse, otsustas V.R vastupanu ja h ustas mind parema käe väikesõrmest, millega ta tekitas mulle kehavigastusi. - kannatanu AK´ (tl. 38) fototabelid parema käe V sõrme kohta. - patsiendikaart AK´il esinevate kehavigastuste kohta (tl. 10), millest nähtub, et 21.06.2006.a. tuvastati AK´il parema käe V sõrme vigastus. - ettekanded 21.06.2006.a. sündmuste kohta (tl. 12,13), olles tööl 21.06.2006.a. kell 16.50 kutsus mind patrull 860 konstaabel AK ning konstaabel KK aadressile XXX, kus oli naabritevaheline tüli. Kohapeal A.K selgitas välja, et aadressil XXXelav V.R oli tellinud koorma puid ning lasknud need maha panna maja kõrval olevale üldkasutavale teele, mis viib Jaanlille 15 maja juurde. XXX elanik DR. Küttepuud olid alguses ühes hunnikus olnud, kuid Nadežda pildus need terve tee ulatuses laiali, millega pani kinni terve tänava. Politsei patrull andis korralduse tee küttepuudest puhastas, mida V.R eiras jätkates oma tegevust. Konstaabel K läks tema juurde ja palus tal tulla politsei autosse, et ta osakonda viia, mille peale naine hakkas kätega vehkima. Konstaabel K hakkas temal käsi raudu panema, mille peale naine hakkas veel rohkem vastu. KK läks K le appi, et naisel käed raudu panna, selle aja jooksul h ustas V.R konstaabel K parema käe väikest sõrme ning ei lasknud enam lahti. K üritas oma sõrme ära tõmmata, kuid V.R h ustas veel kõvemini, kuid tal õnnestus oma sõrm ära tõmmata pani patrull V.R käed raudu ja viis politseiautosse. Politseiautos V.R ei jäänud rahulikult istuma, vaid viskas end taha istmele selili ning kui KK hakkas auto ust kinni panema hakkas ta KKu suunas jalgadega vehkima. Mina tulin kohale politseibussiga, et V.R osakonda viia, sest kui patrull sõiduautole 860 autoukse kinni pannud, oleks ta löönud jalgadega autoklaasi puruks. Toimetasin V.R Ida Politseiosakonda. Olles autopatrullis 21.06.2006.a. 860 koos konstaabel K´iga saime kell 15.41 väljakutse aadressile XXX, kus oli naabritevaheline tüli. Kohapeal selgitasime välja, et aadressil XXXelav V.R oli tellinud koorma puid ning lasknud need maha panna maja kõrval 7 - - - - olevale üldkasutatavale teele, mis viib XXX maja juurde. XXX elanik DR. Küttepuud olid alguses ühes hunnikus olnud, kuid V.R pildus need terve tee ulatuses laial, millega pani kinni terve tänava. Andsime korralduse tee küttepuudest puhastada, mida ta eiras jätkates oma tegevust. Konstaabel K läks tema juurde ja palus tal tulla meie autosse, et ta osakonda viia, mille peale naine hakkas veel rohkem vastu. Läksin K´ile appi, pidime kasutama jõudu, et naisel käed raudu panna, selle aja jooksul h ustas naine konstaabel K´it parema käe väiksest sõrmest ning ei lasknud enam lahti. K üritas oma sõrme ära tõmmata, kuid naine h ustas veel kõvemini, kui tal lõpuks õnnestus oma sõrm ära tõmmata panime naisel käed raudu ja viisime politseiautosse. Politseiautos naine ei jäänud rahulikult istuma, vaid viskas end taha istmele selili ning kui ma hakkasin auto ust kinni panema hakkas ta minu suunas jalgadega vehkima. Kutsusime politseibussi, et naine osakonda viia, ses kui me oleks 860 autoukse kinni pannud, oleks ta löönud auto klaasi puruks. V.R esitatud kuriteoavaldus, registreeritud Põhja PP dokumendiregistris 12.04.2006.a. (tl. 47), 07.04.2006.a. keskpäeval sõitis Pirita Linnaosa vanem ET koos minu naabrite D.R ja A.R XXX tänavale. Arvasin, et linnaosa vanem tuli isiklikult lahendama D.R poolt 01.04.2006.a. minu värava blokeerimist kividega ning XXX tänavale kiige ehitamisega seotut. Väljusin elamust ja läksin ka tänavale ja pöördusin E.T poole. Minule täiesti ootamatult karjus viimane minu peale, sõimas hulluks alkohoolikuks ja narkomaaniks ja teatas, et ta purjus vanaeitedega ei räägi. Seejärel võttis mul õlavarrest kinni, raputas mind ja tõukas. Ta tegi seda nii tugeva jõuga, et lisaks füüsilisele valule tekkisid õlavarrel suured verevalumid, vererõhk tõusis väga kõrgeks ja pea käis ringi. Seejärel istus ta autosse ja sõitis ära. Olen vanainimene ja keegi ei ole mind niimoodi kohelnud, põhjendamatuid süüdistusi esitanud ja solvanud, seda enam ametiisik. Pöördusin i saamiseks arsti poole, et ei jääks kahtlusi minu seisundis siis koheselt ka Wismari haiglasse, kus tuvastati, et olin kaine ja ei olnud tarvitanud mingeid narkootikuid. Palun võtta E.T seadusega ettenähtud korras vastutusele minu suhtes vägivalla kasutamise ja avalikult sõimamise ja solvamise eest. teatis kriminaalmenetluse nr 06231500969 alustamise kohta (tl. 46), Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond on 17.04.2006.a. registreerinud V.R avalduse nr 2315,06,0,0002295 ning esitatud avalduse alusel alustati 13.04.2006.a.kriminaalmenetlust nr 06,2315,00969

§ 121tunnustel.

V.R 17.04.2006.a. suulise kuriteoteate protokoll koos lisadega (tl. 48 – 54), 07.04.2006.a keskpäeval sõitis Pirita Linnaosa vanem ET koos minu naabritega D.R ja A.R XXX tänavale. Arvasin, et linnaosa vanem tuli isiklikult lahendama D.R poolt 01.04.2006.a. minu värava blokeerimist kividega seotud. Mina väljusin elamust ja läksin ka tänavale ja pöördusin E. T poole. Minule täiesti ootamatult karjus viimane minu peale vene keeles üteldes, et ta ei ole minuga ühest pudelist joonud, et mina olen alkohoolik ja narkomaan ning teatas, et purjus vanaeitedega ei räägi ta. Seejärel võttis mul õlavarrest kinni, raputas mind ja tõukas. Ta tegi seda nii tugeva jõuga, et lisaks füüsilisele valule tekkisid õlavarrel suured verevalumid, vererõhk tõusis väga kõrgeks ja pea käis ringi. See kõik toimus tänaval ja E,T oli autost väljas. Seejärel E. T istus oma autosse ja sõitis ära. Ole vanainimene ja keegi ei ole mind niimoodi kohelnud, põhjendamatuid süüdistusi esitanud ja solvanud, seda enam ametiisik. Pöördusin abi saamiseks arsti poole traumapunkti. Et ei jääks kahtlusi minu seisundis, samuti pöördusin Wismari haiglasse, kus tuvastati, et ma olin kaine ja ei ole tarvitanud mingeid narkootikume. Esmaspäeval pöördusin ma oma perearsti juurde. Lasnamäe traumapunktis on 07.04.2006.a. tuvastatud V.R verevalum parema õlavarre piirkonnas. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 1275/107 kohaselt oli 07.04.2006.a. V.R kaine. Wismari haiglas tehtud 07.04.2006.a. V.R suhtes psühhoaktiivsete ainete ekspertiis, mille tulemus negatiivne, ehk V.R ei olnud tarvitanud narkootilist ainet. V.R kannatanuna antud ütlused kriminaalasjas nr 06231500969 (tl. 55 – 58), 07.04.2006.a. keskpäeval sõitis Pirita linnaosavanem ET koos minu naabritega D.R ja A.R XXX tänavale. E.T parkis oma sõiduauto minu maja ligi. Ma nägin oma maja 8 - aknast, et naabrid ja E.T XXX tänaval vestlevad. Siis ma nägin, et T suundus oma auto juurde ja sain aru, et minu juurde vestlema ta ei kavatse tulla ja siis ma ise tulin tema vastu välja. Kui ma tulin E.T juurde ma viisakalt teretasin ja küsisin, kas tema on ET Pirita linnaosavanem. Ta vastas jaatavalt. Siis ma ütlesin, et mina tahan ka temaga rääkida ja ulatasin temale prinditud pildid, milledel oli fikseeritud see kuidas suurte kividega oli blokeeritud minu värav. T vaatas neid pilt ja vastas, et ta midagi ei saa aru (rääkis ta vene keeles) ja tegi liigutuse, nagu tahtis ühe pildi mis ta käes hoidis katki rebida, kuid ma jõudsin tal seda käest ära võtta. Ma ütlesin, et ma tahan talle veel teisi pilte näidata ja sellel teemal temaga vestelda, T vastas mulle, et ta ei taha minuga rääkida, et mina olen joobes, et ma olen alkohoolik ja narkomaan, siis ta jõuga tõukas mind võttes mind küünarnukist kinni ja istus oma autosse ja hakkas tasakesi välja sõitma, sellel ajal tegi autoakna lahti ja veel aknast lisas minu suunas, et vähem juua on vaja. Mina olin šokis ja ei saanud talle sõnagi vastata, läksin oma majja ja kohe helistasin politseisse ja küsisin nõu kuidas ma pean edasi tegutsema. Selle intsidendi juures olid naabrid D.R ja A.R . Oma käitumisega E.T tekitas mulle füüsilist valu ja moraalselt solvas mind“. Need on kõik minu ütlused. Peale juhtumit ma pöördusin kohe traumapunkti, kus fikseeriti verevalumid ja peale seda pöördusin Wismari haiglasse. kriminaalmenetluse nr 06231500969 lõpetamise määrus (tl. 87 – 88), lõpetati kriminaalmenetlus selle kohta, et 07.04.2006.a kell 12.30 aadressil XXXPirita Linnaosa, Tallinna linn, asuva maja juures sõimas Pirita linnaosa vanem ET V.R hulluks alkohoolikuks ja narkomaaniks, võttis ta õlavarrest kinni ja jõuga raputas ning tõukas V.R, tekitades V.R-ile füüsilist valu. Kohus, kuulanud ära kohtualuse ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, andes uuritud tõenditele hinnangut ja tuginedes oma siseveendumusele, leiab, et kõik need eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava süüd ning V.R uleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdistuse mahus, s.o.

§ 319

lg 1, § 320 lg 1, § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Kohtualune ennast üheski episoodis süüdi ei tunnistanud. V.R kinnitas istungil, et naabritega on tekkinud probleemid, kuid tema ei h ustanud konstaablit. K hoidis tal väga tugevalt suud kinni ja kägistas teda autos. Tal olid sinikad ja verevalumid ja suu valutas ja kaelal olid näha sinikad ning suust tuli kroon ära selle tulemusel, et K teda pigistas. Ta ei oska öelda kuidas K sai sõrmevigastuse. Kohtul puudub põhjus kahelda kannatanu A.K poolt antud V.R süüdistavatesse ütlustesse, kuna ta nägi kohtualust esmakordselt, tal on pikaajaline töökogemus ning tal puudus huvi, et V.R karistataks. Tema sõnul V.R h ustas tema parema käe V näppu. Tal oli valus. V.R tegi peaga liigutuse ja tegi h ustuse, siis kui nad käsi raudu panid. Tunnistaja K.K kinnitas, et nad hakkasid V.R-ile käsi raud panema ja K võttis ühest käest ja tema teisest käest ja V.R tõmbas teda hästi lähedale ja h ustas K t väikesest sõrmest sel viisil, et ta ei lasknud teda lahti. Nad lasid ta vabaks ja siis lasi ta sõrme lahti. Lõpuks sai K sõrme suust kätte ja nad panid naisel käed raudu, kui ta oli kõhuli maas. Tunnistaja D.R ütluste kohaselt politsei haaras V.R käest kinni ja palus naispolitseil panna käed raudu. V.R haaras politseiniku käest ja tõmbas enda poole suu juurde ja h ustas. Politseinik karjus valust. V.R keeldus jalgu politsei autosse panemast. Ta tunnistab, et ET käis vaatamas kiikesid, mis oli pandud linna tee peale. Kohtul puudub põhjus kahelda tunnistaja üksikasjalikus kirjelduses antud sündmuse kohta selles, et h ustus oli jõuline, kuna see seondub teiste kogutud tõenditega, s.o. kriminaalmenetluse alustamise teade (tl. 1), selle kohta, et 21.06.2006.a. kella 15.45 paiku Tallinnas, XXXmaja juures V.R kasutas vägivalda politseiametniku AKi suhtes, kes täitis tööülesanded avaliku korra kaitsmisel; fototabelid vigastustest (tl. 38) AK´i parema käe V sõrme kohta ning patsiendikaart AK´il esinevate kehavigastuste kohta (tl. 10), millest nähtub, et 21.06.2006.a. tuvastati AK´il parema käe V sõrme vigastus. Kohus leiab, et V.R poolt antud ütlused on ennast õigustavad ning on tingitud soovist vastutusest vabaneda. Materjalide kohaselt on kannatanu A.K 21.06.2006.a politseinikuna 9 avalikku korda tagav võimuesindaja, kes täitis oma ametikohustust. Politseiniku käe haaramine, enda poole tõmbamine ja h ustamine on vägivald

§ 121

mõttes, kuna h ustus tekitas valu ning see oli seotud A.K ametikohustuste täitmisega. Kohus leiab, et A.K ametikohustust täites järgis seadust, kuna V.R ei allunud korraldusele. Kannatanu A.K ja tunnistaja K.K kinnitasid, et nad palusid V.R sõita nendega jaoskonda, kuid vaidlemine käis edasi ja naine ei lõpetanud oma tegevust. Nad otsustasid ta toimetada jaoskonda protokolli tegema viia, kuid ta keeldus sellest kategooriliselt. Kohus leiab, et vägivalla toimepanemine tõendite kohaselt on toime pandud otsese tahtlusega, kuna kohtualune oli kindel. Kohus avaldas (köide I, tl. 46 – 48, 55), sealhulgas teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta „Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond on 17.04.2006.a. reg V.R avalduse nr 2315,06,0,0002295 põhjal. Teate sisu: 07.04.2006.a. kell 12.30 XXX Tallinn, teataja maja juures Hr. ET sõimas teatajat hulluks alkohoolikuks ja narkomaaniks, võttis teatajat kinni ja jõuga raputas ja tõukas teatajat, tekitades teatajale füüsilist valu. Materjalide kohaselt Põhja Politseiprefektuuri dokumendiregistris registreeriti 12.04.2006.a., kaebus (tl 47) 07.04.2006.a. Tallinnas XXX tänaval toimunud sündmuste osas, kus kohtualune viitas Pirita linnaosa vanemale ET´ele kui tema suhtes kuriteo toimepannud isikule ja palus võtta ET seadusega ettenähtud korrad vastutusele, kuna ET väidetavalt jõuga tõukas teda tekitades talle nii kerged kehavigastused, s.o. verevalumid ning avalikult sõimas ja solvas teda. V.R avalduse alusel alustati 13.04.2006.a.kriminaalmenetlust nr 06,2315,00969

§ 121tunnustel.

V.R kuriteoteate protokollis öeldud väidet selle kohta, et ta pöördus abi saamiseks arsti poole traumapunkti kinnitab Lasnamäe traumapunkti patsiendikaart, kus on märgitud õlavarre piirkonnas verevalum ning talle on määratud ravi hepogel, troxivozõn, Liaton 100, ibuprofen 1X

  1. Pöördumist Wismari haiglasse, kinnitab joobeseisundi meditsiinilise tuvastamine (akt nr 1275/107), mille kohaselt ta oli kaine ning Wismari haiglas tehtud 07.04.2006.a. V.R suhtes psühhoaktiivsete ainete ekspertiis, mille tulemus on negatiivne, ehk kinnitab V.R väidet selle kohta, et V.R ei olnud tarvitanud narkootilist ainet. Seega tunnistaja E.T istungil öeldud kahtlused selle kohta, et V.R oli alkoholi tarvitanud, on ümber lükatud. Kuna ET ei mäleta, et ta V.R narkomaaniks nimetas, siis kohus nõustub, et V.R narkomaaniks nimetamise korral oli see alusetu. Tunnistaja E.T kinnitas istungil, et V.R ei lasknud tal ust sulgeda ja vehkis tema nina all nende paberitega millega sai vastu nina. Ta oli sunnitud V.R autost eemale tõukama kuna ei saanud ust sulgeda ja ära sõita ja rohkem pole V.R-iga otsest kokkupuudet olnud. Ta kinnitas, et see tõukamine polnud kindlasti mingi füüsiliste kehavigastuste tekitamine. E.T sõnade kohaselt istus ta autos, uks oli lahti ja V.R oli pooleldi kõhuli tema peal, vasaku käe ja õlaga tõrjus ta V.R autost välja. V.R võis vastu ust põrgata aga ta võis endale peale tema lahkumist verevalumid tekitada. Tunnistaja E.T ütlused erinevad kohtualuse ütlustest, kuna V.R eate sisu kohaselt (lk 46) võttis E.T teatajat kinni ja jõuga raputas ja tõukas teatajat, tekitades teatajale füüsilist valu. Sama sündmust nägi materjalide kohaselt pealt veel tunnistaja VB, kes andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 70 – 71) ja tunnistaja VB, kes andsid 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 71), selle kohta, et 07.04 tuli VB töölt, verandal oli uks lahti ja ta nägi umbes 150 m kaugusel autost, et dziibi kõrval seisab V.R ja karjub autos istuva meesterahva peale. V.R rääkis T ga ja tal olid mingid paberid kaasas ja ta kuulas teda ja T jutustas talle midagi ja siis mees hakkas auto poole minema. Mees rääkis väga viisakalt, läks auto juurde ja tahtis minema minna. V.R ei lasknud minna ja koguaeg midagi rääkis ja see meesterahvas püüdis tasapisi ust kinni panna ja ootas seda võimalust. V.R võttis käe ära ja mees hakkas ust kinni panema, V.R hakkas karjuma, et ta lõi mind ja hakkas peale seda ebatsensuurselt rääkima. Ta küll ei näinud, et T kasutas V.R suhtes vägivalda. Tunnistaja VBi sõnul võttis V.R käe ära ja mees hakkas ust kinni panema. V.R hakkas karjuma, et ta lõi mind ja hakkas peale seda ebatsensuurselt rääkima. Siis hakkas T minema ja V.R karjus järgi igasuguseid halbu sõnu. Ta ei näinud, et T oleks V.R suhtes kasutanud vägivalda. Samuti AR andis 25.01.2006.a. kohtuistungil ütlusi (köide II, tl. 71 – 72), ET tahtis ust kinni panna ja siis hakkas V.R vehkima rusikaga ja oli selline hääl, et ta lõi vastu klaasi. T ei kasutanud absoluutselt mingit vägivalda, rohkem püüdis ennast kaitsta ja naine tundus, et 10 on endast väljas. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistajate Vere ja VB ning AR ütlused, kuna need ühtivad ning seonduvad muude asjas kogutud tõenditega selle kohta, et T V.R suhtes vägivalda ei kasutanud. Tunnistaja T kinnitas, et ta vasaku käe ja õlaga tõrjus V.R autost välja, mis kohtu arvates ei ole vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selle kohta, et mõlemad pooled hindavad teise poole käitumist ja püüavad seda ilustada, kuid materjalidest ei nähtu kohtu arvates põhjust, miks tunnistajad, keda on hoiatatud valeütluste andmise eest, peaksid andma ütlusi, mida kohus arvestada ei saa. V.R andis kirjalikult valekaebuse Põhja Politseiprefektuurile, mis on uurimisasutus. Avaldus E.T suhtes on KrMS § 194 lg 1 alusel kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. V.R tahtlus väljendub avalduse väljendatud soovis E.T ettenähtud korras vastutusele võtta tema suhtes vägivalla kasutamise ja avalikult sõimamise ja solvamise eest. Materjalide kohaselt E.T vältis tekkinud olukorras V.R poolt tõstatatud küsimuse lahendamist ning püüdis lahkuda. V.R tahtlust hinnates selle kohta, et kas E.T on kuriteo toime pannud, saab tõendatuks lugeda V.R poolt väljendatud suhtumises oma käitumisele ja soovis seeläbi siduda teo asjaolud E.T ga. KrMS ei nõua kaebuse esitaja hoiatamist, kuigi menetluslikel kaalutlustel peetakse seda mitteformaalselt soovitavaks. Kohtualuse poolt avalduse esitamine 12.04.2006.a on kohtu arvates tingitud soovist E.T le sel viisil survet avaldada. V.R 17.04.2006.a. suulise kuriteoteate protokollist koos lisadega (tl. 48 – 54) nähtub, et 07.04.2006.a Tallinnas XXX tänaval Pirita linnaosa vanem ET vestluse ajal karjus talle: “ Ma ei soovi teiega rääkida, te olete joobes, olete alkohoolik ja narkomaan“, võttis tal küünarnukist kinni ja jõuga tõukas teda ning seejärel istus oma autosse ja vaikselt ära sõites avas autoakna ja lisas: „ On vaja vähem juua“. ET tekitas temale väidetavalt tervisekahjustused, s.t. suured verevalumid, füüsilist valu ja solvas moraalselt. Materjalide kohaselt suulise kuriteoteate protokolli (tl 48-51) koostamisel on juhindutud KrMS § 195 ja §
  2. Kuna KrMS § 146 lg 3 sisaldab hoiatust kriminaalkaristuse eest ning V.R on andnud allkirja selle kohta, et protokoll on kirjutatud tema sõnadest õigesti ja tekst on talle arusaadav ning märkusi protokolli kohta ei ole, siis kohus asub seisukohale, et V.R poolt toimus suulise kuriteoteate protokolli esitamine menetlusnormide kohaselt, seega V.R oli eelnevalt hoiatatud vale ütluse andmise eest ning ta oli teadlik sellega kaasnevast vastutusest. 07.04.2006.a sündmuse kohta on tunnistajad ja kohtualune andnud eelpoolkirjeldatud ütlused ning tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et V.R poolt 17.04.2006.a suulise kuriteo teate protokollis on tema poolt avaldatud tegelikkusele mittevastavad asjaolud. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega valeütlusele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. V.R on 17.04.2006.a üle kuulatud kannatanuna. V.R tahtlus väljendub protokollis antud ütlustes, mille kohaselt E.T tema suhtes kasutas vägivalda, teda avalikult sõimas ja solvas. V.R tahtlust hinnates selle kohta, et kas E.T on kuriteo toime pannud, saab tõendatuks lugeda V.R poolt väljendatud suhtumises oma käitumisele ja soovis seeläbi siduda teo asjaolud E.T ga. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isiku süüd ja leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et V.R on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusmäära valikul kohus arvestab, et kohtualune on pensionär, kes omab vähest sissetulekut ning teda ei ole varem ühegi õiguserikkumise eest karistatud. Puudub alus V.R karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada tingimusliku vangistusega. 11 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 126, § 179, § 189 lg 2, § 199 lg 1 p 1, § 305, § 306, § 311-§ 313, § 315, kohus O t s u s t a s: Tunnistada süüdi V.R:

§ 274

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus (päevamäär 29.50 kr) 68 päevamäära, s.o. summas 2006.00 krooni.

§ 319

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus (päevamäär 29.50 kr) 50 päevamäära, s.o. summas 1475.00 krooni.

§ 320

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus (päevamäär 29.50 kr) 60 päevamäära, s.o. summas 1770.00 krooni.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 68 päevamäära, s.o. summas 2006.00 krooni. Karistuse alguseks lugeda 23.10.2007.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista V.R-ilt , ik XXX, elukoht XXX, Tallinn/XXX, Tallinn, sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasu 2633.76 krooni riigituludesse. V.R tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „V.R , 1-06-12489 sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda hiljemalt 31.01.2008.a. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.