Tõlge kr.asi nr.1-07-6816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2008 a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-6816 (006244001726, 04

§ 200lg.1 järgi ettenähtud süüteo.

1 Peale selle, 11.09.2004.a. kell 21.45 T.S , viibides XXX asuvas kaupluses „A“, võttis letilt vorsti maksumusega 224.80 krooni. Püüdis sellega kauplusest väljuda. Kui müüja J R püüdis teda takistada, kasutas naise suhtes vägivalda, lüües talle rusikaga näkku. Seejärel, visanud vorsti maha, jooksis sündmuskohalt minema. Seega pani T.Soime KarS § 200 lg.2 p.4 – 25 lg.1,2 järgi ettenähtud süüteokatse. Peale selle, 10.09.2006.a., XXXasuva kohviku „Skorpion“ juures, ajavahemikus kella 02-03-ni, noaga ähvardades, võttis ära K B mobiiltelefoni maksumusega 2600 krooni. Kannatanu K B esitas tsiviilhagi summas 2600 krooni. Seega, toimepandud süütekogude kogumis, pani T.

§ 200

lg.2 p.4,8 järgi ettenähtud kuriteod – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, relvaga ähvardades. Peale selle, 04.05.2004.a. kella 23 paiku, viibides Kohtla-Järvel, Estonia pst. 30a asuva maja juures, võõra vara äravõtmise eesmärgil, küsis oma tuttavalt J K luba sõita J T kuuluva jalgrattaga. Saades enda valdusesse jalgratta „8500 EXTRIM“ maksumusega 3500 krooni, põgenes sündmuskohalt. Kannatanu J T esitas tsiviilhagi summas 3500 krooni. Seega pani T.

§ 209lg.2 p.2 järgi ettenähtud kuriteo, s.o.

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Tõendite uurimise kohtuliku uurimise käigus: Süüdistuses kannatanu S DolgDihhi televiisori omastamises vägivalda kasutades T.S oma süüd ei tunnistanud. Andis ütlusi, et sisenes 18.04.2004.a. kella 22 paiku koos oma tuttava V S. D korterisse XXX. Tarvitasid korteris koos S. D alkoholi. Alkoholi tarvitamise käigus tekkis V ja S. D vahel tüli. Naine hakkas neid välja ajama. Lükkas V välja, ta hakkas S. D koridoris rüselema. T.S tõusis ja läks minema. Tema järel väljus V. Pärast seda läks V tagasi selle maja trepikotta, kus elas S. T.S läks baari „Karina“. Umbes 40 minuti pärast tuli sinna V. Rääkis, et kakles korteris S. T.S ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati KrMK § 289 ja 293 lg.1 alusel T.S kohtueelse menetluse käigus antud ütlused osaliselt. Ülekuulamisel kahtlustatavana 22.04.2004.a. ja 14.06.2004.a. süüdistatavana, andis T.S ütlusi, et otsustas mõne aja pärast tagasi korterisse minna et teada saada, miks neid välja aeti. S. D avas talle ukse, tema küsimusele vastas naine ebatsensuurse sõimuga. T.S ei pidanud vastu ja lõi naisele kaks korda vastu nägu, naine kukkus ja lõi ennast vastu põrandat. Seejärel võttis ta korterist televiisori – kd.2 t.lk.3+0-31,

1. T.S kirjutas omakäeliselt analoogilise puhtsüdamliku ülestunnistuse – kd.2 t.lk.
2. Kohtuistungil selgitas, et andis selliseid ütlusi politseitöötajate surve all. Enne kohut kellelegi sellest ei teatanud. T.S ei suutnud usaldusväärselt selgitada, miks ta erinevatel ajaperioodidel andis vastupidiseid ütlusi. Seoses sellega, tema kohtueelse menetluse ja kohtuistungi käigus antud ütlused kutsuvad esile kahtlusi alates momendist, kui ta koos V tuli kannatanu S. D korterisse. T.S ütlused tuleb selles osas jätta läbi vaatamata, kuna need ei ole usaldusväärsed ja kuuluvad tõendite hulgast väljajätmisele (RK 3-1-1-105-06). Seoses S DS (sündinud 1956.a.) surmaga, avaldati KrMK § 291 lg.1 alusel tema kohtueelse menetluse käigus antud ütlused. Kuigi tema erinevatel aegadel antud ütlused erinevad mõnede 2 detailide osas, on nad üldiselt siiski järjepidevad ja näitavad üheselt T.S-ile kui isikule, kes pani tema suhtes toime kallaletungi ja röövimise. Tema ütlustest nähtub: 18.04.2004.a. viibis ta oma tütre korteris XXX. Kella 22 paiku sisenesid tema juurde kaks meest. Üks nendest, I V, oli tütre tuttav. Teine mees oli võõras, see mees oli keskmist kasvu, lühikeste juustega, terava ninaga, heledate silmadega. Tal oli seljas heledat värvi jope. Ivan palus kutsuda tütart A. Ta vastas, et temda ei ole. Mees ei uskunud, ta käis mööda korterit ringi ja otsis tütart. Mees oli purjus. S. Dolgihh käskis tal ära minna ja nad läksidki. 30 minuti pärast koputati uksele. Avanud ukse, nägi ta seda võõrast meest, kes oli varem koos I käinud. Mitte midagi ütlemata lõi mees talle paar korda rusikaga vastu nägu. Ta kukkus maha ja kaotas teadvuse. Kui teadvusele tuli, avastas, et tütrele kuuluv televiisor „Samsung“ on kadunud. On võimeline talle kallaletunginud mehe ära tundma – kd.2 t.lk.17-18,
3. 22.04.2004.a. äratundmiseks esitamisel, kui S D esitati äratundmiseks T.S, tundis ta temas näo, nina ja silmade järgi ära noormehe, kes tungis tema korterisse, lõi teda ja võttis ära televiisori. Äratundmiseks esitamise juures olnud ja selles osalenud isikutelt pole uurimistoimingu käigu ja protokolli osas märkusi tehtud – kd.2 t.lk.20-
4. Seoses sellega, et A D ei ela oma elukohas ja tema asukohta ei õnnestunud kindlaks teha, avaldati KrMK § 291 p.4 alusel tema kohtueelse menetluse käigus antud ütlused. A D andis järgmisi ütlusi. 18.04.2004.a. viibis tema XXX asuvas korteris tema ema S. D. Tema ise tuli koju 19.10.2004.a. Ema rääkis, et 18.04.2004.a. kella 22 paiku tuli korterisse I V, kellega oli kaasas emale võõras mees. Mehed küsisid teda. Seejärel, kell 23, koputas korteri uksele uuesti see mees, kes oli käinud koos I. V. Ema lasi ta sisse. Mees lõi talle paar korda vastu nägu, ema kaotas teadvuse. Teadvusele tulles avastas, et kadunud on televiisor „Samsung“. Arvab, et selles kuriteos on osaline ka I. V. Televiisori maksumus on 4200 krooni. See kuulus A. D ja ta esitab sellele summale tsiviilhagi – kd.2 t.lk.
5. I V andis ütlusi, et käis 18.04.2004.a. koos T.S-iga oma tuttava A D juures, kes elab XXX. Teda ei olnud kodus. Ukse avas ema S D. Nad sisenesid, istusid, oodates A D. Jõid kolmekesi ära pudeli viina. Lahkusid umbes 22.
6. Mingit konflikti neil S. D ei olnud. Tema koridoris S. D ei rüselenud. S. K väljus maja trepikojast ja nad läksid kahekesi baari „Karina“. T.S oli kogu aeg koos temaga ja kusagil ära ei käinud. Viibisid baaris kella 04-ni hommikul. Varem, kohtueelse menetluse käigus, ülekuulamisel tunnistajana 21.04.2004.a. andis V ütlusi, et tema Kuželkot ei jälginud ja ei tea, kas ta käis baarist väljas – kd.2 t.lk.
7. V ei suutnud selgitada, miks ta erinevatel ajaperioodidel andis vastupidiseid ütlusi. Seoses sellega, tema ütlused nii kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtuistungil, alates momendist, kui nad koos T.S-iga tulid baari „Karina“, kutsuvad esile kahtlusi. Selles osas tuleb V ütlused jätta läbi vaatamata kui ebausaldusväärsed ja need tuleb tõendite hulgast välja jätta ( RK 3-1-1-105-06). Kohus uuris samuti: S D suulise avalduse protokoll 19.04.2004.a. On ära näidatud, et 18.04.2004.a. kella 23 paiku, tundmatu meesterahvas, kasutades vägivalda korteris aadressiga XXX, varastas televiisori „Samsung“ maksumusega 4200 krooni – kd.2 t.lk.
8. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 19.10.2004.a. korteris aadressiga XXX – kd.2 t.lk.4-
9. Uurinud kõiki kohtumenetluse poolte poolt esitatud tõendeid, tegi kohus kindlaks: Süüdistatava T.S süü on tõendatud. Kannatanu S D osutas temale kui isikule, kes 18.04.2004.a.kella 23 paiku, korteris aadressiga XXX, pani tema suhtes toime kallalaetungi. T.S lõi S. D mitu korda rusikaga vastu nägu ja varastas korterist televiisori „Samsung“. S. D tundis T.S ära kohtueelse menetluse käigus äratundmiseks esitamisel. Nimetatud uurimistoiming oli läbi viidud vastavalt KrMK § 81-82 nõutele. 3 Tema ütlusi kinnitavad kaudselt T.S enda ütlused, samuti A.D ja I. V ütlused. Nad kinnitavad, et T.S viibis koos I. V nimetatud ajal kannatanu korteris. V andis ütlusi, et kui nad viibisid seal koos T.S-iga, ei kasutatud S. D suhtes mitte mingisugust vägivalda. Kohus arvab, et nimetatud ütlused lükkavad täielikult ümber T.S versiooni, et rohkem ta kannatanu korterisse tagasi ei läinud, tema suhtes vägivalda ei kasutanud ja korterist televiisorit ei varastanud. Seoses kannatanu mitteilmumisega jätab kohus A D tsiviilhagi summas 4200 krooni (varastatud televiisori „Samsung“ maksumus) läbi vaatamata. Seega pani T.

§ 200

lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga. Süüdistuses vorsti varguse katses hinnaga 224.80 krooni 11.09.2004.a. kell 21.45 kauplusest „A“ aaderessiga XXX ja seejuures vägivalla kasutamises müüja J R suhtes, T.S ennast süüdi ei tunnistanud. T.S andis järgmisi ütlusi: Sisenes poodi. Seal viibisid kaks müüjat. Tahtis osta õlut. Müüja R tegi ettepaneku, et ta ostaks pudeli õlut. T.S ütles, et talle on vaja mahuga kas üks või kaks liitrit. Müüja keeldust müümast, teatades, et pood pannakse kinni. Siis võttis ta ise külmkapist vorsti, pani selle letile ja nõudis, et see talle müüdaks. Müüja R, kes seisis leti taga, keeldus talle vorsti müümast. Ütles, et nad panevad poe kinni. Ta võttis vorsti kätte. Müüja N lükkas külmkapi ukse ette. Hakkas teda harjaga peksma. Taganedes N eest, riivas ja tõukas ta R. Seejuures kukkus vorst maha ja ta jooksis kauplusest välja. Eesmärki vorsti varastada tal ei olnud, ta tahtis seda osta. T.S ütlused on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Kanatanu J R: Umbes kell 22 sisenes poodi T.S. Ta oli ebaadekvaatses seisundis. Haaras temast kinni, küsis kord ühte, siis jälle teist. Ta näitas T.S-ile kõike, mida too tahtis. Läks leti juurest kaugemale, et võtta kaupa, mida T.S oli palunud. Samal ajal T.S, sirutades ennast üle leti, võttis külmkapist lati lastevorsti. Püüdis ära minna, kauba eest maksmata. Teine müüja, N, sulges talle jäätisekülmkapiga tee. R hakkas T.S peale karjuma ja nõudis, et ta vorsti tagasi paneks. Ta sulges mehele tee. T.S lõi talle käega vastu nägu, viskas vorsti maha ja jooksis minema. Nad kutsusid välja valvekoondise. Tunnistaja D N: Seoses sellega, et tal sündis 23.10.2007.a. laps ja ta ei saa kohtuistungil osaleda, kohus, juhindudes KrMK § 291 lg.5 määras: avaldada tema kohtueelse menetluse käigus antud ütlused. Kell 21.45 sisenes kauplusesse tema tuttav T.S. Ta käitus väljakutsuvalt. Läks müüja R juurde, nõudis kord õlut, kord džinni – ei suutnud otsustada. R läks õlle järele. Samal ajal sirutas T.S ennast üle leti ja võttis lastevorsti. Püüdis põgeneda. N; selleks, et mitte lasta tal väljuda; sulges kaupluse väljapääsu sellega, et lükkas jäätisekülmiku ukse suunas. R hakkas vorsti T.S käest ära tõmbama. N läks häirenuppu vajutama. T.S lõi R mitu korda rusikaga näkku, viskas vorsti maha ja jooksis minema – kd.4 t.lk.27-28. Kohus arvab, et T.S süü on tõendatud. See on tõendatud kannatanu R ja tunnistaja N ütlustega. Nende ütlustest nähtub, et T.S, viibides kella 22 paiku XXX asuvas kaupluses „A“, võttis avalikult ära ühe lati laste vorsti maksumusega 224,80 krooni. Püüdis varastatuga kuriteo toimepanemise kohalt lahkuda, kuid kaupluse müüjad J. R ja D. N ei lasknud tal seda teha, sulgedes kaupluse väljapääsu. Püüdes kauplusest väljuda, lõi T.S käega J. R vastu nägu, visates varastatud vorsti maha ja põgenes sündmuskohalt. 4 T.S ei saanud oma kuritegelikku kavatsust lõpule viia temast mitteolenevatel põhjustel. Seega pani T.

§ 200

lg.2 p.4 - § 25 lg.1,2 järgi ettenähtud kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Süüdistuses selles, et 10.09.2006.a. ajavahemikus kella 02 – 03 öösel, Kohtla-Järvel, L. Koidula 8 asuva kohviku „Skorpion“ juures, ähvardades kasutada nuga, võttis ära K. B kuuluva mobiiltelefoni „NOKIA 6101“, tunnistas T.S ennast süüdi osaliselt. Andis ütlusi, et läks koos oma tuttava I kella ühe paiku „Dünamo“ bussipeatusest mööda. Pingil istus purjus B, kes küsis, kuidas sõita Kohtla-Järvele. Ta selgitas talle, et ta asubki Kohtla-Järvel. B oli vaja jõuda 32 kvartalisse. T.S oli vaja samasse kohta. T.S tegi ettepaneku võtta takso ja B andis ise talle oma mobiiltelefoni. I nägi, kuidas B talle telefoni andis. Jutuajamise käigus liikusid nad üle tänava, kohvik „Skorpion“ suunas ja tagasi bussipeatusesse. Ta hakkas taksot välja kutsuma. B läks ära – tema sai aru, et toaletti. I läks ka ära. Peatus sõiduauto „Volkswagen Passat“. Juht nõustus teda 32 kvartalisse viima. Ta istus autosse, ootas umbes 10 minutit B, too aga ei tulnud ja nad sõitsid minema. Telefon jäi tema kätte. 32 kvartalis võttis raha ja läks tagasi I juurde Outokumpu tänavale, ööbima. Hommikul sõitis taksoga I juurest ära ja unustas B telefoni taksosse. T.S ütlused on ümber lükatud kannatanu B ja tunnistaja I ütlustega. Kannatanu K B: Istus „Dünamo“ bussipeatuses. Kell oli 2-3 öösel. Möödus grupp inimesi. Nende juurest eemaldus T.S, keda ta varem ei tundnud. Tuli tema juurde. Püüdis temaga vestlusesse astuda. Tahtmata juttu ajada, läks B kohvik “ Skorpion“ suunas. T.S seisis mõne aja oma tüdrukuga, siis aga tuli talle järele. Küsis helistamiseks telefoni. Tahtis taksot kutsuda. B võttis mobiiltelefonist kaardi välja ja andis telefoni T.S-ile. Too võttis telefoni ja hakkas kusagile helistama. B läks talle järele. Helistanud, pani T.Selefoni oma taskusse. B hakkas nõudma, et telefon talle tagastataks. Sellepeale võttis T.Saskust laia tera ja suure puust käepidemega noa, näitas seda ja küsis, kas ta ei kahtle, et T.S võib seda ka kasutada. Pärast seda peitis T.S noa taskusse ja läks „Dünamo“ bussipeatuse suunas. B läks talle järele ja jätkas nõudmist, et T.S telefoni tagastaks. T.S ei ähvardanud teda ja ei vastanud talle midagi. Nad jõudsid bussipeatusesse. B tähelepanu kaldus kõrvale ja T.S kadus kuhugi ära. See kõik kestis mitte rohkem kui 10 minutit. Selle aja jooksul mingit taksot nende juurde ei sõitnud. Politseisse ei pöördunud, kuna pidas seda mõttetuks. Järgmisel päeval, päevasel ajal, viibides Jõhvi linnas, nägi T.S kaupluse „Tsentraal“ juures. Kutsus välja politsei ja näitas T.S-ile kui isikule, kes võttis temalt ära mobiiltelefoni. Arvestades seda, et telefoni oli ta ostnud pool aastat enne seda 2600 krooni eest, esitab tsiviilhagi summas 2000 krooni. Tunnistaja J I: Läks koos T.S-iga – keda siis kutsuti Sergeiks – baarist „Alex“ tema juurde koju. Bussipeatuses nägid seal istuvat purjus noormeest. Neiu küsis temalt telefoni ja sisestades mobiiltelefoni oma kõnekaardi, kutsus oma aadressile välja takso. Seejärel tagastas ta telefoni noormehele, ise aga läks koos T.S-iga enda koju. Teel läksid nad tülli. Neiu läks koju. T.S tuli 20-30 minuti pärast. Tal oli tolle noormehe telefon, keda nad olid bussipeatuses kohanud. Kust ta selle telefoni sai, seda ta ei rääkinud. Järgmise päeva hommikul läks T.S tema juurest ära umbes kell 11, telefon oli tal kaasas. Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtub, et T.S ei olnud vaja kusagile sõita ega taksot välja kutsuda. Ta ööbis I juures ja tuli tema juurde juba koos kannatanu mobiiltelefoniga. Tunnistaja I 5 ütluste järgi langeb tema äraoleku aeg kokku B ütlustega ajavahemikust, mille vältel ta suhtles T.S-iga ja millal toimus mobiiltelefoni äravõtmine. Kannatanu B ütlustest nähtub, et ta ise andis telefoni T.S-ile, kui viimane palus tema käest luba helistada. T.S, saades B telefoni enda kätte, omastas selle ja keeldus seaduslikule omanikule tagastamast. Vestluse käigus võttis T.S välja noa, näitas seda B. Mingeid konkreetseid ähvardusi B aadressil ta ei väljendanud. Seejärel peitis noa ära. Ta ei ähvardanud noa kasutamisega, kui B ei lõpeta oma nõudmisi telefon tagastada. B sõnul hakkas ta kartma seda, et T.S on nuga. Kuid see ei takistanud teda jätkamast oma nõudmisi, et T.S talle telefoni tagastaks. See tähendab, kannatanu mobiiltelefoni äravõtmine ja omastamine oli T.S poolt toime pandud ilma noa kasutamise ähvarduseta ja edaspidi ei olnud nuga takistuseks, millepärast kannatanu B oleks lõpetanud T.S järel käimise ja oma nõudmise talle mobiiltelefon tagastada. T.S ise eitab, et omastas B telefoni. Andis ütlusi, et B ise kadus kusagile ära ja sellepärast jäi telefon tema kätte ja et noaga ta teda ei ähvardanud. Seega, 10.09.2006.a. ajavahemikus kella 02-03 öösel Kohtla-Järvel, L. Koidula 8 asuva kohviku „Skorpion“ juures, T.S , eesmärgiga võtta ära võõras vara, küsis B helistamiseks mobiiltelefoni „NOKIA 6101“. Saades telefoni enda kätte, omastas selle ja lahkus sündmuskohalt. Seoses sellega, T.S poolt toimepandud süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 22 lg.2 p.4,8lt KarS § 209 lg.2 p.1-le – kelmus – varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse või varguse. Kannatanu K. B esitas tsiviilhagi summas 2000 krooni. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistuse episoodis 3500 krooni maksva jalgratta „8500 EXTRIM“ kelmuse teel äravõtmises 04.05.2004.a. kella 23 paiku Kohtla-Järvel, Estonia pst.30a asuva maja juures, tunnistas T.S ennast süüdi osaliselt. Andis ütlusi: 04.05.2004.a. õhtul kohtas maja hoovis oma tuttavat J K, kes sõitis jalgrattaga. T.S ja tema tuttavad R ja T, sõitsid Kuningase loal selle rattaga ringi. Neiu ütles neile, et see on võõras ratas. Seejärel küsis T.S neiult luba sõita jalgrattaga kaupluseni „Onega“. Neiu lubas. Sõitnud kaupluseni, andis ta jalgratta oma tuttavale, kelle nime ja perekonnanime ta ei mäleta – et too ratast valvaks. Kui kauplusest väljus, ei olnud enam ei ratast ega ka tuttavat. Rääkis K, kuidas jalgratas kadus. Leidis jalgratta oma tuttava juurest. Too lubas ratta tagastada, kuid ei tagastanud. Tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati KrMK § 289 ja 293 lg.1 alusel osaliselt kohtueelses menetluses antud ütlused. Süüdistatavana ülekuulamisel 14.06.2004.a. andis ütlusi, et sõites rattaga otsustas, et võtab ratta endale. Sõitnud kaupluse „Onega“ juurde, andis ratta hoida oma tuttavale S. Kui kauplusest väljus, öeldi talle, et S sõitis minema aga tuleb kohe tagasi. Kuid ta ei tulnudki tagasi. Hiljem nägi seda noormeest. Ta lubas ratta talle koju tuua, kuid ei tagastanud seda – kd.2 t.lk.

1. Kohtus selgitas, et need ütlused kirjutas uurija, tema aga kirjutas neile alla, olles need halvasti läbi lugenud ja ei märganud, et uurija kirjutas valesti, et ta tahtis jalgratast endale võtta. T.S ei suutnud kohtule usaldusväärselt selgitada, miks ta erinevatel ajaperioodidel andis vastupidiseid ütlusi. Seoses sellega, tema nii kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtuistungil antud ütlused jalgratta äravõtmise tahtluse puudumise osas, kutsuvad esile kahtlusi. Need T.S ütlused tuleb jätta läbi vaatamata kui ebausaldusväärsed ja need tuleb tõendite hulgast välja jätta ( RK 3-1-1-105-06). 6 Kannatanu J T andis ütlusi, et andis oma jalgratta „8500 EXTRIM“ sõita oma tuttavale J. K. Too sõitis ära ja tuli umbes kella kahe paiku öösel tagasi ilma jalgrattata. Rääkis, et andis jalgratta sõitmiseks tuttavale noormehele ja too sõitis sellega minema. Nimetas tema perekonnanime, kuid ta ei mäleta seda enam. J. K otsis ratast kella kaheni öösel ja ootas, kuid noormees ei tulnudki tagasi. Kuningas ütles, et ta tunneb hästi seda inimest, kes jalgrattaga ära sõitis ja püüab teda üles leida ja jalgratta tagastada. Kannatanu esitab tsiviilhagi summas 3600 krooni – jalgratta „8500 EXTRIM“ maksumus. Tunnistaja J K: Võttis T jalgratta, et sõita ja oma asju ajada. Teel kaupluse „Tartu“ suunas kohtas oma tuttavaid T.S ja R. R tegi ettepaneku ratas ära müüa. Ta vastas, et see ei ole tema ratas ja et talle anti see ainult sõita. T.S küsis ka sõita, istus jalgrattale ja sõitis minema. Seejärel läks minema ka R. Ta kohtas oma noormeest ja koos temaga ootasid T.S selles kohas, kus ta talle jalgratta andis. Pärast läksid selle maja hoovi, kus T.S elab. Otsisid ka teistest hoovidest. Käisid tema korteri juures, helistasid uksekella. Ust lahti ei tehtud. Teda ei olnud kusagil. Tuli R ja ütles, et T.S sõitis töö asjus Jõhvist ära. Mõne päeva pärast kohtas T.S. Too ütles talle, et jalgratas on Jõhvis kellegi garaažis. Lubas tagastada, kuid ei tagastanud. K sa aru, et T.S varastas jalgratta ja peitis ennast spetsiaalselt tema eest. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on T.S süü täielikult tõendatud. Eesmärgiga jalgratas ära võtta, küsis ta K jalgratast, et sellega sõita. Saades K jalgratta, sõitis ta sellega minema ja hiljem jalgratast talle ei tagastanud. Kuningase ütlustest nähtub, et ta ootas T.S mitu tundi hoovis, käis tema elukohas, kuid teda ei olnud kusagil. Tema ütlusi kinnitab kannatanu T. Seega on ümber lükatud T.S versioon, et ta jättis jalgratta oma tuttavale ja et too sõitis sellega minema. Viide sellele tuttavale on ümber lükatud tunnistaja K ütlustega, kellele T.S kohtumisel selgitas, et jalgratas asub tuttava juures garaažis ja T.S ei rääkinud midagi sellest, et keegi sõitis jalgrattaga minema. Samuti, keegi ei takistanud T.S tulla tagasi sellesse kohta, kuhu oli jäänud K ja teatada talle juhtunust, mida ta aga ei teinud. Seega T.S , 04.05.2004.a. kella 23 paiku, Kohtla-Järvel, Estonia pst. 30 a asuva maja juures, jalgrattaga sõitmise ettekäändel, pettes J. K, võttis tema käest jalgratta „8500 EXTRIM“ hinnaga 3500 krooni, mis kuulus kannatanule T ja sõitis sellega minema, eesmärgiga pöörata jalgratas enda omandisse. Seega sai ta varalist kasu tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel. Seega T.S , olles isik, keda on varem kohtulikult karistatud varguse eest, pani toime kelmuse, s.o. KarS § 209 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu E. T esitatud tsiviilhagi summas 3600 krooni – jalgratta „8500 EXTRIM“ maksumus, on põhjendatud ja kuulub hüvitamisele. T.S pani süüteod toime otsese tahtlusega. Pani teod toime teadlikult, mõistes, et ta realiseerib tegevust, mis vastab süüteo koosseisusele. Tema tahtluse suunatusele näitavad tema poolt toime pandud süütegude faktilised asjaolud, tema tegevus kuritegude toimepanemise ajal ja pärast nende toimepanemist. Tema süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on ette nähtud KarS § 57-58, kohus ei tuvastanud. Määrates karistuse liiki ja määra arvestab kohus, et kolm neljast T.S poolt toimepandud süüteost olid tema poolt toime pandud Ida-Viru Maakohtu 30.09.2002.a. kohtuotsusega KrK § 140 lg.2 p.2,3 järgi mõistetud katseaja jooksul. Karistuseks oli mõistetud 1 aasta vangistust, kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks. Kaks tema poolt toimepandud kuritegu on 1 7 raskusastme kuriteod. KarS § 200 lg.2 p.4 sanktsioon näeb ette ainult ühte karistuse liiki – vangistust tähtajaga alates kolmest kuni viieteistkümne aastani ja KarS § 209 lg.2 p.1 sanktsioon näeb samuti ette ainult ühte karistuse liiki – vangistust ühest kuni viie aastati. KarS § 74 lg.5 näeb ette, et juhul kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo, mille eest talle määratakse karistuseks vangistus, pööratakse karistus täitmisele täielikult. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg.2 sätestatule. KarS § 65 lg.2 sätestab, et kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, paneb toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg.2,4 ja 5 sätestatut. KarS § 200 lg.2 p.4 ja KarS § 209 lg.2 p.1 ei näe karistusena ette rahalist karistust, järelikult ei ole võimalik mõista T.S-ile rahalist karistust. Seadus ei näe ette võimalust kohaldada T.S suhtes tingimisi karistust KarS § 73 ja § 74 alusel kuritegude eest, mille toimepanemise eest oli talle mõistetud vangistus ja mis olid tema poolt toime pandud katseaja jooksul. Karistuse määra mõistmisel arvestab kohus, et T.S kuritegeliku tegevusega ei olnud tekitatud olulist varalist kahju ja et ei saabunud raskeid tagajärgi. Üks tema poolt toimepandud kuritegudest jäi kuriteokatse staadiumi. Seoses sellega loeb kohus võimalikuks mõista karistus reaalse vabadusekaotusena KarS § 200 lg.2 p.4 ja KarS § 209 lg.2 p.1 järgi ettenähtud sanktsioonide minimaalmääras. T.S ennast süüd ei tunnistanud, tehtut ei kahetsenud ja ei võtnud tarvitusele abinõusid kannatanutele tekitatud kahju hüvitamiseks. Seoses sellega ei ole otstarbekas kohaldada tema suhtes KarS § 61 sätteid ja mõista karistus alla seadusega ettenähtud karistuse alammäära. Samuti ei näe kohus alust kohaldada T.S suhtes KarS § 60 sätteid, mis, arvestades KarS § 24 ja KarS § 25 lg.6 sätteid, annaks võimaluse kergendada T.S-ile mõistetud karistust. Arvestades ülaltoodut ja selleks, et mõjutada T.S edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti arvestades õiguskorrakaitse huvisid ja seda, et karistuse eesmärke ei ole T.S suhtes võimalik saavutada kergema karistuse määramisega, on võimalik määrata talle karistuseks ainult vangistus. Juhindudes KrMS §§ 306,311, 313, 315, 318 kohus Otsustas: kuriteo toimepanemises KarS § 200 lg.2 p.4 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. (episood 18.04.2004 a kannatanu S D ja 11.09.20004 a. kannatanu J R). T.S kuriteo toimepanemises KarS § 209 lg.2 p.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 1 (üks ) aasta vangistust. (episood 04.05.2004 a. kannatanu J Tedtova) T.S KarS § 64 lg.1 alusel, mõista T.S-ile liitkaristus 3 (kolm) aastat lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega vangistust, Vastavalt KarS § 65 lg.2 ja § 73 lg. 4 , suurendada mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 30.09.2002 a otsusega mõistetud karistuse -1 aasta vangistust – võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. kuriteo toimepanemises KarS § 209 lg.2 p.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. (episood 12.09.2006 a kannatanu K B) T.S 8 KarS § 68 lg.1 alusel, arvestada T.S karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2007.a. kuni 01.02.2008 a. kokku 3 kuud 28 päeva. Juhindudes Riigikohtu 25.11.1997.a. kohtuotsusest nr.3-1-1-105-97, kuuluvad mõistetud 4 aastat vangistust ja 1 aasta vangistust arakandmisele paralleelselt ja tegelikult kuulub ärakandmisele vaid pikem vabadusekaotuslik karistus – 4 (neli) aastat vangistust. lõplikuks karistuseks lugeda 4 (neli) aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates vahistamisest s. o alates 03.10.2007 a. T.S Tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. Välja mõista T.S-ilt Välja mõista T.S-ilt XXX) kasuks. 2000.- krooni kannatanu K B (XXX ) kasuks. 3500.- krooni kannatanu J T KrMS § 310 lg 1 alusel jätta S D tsiviilhagi läbi vaatamata. Välja mõista T.S-ilt menetluskulud: kaitsjatasu - 8602,20 krooni, ekspertiisikulud 2875.- krooni, toimiku paljundamise kulud 191,90 krooni ning sundraha 10875.- krooni riigituludesse. T.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „T.S , 1-07-6816, menetluskulud”, „T.S , 1-07-6816, sundraha“. Menetluskulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul, käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Viru Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohut kirjalikult teavitada seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon peab olema esitatud Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia käteandmisele järgnevast päevast. Kohtumenetluse poolel on võimalus peale kohtuotsuse avaldamist apellatsiooni õigusest keelduda. Jüri Sakkart Kohtunik Rimma Kuzmina Rahvakohtunik Urve Kohver Rahvakohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. 9 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 10.04.2008 Jõhvi Kohtukoosseis Eeva Levina, Maarika Kuusk, Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Jane Väli Tõlk Anna Herkül Kriminaalasi T.S süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,8; § 209 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja T.S apellatsioon Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav T.S - isikukood XXX, töökoht XXX, elukoht XXX, kohtulikult karistatud viiel korral. Kaitsja Artur Umuršadjants 1-07-6816,