Kriminaalasi nr. 1-06-9404 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 09. novembril 2007. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum rahvakohtunikud Sirje Esko ja August Kiivit sekretär Pille Kiho

§ 215lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 7 järgi, süüdistatav Markko Kapp, IK 38806042726, eluk.

XXXXXX XX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi, süüdistatav L.S , IK XXX, eluk.

XXXX XXX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses

§ 215lg 2 p 3, § 22 lg 2 - § 200 lg 2 p 7 järgi ja süüdistatav G.S , IK XXX, eluk.

XXXXXXX X-XX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi ja süüdistatav G.S Juhkam, IK 48711042747, eluk.

XXXXXXXX XXX.XXX, kriminaal- ja väärteokorras karistatud ei ole, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi, leidis: I.K süüdistatakse selles, et tema 31.03.2005.

a. ajavahemikul kell 9.00-17.00 võttis omastamise eesmärgita grupis koos L.S-iga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Tartus Põllu 6 maja juurest M.P. kuuluva sõiduauto Audi 80 reg. nr XXX XXX väärtusega 25 000.- kr, millega sõitis Tartus Raadi lennuväljale, kus sõitis sõiduautoga kraavi ja jättis sõiduauto sinna maha. Seega pani I.K toime

§ 215

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, kui see on toime pandud grupi poolt. Tema, 01.06.2005. a. kella 22.45 paiku Tartus Küüni 7 asuva Kesklinna Kaubahalli juures olevas pargis grupis koos Markko Kappi ja R.M. kasutas vägivalda M.P. ja J.H. suhtes ning nõudis neilt sularaha ja mobiiltelefoni ja võttis M.P. ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22 krooni sularaha ja botased Rodrigo TX väärtusega 1600 kr, s.o kokku võõrast vara 1622 kr väärtuses. Seega pani I.K toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmsie selle ebaseadsuliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Markko Kappi süüdistatakse selles, et tema 01.06.2005. a. kella 22.45 paiku Tartus Küüni 7 asuva Kesklinna Kaubahalli juures olevas pargis grupis koos I.K ja R.M. kasutas vägivalda M.P. ja J.H. suhtes ning nõudis neilt sularaha ja mobiiltelefoni ja võttis M.P. ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22 kr sularaha ja botased Rodrigo TX väärtusega 1500 kr, s.o kokku võõrast vara 1522 kr väärtuses. Seega pani Markko Kapp toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. G.S süüdistatakse selles, et tema 20.04.2005. a. kella 19.00 paiku Tartus Kalda tee 1c asuva Kaubandus- ja vabaajakeskuse Eeden juures Emajõe ääres grupis koos G.S Juhkamiga pani L.S kihutamisel toime röövimise, mille käigus tungis G.S kallale S.P. , lüües teda ühe korra rusikaga näkku ja seejärel võttis G.S koos G.S Juhkamiga S.P. ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 100 kr. Seega pani G.S toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. G.S Juhkamit süüdistatakse selles, et tema 20.04.2005. a. kella 19.00 paiku Tartus Kalda tee 1c asuva Kaubandus- ja vabaajakeskuse Eeden juures Emajõe ääres grupis koos G.S-iga pani L.S kihutamisel toime röövimise, mille käigus tungis G.S kallale S.P. , lüües teda ühe korra rusikaga näkku ja seejärel võttis G.S Juhkam koos G.S-iga S.P. ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 100 kr. Seega pani G.S Juhkam toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. L.S süüdistatakse selles, et tema 31.03.2005. a. ajavahemikul kell 9.00-17.00 võttis omastamise eesmärgita grupis koos I.K-ga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Tartus Põllu 6 maja juurest M.P. kuuluva sõiduauto Audi 80 reg nr XXX XXX väärtusega 25 000 kr, millega sõitis Tartus Raadi lennuväljale, kus sõitis sõiduautoga kraavi ja jättis sõiduauto sinna maha. Seega pani L.S toime

§ 215

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, kui see on toime pandud grupi poolt. 2 Tema, 19.04.

1. a. kella 22.00 paiku Tartus sõnumivahetusprogrammi MSN kaudu kihutas G.S kallale tungima S.P. ja 20.04.
2. a. kella 18.00 paiku Tartus Võru 55f asuva SõbraKeskuse juures kihutas G.S ja G.S Juhkamit kallale tungima S.P. ja viimaselt raha ära võtma, mille tulemusel 20.04.
3. a. kella 19.00 paiku Tartus Kalda tee 1c asuva Kaubandus- ja vabaajakeskuse Eeden juures Emajõe ääres tungis G.S kallale S.P. , lüües teda ühe korra rusikaga näkku, misjärel G.S röövis koos G.S Juhkamig S.P. sularaha 100 kr. Seega pani L.S toime

§ 22

lg 2 - § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. I.K ja Markko Kapp tunnistasid kohtuistungil end süüdi. L.S ja G.S tunnistasid oma süüd osaliselt. G.S Juhkam end süüdi ei tunnistanud. Kohus, I.K ja L.Süüdistuses M.P. kuuluva sõiduauto omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita, leiab, et süüdistatavate süü on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Sõiduauto Audi 80 kuulus M.P. ile. Kannatanu sai enda sõnade kohaselt auto vargusest teada, kui talle politseist helistati ja teatati, et tema auto leiti Tartus Raadi lennuvälja juurest kraavist. Ta läks autole järele. Auto uksed olid lahti ja autol olid mitmed kahjustused. Samuti olid autost kadunud raadio (väärtusega 600 kr) ja kaks kõlarit (koguväärtusega 1800 kr). Autot oli ta viimati näinud sama päeva hommikul, mil see seisis tema maja ees Põllu tn

1. Ta sai teada, et kuriteo taga võivad olla tema õetütre G.P. tuttavad ning kohtus samal õhtul selles küsimuses L.S-iga. Viimane oli nõus kahjud hüvitama ja kirjutas selle kohta ka avalduse. Kahju L.S aga ei hüvitanud ning seega soovib ta kahjude hüvitamist. Kahju oli kokku 10 100 kr. Autot remontis tema vend, kes seda autot ka kasutas, ja tekitatud kahjud on arvestatud venna jutu järgi. Eeluurimisel 28.07.
2. a. ülekuulamisel on kannatanu nimetanud remondikalkulatsiooni (I kd, lk 4), mille ta kohtuistungil õigeks tunnistas. Kannatanu on esitanud tema poolt mainitud L.S omakäelise kirja, milles seisab: „Mina, L.S, võtsin auto, teadmata, kellele see kuulub ja tegin avarii. Luban kanda kõik kulud, mis sellega kaasnevad (mind ei ole sunnitud) (I kd, lk 3). Kohus on nimetatud episoodis tunnistajatena üle kuulanud G.P. ja M.K. . Nende ja süüdistatavate I.K ja L.S ütlustest kogumis nähtub, et G.P. kutsus I.K ja L.S enda poole koju Tartus Põllu tn
3. Koos otsustati G.P. onu autoga sõitma minna. G.P. tõi auto võtmed ning rooli taha istus L.S. L.S enda sõnul sõidukogemust ei omanud. Keegi neist kutsus kaasa ka M.K. , kes seltskonnaga ka ühines. Kõik koos sõideti Vahi tn tanklasse, kust peale bensiini ostmist sõideti Tartu Raadi lennuvälja poole. L.S tõmbas ühes kurvis aga käsipidurit ning auto sõitis kraavi. Keegi viga ei saanud. G.P. on kohtuistungil kinnitanud, et kõik autosviibijad teadsid, et tal ei olnud luba autoomaniku võtmeid võtta ja autoga sõitma minna. I.K tunnistas istungil, et ta sai aru, et see, mida nad teevad on auto ärandamine. Ka L.S sai enda sõnade kohaselt aru, et autoga sõitma minemine on kuritegu. M.K. auto ärandamisest aga ei teadnud, vaid kuulis sellest alles sama päeva õhtul. 3 G.P. ja mõlemad süüdistatavad on tunnistanud, et peale kraavi sõitmist lahkusid nad kõik sündmuskohalt, kuna paanika oli suur, ja auto uksed jäid lahti. G.P. , M.K., I.K ja L.S on kindlad, et keegi neist autost midagi kaasa ei võtnud. Eeltoodud tõenditest nähtub, et L.S ja I.K on end sõiduauto omavolilises kasutamises täielikult süüdi tunnistanud. G.P. oli teo toimepanemise ajal 12-aastane ning seega ei olnud ta karistusseadustiku mõttes süüvõimeline. Seetõttu tema osas kriminaalmenetlus lõpetati Lõuna Politseiprefektuuri 22.11.
4. a. määrusega. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 215

lg 2 p 3 redaktsioon nägi ette karistuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest isikute grupi poolt. Käesoleval ajal näeb sama kuriteo eest karistuse ette sama paragrahvi lõike 2 p 2. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad, võttes sõiduauto omaniku M.P. i loata ning ka viimase venna teadmata Tartus Põllu tn 6 hoovile pargitud sõiduauto Audi ning sõites sellega hoovilt ära, panid toime auto omavolilise kasutamise omastamise eesmärgita. Kuritegu oli lõpule viidud ärasõitmisega hoovilt. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et autot juhtis L.S ning teised, s.h I.K, olid kaassõitjad. Kohus leiab, et ka kaassõitjana sõidukis kaasasõitmine on käsitatav sõiduki kasutamisena. I.K teadis, et tegemist on võõra autoga, millega sõitmiseks neil õigus puudub, kuid sellele vaatamata istus ta koos teistega autosse ja kasutas seda kõrvalistujana tanklasse ja sealt Raadi lennuväljale sõitmiseks. Kuritegu oli toime pandud isikute grupis ning tahtlikult. Süüdistatavate käitumises nende süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastab nii L.S kui I.K käitumine kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 215lg 2 p 3 sätestatud kuriteokoosseisule.

Käesoleval ajal on

§-i 215 muudetud ning seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada

§ 215lg 2 p 2 järgi.

Süüdistatavad on nõus tsiviilhagi 10 100 kr hüvitamisega. Kriminaalasjas on tunnistajana ülekuulatud ka I.K isa Kalle I.K, kes on tunnistatud ka tsiviilkostjaks (I kd, lk 17) ja kes hindab hagisumma põhjendatuks. Võlaõigusseaduse § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse § 137 sätestab, et kui mitu isikut vastatavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 10 100 kr on põhjendatud ja tuleb süüdistatavate poolt kanntanule hüvitada solidaarselt. Tsiviilhagi moodustub auto remontimise kuludest ning autost kadunud maki ja kõlarite maksumusest. G.P. M.K. ning süüdistatavate ütlustest nähtub, et nemad automakki ja kõlareid ei võtnud, kuid nemad jätsid avariilise auto lahtiste ustega kraavi seisma, ei teavitanud sellest kedagi ning seega tegid nad võõrastele suvalistele isikutele võimalikuks juurdepääsu selles leiduvatele esemetele. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine lisaks remondikuludele ka maki ja kõlarite kaduma minemise eest. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis täielikult tõendamist I.K ja Markko Kappi süü M.P. ja J.H. suhtes röövimise toimepanemises. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et 01.06.

1. a. õhtul viibisid kannatanud J.H. ja M.P. koos Tartus Raekoja platsil postimehe päeva üritusel. Samal üritusel olid ka I.K ja Markko Kapp koos T.V. ning R.M. . 4 Kannatanute J.H. ja M.P. kohtus antud ütluste kohaselt tekkisid lahkhelid nende ja süüdistatavate seltskonna vahel sellest, et J.H. komistas ühele süüdistatavatest otsa. Seepeale kutsus süüdistatavate seltskond kannatanud Kaubahalli vastas asuvasse parki asja selgitama. J.H. ütlustest nähtub, et pargis hakkasid noormehed temalt otsa kukkumise pärast raha ja telefoni nõudma. Ta ütles, et ei anna oma asju ning seepeale teda tõugati ja löödi ühe korra vastu lõuga. Ta nägi, kuidas M.P. löödi kõhtu. Kannatanu eeluurimisel 02.06.
2. a. antud ütlustest nähtub järgmist „Üks noormees ütles M.P. ile: „Tahad nuga saada või, kui väga tahad, siis saad“. Seejärel nägi ta, kuidas Markko lõi M.P. ile ühe korra rusikaga näkku ja kõhtu. Markko astus ühe jalaga M.P. botastele ja ütles, et anna tossud siia, ära jama. Teine noormees võttis oma tossud jalast ja pani M.P. tossud jalga. Tossud olid „S“ firma omad, musta värvi ja tossudel oli kiri „Rodrigo“ (I kd, lk 27-29). Kohtuistungil tunnistas kannatanu avaldatud ütlused õigeteks, kuid kinnitas, et noaga ähvardamisest rääkis talle hiljem M.P. . Samuti ei tundnud ta ise võõraste seltskonnast kedagi ja seda, et lööja ning botaste võtja nimeks oli Markko, kuulis ta hiljem samuti M.P. ilt. Ka ei näinud ta pealt M.P. botaste võtmist, vaid seda kirjeldas ta M.P. ütluste põhjal. Ise nägi ta vaid, kuidas sõber seisis juba sokkide väel. Kohtusaalis viibivate süüdistatavate hulgast tunneb ta ründajana ära Markko Kappi. M.P. ütlused kinnitavad J.H. poolt kirjeldatud kuriteo asjaolusid. Tema ütluste kohaselt läksid nad süüdistatavate seltskonnaga parki kaasa, kuna noormehed võtsid neil kratist kinni ja osaliselt sundisid neid parki minema. №ormehed küsisid temalt raha ja ta andis neile ca 20 kr. Siis hakkasid kaks noormeest tal ühte botast ära tirima. Kuna jõudude vahe oli suur, ei näinud ta vastuhakkamisel mõtet ning ta andis mõlemad botased ära. Vastu hakkas ta vaid sõnadega, aga sellest mingit kasu ei olnud. Eeluurimisel 02.06.
3. a. on kannatanu täpsemalt mäletanud, et üks noormees ütles talle, et tahad nuga saada või, kui väga tahad, siis saad. Siis lõi Markko talle ühe korra rusikaga näkku ja kõhtu (I kd, lk 20). Kohtuistungil tunnistas M.P. avaldatud ütlused õigeteks, väites, et juhtunust möödunud aja tõttu ta asjaolusid enam täpsemalt ei mäleta, aga ta on kindel, et uurijale ta ei valetanud. Mida sõbraga tehti, ta ei näinud. Tossud, mis ära võeti, maksid ca 1500 kr. Ta tundis võõraste seltskonnast ühte inimest nägupidi ja hiljem uurija juures näidati talle pilte. Sealt sai ta teada ründajate nimed. Kohtusaalis tunneb ta ründajatest ära Markko Kappi. Kannatanu osutas ka L.S-ile kui isikule, kelle nägu talle tuttav ette tuleb, kuid L.Ss ta päris kindel ei olnud. Eeluurimisel on ta äratundmiseks esitamisel piltidelt ära tundnud enda ründajatena Markko Kappi ja R.M. (I kd, lk 22-26). Kriminaalasjas on tunnistajatena kohtuistungil üle kuulatud ka kannatanute emad. Nende ütlused näitavad, et J.H. ja M.P. kirjeldasid neile toimunut samamoodi kui kohtuistungil ja eeluurimisel. J.H. ema M.H. kinnitas kohtus, et poeg rääkis talle, et pojale tuldi lihtsalt juurde, hakati norima, löödi ühel korral ning nõuti mobiiltelefoni ja raha. Poeg hakkas vastu ning midagi ära ei andnud. Pojal löömisest jälgi ei olnud ja arstile nad ei pöördunud. M.P. oli aga peksa saanud ja M.P. oli ära võetud botased, raha ja vist ka mobiiltelefon. M.P. ema I.K. kuulis enda ütluste kohaselt juhtunust pojalt telefoni teel. Pojalt oli ära võetud jalanõud ning poeg rääkis ka tõuklemisest. Täpsemalt ta asjast möödunud aja tõttu seda juttu enam ei mäleta. Poeg oli aga endast väljas, õnnetu ja kuri. Süüdistatavatega koos olid sel õhtul ka R.M. ja T.V. . Ka R.M. oli antud kriminaalasjas kahtlustatav. Tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aga Lõuna Politseiprefektuuri 14.06.
4. a. määrusega, kuna leiti, et poiss on aru saanud oma rikkumise olemusest, teinud sellest vastavad järeldused ja kahetseb. Samuti leiti määruses, et R.M. roll kuriteo toimepanemisel oli kõige väiksem. T.V. andis ütlusi kohtuistungil. Tema ütlused kinnitavad, et Markko Kapp oli isikuks, kes lõi J.H. it ning kes võttis I.K soovil Markko Kappilt ära botased. 5 T.V. ütlustest nähtub, et ta kinnitas kannatanute tunnistusi selles, et peale seda kui J.H. oli tema seltskonnast kellelegi otsa kukkunud, kutsusid tema kaaslased selle võõra noormehe koos sõbraga parki. Alguses räägiti juttu, kuis siis lõi Markko Kapp lühemat poissi näkku. Mingil hetkel küsiti võõrastelt poistelt raha, aga ta ei tea, kas enne või pärast löömist. Teisele võõrale poisile ütles Markko Kapp, et anna botased siia või saad lõuga. Seda tegi Markko Kapp I.K eelneva vihjamise peale. Võõras poiss andiski oma botased ära ja kõndis sokkide väel edasi. Pärast nägi ta Markko Kappi käes sularaha ja Markko Kapp ütles, et oli selle võtnud võõra poisi käest. Süüdistatavad I.K ja Markko Kapp on end kuriteos süüdi tunnistanud. I.K kohtus antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et tema koos R.M. ja Markko Kappiga kutsus neile otsakukkunud noormehe koos sõbraga Kaubahalli kõrvale parki, et juttu rääkida. Raekoja platsil oli selleks palju rahvast. Võõrad noormehed ei soovinud parki minna, aga nemad ütlesid, et tulge ja toimus ka mingi lükkamine. Pargis toimus vaidlus selga kukkumise üle. Eeluurimisel 03.06.
5. a. on süüdistatav täpsemalt mäletanud, et ta ütles Markko Kappile, et ühel poistest on jalas ilusad tossud. Seepeale läks Markko Kapp selle poisi juurde ning küsis poisilt uuesti raha ning ka tosse, kuid poiss ei andnud. Peale seda lõi Markko Kapp sellele poisile rusikaga ühe korra näkku ning siis andis see poiss Markko Kappile umbes 20 kr ning tema kätte andis tossud (I kd, lk 86). Kohtus tunnistas süüdistatav avaldatud ütlused õigeteks, sest oli kindel, et uurijale rääkis ta tõtt. Politsei võttis temalt hiljem botased ära. Seda kinnitab tema kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt võeti temalt ära „S“ firma musta-valge-punase kirjud botased kirjaga Rodrigo I kd, lk 80-82). Markko Kapp kinnitas kohtus samuti, et nad kutsusid kannatanud parki, kuna poisid olid neile selga kukkunud. №ormehed ei tahtnud tulla, aga nad kutsusid ikka edasi. Pargis püüdsid nad selgeks teha, miks poisid nii tegid. Väiksem poiss sai aru, aga M.P. hakkas vastu. Siis ütles I.K talle, et tahab M.P. jalanõusid saada. Ta läks M.P. juurde ja ütles, et võta botased jalast ära. Seejärel lõi ta M.P. ühe korra näkku ja ühe korra kõhtu, kuid mitte kõvasti. M.P. võttis tossud jalast ära ja I.K pani need endale jalga. R.M. küsis M.P. raha. M.P. andis lõpuks 22 kr ja siis läksid nad ära ning ostsid poest toiduaineid. Ta kahetseb oma tegu. I.K-le ja Markko Kappile on süüdistus esitatud

§ 200

lg 2 p 7 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et süüdistatavad I.K ja Markko Kapp kutsusid kannatanud parki, kuna J.H. kukkus või komistas neile selga. Pargis nõudsid nad J.H. ilt telefoni ja raha. Kannatanu ei ole osanud öelda, kes temalt neid asju konkreetselt nõudis, kuid kinnitab, et tema keeldumise peale teda tõugati ja löödi ühe korra. J.H. ilt süüdistatavatel midagi ära võtta aga ei õnnestunud ning seega jäi süüteo objektiivne koosseis (võõra vallasasja äravõtmine vägivalla abil) realiseerimata. Kuivõrd kohtuistungil leidis aga kinnitust, et süüdistatavate eesmärgiks oli J.H. ilt raha ja telefoni äravõtmine ning nad kasutasid selleks ka vägivalda, siis on tõendamist leidnud, et I.K ja Markko Kappi tahtlus oli suunatud röövimise toimepanemisele eesmärgiga omandada kannatanu vara. Tõendamist on aga leidnud, et M.P. küsiti ja võeti ära raha, teda ähvardati ja võeti ära botased. M.P. i, T.V. i, I.K ja Markko Kappi ütlustega on tõendatud, et M.P. lõi Markko Kapp. Markko Kapp ise tunnistab, et tema käskis M.P. il botased jalast ära võtta ja tema ning I.K tunnistavad, et botaste saamise soovi avaldas I.K. M.P. ütlustest nähtub, et raha küsisid temalt noormehed ning konkreetselt ta kumbagi süüdistatavat ei ole nimetanud. I.K ütluste kohaselt oli raha küsijaks Markko Kapp, kuid viimane väidab, et raha küsis R.M. . Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et sündmuspaigal viibisid nii I.K , Markko Kapp kui R.M. , kes kõik tegutsesid ühiselt kannatanutelt asjade saamise nimel ning kannatanud tajusid ohtu nende kõigi poolt, siis panid nad kuriteo toime grupis ja nad on 6 kuriteo kaastäideviijad. Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele ning konkreetsed osateod ei tarvitsegi alati ajas ja ruumis eristatavad olla. I.K ja Markko Kappi süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdistus on I.K-le ja Markko Kappile esitatud õigesti ja nad tuleb

§ 200lg 2 p 7 järgi süüdi tunnistada.

M.P. ei soovinud tsiviilhagi esitada, kuna botased sai ta politseist tagasi ning 20 kr on nii väike raha, et selle hüvitamist ta ei taha. M.P. ema I.K. kinnitas samuti, et materiaalseid nõudmisi tal ei ole. Seega ei ole käsitletud kuriteoepisoodis tsiviilhagi esitatud. G.S-ile ja G.S Juhkamile on eeluurimisel esitatud süüdistus röövimise toimepanemises S.P. i suhtes. Samas episoodis on süüdistus esitatud ka L.S-ile tüdrukute röövimisele kihutamises. Kohus leiab, et G.S-ile ja L.S-ile esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida. G.S tuleb süüdi tunnistada

§ 121

järgi ja L.S

§ 22lg 2 - § 121 järgi.

G.S Juhkam tuleb talle esitatud süüdistuses aga õigeks mõista. Kohtuistungil on selgunud ja tõendamist leidnud järgmised asjaolud.

1. a. aprillikuus plaanisid L.S , E.V., T.V. ja G.P. kodunt ära põgeneda. Sellest sai teada S.P. , kes rääkis T.V. emale teiste põgenemisplaanist. Põgenemisplaani on kohtuistungil kinnitanud E.V., T.V. , I.K ja L.S. Kannatanu S.P. on kohtus andnud ütlusi, millistest nähtub, et paar päeva pärast tema rääkimist T.V. emaga kirjutas talle G.S, kes oli tema jaoks täiesti võõras inimene, et annab talle pealekaebamise eest peksa. Tema ütlusi selles tõendavad internetiportaali „rate“ väljatrükid, millistelt nähtub, et kasutajanime „tupsununnu15“ alt on kannatanut 19.04.
2. a. kolmel korral ähvardatud „kitse panemise“ eest peksaandmisega (I kd, lk 63-66). Kasutajanimi „tupsununnu15“ oli G.S kasutajanimi „rates“. Järgmisel päeval läks kannatanu koos T.V. i, E.V. ja M.K. „Eedenisse“ sisseoste tegema. Poes tulid nende juurde mitu tüdrukut, s.h G.S ja G.S Juhkam, kes küsisid, et miks ta kodust ärajooksmise plaani ära kaebas ja kutsusid teda välja rääkima. Ta keeldus. G.S ütles talle, et oli temalt saanud sõimukirja. Tema seda saatnud ei olnud. G.S võttis tal käest kinni ja kutsus välja. Ta punnis vastu, aga läks siis kaasa. G.S hoidis tal kogu aeg käest kinni. Nendega tuli välja palju rahvast ja mitmed neist ässitasid G.S ja küsisid, et miks kannatanu teiste peale kaebas. Ka mõlemad süüdistatavad küsisid sama asja. Ta oli šokis. Ta eitas T.V. emaga rääkimist, kuid tunnistas siis üles. G.S lõi teda ühel korral rusikaga näkku. Ta läks eemale ja rahunes maha. Umbes 20-30 minuti pärast tulid tema juurde G.S ja G.S Juhkam ning viimane küsis temalt 100 kr söögiraha. Küsimuses ähvardust tunda ei olnud. Ta andiski raha G.S kätte, kuna kartis veel peksa saada. G.S hoiatas teda, et kui ta politseile kaebab, saab uuesti peksa. Samal õhtul kirjutas G.S talle „rate-s“ sõnumi, ähvardades talle veel peksa anda, kui ta politseisse läheb. „Rate“ väljatrükist on näha sõnum „Tra Mära Vaata ETTE!! Ei Mingeid Mente!!! (I kd, lk 63). Kannatanu ema kinnitab tütre ütlusi, väites, et tema tütar tuli koju nutetud silmadega, oli šokis ja rääkis, et teda oli Eedeni Konsumist välja tiritud ning Eedeni taga oli tüdruk hüüdnimega Karo (tegelikult G.S ) tütrele rusikaga näkku löönud. Tütre põsk oli punane. Karo oli tütart löönud, kuna tütar oli T.V. emale rääkinud, et viimase tütar koos sõpradega kavatseb kodust raha varastada ja ära joosta. Peale löömist oli G.S-ini nimeline tüdruk tema tütrelt raha küsinud ja tütar andiski 100 kr Karo kätte. Tütar olla kartnud, et kui raha ei anna, siis saab veel peksa. 100 kr said nad politseilt tagasi. Eeluurimisel 22.04.
3. a. rääkis ta, et raha 100 kr küsis tütrelt Karo (I kd, lk 61), kuid seda rääkis ta tütre jutu põhjal ja ilmselt rääkis S alguses valesti. 7 Kriminaalasjas on kohtuistungil üle kuulatud T.V. , kelle ütluste kohaselt rääkis tema L.S-ile , et S.P. paljastas nende põgenemisplaani. L.S lubas rääkida ühe tüdrukuga, kes omakorda räägiks või teeks midagi S. Hiljem sai ta teada, et see tüdruk oli G.S ehk Karo. Paar nädalat hiljem läks ta koos S.P. iga Eedenisse kl 16.00-17.00 vahel. Seal olles helistas talle E.V. ja küsis, kus nad on. Seejärel tulid Karolina, G.S ja veel mingid tüdrukud nende juurde. Ta läks poodi ja kui tagasi tuli, siis mindi 8-10 inimesega Eedeni juures olevale tühermaale. Väljas rääkisid Karolina ja teised S, kuid millest, ta ei kuulnud. Ta ei näinud ka S löömist, kuid nägi, kuidas kannatanu nuttis ja hoidis kätt põsel, öeldes, et on valus. Ta käis uuesti Eedenis ning kui ta tagasi tuli, ütles S, et G.S oli küsinud 100 kr. S rahakott oli tema käes ning ta andis selle S. Samal ajal kuulis ta, kuidas G.S rääkis teistele, et küsis S 100 kr ja et S annabki. S andis vastu tahtmist Karo kätte 100 kr. Eeluurimisel 31.08.
4. a. on tunnistaja öelnud, et temalt rahakotti küsides S nuttis (I kd, lk 68). Kohtuistungil ütles ta avaldatud ütluste kohta, et ta ei mäleta, mida ta uurijale rääkis ega seda, kas kannatanu nuttis. I.K , tunnistajana üle kuulatud E.V. ja süüdistatavate G.S , L.S ja G.S Juhkami ütlustest nähtub, et samal õhtul olid nemad Tartus SõbraKeskuse juures. I.K on kohtus tunnistanud, et kuulis seal, kuidas L.S palus G.S S rääkida. Tüdrukud läksid varsti edasi Eedenisse. Nemad helistasid mingi aja pärast tüdrukutele, et küsida, kas need kohtusid S.P. iga. Tüdrukud vastasid, et räägivad seal. Keegi tema seltskonnast vist helistas veel tüdrukutele ja ütles, et S on raha kaasas, aga ta ei tea, kas keegi käskis selle raha ka ära võtta. Hiljem tulid S, T ja S SõbraKeskuse juurde ja T rääkis, et S löödi. Kohtuistungil tunnistas I.K õigeks tema eeluurimisel 28.10.
5. a. antud ütlused selle kohta, et kuulis ka seda, et G.S oli S raha küsinud ja S oli andnud (I kd, lk 74). Samas tunnistas I.K, et ise ta Katri Juhkamit ei tundnud ning teised olid talle öelnud, et raha läks Karo sõbranna kätte, konkreetset nime ei nimetatud. E.V. tunnistas kohtus, et sündmusest möödunud aja tõttu ta toimunut enam täpselt ei mäleta, aga eeluurimisel rääkis ta uurijale nii, nagu asjad olid. Tema kohtus ja eeluurimisel 20.10.
6. a. (I kd, lk 70) antud ütlustest kogumis nähtub järgmist. Ta kuulis SõbraKeskuse juures L.S, I.K ja G.S omavahelist jutuajamist kellelegi peksa andmise kohta. Hiljem Eedenis nägi ta pealt konflikti S.P. i ja G.S (hüüdnimega Karo) vahel. Karo ütles Eedenis S, et läheme välja. S keeldus. Keegi tiris S poolvägisi Eedenist välja. Eedeni kõrval tühermaal lõi Karo S lahtise käega. Ta nägi, kuidas S nuttis. Ta läks koos kannatanu ja T.V. iga sealt ära. Neile tuli järele Karo sõbranna G.S, kes ütles S, et see annaks 100 kr. Ta keelas S.P. il raha anda, aga viimane ütles, et annab, sest kardab veel peksa saada. Kohtus esitatud küsimuste peale, kui palju aega oli S P löömise ja temalt raha küsimise vahel, E.V. pahandas ning vastas, et see võis olla kahest minutist kuni aastani. L.S tunnistab end süüdi selles, et ta otsustas S.P. i pealekaebamise eest hirmutada ning lasta tüdrukule peksa anda. Ta suhtles sellel teemal Karoga msn-i teel ja kohtus tüdrukuga ka SõbraKeskuse juures, paludes siis, et viimane annaks S peksa. Karo oli SõbraKeskuse juures koos sõbrannaga, keda ta ei tundnud, aga kelle nime ta nüüd on teada saanud. Selleks oli G.S Juhkam. Ta sai teada, et S on Eedenis ning seepeale läks Karo koos sõbrannaga Eedenisse. Ta tunnistab õigeteks tema eeluurimisel 23.01.
7. a. antud ütlused, mille kohaselt helistas ja rääkis ta mitmel korral G.S-iga, kes ühel korral ütles talle, et S oli andnud Karolinale 100 kr. Tema vastas selle peale, et ei oleks vaja olnud võtta või midagi seesugust (I kd, lk 175). Raha võtmine oli tema jaoks üllatus. Seega tunnistab L.S, et ta palus G.S, et viimane annaks S.P. peksa ning uuris ka välja, kus S.P. on ning ütles kannatanu asukoha G.S-ile. Samas on L.S nii eeluurimisel kui kohtuistungil kindlaks jäänud sellele, et raha ta G.S kannatanult võtta ei käskinud. 8 Süüdistatava G.S kohtus antud ütluste kohaselt rääkis L.S talle, et S tuleb peksa anda, kuna viimane kaebas L.S ja Juhani kodust põgenemise plaani. Tema S ei tundnud. Juhan andis talle S „rate“ aadressi ning ta kirjutas sinna ja sõimas ning juttu oli ka peksa andmisest. Aprillis
8. a. läks ta koos G.S Juhkamiga SõbraKeskuse juurde, kus olid Juhan, L.S ja E. Seal rääkis ta S peksa andmisest vaid L.S-iga. Ta sai teada, et S on Eedenis ning läks koos G.S Juhkamiga sinna. Eedenis palus ta S välja tulla, aga viimane keeldus. Ta võttis tüdrukul käest kinni ja tiris vägisi välja. Ümber olnud inimesed (8-10 inimest), s.h G.S Juhkam ässitasid teda, et löö, mis sa kardad. Tühermaal keegi helistas S, kas Juhan või L.S ja ta ise rääkis ka ühega neist. Poisid küsisid, kas ta sai S kätte ja keegi mainis, et S on raha. Eeluurimisel on ta rääkinud, et Juku ütles talle telefonis, et S on rahakotis 1000 kr ja võtke see ära. Tema vastas, et nii nad küll ei tee (I kd, lk 194) ja uurijale rääkis ta õigesti. Ta lõi kannatanule ka käega näkku. Kas käsi oli lahtine või rusikas, ta ei mäleta. Ta ähvardas ka, et kui kannatanu politseisse läheb, siis saab veel. S oli hirmul ja nuttis. Seejärel kõndis ta koos G.S-ini ja teistega eemale. Kuna temal ja G.S raha ei olnud ja nad tahtsid süüa osta, tuli neil idee S raha küsida. Nad läksid S juurde tagasi. Omavahelist kokkulepet, kumb raha küsib, neil ei olnud, aga kujunes nii, et nad seisid kõrvuti ja G.S küsis S 100 kr. S andis raha tema kätte. Nad jagasid selle raha G.S-iga pooleks ning ostsid poest midagi. Tema ema on 100.- krooni S tagasi maksnud. Süüdistatav G.S Juhkami kohtus ja eeluurimisel (I kd, lk 218) antud ütlustest nähtub, et ta teadis, et Juku oli palunud Karolinat, et viimane S pealekaebamise eest peksa annaks ja et Karolina oli sellega nõus. Ta ei mäleta ainult, kas ta sai sellest teada SõbraKeskuse juures, s.o enne Karolinaga Eedenisse minemist, või Eedeni juures. Eedenis tunnistas S üles, et rääkis ära põgenemisplaani. Karolina ja veel üks tüdruk sundisid S poest välja minema, võttes tüdrukul kahelt poolt käest kinni. Eedeni kõrval tühermaal olid kõik ringis ja Karolina rääkis S ringi keskel pealekaebamisest. S oli endast väljas ja nuttis. Ümberolnud inimestest mõned ässitasid Karolinat lööma, aga mõned keelasid. Karolina lõi S rusikaga põse piirkonda. S jäi seisma, põsk löögist punane, ja nuttis. Tema, Karolina ja veel paar tüdrukut jalutasid Eedeni poole. Mõne aja möödudes pöördusid nad ümber ja läksid Karolina ettepanekul S juurde tagasi. Karolina tahtis S käest söögiraha küsida. Temal endal oli raha, aga ta ei tahtnud seda Karolinaga jagada. Karolina küsis S viisakalt 100 kr. S oli kohe nõus raha andma ja oli raha Karolinale andes rahulik. S löömise ja raha küsimise vahe oli pool tundi. Edasi läksid nad Eedeni Konsumisse ja igaüks ostis oma raha eest toiduaineid. Süüdistatav G.S Juhkam rõhutas, et õiged on just tema eeltoodud ütlused. Uurijale rääkis ta, et tema oli S raha küsinud ja et raha küsimise mõtte andis Juku, kes ütles, et S on 1000 kr ja et lisaks peksa andmisele tuleb ka see raha ära võtta (I kd, lk 219). Need ütlused on aga valed. Ta valetas, kuna oli sel ajal G.S-iga hea sõbranna ning ta arvas ka, et kui nad räägivad toimunust sarnaselt, siis pääseb ta kergemalt. Mida rääkida, ütles talle Karolina. G.S Juhkami ema R.J. on kohtuistungil kinnitanud, et tema tütrel oli alati raha ning mingit põhjust kellegi teise raha võtmiseks seega ei olnud. Nimetatud ajaperioodil oli tema tütar suur sõbranna G.S-iga ning viimane oli tütre jaoks iidol. Muidu on tal tütrega alati läbisaamine olnud väga hea ja on ka praegu, aga sel perioodil oli tütar salalik ja ema peale pahane. Ta tõendab, et tütar ütles ka talle enne uurija juurde minemist, et oli leppinud G.S-iga kokku, mida uurijale rääkida, et jutt kõlaks ühtemoodi. Tütar tunnistas end süüdi alusetult. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et L.S palus G.S kannatanule pealekaebamise pärast peksa anda, öeldes tüdrukule ka kannatanu asukoha. Samuti on tõendatud, et G.S lõi kannatanud Eedeni kõrval tühermaal ühel korral käega näkku. Kannatanu ja G.S Juhkami ütluste kohaselt toimus löök rusikas käega. G.S ise ei ole osanud öelda, kas ta lõi teist rusikaga või lahtise käega, mööndes seega ka rusikaga löömist. G.S Juhkam teadis, et L.S oli palunud G.S S.P. kaebamise eest peksa anda, kuid löömises ta ei osalenud. Ühena mitmetest kõrvalseisjatest vaatas ta toimuvat pealt. Kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud, et ta oleks tahtnud kannatanut lüüa või temale kättemaksmises osaleda. 9 G.S-ile ja G.S Juhkamile on süüdistus esitatud grupiviisilises röövimises ning L.S-ile röövimisele kihutamises. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei pannud G.S ja G.S Juhkam toime röövimist ning samuti ei ole kahtlusteta tõendamist leidnud, et L.S tahtlus oleks olnud suunatud röövimisele kihutamisele. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil, kusjuures vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes. Käesolevas kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et G.S tahtlus oli suunatud L.S poolt ajendatud kättemaksule kaebamise eest. Tõendatud ei ole aga, et kättemaksust ajendatud vägivalla käigus oleks süüdistatavatel tekkinud kavatsus hõivata ka kannatanu raha. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil on tõendamist leidnud asjaolu, et G.S Juhkam küsis S.P. 100 kr söögiraha. G.S Juhkam on seda küll kohtus eitanud ning ka põhjendanud, kuid tema sellised ütlused on ümber lükatud kannatanu, tema ema, T.V. i, I.K , E.V. ja G.S ütlustega kogumis. Kannatanu tajus raha küsimist vahetult ning seda nägid ja kuulsid pealt E.V. ja G.S. R.J. ja T.V. kuulsid sellest kannatanult ning T.V. kuulis ka, kuidas G.S raha küsimisest teistele rääkis. I.K kuulis sellest kelleltki teiselt. Samas, kuigi on tõendamist leidnud G.S Juhkami poolt kannatanult raha küsimine, leiab kohus, et see ei ole seostatav G.S poolt kannatanu eelneva löömisega. Nagu eelnevalt märgitud, peab röövimise käigus kasutatav vägivald olema ajaliselt seotud asja äravõtmisega. Kohtuistungil ei olnud võimalik tuvastada, kui pikk ajavahemik jäi G.S poolt S.P. i löömise ja G.S Juhkami poolt kannatanult raha küsimise vahele. Kannatanu enda hinnangul oli selleks kuskil 20-30 minutit; T.V. ei ole aega nimetanud, kuid tema ütlustest nähtub, et peale seda, kui G.S oli S.P. i löönud, käis ta korraks Eedenis ja tema tagasi tulemise ajaks oli kannatanult vahepeal raha küsitud; E.V. on kohtuistungil löömise ja raha küsimise vahel olnud ajaks öelnud kaks minutit kuni üks aasta; G.S Juhkam on sarnaselt kannatanuga hinnanud ajavahemikuks umbes 30 minutit. S.P. i, E.V., G.S ja G.S Juhkami ütlustest nähtub ka, et süüdistatavad olid peale kannatanu löömist G.S poolt sündmuskohalt eemaldunud ja pöördusid siis tagasi. S.P. oli enda sõnade kohaselt suutnud juba maha rahuneda. Seega kinnitab kirjeldatud sündmuste käik G.S ja G.S Juhkami ütlusi selles, et kannatanult raha küsimise mõte tuli neil siis, kui oldi sündmuskohalt lahkunud ning raha tahtsid nad küsida söögi ostmiseks, mida kannatanule ka teada anti. Kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, leiab, et käesoleval juhul ei kasutatud kannatanu kallal vägivalda temalt raha äravõtmise eesmärgil, vaid raha küsimise mõte tekkis hiljem. Seega ei olnud süüdistatavate tahtlus suunatud röövimisele ning vägivalda kasutatigi kättemaksuks pealekaebamise eest. Kannatanu on kohtuistungil küll öelnud, et andis raha, kuna kartis uuesti peksa saada, kuid samas nähtub tema ütlustest ka, et raha küsimine ei toimunud ähvardaval toonil ja ta oli selleks ajaks suutnud juba rahuneda. Kohus leiab, et G.S tegevus kannatanu löömisel tuleb kvalifitseerida

§ 121

järgi.

§ 121

näeb ette vastutuse kehalise väärkohtlemise eest, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuistungil leidis täielikult tõendamist, et kättemaksust ajendatuna lõi G.S S.P. i ühel korral käega näkku, põhjustades talle seega valu. Kohus leiab, et käega näkku löömine on juba 10 olemuslikult valutekitav. Kannatanul oli löögist põsk punane, mis näitab, et löök oli valu tekitamiseks piisavalt intensiivne. G.S Juhkam kannatanu löömises ei osalenud, tõendatud ei ole tema soov kannatanule kätte maksta ning tema osalus seisneski põhiliselt koos 7-8 inimesega sündmuskohal viibimises, toimunu pealt vaatamises ning hilisemas raha küsimises. Seega ei ole tema tegevust ei

§ 200

lg 2 p 7 ega

§ 121järgi võimalik kvalifitseerida ning ta tuleb õigeks mõista.

L.S tuleb süüdi tunnistada

§ 22lg 2 - § 121 järgi G.S kehalisele väärkohtlemisele kallutamises.

L.S tegevus tekitas G.S tahtluse toime panna süütegu. Varem tal sellist tahtlust ei olnud ja kannatanut ta ei tundnud. Samas ei ole kahtlusteta tõendamist leidnud, et L.S oleks G.S kallutanud just röövimise toimepanemisele. L.S enda ütluste kohaselt oli tema soov, et G.S annaks S.P. peksa pealekaebamise pärast ning see, et tüdrukud kannatanult raha küsisid, oli tema jaoks üllatus. Asjaolu, et L.S väidetavalt oli käskinud kannatanult ära võtta ka raha, nähtub G.S ja G.S Juhkami eeluurimisel antud ütlustest. G.S Juhkam on oma avaldatud ütlustest kohtus lahti öelnud, väites, et ta valetas. G.S on avaldatu küll õigeks tunnistanud, kuid samas jäänud kindlaks sellele, et mingit röövimise mõtetki temal ei olnud ja raha küsimine oli impulsiivne. Asjaolu, et raha küsimine oli tüdrukute endi mõte, kinnitavad ka nende ütlused selle kohta, et raha tahtsid nad söögi ostmiseks, s.o endi tarbeks ning mitte L.S-ile viimiseks või viimasega raha jagamiseks. Kui arvestada, et süüdistatavad teadsid eelnevalt raha olemasolust, siis kannatanu ründamise ajal näidanud oma käitumisega mingit soovi raha äravõtmiseks. Eeltoodud asjaolud kogumis näitavad, et L.S tahtlus oli suunatud S.P. n.ö õppetunni andmisele kehalise mõjutamise, s.o löömise läbi. G.S ja L.S süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. S.P. tsiviilhagi esitada ei soovinud, et kuna temalt äravõetud 100 kr sai ta G.S emalt tagasi. Seda kinnitavad õiend kahju hüvitamise kohta (I kd, lk 78) ning M.P. allkiri tütrelt äravõetud 100 kr kättesaamise kohta (I kd, lk 79). Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.K on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud kahel korral: 1. Lõuna Politseiprefektuuri 21.08.2006. a. otsusega alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 180 kr; 2. Lääne Politseiprefektuuri 17.04.2007. a. otsusega alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 360 kr. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo ja ühe esimese astme kuriteo. Tema käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna hindab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. I.K kohta Krabi Põhikoolist väljastatud iseloomustusest nähtuvalt asus süüdistatav sinna õppima alates 23.12.2004. a., kuid õppetööst osa ei võtnud ning iseloomustada pole teda seetõttu võimalik. Kooli direktor saatis 28.04.2005. a. Tartu alaealiste komisjonile taotluse arutamaks L.S koolikohustuse mittetäitmist ja on samal teemal vestelnud ka sotsiaaltöötajatega (I kd, lk 104). Tartu Maakohtu 05.09.2005. a. määrusega anti luba I.K paigutamiseks Puiatu Erikooli 2006/2007 õppeaasta lõpuni (II kd, lk 14-15). 11 23.11.2005. a. on kriminaalhooldaja koostanud kohtueelse ettekande I.K kohta, milles antud arvamuse kohaselt sobib I.K ametniku arvates kriminaalhooldusele (I kd, lk 106108). Käesoleval ajal õpib I.K Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 8 klassis.

§ 215

lg 2 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 200lg 2 sätestab karistuseks kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kohus leiab, et I.K on võimalik mõlema süüteo eest karistada miinimumkaristusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus lisaks eeltoodud asjaoludele ka seda, et kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud palju aega ning süüdistatav on end täielikult süüdi tunnistanud. Kuriteod olid toime pandud alaealisena, esmakordselt ning ka hiljem ei ole teda kriminaalkorras karistatud. Karistusest tuleb maha arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. Kuna tegemist on esimest korda kriminaalkorras karistatava alaealisega, ei ole otstarbekas määrata karistuse kandmine reaalselt ja teda tuleb karistada vangistusega tingimisi, kohaldades katseaega ning allutades ta käitumiskontrollile. Arvestades, et toime on pandud I astme kuritegu, mis on seotud vägivallaga, tuleb katseaeg määrata maksimumpikkusega. Kuna tegemist on noormehega, kellel on probleeme koolikohustuse korrektse täitmisega, on vajalik lisakohustusena määrata põhihariduse omandamise kohustus. L.S on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 08.04.2005. a. otsusega

§ 263p 1, 4 alusel vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 01.02.

1. a. määrusega, kuna ta rikkus registreerimiskohustust. Väärteokorras on L.S karistatud kolmel korral:
2. Lõuna Politseiprefektuuri 13.09.
3. a. otsusega alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 300 kr;
4. Lõuna Politseiprefektuuri 21.06.
5. a. otsusega alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 540 kr;
6. Lõuna Politseiprefektuuri 04.10.
7. a. otsusega alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 600 kr. Käesolevas kriminaalasjas on L.S toime pannud kaks teise astme kuritegu. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta 17-aastane. L.S karistust kergendavaks asjaoluks hindab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kriminaalhooldusosakonna 01.09.
8. a. koostatud iseloomustuse kohaselt oli L.S määratud kriminaalhooldusele Tartu Maakohtu 08.04.
9. a. otsusega ja alguses täitis ta kriminaalhoolduse nõudeid rahuldavalt. Kahjuks oli tema kodune olukord selline, mis ei soodustanud kriminaalhooldusnõuete täitmist (I kd, lk 189). L.S hakkas korduvalt rikkuma registreerimiskohustust ja karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldaja poolt koostatud kohtueelse ettekande kohaselt peab hooldaja põhjendatud ja efektiivseks karistuseks reaalset vanglakaristust (II kd, lk 19-21). Positiivselt on L.S iseloomustatud aga OÜ-st K. , kus ta töötab alates 01.10.
10. a. poole kohaga lukksepp-rehvitöölisena. Iseloomustusest nähtuvalt on ta seni näidanud end kohusetundlikuna ja õpihimulisena. Ta on tööga suurepäraselt hakkama saanud ja oskab suhelda klientidega ning on tubli ja abivalmis.

§ 215

lg 2 p 2 ja § 121 näevad mõlemad karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et L.S on võimalik karistada, arvestades et kuriteod pani toime alaealisena, eelmine karistus on täielikult kantud ning tema hõivatust tööga, vangistusega, mida ei pöörata täitmisele ja ta tuleb katseajaks määrata kriminaalhooldusele. Tema oli selles kuriteos isikuks, kes vahetult sõitis autoga parkimisplatsilt minema ja juhtis autot kuni kraavisõitmiseni. Seega on põhjendatud mõista talle

§ 215lg 2 p 2 järgi rangem karistus kui I.K-le .

Kuna 12 L.S puhul on tegemist kahe II astme kuriteoepisoodi toimepanemisega, siis on põhjendatud määrata talle katsaeg mitte maksimaalses ulatuses. Markko Kapp on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud kuuel korral:

1. Lõuna Politseiprefektuuri 07.12.
2. a. otsusega tubakaseaduse § 213 alusel rahatrahviga 180 kr;
3. Lõuna Politseiprefektuuri 20.12.
4. a. otsusega tubakaseaduse § 213 alusel rahatrahviga 180 kr;
5. Lõuna Politseiprefektuuri 27.12.
6. a. otsusega tubakaseaduse § 213 alusel rahatrahviga 600 kr;
7. Lõuna Politseiprefektuuri 27.02.
8. a. otsusega tubakaseaduse § 48alusel rahatrahviga 600 kr.
9. Lõuna politseiprefektuuri 08.01.
10. a. otsusega

§ 262alusel rahatrahviga 600 kr; 6.

Lõuna Politseiprefektuuri 30.01.2007. a. otsusega

§ 262alusel rahatrahviga 4020 kr.

Käesolevad kriminaalasjas on Markko Kapp toime pannud ühe esimese astme vägivalla kasutamisega seotud kuriteo. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta 16-aastane. Markko Kapp on oma kuritegu kahetsenud, mida kohus käsitleb tema karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalhooldaja on 23.08.2005. a. koostanud Markko Kappi kohta kohtueelse ettekande, kus ta soovitas Markko Kappi karistada tingimisi vangistusega koos lisakohustuste kohaldamisega (I kd, lk 135-136). Käesoleval ajal kahtlustatakse Markko Kappi aga uute kuritegude toimepanemises

§ 121ja § 200 lg 2 p 7 järgi, millised on toime pandud 11.10.2006.

a. ja 28.10.

1. a. Tartu Forseliuse Gümnaasiumist iseloomustati Markko Kappi 07.06.
2. a. kui inimest, kes võib olla väga sõnakuulelik ja arusaaja, kuid ka väga taktitundetu ja tasakaalutu. Sageli ignoreeris ta õpetaja korraldusi ja läks õpetajatega konflikti. Ta oli rahutu, tasakaalutu, aegajalt vägivaldne ning agressiivne. Ta ei tunnistanud oma süüd ja õigustas end. Klassis oli ta liider selle sõna halvemas mõttes, sest teda kardeti. Kuigi ta oli võimeline teadmisi kergesti omandama, ei viitsinud ta seda teha ning jäi kolmel korral klassikursust kordama (I kd, lk 131). Käesoleval ajal töötab ta alates 16.04.
3. a. määramata tööajaga firmas H. AS ning kohtuistungil lubas ta asuda sel sügisel ka õhtukooli õppima. 04.07.
4. a. on Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna juhataja asetäitja väljastanud teatise Markko Kappi elu- ja kasvutingimuste kohta, millest nähtuvalt olid Markko Kappi kodused tingimused positiivsed. Probleeme oli tal koolikohustuse täitmisega. Alaealiste komisjon arutas Markko Kappi käitumist
5. a. ja 27.01.
6. a. (I kd, lk 132-134).

§ 200

lg 2 p 7 näeb karistuseks ette kolme- kuni viieteistkümne aasta pikkuse vangistuse. Kohus on seisukohal, et Markko Kappile tuleb mõista karistus sanktsiooni alammääras. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemise ajal oli ta alaealine, kes käesolevaks ajaks on oma teguviisi kahetsenud ning teo toimepanemisest on möödunud palju aega ja samuti on ta varem kriminaalkorras karistamata. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka. Markko Kappi ei ole otstarbekas karistada reaalse vangistusega, vaid tema suhtes on võimalik kohaldada karistust tingimisi koos käitumiskontrolli kohaldamisega, mille pikkus tuleb määrata maksimumaja piires kuna toime oli pandud vägivallaga seotud I astme kuritegu. G.S on varem kriminaalkorras karistamata. Ta on toime pannud kolm väärtegu, mille eest teda karistati 29.05.2004. a. alkoholiseaduse § 71 järgi hoiatustrahviga 100 kr; 03.03.2005. a.

§ 218lg 1 järgi hoiatustrahviga 50 kr ja 16.01.2006.

a. alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 300 kr. Tema kohta Krabi Põhikoolist 10.01.

1. a. väljastatud iseloomustuse kohaselt oli süüdistatava õppeedukus hea, kuid probleeme esines motiveeritusega ning õigeaegselt õpilaskodusse saabumisega. Suhtlemisel eakaaslastega oli ta sageli intrigeeriv ja õiendav (I kd, lk 206-207). Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna 28.06.
2. a. ülevaade kohaselt puudus G.S palju koolist ning ta suunati alaealiste komisjoni otsusel lastepsühhiaatri ja – psühholoogi 13 vastuvõtule, kus ta käis vähemalt 1 korra, kuid pole täpsemalt teada, kuidas tal seal läks. Ka kodune olukord ei olnud tüdrukul hea ning ema oli tema suhtes ükskõikne (I kd, lk 208-209). Kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande kohaselt leiab ametnik, et süüdistav ei sobi kriminaalhooldusele. Ametnik pidas vajalikuks paigutada G.S Kaagvere Erikooli. Samas, juhul kui kohus peab vajalikuks G.S allutamist käitumiskontrollile, peaks tema katseaeg olema kaks aastat (I kd, lk 210-212). Käesoleval ajal õpib G.S Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis. Kaheksanda klassi lõpetas ta heade tulemustega. Ta on sõbralik, abivalmis, rõõmsameelne ja hea suhtleja, kes on viisakas ja meeldiva käitumisega. Konflikte kaasõpilaste ja õpetajatega ei ole olnud (II kd, lk 18). Ka G.S iseloomustavast materjalist – koolist väljastatud teatisest - nähtub, et käesolevaks ajaks on ta teinud muudatuse positiivsema ellusuhtumise poole. Kuriteo toimepanemisest on möödunud palju aega ning uusi kuritegusid ei ole ta vahepeal sooritanud. Ka käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritavad kuriteod oli toimepandud esmakordselt.

§ 121näeb karistuseks etterahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kuna G.S ei tööta ja teatisest tema sissetulekute kohta nähtub, et sissetulekud puuduvad, siis ei ole teda otstarbekas karistada rahalise karistusega. G.S on oma käitumist kahetsenud ning kannatanu ees vabandanud, mida kohus käsitleb karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et G.S-ile on otstarbekas mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedalt, arvestades teo toimepanemist alaealisena, kahetsust, asjaolu, et isik on kriminaalkorras varem karistamata ning tema hõivatust õppimisega. Tegemist on II raskusastme kuriteoga, seetõttu on karistus põhjendatud määrata katseajaga, mille pikkuseks on miinimumaeg ja samuti tuleb kohaldada kriminaalhooldust. Süüdistatavatelt tuleb välja mõista järgmised menetluskulud: I.K-lt, temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Kalle I.K-lt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasud. Kuna tegemist on alaealisega, kellel puudub iseseisev sissetulek ja eeldatavasti peab tema eest väljamõistetud rahalised kohustused kandma tema seaduslik esindaja, siis on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja vabastada I.K osaliselt menetluskulude tasumisest. Markko Kappilt, L.S-ilt ja G.S-ilt tuleb välja mõista sundrahad vastavalt 9000 kr, 5400 kr ja 5400 kr, kaitsjatasud ning kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud. Sundraha suuruseks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. KrMS 181 lg 1 alusel tuleb hüvitada riigivahenditest G.S Juhkami arveldusarvele Hansapangas advokaadi osavõtu eest tasu 15 000 krooni, mille kohta on kaitsja poolt esitatud arvestatav dokument. KrMS § 310 alusel tuleb I.K-lt , temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Kalle I.K-lt, ja L.S-ilt välja mõista solidaarselt tsiviilhagi 10 100 krooni M.P. i kasuks. Juhindudes KrMS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.K

§ 215lg 2 p 2 (kuriteo toimepanemise ajal punkt 3) järgi ja mõista talle karistuseks kolm

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks kolm

§ 64lg 1 alusel lugeda I.K-le mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista kolm

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka I.K eelvangistuses viibitud aeg 03.04.juni 2005.a. , s.o kaks

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.K kolme

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata I.K-le lisakohustusena katseajal omandada põhiharidus.

§ 78lg 1 alusel hakata I.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata I.K katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. I.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada Markko Kapp

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks kolm

§ 68lg 1 alusel arvata Markko Kapi karistusaja hulka tema kinnipidamise aeg 03.-04.juuni 2005.a., s.o kaks

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Markko Kapp kolme

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

lg 1 alusel hakata Markko Kapi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata Markko Kapp katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada L.S

§ 215lg 2 p 2 (kuriteo toimepanemise ajal punkt 3) järgi ja mõista talle karistuseks neli

§ 22lg 2 - § 121 järgi ja mõista talle karistuseks kuus

§ 64lg 1 alusel lugeda L.S-ile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista kuus

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.S kahe

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata L.S katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata L.S katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. L.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada G.S

§ 121järgi ja mõista talle karistuseks neli

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.S kaheksateistkümne

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata G.S katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata G.S katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. G.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Õigeks mõista G.S Juhkam

§ 200lg 2 p 7 järgi. G.S Juhkami suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. 16 Kr

MS § 310 alusel välja mõista I.K-lt, temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Kalle I.K-lt ja L.S-ilt solidaarselt tsiviilhagi kümme tuhat ükssada (10 100) krooni M.P. kasuks. KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse: I.K-lt, temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Kalle I.K-lt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud kakssada nelikümmend kaheksa