Obsah (7)

§ 203§ 200§ 274§ 64§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 23 september 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-11053 (kohtueelses menetl

§ 203

-22 lg 2 järgi advokaat Margo Normann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaistja elukoht V.T (isikukood xxx; elukoht Xxxxxxx xx-xx xxxxxxx )

§ 203

; 200 lg 2 p 4,7; 274 lg 1 järgi advokaat Mart Sikut O.Z (isikukood xxx; elukoht Xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx )

§ 200

lg 2 p 4,7; 203 järgi advokaat Pille Toom RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada T.H süüdi karistusseadustiku (

) § 203-22 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s. o 15 000 (viisteist tuhat) krooni; Viljandi Maakohtu 13.12.2005 otsusega mõistetud tingimisi karistus jätta iseseisvale täitmisele; 1.2 tunnistada V.T süüdi karistusseadustiku (

) § 203 ja mõista karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; tunnistada V.T süüdi

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) aastat; tunnistada V.T süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat, suurendades üksikkaristustest suurimat;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.03.2007-23.09.2008, s.o 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 13 (kolmteist) päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 13 (kolmteist) päeva ning ülejäänud karistus vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 17 (seitseteist) päeva jätta tingimisi kohaldamata;

§ 74

lg 3 kohaselt määrata V.T-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistuse osa 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 17 (seitseteist) päeva ei pöörata täitmisele, kui V.Ti pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata V.T-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks Xxxxxxx xx-xx xxxxxxx ;

§ 68

alusel arvestada eelvangistuse aeg karistuse tähtaja hulka ja lugeda V.T-le koheselt määratud karistus kantuks; tühistada V.T-le kohaldatud tõkend vahistamine ning vabastada V.T kohtuistungilt koheselt vahi alt; 1.3 tunnistada O.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat; tunnistada O.Z süüdi

§ 203

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud, suurendades üksikkaristusest raskeimat;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.03.2007-19.03.2007, so 10 (kümme) päeva ning karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb tingimisi kohaldamata;

§ 74

lg 3 alusel määrata O.Z-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva ei pöörata täitmisele, kui O.Z ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata O.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks Xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx ; tühistada O.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, ja kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Indrek Pähna tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt T.H-lt , V.T-lt ja O.Z-ilt 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni Indrek Pähna kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Innar Nuka tsiviilhagi ning välja mõista V.T-lt 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) krooni Innar Nuka kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Kaido Zaitsevi tsiviilhagi ning välja mõista V.T-lt 5 849 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni 50 senti Kaido Zaitsevi kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Kaido Zaitsevi tsiviilhagi ning välja mõista O.Z-ilt 2 849 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni 50 senti Kaido Zaitsevi kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 T.H-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 510 (üks tuhat viissada kümme) krooni 60 senti riigi kasuks; 2.2.2 V.T-lt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 9 593 (üheksa tuhat viissada üheksakümmend kolm) krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 18 470 (kaheksateist tuhat nelisada seitsekümmend) krooni 60 senti riigi kasuks; 2.2.3 O.Z-ilt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 4 779 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 510 (üks tuhat viissada kümme) krooni 60 senti riigi kasuks; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: plastikust kork, 3 tikku, T-särk - hävitada; turvakaamera salvestus Statoili tankla Pärnu Riia mnt 223 – jätta kriminaalasja juurde; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Mart Sikutile 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni, Pille Toomele 1 770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 2
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „T.H, 107-11053, rahaline karistus“); 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „T.H, 107-11053, sundraha“, „T.H, 1-07-11053, kriminaalmenetluse kulud“, V.T , 1-07-11053, sundraha“, „V.T, 1-07-11053, kriminaalmenetluse kulud“, O.Z , 1-07-11053, sundraha“, „O.Z , 1-07-11053, kriminaalmenetluse kulud“); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) T.H-le mõistetavaks karistuseks

§ 203-22 lg 2 järgi rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s.

o 15 000 (viisteist tuhat) krooni; Viljandi Maakohtu 13.12.2005 otsusega mõistetud tingimisi karistus jätta iseseisvale täitmisele. 2) V.T-le mõistetavaks karistuseks

§ 203

järgi vangistus 6 kuud;

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi vangistus 4 aastat;

§ 274

lg 1 järgi vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat, suurendada üksikkaristusest suurimat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.03.200723.09.2008, so 1 aasta 6 kuud ja 13 päeva.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 1 aasta 6 kuud ja 13 päeva ning ülejäänud karistus vangistu 3 aastat 5 kuud ja 17 päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata, määrates lg 3 alusel katseajaks 3 aastat. Seega lugeda koheselt määratud karistus kantuks. 3) O.Z-ile mõistetavaks karistuseks

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi vangistus 3 aastat;

§ 203

järgi vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud, suurendades üksikkaristusest raskeimat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.03.200719.03.2007, so 10 päeva ning karistuseks mõista vangistus 3 aastat 5 kuud ja 20 päeva.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata O.Z-ile katseaeg 2 aastat ning allutada

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxxx xxx xx- xx.

3

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks motiveeringud 2.
2. T.H-le, V.T-le, O.Z-ile esitatud süüdistused tehtud asjaolud ja õiguslikud T.H on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kallutas V.T ja O.Z-i Indrek Pähnale kuuluvat vara rikkuma, lubades maksta selle eest 10000 krooni, misjärel, 25.oktoobril 2006.a. V.T koos O.Z-iga süütas põlema Viljandi linnas Riia mnt xx maja juurde pargitud Indrek Pähnale kuuluva sõiduauto BMW Alpina reg. märgiga xxx APU, millega põhjustasid kannatanule kahju 250 000 krooni väärtuses. T.H tegu on talle kvalifitseeritud

§ 203

-22 lg 2 järgi võõra asja rikkumisele kihutamisega, millega põhjustati oluline kahju. V.T on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema T.H kihutamisel ja grupis koos O.Z-iga , 25.oktoobril 2006.a. kella 04.00 paiku süütas põlema Viljandi linnas Riia mnt xx maja juurde pargitud Indrek Pähnale kuuluva sõiduauto BMW Alpina reg.märgiga xxx APU, millega tekitati kannatanule varalist kahju 250 000 krooni. Veel süüdistatakse V.T selles, et tema 10.jaanuaril 2007.a. kella 06.15 paiku koos eeluurimisel kindlakstegemata isikuga süütas Rapla maakonnas Kohila vallas xxxxx xxxxx AÜ Kuku krundile pargitud ja Innar Nuka kasutuses oleva sõiduauto BMW reg.märgiga xxx TER ja samal krundil asuva Innar Nukale kuuluva elumaja ja veranda välisukse. Põlenguga tekitati sõiduautole kahjustusi 40 000 krooni väärtuses ja elumajale 100 000 krooni väärtuses. V.T tegu on talle kvalifitseeritud

§ 203järgi võõra asja rikkumisega, millega tekitati oluline kahju.

Veel süüdistatakse V.T selles, et tema grupis koos O.Z-iga 10.märtsil 2007.a. kella 03.30 paiku tungis Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Piiri kohvikus kallale Kaido Zaitsevile ja Riivo Kaelussoole, keda lõi rusikaga näkku ning nõudis 500 Euro tasumist. Peksmise kartuses andis Riivo Kaelussoo ära kaasas olnud sularaha 50 krooni ning seejärel põgenes. V.T ja O.Z tõukasid Kaido Zaitsevi autosse Volvo S80 reg.märgiga xxx AZM, kus V.T lõi kannatanut ning O.Z võttis Kaido Zaitsevi taskust ära rahakoti väärtusega 100 krooni koos ID-kaardi väärtusega 150 krooni, juhiloa Kaido Zaitsevi nimele väärtusega 380 krooni ja Hansapanga deebetkaardiga. Kaido Zaitsevilt võeti ära temale kuulunud mobiiltelefon Nokia 6020 väärtusega 1999 krooni. Seejärel nõudis V.T noaga löömise ähvardusel Kaido Zaitsevilt pangakaardi PIN koodi avaldamist, selle saamisel V.T koos O.Z-iga võtsid Kaido Zaitsevi arveldusarvelt 9500 krooni. Kokku põhjustati Kaido Zaitsevile varalist kahju 12 329 krooni. V.T tegu on talle kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, varem väljapressimise toime pannud isiku ja isikute grupi poolt. Veel süüdistatakse V.T selles, et tema, 10.märtsil 2007.a. kella 16.00 paiku osutas füüsilist vastupanu Viljandi linnas Loode tänaval sõiduauto Volvo S80 reg.märgiga xxx AZM peatamisel liikluskontrolli teostavale Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna konstaabel Jarmo Kassile, lüües teda näkku. Konstaabel Jarmo Kass suutis löögi tõrjuda selle eest kõrvale põigates. Ka ei allunud ta konstaabli seaduslikele korraldustele turvakontrolli teostamiseks ja lõi juhtivinspektor Reigo Kooli jalaga puusa piirkonda ning sõimas ja ähvardas tappa kohalviibinud politseiametnikke Jarmo Kassi, Reigo Kooli ja Ando Kivilaant. 4 V.T tegu on talle kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega. O.Z-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema T.H kihutamisel ja grupis koos V.T-ga 25.oktoobril 2006.a kella 04.00 paiku süütas põlema Viljandi linnas Riia mnt xx maja juurde pargitud sõiduauto BMW Alpina reg.numbriga xxx APU, millega põhjustas Indrek Pähnale kahju 250 000 krooni. O.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 203järgi võõra asja rikkumisega, millega tekitati oluline kahju.

Veel süüdistatakse O.Z-i selles, et tema grupis koos V.T-ga 10.märtsil 2007.a. kella 03.30 paiku tungis Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Piiri kohvikus kallale Kaido Zaitsevile ja Riivo Kaelussoole, keda V.T lõi rusikaga näkku ning nõudis 500 Euro tasumist. Peksmise kartuses andis Riivo Kaelussoo ära kaasas olnud sularaha 50 krooni ning seejärel põgenes. O.Z ja V.T tõukasid Kaido Zaitsevi autosse Volvo S80 reg,märgiga xxx AZM, kus V.T lõi kannatanut ning O.Z võttis Kaido Zaitsevi taskust ära rahakoti väärtusega 100 krooni koos ID-kaardi väärtusega 150 krooni, juhiloa Kaido Zaitsevi nimele väärtusega 380 krooni ja Hansapanga deebetkaardiga. Kaido Zaitsevilt võeti ära temale kuulunud mobiiltelefon Nokia 6020 väärtusega 1999 krooni. Seejärel nõudis V.T noaga löömise ähvardusel Kaido Zaitsevilt pangakaardi PIN koodi avaldamist, selle saamisel O.Z koos V.T-ga võtsid Kaido Zaitsevi arveldusarvelt 9500 krooni. Kokku põhjustati Kaido Zaitsevile varalist kahju 12 329 krooni. O.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga varem väljapressimise toime pannud isiku ja grupi poolt. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning T.H tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 203

-22 lg 2 järgi; V.T tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 203

; 200 lg 2 p 4,7; 274 lg 1 järgi; O.Z tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 200lg 2 p 4,7; 203 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine Indrek Pähn on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 250 000 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. 5 Innar Nuka on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 35 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Kaido Zaitsev on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 8 699 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 203

-22 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid T.H karistamise kokkuleppemenetluses. T.H karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 203

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega; § 200 lg 2 p 4,7 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega; § 274 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.T karistamise kokkuleppemenetluses. V.T e karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 200

lg 2 p 4,7 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega; 203 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid O.Z-i karistamise kokkuleppemenetluses. O.Z-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni; esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10 875 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 4814.40 krooni. Süüdistatava V.T kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 4779 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Süüdistatava O.Z-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 4779 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele T.H-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 261.60 krooni; 6 2) kaitsealusele V.T-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 261.60 krooni; 3) kaitsealusele O.Z-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 261.60 krooni. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – summas 19 720 krooni: põlevvedelike ekspertiis 2320 krooni; metalliekspertiis 440 krooni; tulekahju ekspertiis 1500 krooni, põlevvedelike ekspertiis 2320 krooni; DNA ekspertiis 10 220 krooni; DNA ekspertiis 2920 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 987 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) T.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 510.60 krooni riigi kasuks; 2) V.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 9 593.40 (2832 + 1982.40 + 4779) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 18 470.60 krooni riigi kasuks; 3) O.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 4779 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 510.60 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: plastikust kork, 3 tikku ja T-särk tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; turvakaamera salvestus Statoili tankla Pärnu Riia mnt 223 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. V.T on viibinud eelvangistuses 10.03.2007-23.09.2008, s.o 1 aasta 6 kuud ja 13 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses V.T-le osaliselt tingimisi karistuse mõistmisega tuleb eelvangistuse aega 1 aasta 6 kuud ja 13 päeva lugeda mõistetud vangistusest karistusena kantuks. O.Z on viibinud eelvangistuses 10.03.2007-19.03.2007, s.o 10 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses O.Z-ile osaliselt tingimisi karistuse mõistmisega tuleb eelvangistuse aeg 10 päeva lugeda mõistetud vangistusest karistusena kantuks. 7 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 8