1-08-12245\1

(08230110761)Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi H.T süüdistuses KarS § 120 järgi lühimenetluses. Prokuröri abi KAITO PUUSEPP Süüdistatav H.T IK XXX, EV kodanik; keskharidus; emakeel - vene keel (valdab eesti keelt); invaliidsuspensionär; elukoht xxx; varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral viimati - 04.07.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja TOOMAS PILT RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada H.T KarS § 120 järgi ja karistada rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (50 krooni) so 6000(kuus tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub rahaline karistus 80(kaheksakümmend) päevamäära so 4000(neli tuhat) krooni.
3. Välja mõista H.T-lt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6525,00 krooni riigi tuludesse.
4. Välja mõista H.T-lt menetluskuludena riigi õigusabi kasutamise eest 1292,10 krooni riigi tuludesse.
5. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas, viitenumber
7. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, viitenumber
8. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile.
9. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Esitatud süüdistus: H.T süüdistatakse selles, et tema 07.07.2008.a. kella 11.50 paiku Tallinnas linnas XXX kohtutäitur AP büroos ähvardas AP´i tapmisega öeldes, et ta toob kodust relva ning käsigranaadid, lubades kõik kontoris maha lasta ning kontori õhku lasta, öeldes seejuures lisaks, et ta on viibinud 30 aastat vanglas ning et tal ei ole midagi karta, andes sellega APil alust kartuseks, et ta võib oma ähvardused täide viia. Seega pani H.T oma tahtliku tegevusega toime teise isiku tapmisega ähvardamise, s.o. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad : Prokuröri abi leiab, et süüdistatava H.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS 120 järgi ja tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - Kannatanu AP ütlused (tl. 2 – 3); - Tunnistaja AJ ütlused (tl. 7 – 8); - Tunnistaja LH ütlused (tl. 9 – 10); - Tunnistaja KK ütlused (tl. 11 – 12); - Kahtlustatava H.T ütlused (tl. 5 – 6); Süüdistatava H.T kaitsja nõustub süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsiooni, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. Süüdistatav H.T tunnistab end süüdi KarS § 120 järgi esitatud süüdistuses ning kahetseb enda poolt toimepandut. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et süüdistatava H.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi. H.T süüd välistavad asjaolud puuduvad; tema süü on tõendatud nimetatud kuriteo toimepanemises tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri abi poolt esitatud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: - Kannatanu AP ütlused, 07.07.2008.a. umbes kella 11.50 paiku tuli kontorisse aadressil XXX võlgnik H.T. Isik tuli küsima miks tema pangakonto SEB Ühispangas on arestitud. Kõigepealt tegeles H.T-ga KK. Gennadi istus seejärel sekretäri juures olevale pingile ja jäi tema abi ootama. Sel ajal kui abi isiku asju kontrollis, muutus Gennadi rahutuks ning emotsionaalseks. Ta ütles Gennadile, et ta istuks maha ja ootaks rahulikult, mille peale Gennadi ütles, et ta läheb koju ja võtab relva ning laseb tema maha. Ta ütles, et kutsub politsei, mille peale Gennadi ütles, et kutsu, et ta on 30 aastat kinni istunud. Ta kutsuski politsei. Enne politsei tulekut vestles Gennadi ühe teise meesterahvaga, kes vastuvõttu ootas ning rääkis talle, et tuleb tagasi automaadiga ja seejärel granaadiga. Tundus, - - - - - et ta räägib, et tahab kogu kontori õhku lasta. Politsei juuresolekul Gennadi jätkas oma juttu granaadist ja õhku laskmisest. Ta võttis Gennadi ähvardusi reaalselt, kuna Gennadi rääkis, et teda millegi eest karistada ei saa. Kontoris töötavad naisterahvad olid hirmul ning soovitasid mitte üldse avaldust kirjutada, kartes, et Gennadi tuleb kindlasti granaadiga. Varem on Gennadi kontoris käinud ühel korral, siis ta küll ei ähvardanud (tl. 2 – 3); Tunnistaja AJ ütlused, 07.07.2008.a. olles tööl said väljakutse kell 12.06 aadressile XXX, kus asub AP kohtutäituri büroo ning AP juurde tuli H.T ja ähvardas teda tappa. H.T ei olnud rahul AP tööga ja ähvrdas teda tappa. Nende juuresolekul H.T mitu korda ütles, et tuleb kohtutäituri juurde granaadiga ja laseb ta õhku. Veel lisas H.T, et tal ei ole midagi kaotada ja vangi minna ta ei karda, kuna suur osa elust on istunud vangis (tl. 7 – 8); Tunnistaja LH ütlused, 07.07.2008.a. kella 12.00 paiku tuli Tallinnas XXX asuvasse kohtutäituribüroosse üks meesterahvas, kes tahtis kokku saada AP´iga. Ta kutsus kohale AP´i abi K , kes hakkas meesterahvaga tegelema ja tema rohkem meesterahvale enam tähelepanu ei pööranud. K palus meesterahval oodata. Ühel hetkel küsis meesterahvas tema käest, et kas see on AP, kes oli lähedal ühe laua taga istumas. Tema ei vastanud meesterahvale. Meesterahvas küsis uuesti ja selle peale tõusis Arvi ise laua tagant püsti ning tuli meesterahva juurde ja ütles, et on jah AP, et milles probleem. Siis see meesterahvas hakkas Arvit ähvardama, et läheb toob relva. Siis hakkasid nad omavahel vene keeles rääkima, millest ta aru ei saanud. Arvi ütles, et kutsub politsei. Politsei võttis meesterahva kaasa. Tema ei võtnud meesterahva ähvardusi eriti reaalselt, kuna kohtutäituri juures inimesed tavaliselt alati ärrituvad ja on endast väljas. Kuid kardab, et just nüüd peale kinni pidamist võib see meesterahvas halba teha Arvile või büroole (tl. 9 – 10); Tunnistaja KK ütlused, 07.07.2008.a. oli tööl Tallinnas XXX kohtutäituri büroos. Kella 12 paiku tuli büroosse H.T. Kõigepealt pöördus isik sekretäri poole, kellel andis oma ID-kaardi. Siis sekretär andis ID-kaardi talle ja ta otsis H.Täitetoimikud. Ta palus isikul minna istuma sekretäri lähedal asuvatele toolidele, et rahulikult saaks arvutada kokku isiku võla. H.T ärritus, et peab ootama. H.T siiski lõpuks istus. Mis seejärel juhtus või toimus ta ei näinud. Aeg-ajalt kuulis ta, et sekretäri lähedalt tuli mingit kisa ja mingi politsei sõna mainimine, kuid ei teadnud sel hetkel millest jutt käib ja et see on seotud H.T-ga. Kui ta arvutused tehtud sai, läks ta sekretäri laua juurde ja nägi seal politseid, AP´i ja Gennadi H.Tt. Kuulis mingit granaadi juttu H.T suust. Politseid viisid H.T minema selle jutu peale, et ta tuleb granaadiga ja laseb kõik õhku. H.T jutt tekitas hirmu, kuna ta ütles, et ta ei karda midagi, kuna on varem kinni istunud (tl. 11 – 12); Tunnistaja MP´i ütlused, 07.07.2008.a. kella 11.00 – 12.00 paiku läks Tallinnas Narva mnt asuvasse kohtutäituribüroosse, et kohtutäitur võtaks tema pangaarvelt maha aresti. Ta istus sekretärilaua lähedal ja ootas oma aega. Tema vastas istus meesterahvas, kes enda ette rääkis. Rääkis midagi, et tal liiga suur trahv ja tahab kiiresti kokku saada AP´iga. Teda kutsuti fuajeest ära, läks oma asju ajama kohtutäituriga. Kui ta oma asjad aetud sai ning büroost ära minema hakkas, siis nägi fuajees oli politsei. Seda tema ei kuulnud, et see meesterahvas kedagi või millegagi ähvardas. Talle tundus see isik olevat ärritunud (tl. 13 – 14); Kahtlustatav H.T eeluurimisel ütlusi anda ei soovi (tl. 5 – 6). KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus H.T vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et isik on asunud tööle ning peale pensioni omab ka muud sissetulekut. Kohus leiab, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega, kuna isik omab legaalset sissetulekut. Süüdistatavalt H.T-lt kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistmisele II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Menetluskuludena mõistetakse H.T-lt välja riigi õigusabi kasutamise eest hüvitis riigi tuludesse. Kohtunik Eda Murak