lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.A-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista U.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud U.A ja K V olid elukaaslased, neil on üks ühine laps ja K V on veel 3 last. Kõik elasid ühise perena xxxx linnas, xxxx asuvas üürikorteris. Käesolevaks ajaks on kooselu lõppenud, U.A lahkus K. V juurest. U.Aeatas 11.08.2009.a. telefonitsi, et tema postiaadressiks on xxxx. 27.11.2008.a. kella 09.00 paiku hommikul tekkis U.A ja K V sõnavahetus sellest, et K V 12-aastane poeg V oli endale klassikaaslase külla kutsunud. U.A-le ei meeldinud, et võõras laps on nende korteris. V läks peagi koos oma klassikaaslasega xxxx kelgutama. Kui lapsed olid õue läinud, siis tegi K. V U.A-le etteheiteid, et viimane on laste vastu põhjendamatult kuri ja õel. Etteheited pahandasid E. Kallastet, ta ärritus ja tegi omakorda K. V etteheiteid selles, et viimasel on elus palju mehi olnud ning nimetas elukaaslast litsiks. Sellepeale lõi K. V mehele vastu kõrvu. Nüüd lõi U.A omakorda K. V lahtise käega näkku, löögi tagajärjel kukkus K. V põrandale pikali. K. V tunnistab, et löök oli väga valus ja tal läks hetkeks silme eest mustaks. K. V püüdis haarata mobiiltelefoni, et politsei kutsuda, kuid U.A takistas, võttis telefoni ära ja pigistas kätega naist kõrist, mille tõttu naine tundis lämbumistunnet. U.A lükkas naise kõrist kinni hoides vastu seina ning kui naine nutma hakkas, siis lasi lahti. Nüüd võttis K. V poja mobiiltelefoni ja kutsus kohale politsei. K. V käis arstil, kus tal tuvastati näopõrutus. 30.01.2009 kriminaalmenetlus U.A suhtes lõpetati
lg 7 alusel ning talle määrati kohustus maksta riigituludesse 4350 krooni tähtajaga 20.07.2009.a. U.A oli kriminaalmenetluse lõpetamisega ja rahalise kohustuse määramisega nõus, kuid jättis rahalise kohustuse tähtajaks täielikult täitmata, mistõttu 10.08.2009 uuendati menetlus kriminaalasjas nr 08240105312 U.A süüdistuses KarS § 121 järgi. II Süüdistuse sisu U.A süüdistatakse selles, et tema 27.11.2008 kella 09.00 paiku oma elukohas xxxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslast K V lahtise käega näkku, pigistas kätega kõrist ja lükkas kõrist kinni hoides vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näopõrutuse. Seega U.A , kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek 2 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb U.A süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o. summas 2000 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus U.A käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava U.A käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava U.A puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Kristel Vedro`le makstud tasu 420 krooni.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 22.detsembril 2009.a №oremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.