, 118 p 1, 263 p1, 274 lg 1 199 lg 2 p 5,7 järgi, F.D süüdistuses
, 266 lg 2 p 3 järgi ja F.A süüdistuses
lg 2 p 4,5,7 järgi üldmenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav I.N elukoht Xxx, ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 01.11.1994.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi; 2) 13.02.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 128 lg 1 järgi; 3) 09.05.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 144 lg 1 järgi, 4) 12.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 113 järgi arest 3 kuud, karistus kustumata, vahistatud 10.07.2008.a. F.D elukoht Xxx, ik XXX, ilma kodakondsuseta, algharidus, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 13.10.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - 140 lg 1 järgi, 2) 13.04.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
lg 2 – 199 2 lg 2 p 4,7,8 järgi liitkaristusega 11 kuud vangistust, vabanes 01.12.2006.a. pärast karistuse kandmist , karistus kustumata, vahistatud 07.09.2008.a. F.A elukoht Xxx, ik XXX, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.02.2001.a. Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p.2 järgi; 2) 07.08.2001.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi; 3) 04.03.2002.a. Kohtla-Järve Linnakohtu pooltKrK § 140 lg 2 p 3 järgi; 4) 12.04.2004.a Ida-Viru Maakohtu poolt.
Ida-Viru Maakohtu poolt
Ida-Viru Maakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4,5,7,8 järgi vangistusega 8 kuud
sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta 6 kuud, karistus kustumata, vahistatud 12.01.2009.a. Kaitsjad Liis Toomsalu, Milvi Söörd, Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindub KrMS § 306, 311, 312, 313, 315, Tunnistada süüdi I.N
episood) ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust,
263 p 1, 3 järgi 6 (kuus) kuud vangistust;
lg 1 järgi 6 (kuus) kuud vangistust,
lg 2 p 5, 7 järgi 7 (seitse) kuud vangistust,
Mõista I.N
episood) õigeks. Vastavalt
lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust: Vastavalt
ja 23.-24.06.2007.a., so 3 päeva , ärakandmisele kuulub 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – vahistmaine jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates 09.07.2008.a. Tunnistada süüdi F.D
järgi järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust,
Vastavalt
lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks 3 mõista 10 (kümme) kuud vangistust: Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.-24.06.2007, so 2 päeva , ärakandmisele kuulub 9 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend – vahistmaine jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates 07.09.2008. Tunnistada süüdi F.A
järgi ja mõista karistuseks 7 Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.01.2008, so 2 päeva , ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend – vahistmaine jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates 12.01.
Šitovaga 23.06.2007.a. kella 22.00 paiku Tallinnas, XXX maja hoovis kasutasid füüsilist vägivalda sama maja elanike MV ja JP suhtes. Nimelt peksti koos M. V ja J. P, lüües neid pikema aja vältel kordamööda nii rusikate kui jalgadega näo ja keha piirkonda ning tirides M. V juustest, põhjustades kannatanutele valu ja kergeid tervisekahjustusi, sh J. P ninaluude murru ja parema silmakoopa serva põrutuse. 4 Süüdistatavad F.D ja I.N end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. F.D seletab, et XXXjuures oli jaanipäeval kaklus I.N-i naise ja M vahel ning tema läks vahele. Samuti kaitses ta end koera eest ja püüdis koera eemale tõrjuda. Ta ei mäleta miks naised kaklema hakkasid. Kaklusse sekkusid kõik mehed. M väljus majast ja hakkas J. Šitovaga kaklema. I.N ja J. P sekkusid. J. P lasi koera välja. J. Šitova ja M. V olid verised, samuti J. P. Tema ei löönud kedagi ning lahutas kaklust kätega, ülearust jõudu ei kasutanud. J. P lõi ilmselt I.N. Ta ei näinud, et I.N oleks M. V löönud. Naised kaklesid omavahel ja I.N lahutas neid. I.N ei tirinud M. V juustest. Naised tirisid teineteist juustest. I.N ja J. P hakkasid kaklema. Kaklust alustas J. P. I.N seletab , et 23.06.2007.a. XXX toimus kaklus ning ta peksis kannatanud läbi, kuna nad tulid tema koju ja koer hammustas tema naist. Ta kutsus politsei, naaber samuti. Politsei pidas kinni tema ja tema abikaasa. Ta lõi J. P kaks korda rusikaga näkku ja M. V tiris juustest eemale. M. V lõi lahtise käega. Seejärel hakkasid kannatanud omavahel kaklema Ta oli tarvitanud alkoholi. Koer hammustas F.D , tema naist ja teda. F.D kedagi ei löönud. Kannatanute käitumine nende suhtes oli üleolev ja väljakutsuv. Kannatanu M. V ütluste kohaselt 23.06.07 süüdistatavad istusid õues ning neil olid külalised, kellega nad jõid ja tegid lõket. Mees läks alla küsima, kas võib sama lõkke peal šašlõkki teha. Ta kuulis kisa ja nägi, et I.N peksis tema meest käte ja jalgadega. Ta läks välja ja I.N ning tema naine hakkasid ka teda peksma jalgadega ja kätega näo piirkonda ja kõhtu. Mehel oli nägu täiesti verine. Naabrinaine kutsus politsei. Teine süüdistatav tiris ja tõmbas teda, kuid rusikaga ei löönud. №orem süüdistatav proovis vaigistada I.N-i. Temal olid näo vigastused. Ta ei tea, millest tüli tekkis. Kannatanu J. P ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavaid. 23.06.07. süüdistatavad tegid lõket. Tema läks lõkke juurde vorste grillima . Tekkis tüli ja I.N tuli talle kallale, kui ta hakkas vorste lõkkelt ära võtma. V. Barda1sov lükkas pikali ja hakkas peksma käte ja jalgadega keha piirkonda ja näkku, hambad löödi välja. Seal oli ka I.N-i elukaaslane, kes samuti peksis teda. Ta ei näinud kõike, kuna oli pikali maas, kui teda peksti jalgadega. Kaks või kolm inimest peksid kindlasti. I.N-i elukaaslane kiskus tema naist juustest. Kutsuti politsei ja kiirabi ning ta viidi haiglasse. Temal oli nägu lõhki, suu seest katki, hambad väljas. Tunnistaja L. V ütluste kohaselt tunneb ta I.N-i. F.D on samuti näinud. I.N elas tema vastas. 23.06.2007.a. tehti alates lõunast hoovis šašlõkki. 21.30-22.00 vahel hakkas lärm. Ta vaatas välja ja nägi, et süüdistatavad ja veel üks naisterahvas peksid kannatanuid. Peksti jalgadega, löödi pea vastu oma põlve. M. V käis vahepeal nägu pesemas ja peale seda sai veel peksa. Kannatanud lasid lihtsalt ennast peksta ning ära ka ei läinud. I.N vedas lamavat V. V juustest trepi juurde ning lõi peaga vastu treppi. F.D peksis kõige vähem, kuna tema oli nende majas võõras. Süüdistatavad peksid rusikate ja jalgadega näkku. Sel õhtul oli ka koer hoovis, kuid käitus rahulikult ja kedagi ei rünnanud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla kirjast kehavigastuste kohta nähtub, et Jüri ninaluude murd ja parempoolse silmakoopaülise serva põrutus (I k tl 113). Pl diagnoositi 5 Kohus kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu, tunnistaja ning uurinud kirjalikke tõendeid leidis, et süüdistatavate I.N-i ja F.D süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud nii süüdistatavate enda sisult omaksvõtvate ütlustega kui ka kannatanute ütlustega. Kannatanute ütluste kohaselt peksid neid mõlemad süüdistatavad ning J. Šitova. Tunnistaja L. V ütluste kohaselt peksid kannatanuid mõlemad süüdistatavad, kuid vähem peksis V. Tšrnuhhin. Tunnistaja L. V ütlustega on ümber lükatud süüdistava I.N-i väide, et peksmise põhjuseks oli asjaolu, et teda ründas koer. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hoovis küll koer, kuid koer kedagi ei rünnanud. Haigla õiendist nähtuvalt tekitati J. Ple kehavigastused. Eeltoodut arvestades on tõendamist leidnud, et süüdistatavad I.N ja F.D peksid tahtlikult kannatanuid J. P ja M. V ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd Vstavad asjaolud puuduvad. I.N on antud kohtu alla
kella 02.00 ajal koos J. Šitovaga hakkas huligaansel ajendil segama Tänavapuhastuse AS tööliste L. S ja A. N tööd ning nendega tüli norima. Nimelt tahtis I.N saada L. S käest kühvleid ja labidaid, kuid l. S keeldus neid andmast, peale mida I.N tõuklas L. S vastu auto kasti ning lubas „näo üles lüüa“ L. S ja I.N-i vahel tekkis rüselus ning peale seda istusid L. S ja A. N autosse, et ära sõita. Samal ajal võttis I.N autokastist lumelabida ja lõi sellega puruks puhastussõiduki KIA K2700II reg nr XXX kaks parempoolset küljeklaasi, mille tagajärjel lendasid klaasikillud autos istunud A. N vastu nägu ja näost hakkas verd tulema. Samuti lõi I.N labidaga puruks kaks auto küljepeeglit ning sõiduki esiklaasi. Tänavapuhastuse AS-le tekitati auto lõhkumisega materiaalset kahju summas 12 898 krooni. I.N pani oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega ähvardades.
lg 1 järgi süüdistatuna on I.N antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 25.02.2007.a. kella 02.50 paiku Tallinna Kesklinna politseiosakonnas lõi enda kainenemisele paigutamisel teenistuskohustusi täitnud konstaabel G. Võrnot rusikaga näo piirkonda tekitades füüsilist valu ja vasaku sarnaluu põrutuse. Sellise tegevusega pani toime vägivalla võimuesindaja suhtes. Süüdistatav I.N tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 25.02.2007a. võttis ta kastist labida ja lõi auto esiklaasi katki. Ta soovis, et auto peatuks. Tema L.S ei tõuganud. L. S tõukas teda ja ta kukkus. Ta lõi autot üle 10 korra. ta kutsus politsei, ning tuli patrull ja nad hakkasid tänavapuhastajatele järele sõitma. Politsei ja tänavapuhastaja olid tuttavad. Tänavapuhastajatel ei olnud pretensioone. Politsei kontrollis teda kartoteegis, andis alkomeetri ja ütles, et teda on vaja kambrisse panna selle eest, et ta lõhkus auto. Ta tahtis teha avalduse naise löömise kohta, kuid ei avaldust ei võetud, kuna ta on karistatud. Ta küsis, mis ta peab tegema ning politseinik ütles, et löö mind. Ta andiski politseinikule kõrvakiilu. Süüdistatava I.N-i süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu L. S ütlustega selle kohta, et ta tunneb I.N-i seoses sellega, et kaks aastat tagasi hilissügisel läks Juhkentali tänava nurgal kähmluseks. Tema paarimehega puhastas ohutussaari. Juhkentali tänava poolt tulid I.N ja üks naisterahvas. I.N hakkas auto kastist labidaid välja kiskuma. Tekkis sõnavahetus ja mees tahtis 6 helistada. Naine hüppas tema ja I.N-i vahele ja läks tõuklemiseks. Tema ja A. N tahtsid ära sõita. Naine hüppas auto kaitseraua peale ja hoidis peeglitest kinni. I.N võttis labida ja lõi kaks küljeakent ja esiakna sisse. Ta sõitis tagurpidi Tartu maanteeni, naine rippus kogu aeg kaitseraual. Tartu maanteest üle ei julgenud sõita, kuna liiklus oli tihe. Sõitsid tagasi Juhkentali tänavale ja I.N oli juba kinni võetud politsei poolt. A. Nl olid näos haavad klaasikildudest. I.N ja naine olid mõlemad purjus; - kannatanu A. N ütlustega selle kohta, et 25.2.2007 töötasid nad koos L. S Filtri bussipeatuse juures, hakkasid tööd juba lõpetama ja tööriistu autokasti panema. Tema istus juba autosse, kui nurga tagant tulid mees ja naine, kes hakkasid S midagi rääkima. Mingi hetk märkas, et meesterahvas kukkus, Lembit tuli autosse ja naine hakkas talle järele jooksma. L. S näol oli marrastus. Naine klammerdus esiklaasi kojameeste külge ega lasknud lahti. Mees haaras autokastist labida, ning hakkas sellega autot peksma. Ta sai klaasikildudega vastu nägu. Nad pidid kohalt ära sõitma tagurpidikäiguga, sest kartsid, et naine jääb muidu auto alla. Kutsusid politsei ja teatasid oma meistrile, et auto on vigastatud; - kannatanu G. Võrno ütlustega selle kohta, et tunneb ära I.N-i kui isiku, kellega puutus 25.02.2007 tööalaselt kokku. Nimelt sai patrull I.N-ilt väljakutse, et tema naine on taksojuhi poolt ära viidud ning nad võtsid I.N-i koos lumelabidaga auto peale. Kui nad Juhkentali tn-le jõudsid, seisis seal tänavapuhastuse auto, klaasid katki löödud ning tänavapuhastajatel olid klaasivigastused näos. Auto juures oli ka I.N-i naine ning mõlemad nad olid purjus ning käitusid vastavalt, st sõimasid, ropendasid ja räuskasid. Kui nemad I.N-i politseiosakonda toimetasid, otsustati ta kambrisse kainenema paigutada. T Tänav tegi kambriukse lahti ning tema nägi silmanurgast, et I.N-i rusikas tuleb, see riivas teda. I.N oli agressiivne. Vigastus, st põsesarna põrutus fikseeriti traumapunktis; - tunnistaja T. Tänava ütlustega selle kohta, et I.N rääkis neile segast juttu sellest, kuidas tema naine on röövitud ja vehkis lumelabidaga. Samal ajal said nad juhtimiskeskuselt väljakutse, et rünnatud on teetöölisi. Nad võtsid I.N-i oma autosse ning natukese aja pärast märkasid ka teetööliste autot. Teetööliste auto juures seisis naine, kes ropendas ning teetöölised viitasid I.N-ile ja sellele naisele kui ründajatele. Kõik osapooled läksid politseisse ning kuna I.N ja J. Šitoval oli raske joove, otsustati nad kainenema paigutada. Algul oli I.N rahulik, kuid siis järsku lõi ta G. Võrnot vastu nägu ning tema kambrisse paigutamisel tuli kasutada jõudu. Löök pidi olema rusikas käega tehtud, kuna sellist vigastust ei ole võimalik saada löögist lahtise käega; - tunnistaja T. L ütlustega selle kohta, et Tänavapuhastuse AS soovib seoses tänavapuhastusauto lõhkumisega esitada tsiviilhagi, vastavad kuludokumendid on nad eeluurimisel esitanud. Dokumentidest nähtuvalt tekitati varalist kahju 12 898 krooni suuruses summas, mis on ka tsiviilhagiks; - patsiendikaardiga G Võrno kehavigastuse kohta (II k tl 4); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II k tl 7-8) - asitõendi vaatlusprotokolliga (II k tl 36-39) jt kirjalike materjalidega. Süüdistatava I.N-i süü nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud
Tegude õigusvastasust ja süüd Vstavad asjaolud puuduvad. F.D süüdistatakse
kella 05.00 paiku tungis koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikuga akna lõhkumise teel 7 Tallinnas, XXXV. M s/a Volvo 850 ning varastas grillvorstid väärtusega 34.90 krooni, auto lõhkumisega tekitati materiaalne kahju summas 5000 krooni. Süüdistatav F.D tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning seletab, et Liivalaia tänaval lõhkus auto akna ning võttis sealt grillvorstid ning viskas laiali. Oli pime ja ta oli purjus, nõus tekitatud kahju hüvitama. Süüdistatava F.D süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema omaksvõtvate ütluste täielikult tõendamist leidnud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu V. M ütlustega selle kohta, et parkis 18.04.2007 auto Liivalaia tänaval ning jättis tagaistmele koti toiduainetega. Öösel sai kõne politseist, et autosse on sisse murtud. Autol oli aknaklaas katki löödud ja ukselukk rikutud ning toiduained laiali pillutud. Soovib esitada tsiviilhagi 5000 krooni; - tunnistaja E. Z ütlustega selle kohta, et nägi 19.04.2007 varahommikul XXXmaja juurde pargitud auto parema tagumise ukse juures 2 inimest, kes seal midagi sorisid. Talle tundusid need inimesed kahtlased ning ta jälgis neid 10-15 minutit. Ühel hetkel ta küsis, et kas see on nende auto ning sai vastuse, et jah. Siis kuulis ta aga plaksatuse taolist häält, hakkas sinnapoole jooksma ja kutsus politsei. Mehed põgenesid. Kuna õues oli pime, siis ta mehi ära ei tunneks. Auto juures olid maas erinevad toiduained; - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I k tl 75-76); - asitõendite vaatlusprotokollidega (I k tl 98-102, 107-108). Süüdistatava V. Tšenuhhini süü selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud
§ p 3 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd Vstavad asjaolud puuduvad. 266 lg 2 F.A on antud kohtu alla süüdistatuna
lg 2 p 4,5,7 järgi selles, et tema, olles varem karistatud
hilisõhtul Tallinnas, Lastekodu 44 asuva söögikoha Miny-Many juures läksid selja tagant A. T juurde ning tõmbasid tal seljast pusa koos taskutes olnud erinevate esemetega (rahakott 500 krooniga, juhiluba, ID kaart, Hansapanga pangakaart, erinevad kliendikaardid, mobiiltelefon №kia, ukse- ja autovõtmed koos puldiga) A. T tekitati materiaalne kahju summas 6300 krooni. Seega tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata; samuti tema 04.01.2008.a. kella 22.42 ajal Tallinnas, Tartu mnt 87 Sikupilli Prismas püüdis varastada erinevaid kaupu 1366 krooni väärtuses. Nimelt võttis ta müügisaalist 4 Lumene ripsmetuˇˇsi koguväärtusega 872 krooni, 3 Lumene ripsmetuˇˇsi koguväärtusega 369 krooni, öösärgi väärtusega 125 krooni ja peitis need endale taskutesse ja seljakotti ning läbis kassad kauba eest maksmata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. I.N on antud kohtu alla süüdistatuna
lg 2 p 5,7 järgi selles, et grupis ning ühtse tahtlusega koos F.A-ga 11.01.2008.a. hilisõhtul Tallinnas, Lastekodu 44 asuva söögikoha Miny-Many juures läksid selja tagant A. T juurde ning tõmbasid tal seljast pusa koos taskutes olnud erinevate esemetega (rahakott 500 krooniga, juhiluba, ID kaart, Hansapanga pangakaart, erinevad kliendikaardid, mobiiltelefon №kia, ukse- ja autovõtmed 8 koos puldiga) A. T tekitati materiaalne kahju summas 6300 krooni. Seega tema pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüdistatav I.N end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, Miny-Manys käis purjus mees, kes tülitas kõiki. Ta läks suitsetama ja see mees tuli ja palus tuld. Ta andis tuld, kuid mees noris mingite teiste meestega. Seejärel kannatanu võttis seljast jope ja viskas aiale. Ta ütles T. F.A-le, et viimane kutsuks baarist tema naise ning nad läheksid teise baari. Nad möödusid kannatanust ja läksid teise baari. Jope jäigi rippuma aiale. Mingit füüsilist konflikti kannatanuga ei olnud. Mingeid esemeid ta kannatanult ära ei võtnud. Lahkusid koos F.A-ga. Seal oli noormehed mikrobussiga ning kannatanule üks noormees ütles, et mis sa segad teisi. Jäi mulje, et nad on omavahel kõik tuttavad. Süüdistatav F.A end 11.01.2008.a. episoodis süüdi ei tunnista ning seletab, et oli Miny-Many juures koos I.N-iga . Kannatanu hakkas nende tütarlastele külge lööma. I.N lükkas kannatanu eemale. See toimus väljas tänaval. Tema seisis kõrval. Kannatanu võttis kampsuni seljast ja hakkas I.N-iga kaklema, kuid seal olid mingid poisid, kes hoidsid kannatanut tagasi. Tema ja I.N lahkusid ja läksid kasiinosse. Tema kannatanut ei löönud ega asju ära ei võtnud. Ta ei näinud, et keegi oleks asju ära võtnud. Kannatanu kampsun jäi aia peale rippuma. Kannatanu viskas kampsuni kõrvale ja see kukkus aiale. 04.01.2008.a. episoodis tunnistab F.A end süüdi täielikult ning seletab, et 04.01.2008.a. Sikupilli Prismasse võttis ta ripsmetušše ja öösärgi. Pani ripsmetuššid taskusse ja öösärgi seljakotti. Kassast väljumisel pidas turvamees kinni. Kõik asjad tagastati kauplusele, midagi ei rikutud. Asjad tahtis ära müüa. Kannatanu A. T ütluste kohaselt tundis kohtus ära I.N-i kui ühe isiku, kes varastas 11.01.2008 Lastekodu tn söögikohas tema jope. Teise mehe nägu ta täpselt ei näinud. Ta oli söögikohas Miny-Many ning kuigi ta küll õlut joonud, ei olnud ta purjus. Ühel hetkel läks õue suitsu tegema, kui samas söögikohas viibinud kaks meest tulid talle järele ja haarasid selja tagant jope kapuutsist kinni. Kapuutsi haaramise viisist (kapuutsi rebiti kahele poole) sai kannatanu aru, et kinni hoidsid mõlemad mehed. Kuna tema kartis vägivalda, avas luku ja lasi jope ära tõmmata ja jooksis minema üle tänava. Kohvikusse ta ei saanud tagasi joosta, kuna mehed olid ukse ees. . Ta nägi, et teda rünnanud mehed läksid koos mingi auto peale ja jope oli I.N-i käes. Tema läks tagasi kohvikusse ja palus kutsuda politsei. Jope taskutes olid tal erinevad esemed, mobiil, rahakott, dokumendid, võtmed. Soovib esitada tsiviilhagi 6000 krooni. Tunnistaja R. V ütluste kohaselt ta teab I.N-i, kuna too käib tihti söögikohas, kus ta töötab. 11.01.2008 oli söögikohas I.N koos veel ühe mehe ning kahe tüdrukuga ning teises lauas üksik meesklient, kes ühel hetkel läks õue suitsetama. I.N koos kaasas olnud mehega läksid talle järele ning natukese aja pärast tuli üksik klient tagasi ja ütles, et talt varastati jope ja vaja on kutsuda politsei. AS-i Prisma Peremarket kuriteoavalduse kohaselt peeti 4.01.2008 Sikupilli Prismas turvatöötaja poolt kinni F.A, kellelt leiti Lumene ripsmetuššid ning naiste öösärk, so kaup kogumaksumusega 1366 krooni. (II k tl 2-4) Tunnistaja F. L ütluste kohaselt oli 4.01.2008 tööl turvatöötajana ning nägi videokaamera vahendusel, kuidas F.A varastas kosmeetikat ja naiste öösärgi. Isik peeti kinni pärast kassade läbimist. 9 Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitest nähtub F.A tegevus riiulite vahel. (II k tl 8-16). Kohus kuulanud ära süüdistatavad kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid leidis, et süüdistatavate I.N-i ja F.A süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud. 11.01.2008.a. episoodis on süüdistatavate süü leidnud tõendamist kannatanu A T ütlustega selle kohta, et süüdistatavad järgnesid talle tänavale, ründasid teda tagant ning hakkasid temal jopet seljast ära tirima. Jope tirimise viisist oli aru saada, et seda tirivad kaks inimest. Peale seda, kui ta oli avanud jope luku ja lasknud ründajatel jope ära tõmmata, eemaldus ta sündmuskohast. Ta nägi, et ründajad lahkusid koos ning viisid tema jope endaga kaasa. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja R. V ütlustega, kes samuti seletab, et I.N koos temaga koos olnud mehega järgnes kohvikust üksi väljunud mehele ning mõne aja pärast tuli mees, kellele I.N koos kaaslasega järgnes, tagasi ja ütles, et temalt oli varastatud jope. Kohus ei arvesta tõendina süüdistatavate ütlusi, kes küll ei eita sündmuskohal viibimist, kuid nende ütlused toimunu asjaolude kohta on vastuolus nii kannatanu ütlustega kui kaassüüdistatava ütlustega. Kohus leiab, et need ei ole usaldusväärsed ning on ilmselgelt antud eesmärgiga vabaneda vastutusest, siis jätab kohus need tõendite kogumist välja. F.A süü 04.01.2008.a. episoodis on tõendatud nii tema enda omaksvõtvate ütlustega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et I.N ja F.A tahtlikult isikute grupis ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata võtsid omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad. Samuti on kogutud tõenditega tõendatud F.A tahtlik võõraste vallasasjade omastamise eesmärgil äravõtmise katse ning I.N-i tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 5,7 ning F.A tegevus
Tegude õigusvastasust ja süüd Vstavad asjaolud puuduvad. I.N on antud
kella 04.30 ajal Tallinnas, lastekodu 46 Kristiine Kasiinos tekkinud tüli käigus lõi V. R noaga selga, tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse. Nimelt tekkis meestel kasiinos tüli raha pärast ja nad käisid mõlemad vahepeal kasiinost väljas tänaval asju arutamas. Kui V. R kasiinosse uuesti sisenes ja lauda istus, tuli müni hetk hiljem kasiinosse I.N kes lähenes V. R selja tagant ja lõi talle noaga paremale poole selga, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse, rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool seljal abaluu piirkonnas, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verirind, Samuti tema 06.07.2008.a. kella 15.00 paiku Tallinnas, taru mnt 88 asuva OÜ Ehmo ruumides lõi tekkinud sõnavahetuse käigus noaga F. B vastu nägu ning rindkere vasakule poole. Oma käitumisega põhjustas kannatanule eluohtliku kehavigastuse, nimelt rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul rindkerepoolel koos kopsu vigastusega, mille tüsistusena kujunes põletikuline protsess rinnaõõnes keskseinandi mädaniku ja mädarinnaga. Süüdistatav I.N end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et 11.01.2007.a. nad vestlesid V. R ga kasiinos. Nad suurepärases läbisaamises. Tema läks koju, V. R jäi kasiinosse. Ta ei tea, kuidas V. R l kehavigastused tekkisid. F. B ta tunneb ja nende suhted on head. Ta käis F. B juures 06.07.08. F. B helistas talle ning ta läks sinna, kuna vaja oli rahast rääkida. F. B oli purjus ning ta ütles, et tuleb siis, kui viimane saab kaineks. Ta ei tea kuidas tekkis F. B kehavigastus. Ta lükkas F. B käega diivanile ja ütles, et 10 maga kaineks. Nad vestlesid löönud. köögis kus, oli nurgadiivan. Ta oli samuti purjus. №aga ei 11.01.2007a.a episood. Kannatanu V. R ütluste kohaselt on I.N tema hea tuttav. Kasiinos oli koos oma tüdrukuga. I.N elab kasiino lähedal, neil arusaamatusi ei olnud. Enne kasiino ees ta kellegagi tülitses. Kasiinos oli palju rahvast. Ta ei tea kes teda lõi, kuid I.N-i tunneb hästi ja teab, et tema ei saanud teda lüüa. Tunnistaja RT´i ütluste kohaselt oli ta 11.01.2007 kasiinos. Seal olid ka V. r . V. R istus kohe tema kõrval. I.N mängis automaadiga, mis oli V. R kõrval. Mingil hetkel ütles I.N, et hakkab koju minema. Samal hetkel kui I.N hakkas lahkuma, kukkus V. R maha ja ütles, et teda on noaga löödud. ja I.N Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 86 12.03.2007.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati V. R l eluohtlik tervisekahjustus, nimelt rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav(II k tl 160-162). Asitõendis (CD) ja selle vaatlusprotokollis kajastuvad sündmused kasiinos. Salvestiselt on näha, et V. R istub automaadi taga ja mängib, tema läheduses istub I.N, kes tõuseb püsti, teeb käega lööki meenutava liigutuse V. R selja suunas ja lahkub kiiresti. Selle tegevuse tagajärjel kukub V. R maha ja jääb sinna lebama. I.N-i isik on videolt äratuntav. (II k tl 140-141). Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ning uurinud kirjalikke tõendeid – eksperdiarvamus, asitõendi vaatlusprotokoll jt - leiab, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu selgitab, et viibis kasiinos koos oma sõbratariga ning seal oli ka I.N. Tunnistaja R. T ütluste kohaselt viibis I.N kasiinos vahetult V. R kõrval ning kui I.N hakkas lahkuma, siis kukkus V. R maha ja ütles, et teda löödi noaga. Käsitletav situatsioon on salvestatud kasiino turvakaameraga ning turvakaamera salvestiselt on näha, et möödudes V. R st I.N lööb teda selga, mille tagajärjel kannatanu kukub. Eksperdiarvamuse kohaselt on V. R tekitatud elukohtlik kehavigastus. Nende tõenditega on vastuvaidlematult tõendatud I.N-i süü kannatanule tahtlikus raske tervisekahjustuse tekitamises ning tema tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd Vstavad asjaolud puuduvad. 06.07.2008.a. episood Kannatanu F. B ütluste kohaselt tunneb ta I.N-i. 6.07.2008. sündmusi ei mäleta. V. Bardašov väidab, et käis tema juures, kuid tema seda ei mäleta. Varem nad suhtlesid ning neil oli vaja lahendada üks väike rahaline nüanss. Kui teda noaga löödi, siis ta ei tundnud hääle järgi ära neid, kes teda võisid lüüa. Koridoris oli pime ning valgus paistis ainult kabinetist. Teda löödi koridoris kabineti sissekäigu juures. Ta läks kabinetti ja istus tugitooli ning seejärel läks küsima valvuri käest, kes olid sisenenud. Valvur ütles, et tulijad nimetasid tema ees- ja perekonnanime. Ta ei tea millega teda löödi. Löögi tagajärjel tekitati haav südame piirkonnas, kutsuti kiirabi ning ta viidi haiglasse. Ta ei tea, kes teda noaga lõi. I.N-i 11 hääle oleks ta ära tundnud. Ta ei tea mitu inimest peale tema koridoris oli . Tema nägi kahte inimest. A on kindel kindel, et koridoris ei olnud I.N, kuna ta oleks I.N-i hääle järgi ära tundnud. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 208 29.08.2008.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati F. B l eluohtlik tervisekahjustus, nimelt rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul rindkerepoolel koos kopsu vigastusega (VI k tl 65-67). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti Tartu mnt 88 ruumidest verekahtlasi määrdumisi (VI k tl 2). Kohus kuulanud ära süüdistatava ja kannatanu ning uurinud kirjalikke tõendeid – eksperdiarvamus, sündmuskoha vaatlusprotokoll jt leiab, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Eksperdiarvamusega on tõendatud F. B le eluohtliku vigastuse tekitamine. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema läheduses löömise momendil kaks inimest. Kuna oli pime, siis ta ei näinud, kes teda lõi. Samas kinnitab kannatanu, et sündmuskohal ei viibinud I.N-i , kuna viimane on tema tuttav ja ta oleks I.N-i hääle ära tundnud. Süüdistatav ise eitab kannatanu noaga löömist. Kuna nimetatud tõenditega ei ole süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud, siis selles episoodis tuleb I.N
I.N-i enda ütluste kohaselt tõukas ta F. B diivanile, kuna viimane oli purjus. Sellises tegevuses on
järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.
koosseisu täidaks see tegu juhul, kui kannatanule põhjustati sellise kehalise väärkohtlemise tagajärjel füüsilist valu. Kuna kannatanu F. B ütluste kohaselt ei mäleta ta üldse, et I.N oleks sellel päeval tema juures käinud, siis ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud ka
A. T on esitanud tsiviilhagi summas 6300 krooni, mille moodustab temalt varastatud asjade väärtusja lukkude vahetamine. V. M on esitanud tsiviilhagi summas 5000 krooni, mille moodustab auto lõhkumisega tekitatud kahju ning Tänavapuhastuse AS on esitanud tsiviilhagi summas 12 898 krooni, mille moodustav tänavapuhastusauto lõhkumisega tekitatud kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 12 VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tsiviilhagid on tõendatud kannatanute ütlustega ning kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega (Tänavapuhastuse AS poolt esitatud kuludokumendid) ning kuuluvad rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.N-i karistust kergendavaks asjaoluks
p1,3 ja 274 lg 1 järgi on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.D karistust kergendavaks asjaoluks
lg 2 p 3 järgi on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.A karistust kergendavaks asjaoluks
lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõik süüdistatavad on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varasemad karistused ei ole neid mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Eha Popova Kohtunik Moonika Järvela Rahvakohtunik Elve Kaas Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.