KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuaril 2010. a Tartu kohtumajas Asja number 1-09-3476 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Vir

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõisteti kristuseks 1 kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.09.2008.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.06.2009 ja lõppeb 15.04.

1. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes U.D 30.12.
2. a. U.D on varem kriminaalkorras karistatud 13 korda. Kriminaalhooldaja ei nõustu U.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna tal on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud ja uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Kohtumenetluse poolte seisukohad U.D selgitas, et ta ei soovi karistuse kandmiselt ennetähaegset vabastamist, kuna tema karistus saab 3 kuu pärast täielikult kantud. Prokurör leidis, et kriminaalhooldaja arvamust ja U.D soovi arvestades tuleb ta jätta karistuse kandmiselt vabastamata. Kohtu seisukoht U.D mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega on olemas formaalne alus U.Dingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et U.D ennetähtaegne karistuse kandmiselt vabastamine ei ole põhjendatud. U.D on korduvalt toime pannud erinevaid kuritegusid, teda on karistatud vangistusega, samuti võimaldatud kanda seda tingimisi. Ükski karistus ei ole soovitud tulemust andnud ja U.D on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna U.D ise ei soovi karistuse kamndmiselt ennetähtaegselt vabaneda, ei saa kriminaalhooldus tema puhul olla sobivaks meetmeks, sest puudub baas kriminaalhooldaja ja hooldusaluse vaheliseks koostööks. Ingeri Tamm Kohtunik 2