1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-2435 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2010.a. Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-10

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav M.J , ik. XXX, kriminaalkaristatust ei oma, väärteomenetluse korras varem kahel korral karistatud, trahvid tasumata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.J kolm

§ 424

järgi ja mõista kar

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta M.J’ ale istuseks vangistus mõistetud vangistus tingimisi 2 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades M.J-i katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada M.J-i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Kohus määrab, et M.J-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. M.J anda katseajaks temale Tallinna Vangla Tallinna Kriminaalhooldusosakonnas määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

1. veebruarist 2010.a. M.J suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel ära jätta. Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ (asukoht Tolli 7 93813 Kuressaare, reg. nr 10248669 ) kasuks 660 (kuussada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Andres Tamme poolt süüdistatavale M.J ’ale riigi õigusabi korras kaitse osutamise eest prokuratuuris ja kohtulikus menetluses. Tasu sisaldab käibemaksu 110 krooni. Välja mõista M.J’ alt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni ja kohtueelses menetluses arvestatud riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu kokku 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni (660+420). Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas AS või AS Swedbangas nr 221023778606, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-2435, isik kelle eest tasutakse – M.J, nõude liik – sundraha. Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul . Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud 3 kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik M.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.02.2010 kell 22.00 ajal Saare mk, Kaarma v, Kaisvere külas mootorsõidukit Honda Civic reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARAF-0019 mõõdetuna alkoholi sisaldus 0,89 mg/l, laiendimääramatus +- 0,09 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,80 mg/l Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Madis Lest toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid, esitas kohtuistungil suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis, et asi allub asja arutavale kohtule ja asja on võimalik lahendada kokkuleppemenetluses.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.J-ile karistuseks vangistust kolm

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. M.J selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub nii süüdistuse sisu kui kuritegude kvalifikatsiooniga kui ka kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Mootorsõiduki juhtimisõigust ta ei oma. Menetluskulude tasumise korda on selgitatud. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-250 sätteid. Süüdistatav M.J, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Kohus leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja M.J tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 3263.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele M.J’ alt riigituludesse. M.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras esines vandeadvokaat Andres Tamm Advokaadibüroost Andres Tamm OÜ. Kaitsja on esitanud kohtuistungil kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks prokuratuuris ja kohtulikus menetluses summas 550 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, so. 110 krooni. Tasu koosneb järgmisest: 1) Osavõtt kriminaalasja kohtueelse menetlusest, kokkuleppemenetluse võimaluste vaagimine ja kokkuleppe sõlmimine 25.02.2010.a. (üks menetlustoiming a’ 350 krooni) 350 krooni; 2) kaitsmine kohtus kokkuleppemenetluses 25.02.2010.a. kell 13.30-14.15, so. kaks pooltundi summas 200 krooni (a’ 100 krooni pooltund)– 200 krooni Kokku 550 krooni. Arvestatud tasule lisandub käibemaks 20 % , so. 110.00 krooni, kuna büroo on käibemaksukohustuslane. Kokku on seega taotlus koos käibemaksuga 660 kroonile. Kohus peab põhjendatuks rahuldada kaitsja taotluse summas 660 krooni (sisaldab käibemaksu). Büroo on käibemaksukohustuslane. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtueelse menetleja 25.02.2010.a. määruse alusel on arvestatud kaitsja osalemise eest kohtueelses menetluses 420 krooni ( 1 menetlustoiming 350 krooni + käibemaks 70 krooni, vt. tl. 17). Seega kuulub süüdistatavalt kokku riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu summas 1080 krooni (660+420). Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 , 2565 . Kristel Pedassaar kohtunik