järgi süüdistatav: S.L (isikukood xxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, algharidus, töökoht- ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral. Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 29. juunil 2010. a Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 2564, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada S.L
Rakendada
lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.L 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
alusel sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: 1)elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.L käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks üldkasuliku töö tegemise ajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
10 Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja S.L-ilt sundraha 3500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Endel Uustalu 18 (kaheksateist)-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.L Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel S.L-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida S.L-ile esitatud süüdistus kui kuriteod
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isikul puudub igasugune sissetulek, mistõttu rahalise karistuse valimine ei ole võimalik. Veel on arvestatud, et aastal 2008 on asset leidnud samaliigiline väärtegu ja sellega on kaasnenud juhtimisõiguse äravõtmine. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendamisele. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 120 krooni. 3 Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 120 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 1260 krooni vandeadvokaat U.Paimets õigusabi eest (tl. 16,17,24,25). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 1260 krooni ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kokku 1380 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul S.L. Kaitsja taotleb menetluskulude hüvitamist ositimaksmisena, määrates maksmise võrdsetes osades, kuna kohese ja korraga tasumise nõue seaks süüdimõistetu keerulisse olukorda temal sissetuleku puudumise tõttu. Kohus peab võimalikuks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ühe aastani ja maksmise määramist osade kaupa KrMS § 423, § 424 alusel, kuna süüdimõistetul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks kohe. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.