1-09-13099/10

Kriminaalasi nr 1-09-13099 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 06.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-13099 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 06.07.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.S-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks K.S, isikukood xxx Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta K.S tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.08.2009 kohtuotsusega KarS §329 ja § 213 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 kohaldamisega 9 kuulise vangistusega. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.02.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.09.2009 ja lõpp 31.08.2011. Kinnipidamisasutuses Kalmer Tolki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole vangistuse kestel karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust, eriala puudub. Enne vangistust töötas 1 erinevates kohtades lühikest aega. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Vanglas viibides ei õpi ega tööta. Kavatseb omandada põhihariduse ja eriala. Sotsiaalprogrammides pole osalenud. Enne vangistust oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Kriminaalhooldaja ei toeta Kalmer Tolki ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et K.S-i vangistusest elektroonilise valve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas. K.S kannab karistust alates 09.09.2009, karistusaeg lõppeb 31.08.2011.a. Praeguseks on K.S käesoleva karistuse raames viibinud vangistuses suhteliselt lühikest aega, mis ei pruugi olla piisav aeg mõistmaks seaduskuulekaks eluks olulisi väärtusi. Vangistuses oleks otstarbekas osaleda kutseõppes, samuti oleksid vajalikud regulaarsed vestlused psühholoogiga, läbida võimalusel hoiakuid/väärtushinnanguid korrigeeriv sotsiaalabiprogramm. Nimetatud tegevused aitaksid suurendada vabaduses seaduskuuleka elu tõenäosust. K.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud K.S`i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine . Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.S i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K.S on varem 5 korda karistatud kriminaalkorras (kahel viimasel korral joobes juhtimise eest ja täitmisele pööratud otsusega mõistetud karistusest kõrvalehoidmise eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles vabastatud ennetähtaegselt ja kriminaalhooldusel olles, pani taas toime uue samalaadse kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust olid kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda arvestab kohus, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et K.S-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada põhihariduse ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. K.S-i karistusaja lõpuni on jäänud veel üle aasta. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.S-i vabastamisega temale Maakohtu 25.08.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2 Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 20.07.2010 №oremreferent Liivi Õun 3