§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 21.detsembri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-10054 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kasuks kriminaalasjas nr 1-09-10054 vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 2484 krooni ja vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 2484 krooni. Välja mõista K.K-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 2484 krooni riigituludesse. Välja mõista Stanislav Kutšinskilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 2484 krooni riigituludesse. K.K ja Stanislav Kutšinskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati süüdi Stanislav Kutšinski ja teda karistati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.09.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra ning S. Kutšinskile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Maakohus mõistis tsiviilhagidena välja K.K-lt V.R. kasuks 40 250 kr, M.O. kasuks 600 kr ja M.O. kasuks 4906 kr. Samuti mõistis kohus K.K-lt ja S. Kutšinskilt solidaarselt välja tsiviilhagi 75.30 kr O.O. kasuks. Maakohus arutas K.K-le KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi esitatud süüdistusi kolmes kuriteoepisoodis, s.h selles, et tema, olles karistatud KarS § 199, § 200 lg 2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, taas ajavahemikul 31.10.-04.12.2008, viibides XXX-XX üürikorteris, mis kuulub V.R. , murdis lahti lukustatud toaukse ja pani toime õmblusmasina maksumusega 3800 kr, tolmuimeja maksumusega 1950 kr, elektritrelli maksumusega 3000 kr, kahe jalgratta üldmaksumusega 16 000 kr, televiisori Philips maksumusega 4000 kr, muusikakeskuse maksumusega 4000 kr, plaadimängija maksumusega 2000 kr, kolme komplekti voodipesu üldmaksumusega 1500 kr, 10 froteerätiku üldmaksumusega 500 kr, päevateki maksumusega 500 kr, raamatute üldmaksumusega 2000 kr, kööginõude (potid, pannid) üldmaksumusega 1500 kr varguse, tekitades V.R. le kahju summas 40 750 kr ning tekitas ukse ja luku vahetamisega lisakahju summas 3000 kr, kokku tekitatud kahju on 43 750 kr. Ülejäänud kahes süüdistusepisoodis, s.o 16.02.2009 toime pandud varguses ning 17.02.2009 sooritatud varguse katses, on K.K end täielikult süüdi tunnistanud ning maakohtu otsust neis episoodides keegi kohtumenetluse pooltest vaidlustanud ei ole. 2 Maakohus arutas samuti K.K-le KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja S. Kutšinskile KarS § 200 lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistust selles, et nemad, K.K KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, 17.04.2009 kella 20.30 paiku, tungisid Rakveres Vabaduse tn 1 asuva Rakvere Gümnaasiumi hoovis kallale O.O. le, lõid teda rusikaga kuklasse ning võtsid ära kilekoti toiduainetega kogumaksumusega 190 kr, rahakoti maksumusega 60 kr koos selles olnud 150 kr sularahaga ning rahalist väärtust mitteomavate ID-kaardi, Sampo Panga kontokaardi, pensionitunnistuse, Simpel-kõnekaardi ning kolme loteriipiletiga koguväärtuses 50 kr, mobiiltelefoni №kia 3510 koos laadijaga koguväärtuses 580 kr, tulemasina väärtuses 8.90 kr, 2liitrise pudeli õlut Walter väärtusega 30 kr, kaks pakki sigarette Paramount koguväärtusega 50 kr ning ühe paki tubakat Paramount väärtusega 22 kr, tekitades O.O. varalist kahju kogusummas 1140.90 kr. Maakohus asus tõendite hindamisel ja uurimisel seisukohale, et K.K ja S. Kutšinski süü neile esitatud süüdistustes on täielikult tõendamist leidnud. Maakohus leidis, et K.K süü ajavahemikul 31.10.-04.12.2008 toimepandud varguseepisoodis on tõendatud V.R. kohtueelses menetluses antud ütlustega, milliste õigsuses kohtul ei ole põhjust kahelda, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli ning selle juurde kuuluvate fototabelitega. Siinjuures jättis kohus aga K.K-le esitatud süüdistusest välja raamatute üldmaksumusega 2000 kr ja kööginõude (potid, pannid) üldmaksumusega 1500 kr varguse, sest need ei läinud V.R. ütluste kohaselt kaduma mitte lukustatud toast, vaid esikuriiulitelt. Kohus tuvastas ka, et K.K se on tunnistanud õmblusmasina, kahe jalgratta, televiisori Philips, plaadimängija ja päevateki varastamist. Ühegi kannatanu poolt nimetatud varastatud eseme hinnaga ta aga ei nõustunud. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava teatud esemete vargust eitavad ütlused on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Samuti on K.K kohtus andnud muusikakeskuse ja trelli varguse osas diametraalselt erinevaid ütlusi võrreldes nende ütlustega, mida ta andis kohtueelsel menetlusel. Ta ei osanud kohtu arvates ütluste muutmist veenvalt ja tõepäraselt põhjendada, mistõttu kohus jättis need ütlused kõrvale. Maakohus leidis tõendatud olema ka, et K.K sisenes V.R. tuppa lukustatud toaukse lahtimurdmise teel. K.K ise seda eitas, väites, et toauks ei olnud lukustatud, vaid üksnes kõverad naelad olid ülevalt ja alt ette lükatud. V.R. sõnul oli toauks aga lõhutud ja lukk välja murtud. Samuti käsitles maakohus tõendina sündmuskoha vaatlusprotokolli ning sinna juurde kuuluvaid fototabeleid, millistelt nähtub, et uksekarp oli pragunenud ja uks varustatud siselukuga, kuid vaatluse alustamise hetkel uks lukustatud ei olnud. Kohus leidis, et sündmuskoha vaatlusprotokollist ning fototabelitelt ei nähtu, et uks oleks olnud ülevalt ja alt suletud kõverate naelte abil, nagu on väitnud K.K. K.K süü kahe teise varguse episoodi toimepanemises leidis maakohus samuti täielikult tõendatud olema ning ka K.K ise tunnistas oma süüd siin täielikult. Kohus leidis ka, et süüdistatava poolt toime pandud kaks lõpuleviidud vargust ja üks vargusekatse on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritud. Maakohus luges täielikult tõendatuks mõlema süüdistatava süü ka O.O. vara röövimises. Kohus leidis nende süü tõendatud olema kannatanu O.O. ütlustega, samuti tunnistaja T.K. ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega: K.K ja S. Kutšinski kahtlustatavana kinnipidamise protokollidega, asitõendi (kahtlustatava K.K politseijaoskonda toimetamisel tema poolt politseisõidukisse peidetud musta värvi O.O. rahakoti) vaatlusprotokolliga, AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi koopiaga O.O. kohta ning äratundmiseks esitamise protokolliga koos sinna juurde kuuluvate fototabelitega. Kohus märkis, et O.O. ütlustega on tõendatud talle selja tagant kallale tungimine 17.04.2009 kl 20.30 paiku Rakveres Vabaduse tn 1 asuva Rakvere Gümnaasiumi hoovis ja talle kuklasse löömine, mille peale ta näoli maha kukkus. AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi koopia 20.04.2009 kohaselt on O.O. l diagnoositud näo põrutus 3 ja marrastus. O.O. ütlustega on tõendatud, et koheselt peale tema suhtes vägivalla tarvitamist võtsid süüdistatavad K.K ja S. Kutšinski temalt ära süüdistuses loetletud asjad. Viimast kinnitavad ka tunnistaja T.K. ütlused ja S. Kutšinski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millisest nähtuvalt temalt kinnipidamisel äravõetud esemed. Äratundmiseks esitamisel on kannatanu ära tundnud enda ründajatena K.K ja S. Kutšinski. Kohus leidis, et O.O. , kes oli alkoholijoobes, ei saa ette heita seda, et ta üheselt ei oska öelda, kumb noormeestest, kas kiilakas või temast veidi pikem lühikeste juustega mees, temalt konkreetselt milliseid asju ära võttis. Vaieldamatult oli antud juhul süüdistatavate puhul tegemist röövimise kaastäideviimisega, kusjuures kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati süüteo toimepanemise käigus. Kohus, hinnates K.K ja S. Kutšinski ütlusi, kes kuritegu eitasid, asus seisukohale, et nende ütlused on ebatõepärased, ennastõigustavad ning antud ilmsest soovist oma olukorda kergendada. Süüdistatavate ütlused on omavahel vastuolus ega haaku mingilgi määral ühegi teise asjas kogutud tõendiga. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel lähtus maakohus järgmistest asjaoludest. Kohus leidis, et K.K karistust kergendab süü osaline tunnistamine V.R. t puudutavas kuriteoepisoodis, süü tunnistamine kannatanuid M.O. t ja M.O. t puudutavas kuriteoepisoodis ning Aqva Hotels OÜ-d puudutavas kuriteoepisoodis; samuti puhtsüdamlik kahetsus neis kuriteoepisoodides. Lisaks sellele kergendab K.K karistust KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis väljendus selles, et ta andis vabatahtlikult välja kannatanule M.O. le kuuluva portfelli ühes selle sees olnud esemetega, mis kuulusid nii M.O. le kui M.O. le. Süüdistatav S. Kutšinski karistust kergendavaid ning süüdistatavate karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi ning süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid. K.K on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, s.h röövimise eest ja väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 9 korral. Väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on K.K kõik tasumata. K.K vabanes viimase karistuse kandmiselt vanglast alles 25.09.2008, pannes veidi enam kui kuu aja möödudes toime uue tahtliku kuriteo. S. Kutšinskit on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral ja väärtegude toimepanemise eest samuti 2 korral. S. Kutšinski pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, mis on katseaja tingimuste olulisim rikkumine. Seega ei ole kumbki süüdistatav teinud kohtu arvates vajalikke järeldusi oma eelnevatest karistustest. Kohus leidis, et K.K-le rahalise karistuse mõistmine KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest ei ole põhjendatud, arvestades kõike eeltoodut ja muuhulgas kuriteoepisoodide arvu. Kohus leidis, et K.K ja S. Kutšinskit tuleb karistada vangistustega, mis jäävad ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast väiksemaks. S. Kutšinski puhul tuleb lisaks kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid. Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Arvestades kõike eeltoodut, on kohtu arvates välistatud K.K karistusest tingimisi vabastamine. Maakohus rahuldas täielikult kannatanute M. ja M.O. tsiviilhagid kummagi kasuks vastavalt 600 kr ja 4906 kr ning O.O. tsiviilhagi 200 kr. V.R. esitatud tsiviilhagi summas 43 750 kr (temalt varastatud esemete maksumuse osas kokku summas 40 750 kr ning ukse ja luku vahetamisega seoses summas 3000 kr), rahuldas kohus osaliselt. Kohus leidis, et V.R. tsiviilhagi temalt varastatud esemete maksumuse osas summas 40 750 kr kuulub vähendamisele 3500 kr võrra, sest kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et K.K oleks lukustatud toast varastanud raamatuid üldmaksumusega 2000 kr ja kööginõusid üldmaksumusega 1500 kr. Kohus asus vastupidiselt K.K-le seisukohale, et V.R. on temalt varastatud esemetele määranud reaalsed hinnad ning nõuda, et ta tõendataks dokumentaalselt seda, millise summa eest mingi ese on soetatud, ei saa. Tuginedes V.R. ütlustele ning sündmuskoha vaatlusprotokollile ja sinna juurde kuuluvatele fototabelitele, luges kohus tõendatuks, et toauks oli lahti murtud ja ukselukk oli välja murtud, mistõttu on põhjendatud kannatanu tsiviilhagi 3000 kr ukse ja luku 4 vahetamisega seoses. Seega luges kohus põhjendatuks V.R. tsiviilhagi kokku summas 40 250 kr, milline summa kuulub välja mõistmisele K.K-lt. Apellatsioonides esitatud taotluse sisu S. Kutšinski kaitsja L. Nirgi apellatsioon Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks või teha uue otsuse ja mõista S. Kutšinski KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks Kaitsja leiab, et kohtuotsus on ebaõige ja põhjendamatu kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise tõttu (
p 3, 4,
lg 1 p 8 ), s.o kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (
Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja leiab, et O.O. ütlused ei ole usaldusväärsed, sest on vastuolulised ja kohus ei ole kõrvaldanud olulisi vastuolusid. Kui kannatanu on eristanud „kiilakat“ ja „lühikeste juustega noormeest“ ning on kirjeldanud nende tegevusi, siis ei saa pidada usaldusväärseks kannatanu ütlusi selles, kas rahakoti ja telefoni võttis taskust „kiilakas“ või „lühikeste juustega noormees.“ Kohus on märkinud kannatanu ütlused: 1) ettepaneku asjade võtmiseks tegi „lühikeste juustega noormees“ ning rahakoti ja mobiiltelefoni võttis „kiilakas.“ Samas on kannatanu edasi märkinud, et „kiilakast“ pikem noormees (järelikult „lühikeste juustega noormees“) tiris paremast teksade taskust rahakoti ja sigaretid. Samuti võeti mobiiltelefon. Kui kannatanu oma ütlusi täpsustas, märkis (tl 50), et nägi külje pealt „kiilakat“ ja tal jäi mulje, et just tema võttis asjad. Kaitsja leiab, et kannatanul ei olnud võimalik korduvalt eksida isikus, kes võttis rahakoti ja mobiiltelefoni. Paratamatu on järeldus, et kannatanu on oma ütlustes eksinud ja teinud oletusi, kuna tema enda ütluste järgi oli ta kõhuli ja kallaletungijaid ei näinud. On tõenäoline, et kannatanu asju Säästumarketisse kaasa ei võtnud, vaid jättis pingi peale või juurde, kust need võttis süüdistatav K.K. S. Kutšinski end röövimises süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt käis ta uurimas, kus pilte saab teha. Kui ta tagasi tuli, istus K.K O.O. ja mingi vanamehega. S. Kutšinski kinnitas, et peale seda, kui K.K tuli bussijaama, tuli pargist sinna ka K.K isa, kes pidi nendega Tapale sõitma. S. Kutšinski sõnul oli K.K isal käes kilekott. S. Kutšinski ütlustest nähtub, et kui K.K isa pani kilekoti tema kõrvale, siis ta nägi kilekotis käterätti ja šampooni. S. Kutšinski väitis, et kuna kilekott oli katkine, siis ta ütles K.K isale, et läheb ostab viimasele uue kilekoti. S. Kutšinski väitis, et läks Säästumarketisse ja ostis kilekoti, pannes katkise koti uude kilekotti. S. Kutšinski avaldas, et peale seda tuli patrull ja ta võttis K.K isa kilekoti kaasa, sest ta ei teadnud, et need on varastatud asjad. K.K kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole kannatanult O.O. lt midagi ära võtnud, ta leidis Säästumarketi eest pingi alt telefoni ja rahakoti, mispeale O.O. , kes tuli parkla poolt, oli karjunud, et andku ta telefon ja rahakott tagasi. K.K tunnistas, et O.O. asju tagasi ei andnud, sest ta ei olnud kindel, et need asjad kuuluvad viimasele. K.K väitis, et oleks pidanud avama rahakoti, kuid kohe ei vaadanud ta rahakoti sisu ja pani selle endale taskusse seetõttu, et O.O. hakkas karjuma ja solvas tema eneseväärikust kõikvõimalike sõnadega. K.K kinnitas, et läks bussipeatusse ja ütles S. Kutšinskile, et oodaku, et tal ei ole asi lõpetatud, sest O.O. solvas teda. K.K sõnul nägi ta, et O.O. läks gümnaasiumi suunas ning ta läks viimasele järele. K.K tunnistas, et lõi gümnaasiumi staadioni juures O.O. ühe korra näkku, öeldes, et viimane selliseid sõnu ei pilluks. Kaitsja leiab, et antud kriminaalasjas tuleb arvestada ka pimedusega, kuna kohas, kus kannatanule väidetavalt kallale tungiti, oli hämar. Võib järeldada, et kannatanu ei tundnud ära isikuid, kes tema suhtes tegusid toime panid, vaid need olid sarnased, kellega koos ta oli alkoholi tarbinud. 5 Kaitsja leiab, et kohus ei saa siseveendumust kujundada vaid kannatanu ütluste pinnalt, kes on andnud vastuolulisi ja ebausaldusväärseid ütlusi. Seega kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mistõttu on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse õigust. Kaitsja leiab, et S. Kutšinski tuleb õigeks mõista KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, kuna tema osavõtt röövimises ei ole tõendamist leidnud ja on välistatud K.K ütlustega. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, kui mõistis S. Kutšinski röövimises süüdi. K.K kaitsja K. Vedro apellatsioon Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja saata asi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks või teha uue otsuse ja mõista K.K KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi õigeks, mõistes talle ka kergema karistuse. Kaitsja leiab, et kohtuotsus on ebaõige ja põhjendamatu kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise tõttu (
p 3, 4;
lg 1 p 7, 8 ), s.o kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (
Samuti ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (
S § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, kuid leiab, et varguse episoodis kannatanu V.R. korterist tuleb süüdistust muuta, asendades süüdistuses toodud sõnad „murdis lahti lukustatud toaukse“ sõnadega „lukustamata ukse avamise teel.“ Samuti leiab kaitsja, et muusikakeskuse, tolmuimeja, voodipesu, käterättide ja vene trelli vargust K.K toime pannud ei ole ja nõustuda ei saa ka varastatud asjade maksumusega. Kaitsja märgib, et kohus on kannatanu V.R. ütluste põhjal ja sündmuskoha vaatlusprotokollile ning sinna juurde kuuluvatele fototabelitele tuginedes tuvastanud, et toauks oli lahti murtud, lukk välja murtud. Samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitest, et uksekarp on pragunenud, samas luku väljamurdmise kohta mingeid selgeid järeldusi teha ei saa. Sündmuskoha vaatluse alustamise hetkel uks lukustatud ei olnud. Järelikult ei saanud ukse lukk olla väljamurtud, kuna vastasel korral oleks nimetatud asjaolu olnud nähtav ka fotodelt. Nõustuda ei saa ka varastatud asjade maksumusega. Ainult kannatanu ütlustel põhinev asjade hinna määramine, mis ei põhine dokumentaalsetel tõenditel (ostutšekk jne) ja ei lähtu tavapärasest turuhinnast, on ebausaldusväärne. Kohus on põhjendamatult lugenud varastatud asjade hinnad reaalseks ja tõendatuks. Kaitsja vaidlustab K.K süüdimõistmise KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, paludes süüdistatava siin õigeks mõista. K.K end röövimises süüdi ei tunnistanud. Ta kinnitas kohtuistungil, et ei ole O.O. lt midagi ära võtnud, ta leidis Säästumarketi eest pingi alt telefoni ja rahakoti, mispeale O.O. , kes tuli parkla poolt, oli karjunud, et andku ta telefon ja rahakott tagasi. K.K tunnistas, et O.O. asju ta tagasi ei andnud, sest ei olnud kindel, et need viimasele kuuluvad. K.K väitis, et oleks pidanud avama rahakoti, kuid kohe ei vaadanud ta rahakoti sisu ja pani selle endale taskusse seetõttu, et O.O. hakkas karjuma ja solvas tema eneseväärikust kõikvõimalike sõnadega. K.K kinnitas, et läks bussipeatusse ja ütles S. Kutšinskile, et oodaku, et tal ei ole asi lõpetatud, sest O.O. solvas teda. K.K sõnul nägi ta, et O.O. läks gümnaasiumi suunas ning ta läks viimasele järele. K.K tunnistas, et lõi gümnaasiumi staadioni juures O.O. ühe korra näkku, öeldes, et viimane selliseid sõnu ei pilluks. K.K ütlustest nähtub, et kuna O.O. oli ebakaine, siis kukkus ta maha. Pärast seda läks ta bussijaama, kus vaatas rahakotti ja nägi, et seal oli O.O. ID-kaart ja mingeid sente. K.K tunnistas, et pani rahakoti taskusse, kus oli ka telefon. Seega, K.K tunnistas kohtuistungil löömist ja tema tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, kuid seda juhul, kui see tekitas kannatanule valu. Ka S. Kutšinski ei ole end röövimises süüdi tunnistanud. Tema ütluste kohaselt käis ta uurimas, kus pilte teha saab. Kui ta tagasi tuli, istus K.K O.O. ja mingi vanamehega. S. 6 Kutšinski kinnitas, et peale seda, kui K.K tuli bussijaama, tuli pargist sinna ka M. Katšalovi isa, kes pidi nendega Tapale sõitma. S. Kutšinski sõnul oli K.K isal käes mingi kilekott. S. Kutšinski ütlustest nähtub, et kui K.K isa pani selle kilekoti tema kõrvale, siis ta nägi kilekotis käterätti ja šampooni. S. Kutšinski väitis, et kuna kilekott oli katkine, siis ta ütles K.K isale, et läheb ostab viimasele uue kilekoti. S. Kutšinski väitis, et läks Säästumarketisse ja ostis kilekoti, pannes selle katkise koti uude kilekotti. S. Kutšinski avaldas, et peale seda tuli patrull ja ta võttis K.K isa kilekoti kaasa, sest ta ei teadnud, et need on varastatud asjad. Kaitsja leiab, et pole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid vägivalla kasutamist mõlema süüdistatava poolt vahetult vara hõivamiseks, s.o kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on lugenud K.K süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks kannatanu O.O. ütlustega, kes oli tol päeval ohtralt alkoholi tarbinud ning kelle ütlustesse tuleb seetõttu eriti kriitiliselt suhtuda. Kannatanu andis eeluurimisel korduvalt omavahel vastuolus olevaid ütlusi, isikute kohta, kes teda ründasid (teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (tl 3) - ründasid kannatanut kolm vene keelt kõnelevat meest; ka ei suutnud kannatanu eristada järgmistel ülekuulamistel „kiilakat“ ja „lühikeste juustega noormeest“, kui ajas segamini nende tegevuse (tl 46, 50). Kaitsja leiab, et kuna K.K tuleb röövimises õigeks mõista, siis on kohtu poolt mõistetud vangistus ilmselgelt raske ja põhjendamatu karistus. K.K karistust tuleks kergendada ja kohaldada tema karistusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrollile allutamisega. Nimetatud põhjusel taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas või juhul, kui kohus leiab, et
§-st 340 lg 1 tulenevalt on tegemist olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega, tühistada kohtuotsus ja saata asi uuesti arutamiseks maakohtusse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes esitatud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt
§-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonide põhisisuks on maakohtus lühimenetluses uuritud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamine O.O. röövimise osas ja sellest tulenevalt süüdistatavate õigeksmõistmine KarS § 200 järgi. Süüdistatava K.K kaitsja, esitades alternatiive, palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja saata asi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks või teha uue otsuse ja mõista K.K KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi õigeks, mõistes talle ka kergema karistuse. Veel leiab K.K kaitsja, et kohtuotsus on ebaõige ja põhjendamatu kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise tõttu (
p 3, 4;
lg 1 p 7, 8 ), s.o kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (
Samuti ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (
S. Kutšinski kaitsja leiab apellatsioonis, et kohtuotsus on ebaõige ja põhjendamatu kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise tõttu (
p 3, 4,
lg 1 p 8 ), s.o kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et kõik eelnimetatud etteheited maakohtu otsusele pole asjakohased, sest maakohus on otsuse koostamisel ja motiveerimisel järginud kõiki kohtuotsusele esitatavaid 7 nõudeid ning väidetavad menetlusnormide ja materiaalõiguse rikkumised pole tuvastamist leidnud. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.
p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt
§-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged ja ammendavad. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on kõiki tõendeid hinnatud nende kogumis ja kohtuotsuses ei esine selliseid vastuolusid, mis viitaksid motiivide ja järelduste puudumisele. Maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu seisukohad on selged ja ammendavad. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele. Otsuse põhiosa (3 kd tl 5-17) on põhjalik ja on igakülgselt analüüsitud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kui ka süüdistatavate vastuväiteid süüdistusele. Seejuures on seoses süüdimõistva otsusega sisuliselt antud hinnang ka kaitsjate taotlusele süüdistatavad röövimises õigeks mõista. Sama taotlust korratakse jällegi apellatsioonides, kus leitakse, et K.K ja S. Kutšinski süü on tõendamata. Kaitsja ei vaidlusta K.K süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, kuid leiab, et varguse episoodis kannatanu V.R. korterist tuleb süüdistust muuta, asendades süüdistuses toodud sõnad „murdis lahti lukustatud toaukse“ sõnadega „lukustamata ukse avamise teel.“ Samuti leiab kaitsja, et muusikakeskuse, tolmuimeja, voodipesu, käterättide ja vene trelli vargust K.K toime pannud ei ole ja nõustuda ei saa ka varastatud asjade maksumusega. Kannatanu V.R. esemete vargus Ringkonnakohus ei tuvastanud apellatsioonis märgitud rikkumisi või kahtlusi V.R. korteris, XXX-XX toimepandud esemete varguses. Maakohus on uurinud kannatanu põhjalikke ütlusi (3 kd tl 7) temalt varastatu osas ja esitanud sellekohased põhjendused ( 3 kd tl 15), millistega nõustub ka ringkonnakohus. Ringkonnakohtul nagu maakohtulgi pole tõusetunud kahtlust kannatanult varastatud esemete nimetustes ja koguses. Süüdistatav ei ole nõustunud kannatanu poolt nimetatud varastatud esemete hindadega, kuid maakohus on selle osas põhjendatult asunud seisukohale, et kannatanu V.R. on temalt varastatud esemetele määranud reaalsed hinnad ning kõigile varastatud esemetele (põhiliselt olme-ja majapidamisesemed) hilisemalt dokumentaalse tõendusmaterjali (ostutšekk jne) leidmine ja esitamine soetamise maksumuse kohta, on asjakohatu ja eluliselt mitteusutav. Maakohus luges õigustatult tõendatuks, et K.K sisenes V.R. tuppa lukustatud toaukse lahtimurdmise teel. K.K ise seda eitas, väites, et toauks ei olnud lukustatud, vaid üksnes kõverad naelad olid ülevalt ja alt ette lükatud. V.R. sõnul oli toauks aga lõhutud ja lukk välja murtud. Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust kahelda kannatanu ütluste usadusväärsuses. Maakohus polevat apellandi arvates sündmuskoha vaatlusprotokolli aluseks võttes tuvastanud, et toa uks oleks suletud olnud naelte abil. Samas ei oma kvalifikatsiooni seisukohalt olulist tähendust kas peale ukseluku sulgesid ust ka veel ettelükatud naelad. Kannatanu O.O. röövimine Ringkonnakohus leiab, et maakohus on esitanud uuritud tõenditest tulenevalt sellekohased veenvad põhjendused, milledest järeldub süüdistatavate süü röövimise toimepanemises (3 kd tl 16-18). Apellatsioonides sisuliselt korratakse samu vastuväiteid süüdistusele, millised olid 8 esitatud maakohtus. Põhiliselt seatakse kahtluse alla kannatanu O.O. isik, tema joobest tingitud tajumisvõime ja sellega seoses ütluste usaldusväärsus. Samas on maakohus kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid (isikulised, dokumentaalsed, asitõendid) analüüsides motiveerinud, miks ei ole kannatanu O.O. ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda. Kannatanu võib olla eksinud kriminaalmenetluse kestel mõningates pisidetailides, kuid mitte asetleidnud kuriteosündmuse põhifaktoloogias. Väheolulised vastuolud ei vallanda veel kohtul koheselt veendumust ja kahtlusi, et süüdistatavate süüdistuses märgitud tegu pole toimunud. Kohtupraktika kinnitab küllaldaselt olukordi, kus kuriteosündmuse ajal adekvaatne ja kaine kannatanu pole võimeline (ootamatu kuriteoohvriks langemise tõttu) detailselt meenutama, millises järjekorras grupi liikmed peksid, esemeid ära võtsid jne.. Alusetu on samas apellatsioonide väide, et kannatanu on kuriteosündmuse osas teinud lihtsalt oletusi. Samas ei nähtu kriminaalasja materjalidest, miks peaks kannatanu O.O. süüdistatavate taolise tegevuse välja mõtlema või nende kuritegeliku tegevuse osas valeütlusi andma. Ringkonnakohtule on maakohtu tõendite analüüs jälgitav ja kohtu siseveendumuse kujunemine mõistetav. Maakohus on õieti järeldanud, et O.O. ütlustega on tõendatud talle selja tagant kallale tungimine 17.04.2009 kl 20.30 paiku Rakveres Vabaduse tn 1 asuva Rakvere Gümnaasiumi hoovis ja talle kuklasse löömine, mille peale ta näoli maha kukkus. AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi koopia 20.04.2009 kohaselt on O.O. l diagnoositud näo põrutus ja marrastus. O.O. ütlustega on tõendatud, et koheselt peale tema suhtes vägivalla tarvitamist võtsid süüdistatavad K.K ja S. Kutšinski temalt ära süüdistuses loetletud esemed. Seda asjaolu kinnitavad ka tunnistaja T.K. ütlused ja S. Kutšinski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millisest nähtuvalt temalt kinnipidamisel äravõetud esemed. Süüdistatavate endi ja apellatsioonide vastuväited röövimise süüdistusele pole seevastu asjakohased ja eluliselt mitteusutavad. Apellatsioonide seisukoht, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele pole leidnud tuvastamist. Tähelepanuta ei saa jätta, et äratundmiseks esitamisel (1 kd tl 49-52 ) on kannatanu tundnud enda ründajatena ära K.K ja S. Kutšinski ja detailselt kirjeldanud nende tegevust. Maakohus leidis põhjendatult, et O.O. , kes oli alkoholijoobes, ei saa ette heita seda, et ta üheselt ei oska öelda, kumb noormeestest, kas kiilakas või temast veidi pikem lühikeste juustega mees, temalt konkreetselt milliseid asju ära võttis. Õigustatult on maakohus järeldanud, et antud juhul oli süüdistatavate puhul tegemist röövimise kaastäideviimisega, kusjuures kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati süüteo toimepanemise käigus. Maakohus, hinnates K.K ja S. Kutšinski ütlusi, kes kuritegu eitasid, asus seisukohale, et nende ütlused on ebatõepärased, ennastõigustavad ning antud ilmsest soovist oma olukorda kergendada. Süüdistatavate ütlused on omavahel vastuolus ega haaku mingilgi määral ühegi teise asjas kogutud tõendiga. K.K asus kohtutes väitma, et oli küll löönud kannatanu O.O. t ühel korral näkku, kuid see toimus isiklikul motiivil, kuna kannatanu oli teda sõnadega solvanud. Ringkonnakohus leiab, et selline väide on ainetu ning pole kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega tõendamist leidnud. K.K kaitsja apellatsioonis leitakse alternatiivselt, et süüdistatavale mõistetud karistust tuleks kergendada ja kohaldada tema karistusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrollile allutamisega. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 märgitud karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Muuhulgas nähtub maakohtu põhjendustest, et kohus on arvestanud K.K-le karistuse mõistmisel mitut karistust kergendavat asjaolu. Õigustatult on maakohus märkinud ja ringkonnakohus rõhutab K.K isiku puhul veel seda, et K.K on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, s.h röövimise eest ja 9 väärtegude toimepanemise eest 9 korral. K.K vabanes viimase karistuse kandmiselt vanglast alles 25.09.2008, pannes veidi enam kui kuu aja möödudes toime uue tahtliku kuriteo.
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt
§-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on K.K ja S. Kutšinski kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat K. Vedro ja L. Nirgi poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 10 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.