§ järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 26. mai 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav F.H Prokurör Irina Karo Süüdistatav F.H 200 lg 2 p 8, 9 ja § 118 p 1 isikukood: XXX; elukoht: XXX-XX kriminaalkorras karistatud 10 korral Kaitsja ; varem vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 2, 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu 26.mai 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-13101 osaliselt, so - F.H süüdi tunnistamises
p 1 järgi, karistuse mõistmises
järgi, lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse aja arvestamise ja karistuse kandmise aja alguse osas. Süüdi tunnistada F.H
lg 2 p 5, 8, 9 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.04.200825.05.2009, s.o 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks lugeda 26.05.
lg 2 p 8, 9 § 25 lg 2 järgi ja § 118 p 1 järgi ning
lg 1 kohaldades mõisteti talle
p 1 alusel ühtse teo eest karistuseks 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.04.2008-25.05.2009, s.o 1 aasta 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti alates 26.05.2009 3 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust. Maakohus arutas F.H-le esitatud järgmisi süüdistusi: - F.H-le esitatud süüdistust selles, et tema 10.04.2008 kella 11.00 paiku võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, peremehe tahte vastaselt, lõhkus ühiselamus aadressil XXX-XX viiendal korrusel kinnipandud boksi välisukse lukust lahti, mille tagajärjel ukselukk läks katki. Müra peale tuli oma toast nr. XXX boksi koridorist välja V.Š. , kelle F.H tõukas tagasi tema tuppa ning hakkas V.Š. nõudma raha, põhjendades oma nõudmisi väljamõeldud võlaga. Kui V.Š. vastas, et tal ei ole võlga ja raha ka ei ole, lõi F.H voodi peal istuvale kannatanule kaikaga vastu pead, nõudes raha. Kui kaigas läks katki, jätkas ta kannatanu löömist kruvikeerajaga, kusjuures selle otsakuga vastu pead ja rinda, rusikate ja jalgadega, tekitades kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. Kannatanu leidis momendi ja põgenes oma toast. Lahkudes V.Š. toast, viskas F.H külmikust põrandale toiduained. Oma ebaseaduslike tegudega tekitas F.H V.Š. le järgmised kehavigastused: kaks haava peas ja rindkere kinnise tömbi trauma. Kaks haava peas, mis tekkisid torkeeseme toimel, võimalik, et kruvikeerajaga, mis ei põhjusta eluohtliku tervisekahjustust. Seega pani F.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil relvana kasutatava muu esemega, sissetungimisega, s.o
- F.H-le esitatud süüdistust selles, et tema 10.04.2008 kella 11.00 paiku V.Š. toas aadressil XXX-XX raha nõudmise ajal, pekstes kannatanut keha piirkonda, tekitas V.Š. le rindkere kinnise tömbi trauma, ühe roide murru ja õhkrinna, mis tekkis kõva tömbi eseme toimel löögist või kukkumisel järgneva löögiga vastu taolist eset. See vigastus põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse ohustades elu selle tekitamise momendil. Seega F.H , kahjustades teise inimese tervist ja tekitades teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime
F.H ise end süüdi ei tunnistanud, eitades kõike täielikult. Maakohus asus tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et F.H süü
Oma seisukoha kujundamisel võttis maakohus kõigepealt arvesse tunnistajate N.E. ja L.Z. ütlused, milliseid pidas usaldusväärseteks; samuti sündmuskoha vaatluse protokolli ja kohtuarstliku ekspertiisi akti ning alles siis arvestas kannatanu ütlusi, 2 kõrvutades need ülalmainitud tõenditega. F.H ütlusi pidas kohus otsesteks tõenditeks F.H süü tõendamisel. Maakohus luges tõendatuks, et 10.04.2008 kl 11.00 paiku XXX-XX ühiselamus lõhkus F.H boksi XXX-XXX ukse ja tungis tuppa XXX , kus nõudis kannatanu V.Š. raha summas 450 kr, lõi teda mitu korda pea piirkonda, mh kruvikeeraja ja põrandaharja käepidemega, tekitades kannatanule kaks haava pea piirkonnas ehk lühiajalise tervisekahjustuse. Kuritegu F.H lõpuni viia ei jõudnud tema tahtest olenemata põhjustel, sest kannatanu tegi püüdlusi tõusta ja tal õnnestus toast välja joosta. Seega jäi kuritegu katsestaadiumisse. Kohus leidis, et vägivald, mis seisnes lühiajalise tervisekahjustuse tekitamises, oli suunatud kannatanu vastuhaku mahasurumisele, et too leiaks raha ja annaks süüdistatavale. Kuivõrd F.H tungis kannatanu elukohta ilma viimase nõusolekuta ja kannatanu ütlustega ning kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud, et F.H kasutas ründe käigus kruvikeerajat, siis tuleb F.H tegu kvalifitseerida
Samuti leidis maakohus, et peale selle, samal ajal ja samas kohas, F.H lõi kannatanut mitu korda käte ja jalgadega rindkere piirkonda, põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse rindkere kinnise tömbi trauma, ühe roide murru ja õhkrinnaga. Kohus leidis, et kuigi see toimus samas kohas ja ajaliselt vahetult peale röövimise katset, ei ole see tegevus hõlmatud röövimise koosseisuga, vaid nõuab eraldi kvalifitseerimist
p 1 järgi, s.o F.H pani toime teise inimese tervise kahjustamise, millega põhjustati oht elule. Maakohus leidis, et subjektiivsest küljest pani F.H
p 1 järgi kvalifitseeritava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta, lüües teist inimest käte ja kängitsetud jalgadega rindkere piirkonda, pidi aru saama ka eluohtliku tervisekahjustuse saabumise võimalikkusest ning möönis seda. Asjaolule, et F.H möönis eluohtliku tervisekahjustuse saabumise võimalikkust, osutab, see, et F.H ei olnud ühtki mõistlikku põhjust eeldada selliste tingimuste esinemist, millel eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamine, antud juhul rindkere kinnise tömbi trauma roide murruga ja õhkrinna põhjustamine, oleks piisava kindlusega välistatud. Kõrvaltvaataja seisukohalt on arusaadav, et rindkeres paiknevad inimese elutähtsad organid – süda, kopsud, mille kahjustamine võib ohustada inimese tervist ja elu. Samale seisukohale tuli kohus, analüüsides F.H katset võtta ära võõras vallasasi vägivallaga. Kohus leidis, et süüdistatav tegutses tahtlikult, seades eesmärgiks raha saamise ja kasutas seejuures vägivalda. Süüdistatava teo tahtlikkusele osutab tema sihipärane ja intensiivne rünne, mis oli suunatud kannatanu hirmutamisele, mahasurumisele ja lõplikuks eesmärgiks oli raha saamine. Karistuse mõistmisel leidis maakohus, et kuivõrd F.H pani ruumiliselt ja ajaliselt toime ühe teo, mis koosnes kahest käitumisaktist ja need käitumisaktid vastavad kahele kuriteokoosseisule, tuleb kohaldada
Maakohus F.H karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus võttis arvesse, et tegemist on üheepisoodilise kuriteoga, materiaalne kahju ei saabunud, röövimine jäi katse staadiumisse, kannatanule on tekitatud füüsiline kahju – nii lühiajalise kui ka eluohtliku tervisekahjutuse näol, röövimise toimepanemisel kehavigastuste tekitamiseks kasutas süüdistatav relvana kruvikeerajat, eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamisel relva või relvana kohandatud eset kasutatud ei olnud. Samuti arvestas kohus, et F.H on varem 10-l korral kriminaalkorras karistatud, varem on ta toime pannud varavastaseid teise astme kuritegusid, 7 korral viibis ta vangistuses, kahel korral kohaldati isikule katseaega ning ühel korral oli ta karistatud rahalise karistusega. Käesolevalt pani ta toime esimese astme isikuvastase kuriteo, mis näitab, et kuritegude toimepanemise dünaamika on tõusuteel. Kohus arvestas ka süüdistatava tervislikku seisundit. Tema enda sõnul on tal töövõimekaotus. Kohus tutvus aga Kohtu Infosüsteemi andmetega, millest nähtub, et jaanuaris 2008 oli F.H suhtes väljastatud kohtu luba (kohtuasi 2-08-2074) nakkushaige tahtest olenemata ravi kohaldamiseks (SA Viljandi Haigla 3 tuberkuloosi statsionaaris). Kokkuvõttes leidis kohus, et F.H tuleb karistada vangistusega alammäärast suuremas määras - 5 aastat. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu F.H taotleb maakohtu otsuse tühistamist täielikult ja palub end õigeks mõista. Maakohus ei arvestanud, et asjas on olemas ka teine kahtlustatav ning tema ise oleks pidanud olema hoopis tunnistaja. Ta nimelt oli tunnistajaks sellele, kuidas M.K. peksis V.Š. t ja mõlemad mehed olid tugevas joobeseisundis. Ta vaidlustab ka selle, et M.K. on küll eeluurimisel üle kuulatud, kuid kohtusse ei ole M.K. si kutsutud. F.H leiab, et maakohus on tema süüdimõistmisel põhjendamatult tuginenud V.Š. poolsele laimule. Ometi oli kannatanu kuriteo ajal joobeseisundis ja on muidu suur joodik. Sellistel inimestel puudub tavaline lojaalsus ühiskonna ja ümbritsevate inimeste suhtes. V.Š. võis temale kui süüdlasele viidata põhjusel, et kannatanu on tema onule võlgu 450 kr. Kuna nad elavad ühes ühiselamus, võis põhjusi olla ka teisi, nt. kadedus, rahulolematus, kurikeelsus, hukkamõistmine, tühijutud jne. Laimamine võis alguse saada aga ka tunnistaja L.Z. lausest kannatanule: „Kas sind lõi jälle Nikitin?“ F.H arvates oleks maakohtus pidanud kahtlusi tekitama ka kannatanu poolt kohtuistungil öeldu, et ta ei mäleta, mis oli talle kallale tunginud inimesel seljas. Tõusetub küsimus, et mille põhjal kannatanu siis arvab, et see oli just tema. Ometi, peale V.Š. ütluste ei ole tema vastu ühtegi otsest tõendit. Maakohus on teda süüdi mõistnud kannatanu sõnade ja kohtu siseveendumuse kohaselt, omamata tegelikult tema vastu ühtegi kindlat otsest tõendit. Samuti on maakohus F.H hinnangul toiminud valesti, jättes kohtuistungile kutsumata tema elukaaslase O.A. , kes oleks saanud tema alibit kinnitada. Sellega võttis maakohus temalt võimaluse teostada oma kaitseõigust. Kohus tugines vaid kannatanu ja kaudsete tunnistajate ütlustele. Ta palub ringkonnakohtul võtta arvesse kriminaaltoimikus sisalduvad O.A. ütlused, milles naine kinnitab tunnistaja V.S. juures, et tema ei ole kuritegu sooritanud. Uurimine on läbi viidud ebatäielikult ja tõendeid ei ole hinnatud õigesti. Seega on rikutud KrMS § 61, § 62, § 63 ja § 7 lg 3. Asjas on algusest peale olnud kahtlused ning kahtlused tekkisid ka kohtul. Tuleb arvestada, et tema süüdistuste puhul on tegemist esimese astme kuritegude paragrahvidega, s.o
ja § 200 ning tõendite kogumisel, protokollide ja aktide koostamisel oleks seega pidanud toimima erilise nõudlikkusega, kuid ometi ei ole kriminaalasjas asitõendeid, külmrelva ega tehnilisi vahendeid. Ta peab seda kohtu, uurimise ja prokuratuuri hoolimatuseks, millega on rikutud KrMS § 30 ja rida teisigi paragrahve. Seega on arusaamatu, millel põhineb tema süüdistus ja kuidas on tõendatud just tema kuritegu. Ta juhib ringkonnakohtu tähelepanu sündmuskoha vaatluse jämedale rikkumisele, mis on tehtud ja fikseeritud alles 15 päeva pärast sündmust ja seega ei saa väita, et veri tapeedil oli just selle sündmusega seotud ega tekkinud varem või hiljem. Seda enam, et kannatanu ei eita alkoholiga seotud eluviisi. Siinkohal on tegemist kahtlusega, mis KrMS § 7 p 3 kohaselt oleks tulnud tõlgendada tema kasuks. Samuti ei ole tehtud ühtegi uurimiseksperimenti. Lisaks on tõendite kogumisel rikutud KrMS § 100, § 101 § 105 p
p 1 järgi, karistuse mõistmises
Maakohtu otsus tuleb röövimise katse kvalifikatsioonis
§-de 200 lg 2 p 8, 9 – 25 lg 2 jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult kvalifitseerinud süüdistatava teod kannatanu korteris kahe eraldi tegevusena, sealhulgas raske tervisekahjustuse tekitamisena
Kannatanu ütlustest maakohtus (3 kd tl 5-7) nähtub, et süüdistatav tegutses pärast rahanõude esitamist ajaliselt üksteisele järgnevate vägivallategude (peksmise) toimepanemisel kiiresti. Kannatanu selgituse kohaselt (3 kd tl 5-6) esitas süüdistatav pärast tuppapääsemist ja kannatanu tõukamist rahanõude soovi summas 450 krooni, öeldes, et maksku kannatanu süüdistatavale onu võlg ära. Kannatanu oli pärast tõukamist kukkunud voodile ja süüdistatav ligines koheselt ja hakkas kannatanut vastu pead lööma. Esmalt lõi ta punast värvi põrandaharja pidemega, mis purunes löökide tagajärjel ja seejärel lõi valge käepidemega kruvikeerajaga. Kannatanu oli samal ajal süüdistatavale seletanud, et võlg onu L. F.H-le on juba tagastatud. Pärast lööke pähe hakkas süüdistatav kannatanut peksma rindkerre. Löökide tagajärjel tekkis verejooks, mis määris põrandat ja seinu. Pärast põrandaharja pidemega ja kruvikeerajaga löömist jätkas süüdistatav peksmist käte ja jalgadega. Mingi hetkel jõudis kannatanu seejärel süüdistatava eemale lükata ja jooksis toast välja ning ühiselamu valvuri juurde. Süüdistatava poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli seega seotud ajaliselt raha hõivamise sooviga. Mingeid pause peksmises või vahepealseid lahkumisi toast süüdistatava tegevuses ei olnud kannatanu ütluste kohaselt. Seega tuleb süüdistatava vägivaldset tegevust näha ühtses kiires ajalises tegutsemises. Kuna süüdistatav ise on kuriteo toimepanemisega seonduvat eitanud, siis on põhjendatult siinkohal kuriteosündmuse ja asjaolude õigeks hindamisel aluseks kannatanu ütlused. Märkimisväärne on, et ka prokurör esitas süüdistuse eraldi raske tervisekahjustuse tekitamises
Samas on jäänud tähelepanuta, et röövimise süüteokoosseisus
lg 2 p 5 all on märgitud ka röövimine, mis on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega. Röövimise kui vägivallaga asja äravõtmise puhul võib vägivalla alla mahutuv olla olemuselt avar, so alates ähvardamisest ja kehalisest väärkohtlemisest kuni raske tervisekahjustuse (
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis (nagu maakohtuski) esitatud süüdistatava kaitseversioon, mille kohaselt tema pole süüdistuses märgitud tegu toime pannud, ei vääri aga 5 põhjendatult tähelepanu. Seda põhjusel, et maakohus on otsuse motiveerivas osas (3 kd tl 52-58) juba sellekohaseid vastuväiteid käsitlenud. Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava väide, et kriminaalasi on fabritseeritud tema vastu, ei ole kriminaalasjas kogutud tõendite ja faktoloogia alusel millegagi põhjendatud ning on ümber lükatud maakohtu sellekohaste süüstavate tõendite usaldusväärsusega. Süüdistatav pakkus vastuväitena süüdistusele veel välja kannatanule kehavigastuste tekitajana samas ühiselamus (XXX-XX ) elava M.K. (sünd 1949) isiku. Süüdistatav arvab üldsõnaliselt, et V.Š. t lõi M.K. . M.K. i osas on kannatanut maakohtus küsitletud ning kannatanu on selgitanud, et tunneb M.K. i kui sama maja elanikku ning mingeid tihedamaid kokkupuuteid või suhteid temaga pole olnud. Samas ei nimeta kannatanu kriminaalasjas kordagi, et M.K. i isik oleks temalt süüdistuses märgitud ajal ja asjaoludel raha nõudnud või tema suhtes vägivalda tarvitanud. Samuti on kannatanu vahetult pärast tema suhtes toimepandud kuritegu avaldanud ühiselamus viibinud isikutele koheselt F.H-st kui kuriteo toimepanijast. Pole eluliselt usutav, et süüdistatav nimetab võõrastele isikutele alusetult F.H nime kuriteo toimepanijana käesoleva kriminaalasja tehioludest tulenevalt. Maakohtus kuulati üle tunnistaja V.S. (3 kd tl 7), kes elab kannatanuga ühes boksis viiendal korrusel. Pärast seda kui ta oli näinud verejälgi kannatanu V.Š. toas, selgitas kannatanu talle, et F.H käis ja nõudis raha ning lõi teda. Tunnistaja oli märganud kannatanul vigastusi rindkere piirkonnas ja peas. Samuti on kannatanu sellekohaseid ütlusi (F.H-st kui peksjast) kinnitanud maakohtus tunnistajana ülekuulatud L.Z. , milliseid on süüdistatava vastuväidete juures käsitlenud ka maakohus. Süüdistatav heidab kanntanule põhjendamatult ette asjaolu, et ta ei mäleta, mida süüdistatav väidetava kuriteo toimepanemise ajal riietusest kandis. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kannatanu ei suuda ootamatu ründe ja vägivalla käigus kirjeldada sissetungija riietust, ei muuda veel mitteusaldusväärseks tema ütlusi kurjategija isikus ja toimepandud vägivallas. Süüdistatava selgituse kohaselt oleks pärast tema kinnipidamist riietusel pidanud olema tuvastatud ka kannatanu veri. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest süüdistatavat küsitleti kahtlustatavana alles 17.04.2008, so 7 päeva pärast kuriteo toimepanemist ja tal oli küllaldaselt aega kuriteoga puutumuses olnud riietusesemed hävitada või neist muul moel vabaneda. Kannatanu V.Š. olevat süüdistatava peale vihane ja väidetavalt seetõttu räägib tema peale. Veel peab süüdistatav võimalikuks, et V.Š. koos oma seltskonnaga varastas tema muusikakeskuse ja tal olevat põhjust süüdistatavat laimata. Selline üldsõnaline ja eluliselt ebaselge väide pole käesoleva kriminaalasja tehiolusid arvestades aga usutav. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse F.H süüdi tunnistamises
p 1 järgi, karistuse mõistmises
F.H tuleb süüdi tunnistada ka
lg 2 p 5 (röövimine raske tervisekahjustuse tekitamisega) järgi ning lõplikuks kvalifikatsiooniks on seega
Nimetatud kvalifikatsiooni kohaldamist ja süüdistatava süüdi tunnistamist kergemas kuriteos võimaldab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et
lg 2 sanktsioon on kergem (vangistuse alammäär 3 aastat) kui maakohtu süüdimõistvas otsuses kvalifitseeritud
Samas leiab ringkonnakohus, et süüdistatava tegevuse kvalifitseerimine karistusseadustiku ühe süüteokoosseisu järgi (erinevalt maakohtust) ei pea kaasa tooma süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamist, mis oli mõistetud
lg 1 järgi (5 aastat vangistust) kuritegudes
Seda ka põhjusel, et ringkonnakohus 6 kvalifitseeris varasemalt maakohtu otsusega eraldi kvalifitseeritud raske tervisekahjustuse tekitamise
lg 2 alla.
Arvestades sanktsiooni keskmist määra (9 aastat vangistust) on põhjendatud süüdistatava karistamine üle sanktsiooni alammäära (5 aastat). Siinkohal tuleb arvestada süüdistatava käitumises kolme röövimist raskendava koosseisulise asjaolu olemasolu. Röövimine jäi katse staadiumi kannatanu enda aktiivse tegutsemise tagajärjel. Seega ei saa ka see asjaolu olla määrav, et mõista karistus alammääras või päris selle lähedaselt. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdistatav on varasemalt 10-l korral kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks teha KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuses täpsustuse süüdistatava poolt ärakandmisele kuuluva vangistuse aja arvestamise osas. Maakohtu otsuse resolutiivosas (3 kd tl 48) on ekslikult märgitud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 päeva 21 päeva vangistust. Mõistetavast üldkaristusest (5 aastat vangistust) tulenevalt tuleb aga 11 päeva asemel lugeda õigeks 3 aastat 10 kuud ja 21 päeva, sest
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.04.2008-25.05.2009, mis on 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva vangistust, mitte maakohtu otsuses märgitud 1 aasta 9 päeva. Ringkonnakohus peab vajalikuks kõrvaldada ka maakohtu otsuse resolutiivosas sisalduv mitmetimõistetavus karistuse kandmise aja alguse osas (nii 17.04.2008 kui 26.05.2009), lugedes selleks 26.05.2009. Määratud kaitsja S. Politševi poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 3588 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 2, 4 märgitud lahendi. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.