Obsah (11)
§ 199§ 74§ 75§ 68§ 22§ 209§ 16§ 2§ 27§ 32§ 561-08-5514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5514 (05267001808) Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretä
§ 199
lg 1 järgi ja Arne Nau süüdistuses
22 lg 3- § 199 lg 1 järgi Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav O.M 2008.a Pärnu Isikukood või sünniaeg: Maakohtu Kuninga tn xxx Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 1.) 27.02.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 174 lg 1; § 175 lg 1 alusel rahatrahviga 8000 krooni. Väärtegude eest karistatud 6-l korral. Kaitsja advokaat Paul Järve Süüdistatav Arne Nau Isikukood või sünniaeg: 37403290012 Varem kriminaalkorras karistamata. Väärtegude eest karistatud 3-l korral. Kaitsja advokaat Paul Järve 1
(17)1-08-5514 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 313, § 315 järgi Tunnistada O.M süüdi
§ 199lg 1 järgi ning mõista karistuseks üks
(1)aasta vangistust.
§ 74
lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui O.M-i i pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katseajaks pandud
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
§ 68
lg 1 alusel eelvangistuse viibitud aeg 26.07.2005 a kuni 28.07.2005 a s.o 3 päeva lugeda karistuse kandmise aja hulka. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kandmise aja algust arvata alates 15.10.2008 a jõustumisel. Karistuse Välja mõista O.M´ lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. O.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank´is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „O.M 1-08-5514, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Arne Nau
§ 22lg 3- § 199 lg 1 järgi õigeks.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ja selgitada kannatanule, et kookõlas KrMS § 310 lg 3 kohaselt on õigus kannatanul esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Asitõendid: sõiduauto Audi A 4 registreerimismärgiga xxx xxx koos süütevõtmega, sõiduki regitreerimistunnistus, Inges liikluskindlustuse tavalepingu poliis tagastada VHV. Avaldus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, saksakeelne dokument Fahrzeugbrief, saksakeelne Kaufvertrag ueber gebraucht PKW jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Faktilised asjaolud 2
(17)1-08-5514 Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse O.M ja Arne Naud järgnevas. Leho Lehtmets ostis Saksamaalt mootoririkkega sõiduauto Audi A4 (VIN-koodiga). Sõiduk viidi remonti Pärnu linnas Savi tn asuvasse autoremonditöökotta TjaH. Arne Nau pakkus L L abi sõiduki arvele võtmise ja remondi korraldamisel, milleks küsis 28.06.-29.06.2005.a. Pärnus Hommiku tn asuvas C kohvikus näha sõiduki dokumente. Peale sõiduauto tehnilise passi ja ostu-müügilepingu saamist, millele O.M lisas koopia tema nimele välja antud ID-kaardist, võltsis eeluurimisega kindlaks tegemata isik sõiduauto ostu-müügilepingu O.M-i nimele, toimetas dokumendid, sh koopia O.M-ile välja antud ID-kaardist, Tallinnasse U I, kes edastas dokumendid VP. 02.07.2005.a küsisid Arne Nau ja O.M L L jätkuvalt remondis olevale sõiduautole Audi A4 varuosade ostmise ettekäändel 4000 krooni, mille L L neile Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas, Liu teeristis üle andis. O.M edastas selle raha autoremonditöökojale. 05.07.2005.a. tasus V P autoregistrikeskuse registritoimingu eest riigilõivu 2200 krooni ja pöördus sõiduki arvele võtmiseks endise töökaaslase, ARK Harju büroo peaspetsialisti A L poole, kes koostas samal päeval sõidukile registreerimiseelse ülevaatuse akti ja edastas sama büroo spetsialistile MK. Viimane registreeris samal päeval sõiduki Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses O.M-i nimele ning andis välja sõiduki registreerimisnumbrid xxx xxx ja registreerimistunnistuse nr O.M-i nimele. 16.07.2005.a. esitas O.M Pärnus Savi tn asuvas autoremonditöökojas T & H E T ARK Harju Büroos 05.07.2005.a tema nimele välja antud sõiduki registreerimistunnistuse ja kinnitas suuliselt, et on remondis oleva sõiduauto Audi A4 L L ostnud ja on auto omanik. O.M nõudis sõiduki endale üleandmist, mida E T ka tegi. 19.07.2005.a müüs O.M sõiduauto Audi A4 reg nr xxx xxx enda emale V-HV, kes kanti samal päeval sõiduki omanikuna liiklusregistrisse. Süüdistusakti kohaselt panid O.M ja Arne Nau eeltoodud varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis toime
§ 209lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatavatele etteheidetavas käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga on L L tekitatud varalist kahju 80 000 krooni. L L kuuluv sõiduauto Audi A 4 on asitõendina hoiul Pärnu politseiosakonnas. Menetluse käik 3
(17)1-08-5514 Kohtuistungil kvalifitseeris prokurör O.M-ile esitatud süüdistuse ümber
§ 199lg 1 järgi, kuivõrd tegemist oli kavatsetud vargusega.
Arne Nau osas kvalifitseeris prokurör süüdistuse ümber
§ 22
lg 3 -§ 199 lg 1 järgi, kuivõrd viimane osutas Mehis Kontuse poolt toime pandud vargusele oma tegevusega ainelist kaasabi. Prokuröri hinnangul on tõendatud, et vaidlusaluse sõiduki Audi A4 ostis Saksamaalt Dortmundist L L. Nimetatu järeldub kriminaaltoimikule lisatud sõiduki müügilepingust, registreerimistunnistusest, kindlustusest ning tõendist, et kannatanu tellis rikkega sõiduauto veo töökotta. Seega oli sõiduki omanik L L. Kuivõrd nimetatud sõiduauto kuulus L L, oli see O.M-i ja Arne Nau jaoks võõras. Sõiduki otsese valduse andis L L 28.-29 juunil 2005.a suulise töövõtu lepingu alusel üle OÜ-le T&H. Oli kokkulepe, et tema saab auto remondituna tagasi ja hüvitab remondi kulud osade kaupa ning lepiti kokku ka algne remondi teostamise summa 10 000 krooni. Sõiduki tõi remonti L L ning töökojast nõudis välja uue omanikuna esinenud O.M , kes väitis, et on sõiduki L L ostnud. Nimetatut kinnitab tunnistaja E Tütlused. O.M-i ütlused, mille kohaselt ostis ta nimetatud sõiduauto Raivo nimeliselt meesterahvalt, keda ta kohtas juhuslikult City kohvikus, ei ole usaldusväärsed, sest need ei haaku O.M-i käitumisega. Nimelt on kannatanu L. L ja tunnistaja T ja O ütlustega tõendamist leidnud, et O.M teadis sõiduauto tegelikku omanikku õige nimega, ta käis temalt sõiduauto remondiks raha saamas mõned päevad enne sõiduauto registreerimist O.M-i enda nimele. Ei ole tõenäoline, et O.M-i tuttav L L oleks vahepeal müünud auto Raivole ja viimane omakorda edasi L L tuttavale O.M ele. Ei ole usutav, et O.M leppis temale tundmatu Raivoga kokku temale teadaolevalt L L kuuluva auto ostu-müügi ilma mingeid dokumente nägemata ja maksab isikule sularahas 65 000 krooni, mingit kirjalikku lepingut sõlmimata, kusjuures auto ise on alles remondis. Auto omandamise järel 16.07.2005.a. võõrandas O.M selle koheselt (19.07.2005.a.) kirjaliku lepingu alusel edasi enda sõiduki juhtimisõigust mitteomavale emale, sõlmides enda kasuks kirjaliku volituse sõiduki kasutamiseks. Tundmatut Raivot usaldas O.M 65000 krooni eest sõiduki ostmisel rohkem kui enda ema, sest Raivoga O.M sõiduki ostmiseks kirjalikku lepingut ei sõlminud, küll pidas ta vajalikuks teha seda enda emaga. Sõiduki dokumendid küsis väidetavalt registreerimise lihtsustamiseks ja remondiks vajalike varuosade tellimiseks kannatanult O.M-i tuttav Arne Nau. Mõni aeg hiljem ilmusid sõiduki Saksamaalt ostmist tõendavad dokumendid O.M-i nimele võltsituna A.I vahendusel välja ARK-i Harju büroos, kus viimane enda tutvusi kasutades korraldas sõiduki Eestis arvele võtmise O.M-i nimele. Jälitusprotokollis on fikseeritud kõned, millised toimusid O.M-i ja kannatanu, samuti O.M-i ja vendade Arne Nau ning Andre Nau vahel. Samuti on jälitusprotokollis fikseeritud kõned Andre Nau ja sõiduki ARK-i registreerimiseks viinud U I vahel ajal, mil sõiduki registreerimiseks toiminguid tehti. Seega esineb sõiduki registreerimistoimingute ajal asjaosaliste vaheliste telefonikõnede näol side, mis ühendab 4
(17)1-08-5514 kannatanult sõiduki dokumentide saamist Andre Nau poolt ja sõiduki võltsitud dokumentide alusel registreerimiseks esitamist U Ipoolt. O.M viis varguse lõpule enda omandiõigusele viidates sõiduki remonditöökojast E T valdusest väljanõudmisega. Arne Nau osutas selleks ainelist kaasabi O.M-i omandiõigusele viitavate dokumentide võltsimiseks kannatanult originaaldokumentide hankimisega, sest O.M võis sõiduauto registreerimiseks vajaminevad dokumendid saada üksnes Arne Nau käest. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. Samuti puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Prokurör taotleb Pärnu Maakohtult süüdi tunnistada O.M
199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Jätta mõistetud vangistus O.M-i suhtes
§ 74
alusel täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga koos allutamisega
§75
lg 1 alusel ettenähtud kontrollnõuetele ja kohustuste täitmisele.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.07-28.07.2008. a. Lõplikuks karistuseks jääb O.M-ile 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva. Prokurör taotleb süüdi tunnistada Arne Nau
§ 22lg 3 ja § 199 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.
Jätta mõistetud vangistus Arne Nau suhtes
§ 74
alusel täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga koos allutamisega
§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisele.
Prokuröri taotluse kohaselt tuleb veel välja mõista O.M-ilt ja Arne Nault sundraha teise astme kuriteo eest, ekspertiiside tasud ja toimiku koopiate tegemise kulud riigituludesse. Saksa keelsed dokumendid jätta kriminaalasja juurde, nõudmisel tagastada kannatanule. Asitõend sõiduauto tagastada kannatanule võimalusel. Tsiviilhagi suhtes võtta seisukoht kohtul. Kohus avaldas prokuröri taotlusel järgmised tõendid: protokollid /tl 13-16/ Vastus järelpärimisele ARK-ist /tl 17-23/,sh registreerimistunnistuse koopia /tl 19/; avaldus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele O.M-ilt (kuupäevata) /tl 20/; koopia saksakeelsest dokumendist kaufvertrag /tl 21-22/. tl 23/ ostu – müügi leping; Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 26.07.2005.a kell 19.00 /tl 30-31/ ja palun lugeda õigeks tl 30 kuupäev õigeks 2005 aasta on õige; Allkiri 28.07.2005.a /tl 35/ Allkiri 11.08.2005.a /tl 36/ Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 37-38/ Fototabelid /tl 39-48/ Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus päringule /tl 51-53/ SEB Eesti Ühispank vastus järelepärimisele /tl 54-60/; Tõend isiku maksustatava tulu ja isikule tehtud väljamaksete kohta /tl 63/; Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus päringule /tl 70/; Asitõendi vaatlusprotokoll /tl 71/; Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus järelepärimisele /tl 7475/; Käekirja ekspertiisiakt nr DK-0359-05/6608 /tl 79-83/; Äratundmiseks esitamise protokoll /tl 86-87/ Äratundmiseks esitamise protokoll /tl 88-89/; K E äratundmiseks esitamise protokoll /tl 96-97/ Kohus ei rahulda seda tl avaldamist, kuna tunnistaja ei ole ülekuulatud ja prokurör loobus tunnistajast. Prokurör palub kohtul avaldada Hansapank AS kontoväljavõte /tl 102-104/; Kinnistusameti väljatrükk /tl 105/ Ehitisregistri väljatrükk seisuga 03.11.2005.a /tl 106/; Kasutatud sõiduauto müügileping (Kaufvertrag ueber gebraucht PKW) /tl 116, tõlge tl 117/ Rahvusvaheline registreerimistunnistus (Internationaler Zulassungsschein) /tl 118, tõlge tl 119/ Sõidukite rahvusvaheline 5
(17)1-08-5514 kindlustuskaart (Internationale Versicherungskarte für Kraftverkehr) /tl 120, tõlge tl 121/ Tellimus ja arve /tl 122, tõlge tl 123/ ; Dokumendi ekspertiisiakt nr DM-0086-06/1114 /tl 126-128/; Käekirjaekspertiisiakt nr DK-0085-06/1110 /tl 132-136/; Käekirjaekspertiisiakt nr DK-0209-06/3506 /tl 141-144/; ARK vastus järelpärimisele ja maksekorralduse koopia /tl 162, 163/; Registreerimiseelse ülevaatuse akt nr 698169 /tl 164/ Jälitustoimingu protokoll /tl 196-199, 233-237/; Karistusregistri teatis / tl 208-209/; Väljatrükk Ekspress Hotline andmebaasist /tl 238/ Süüdistatavad endid neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Kannatanu L L ütluste kohaselt ostis ta 25.mail 2005 a Saksamaa Liitvabariigist sõiduauto Audi A 4, hõbedat värvi, VIN koodiga hinnaga 3750 eurot, mis kiirteel mootori rikke tõttu jooksis kokku. Seejärel transporditi tema sõiduauto treileriga Eesti Vabariiki. Kui auto jõudis Uulu, tellis kannatanu väikese treileri ja transportis auto Pärnu Savi tn remonditöökotta, leppis kokku remonditöökoja omanikuga, andis ära topeltvõtmed, tasus 2000 krooni ning seejärel lahkus. Samal päeval viibis seal ka Arne Nau. Küsimuse peale kelle kätte jäi tehniline pass kannatanu öelda ei osanud vaid kinnitas, et pabereid oli palju ( II tl 27). Samas kinnitas kannatanu, et juhuslikult sai kokku Arne Nauga C baaris enne seda kui oli auto remonti viinud. Baaris tuli juttu sellest, et tema Audi A 4 mootor oli kokku jooksnud teades samas, et Arne Naul oli ka Audi A
- Leho Lehtmetsa ütluste kohaselt andis ta Arne Nau’le 4000 krooni tagavaraosade ostmiseks. Hiljem pidi veel 2000 krooni andma. Arne Nau helistas ja palus kõik auto dokumendid kaasa võtta. Nad said kokku C baaris kuhu tuli ka Reinu nimeline meesterahvas. Kannatanu ütluste kohaselt olid ta kõik auto dokumendid kaasas, Arne Nau küsis neid endale näha ja käis korraks ära. Seejärel pani dokumendi uuesti ümbrikusse. Küsimuse peale millal auto remont valmis saab öeldi, et mootori kokkupanek seisab ühe poldi taga mida on vaja Audi keskusest tellida. Vahepeal oli O.M tekkinud huvi auto arvele võtmisest. Oli juuli keskpaik kui temale helistas Arne Nau, kes palus remonditöökojast välja võtta auto. Kohale minnes nägi, et autot kohapeal ei olnud, mille peale ta ütles, et kui autot tagasi ei saa annan asja politseisse. Järgmisel päeval oli auto kohal, reg. numbrid ees ja arvele võetud kellegi naisterahva nimele. Kohtuistungil muutis kannatanu tsiviilhagi eset ning palus hüvitise väljamõistmise asemel anda talle üle V-H V nimele kantud sõiduk Audi A
- Tunnistaja A V andis ütlusi selle kohta, et tema oli see isik kes tõi treileriga Saksamaalt ära mootoririkkega sõiduauto Audi A4 ning Eestisse jõudes andis auto koos dokumentidega üle M K. Tema Audi omanikku ei näinud ( I kd tl 69 rida 3 kuni rida 10). Tunnistaja R K kinnitas kohtuistungil, et 2005 a juulikuus osutas teenust, viies treileriga Uulust sõiduauto Audi A4 koos omanik L L remonditöökotta Pärnu linna. Tunnistaja E T kinnitas, et 2005 juuni kuus toodi tema remonditöökoja hoovi treileriga sõiduauto Audi A4, millel olid saksa numbrid küljes. Auto remont võeti töösse, tagavaraosad telliti. Kui auto toodi oli kaasas ka tehniline pass, et saada teada VIN kood. Ühel ajal hakkas varuosadega tegelema O.M . Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud kokku lepitud kes järele tuleb, samuti ei öeldud talle kes on omanik, ega sellel polnud ka tähtsust. Kui auto valmis sai tuli O.M autole järele kaasas 6
(17)1-08-5514 registreerimise numbrid ja ARK ist välja antud tehniline pass. Tunnistaja ET ütluste kohaselt ei kahelnud ta omanikus, kuna O.M oli eelnevalt auto remondi eest midagi tasunud, samuti oli kinnitanud et tunneb seda isikut kes Saksamaalt auto tõi, seega ei tekkinud kahtlust, et võõrale isikule ARK-ist registreerimistunnistust antakse. Tunnistaja A O andis ütlusi selle kohta, et oli 2005 a FIE ning tegeles autode remondiga koos E TSavi Pärnu linnas. Nad tegelesid koos E T ka vaidlusaluse sõiduki Audi A4 remondiga. Alguses tõi autole tagavaraosi kannatanu kuid hiljem O.M. Kui auto remont lõppes tuli O.M töökotta ja palus temal registreerimisnumbrid autole külge keerata. Tunnistaja kinnitas, et alguses arvas, et auto on kannatanu oma kuid kui O.M hakkas selle auto tagavaraosadega tegelema jõudis seisukohale, et O.M ostis selle auto kannatanult ära. A O andis veel ütlusi selle kohta, et O.M oli remondi eest ära tasunud. Tunnistaja Ur I kinnitas kohtuistungil, et tunneb VP, kes aitab autofirmadel teostada toiminguid autregistrikeskuses. Peale seda kui V P tuli ära ARK-ist hakati tunnistaja töö juurde tooma Vahurile mõeldud sõiduauto dokumente. Tunnistaja ei mäleta, kes tõi temale 2005 a juuli kuu alguses sõiduauto Audi A4 dokumendid selle arvele võtmiseks. See inimene pidi olema V P tuttav. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tunne ta Pärnust ühtegi inimest kes oleks võinud temale auto dokumente tuua. Mobiiltelefoni number mida ta kasutab on tal ka tööalaselt kasutusel ja seetõttu helistavad sellele väga paljud inimesed. Süüdistatavaid ta ei tunne ning need isikud tema juures pole käinud. Tunnistaja V-H V kinnitas, et ostis sõiduauto Audi A4 oma pojalt O.M-ilt kusagil 18 või 19 juuli 2005.a. 80 000 krooni eest. Auto vormistamise juures ARK-is olin isiklikult kohal. O.M kasutas nimetatud autot volituse alusel. Tunnistaja Andre Nau andis ütlusi selle kohta, et on võtnud kõnesid U I seoses varuosade tellimisega, kuna viimasel on Järveotsal töökoda. Kuna tellib autodele tagavaraosi paljudest kohtadest siis 2005 a juuli kuu kohta varuosade tellimise kohta ei oska täpselt öelda. Vastuseks küsimusele kas ta 01 kuni 04 juuli 2005 a helistas UI ning ta sõitis helistamise ajal Pärnust Tallinnasse ja tagasi kinnitas tunnistaja, et ei meenu millega seoses sõit toimus, arvatavasti oli seotud autodega. Tunnistaja V P kinnitas, et aitas tuttavat U I viies auto dokumendid Saue ARK-i büroosse. Võttis kaasa sõiduki tehnilise passi, arve, ostu lepingu, maksis riigilõivu ja andis M K kätte. Avaldus registreerimiseks tegi omakäeliselt, registreeriti O.M-i nimele U I kontoris Pärnu maanteel. Tunnistaja kinnitas, et sõiduautot registreerimisel reaalselt kohal ei olnud ning tema pole ka avaldusele all kirjutanud. Veel kinnitas tunnistaja, et tema käega oli kirjutatud peale avalduse omaniku andmed ja VIN kood, registreerimise ülevaatuse akt ja maksekorraldus väljaarvatud arhiivi number. M K käest sai kätte tehnilise passi ja auto numbrid mille andis edasi Urmas Idaranna kätte. Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötas 2005 a juuli kuus ARK-i Saue büroos ning Audi A 4 registreerimise kohta kinnitas, et tegemist oli täiesti tavalise protseduuriga ja kontrollimisest ei jäänud midagi erilist meelde. Registreerimisele esitas auto VP. Kellele 7
(17)1-08-5514 auto kuulus seda tunnistaja ei teadnud. Kohtuliku uurimise käigus näidati tunnistajale tehnilise passi koopiat, mille kohta viimane kinnitas, et tema on kirjutanud omakäeliselt täismassi, massid, kaalud. Tunnistaja M Ktöötas 2005 a juulikuus ARK-i Saue büroos ja kinnitas, et V P tõi temale auto dokumendid, avalduse ja palus ära registreerida. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks pidanud ametijuhendi järgi isik kohal, kuid ei olnud. Temale anti isiku ID kaardi koopia kelle nimele registreerida, samuti ostu-müügi lepingu koopia ja riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohtuistungil tundis M K ära O.M-i ID kaardil oleva näo kuju järgi isikuna, kelle nimele auto registreeriti. Auto dokumendid andis tunnistaja tagasi VPkätte, veel kinnitas, et ülevaatuse akti oli koostanud A L. Tunnistajate R A, K E osas prokurör loobus kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus nende isikute ülekuulamisest. Süüdistatav O.M andis ütlusi selle kohta, et Audi A4 müüs temale Raivo nimeline isik. Auto oli remondis Savi tänaval ning kuna ta nimetatud töökoda teadis andis ta ID kaardi koopia Raivo’le tasudes 65 000 krooni ja viimane tõi temale auto tehnilise passi ja registreerimise numbrid, muid auto algdokumente ei näinud. Sõiduk asus Savi tänava remonditöökojas kus temale tuttavad T ja O seda remontisid. Süüdistatav kinnitas, et peale seda kui oli auto ära ostnud hakkas autole tagavaraosi muretsema. Veel lisas süüdistatav, et auto remont lõppes tema juuresolekul, seejärel keerati autole numbrid külge. Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et kannatanut tundis ainult nägu pidi alkoholi tarbimise käigus, mingit seost auto ostu müügi tehingu osas viimasega pole olnud. O.M kinnitas, et sõiduauto registreerimise juures ei viibinud ning auto sai kätte Raivo nimeliselt isikult Edasi müüs süüdistatav auto oma emale. Süüdistatav Arne Nau andis ütlusi selle kohta, et tunneb O.M tööalaselt ning kinnitab, et O.M oli 2005 a aastal mingid probleemid auto ostmisega. LL ei tunne ega pole temalt raha auto remondiks saanud, ega pole mingisuguseid koopiaid auto dokumentidest teinud. Samas kinnitas, et peab juveliiri ametit ning temale helistatakse tööalaselt pidevalt kas ka kannatanu on helistanud ei teadnud öelda. Kaitsja seisukoha kohaselt ei ole tõendatud, et Arne Nau oleks saanud kannatanult viimasele kuuluva sõiduki dokumendid ning teinud neist koopiaid. Tegemist on puhta oletusega, millele aga kriminaalsüüdistust rajada ei saa. Muud seotus väidetava kuriteoga Arne Naule ette ei heideta. Seega on tõendamata Arne Nau mistahes vormiline seotud viidatud kuriteoga, millest tulenevalt tuleb Arne Nau õigeks mõista. Kaitsja hinnangul tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista ka O.M . Seda seetõttu, et O.M on eeluurimisel esitanud selge väite, et ostis sõiduki C baaris tutvutud isikult nimega Raivo. Sellest tulenevalt lasus uurijatel kohustus kontrollida esitatud alibi paikapidavust, kuid seda ei ole tehtud. Oludes, kus uurijad ei ole vaevunud isiku poolt viidatud süüd välistavat asjaolu kontrollima, ei ole õiguspärane kuni selle kahtluse kõrvaldamiseni isiku kriminaalkorras süüditunnistamine. 8
(17)1-08-5514 Kaitsja hinnangul tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata. Maakohtu seisukoht Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus O.M-ile
§ 199
lg 1 järgi ja Arne Nau’le
§ 22lg 3-§ 199 lg 1 järgi.
Esmalt analüüsib kohus O.M-ile
§ 199
lg 1 järgi esitatud süüdistusega seonduvaid faktilisi asjaolusid ja seejärel Arne Naule esitatud süüdistust
§ 22
lg 3 § 199 lg 1 järgi.
§ 199
teokoosseis eeldab objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmist ja subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle enda kasuks pööramist, mis seisneb omaniku kestvas ilmajätmises asjast ning hõivaja poolt asja kasutamises. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et O.Muleks
§ 199lg 1 järgi õigeks mõista kuna puudub kuriteo koosseis.
Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanu L L ostis 25.mail 2005 a Saksamaa Liitvabariigist sõiduauto Audi A 4, mis mootoririkke tõttu transporditi treileriga Eesti Vabariiki. Kohus avaldas ( I kd tl 121) s.o sõiduki rahvusvahelise kindlustuskaardi selle kohta, et Saksamaal kindlustusvõtjaks oli märgitud L L, samuti nähtub, et kirjaliku tõendina on esitatud originaal rahvusvaheline registreerimistunnistus ( I kd tl 118 Internationaler Zulassungsschei tõlge 119) veel on sõlmitud kasutatud sõiduauto Audi A4 müügileping (kaufvertrag ueber gebraucht PKW tl 116, tõlge 117) ja ostjaks on märgitud L L. Nimetatud kirjalike tõenditega on vastuvaidlematult tõendatud, et Leho Lehtmets oli sõiduauto Audi A 4 omanik. Nii eeluurimise kui ka kohtuliku uurimise käigus on kannatanu kinnitanud üheselt, et tema pole kellelegi ei ise, ega volituse kaudu soovinud auto võõrandamist. Süüdistatav O.M andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nimetatud sõiduauto Audi A 4 ostis Raivo nimelise meesterahva käest 65 000 krooni eest väites, et viimane tõi temale auto tehnilise passi ja registreerimise numbrid. Kohtu küsimusele, miks ta ei taotlenud isiku ülekuulamist kinnitas O.M , et ta teadis ainult isiku eesnime, mida oli ka eeluurimisel kinnitanud. Kirjalikku avaldust politseile, et oleks taotletud Raivo nimelise isiku tunnistajaks tunnistamist toimikumaterjalidest ei nähtu. Kohus leiab, et antud väite esitamisel valis süüdistatav endale aktiivse kaitsetaktika. RK lahendi nr 3-1-1104-05 kohaselt peab süüdistatav juhul kui ta otsustab end kaitsta aktiivselt, kas ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Juhul kui aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RK lahend 3-1-1-112-99). 9
(17)1-08-5514 Antud juhul on O.M esitanud eeluurimisel väite, et ostis sõiduki suulise müügilepingu alusel isikult nimega Raivo, kellega tutvus C baaris. Tema hinnangul on ta sellise väite esitamisega teinud kõik võimaliku enda süütuse tõendamiseks ning vastupidist peab tõendama prokuratuur. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Aktiivse kaitse puhul ei ole piisav süüd välistava väite paljasõnaline esitamine, vaid tuleb esitada ka seda väidet kinnitavad tõendid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Antud juhul ei ole süüdistatav esitanud tõendeid enda väite kinnitamiseks ega ole loonud ka menetlejale reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks. Väidete kontrollimiseks reaalse võimaluse loomisena ei saa käsitleda paljasõnalist viidet Raivole keda võis kunagi käija C baaris, vaid selleks tuleb osutuda konkreetsemat aktiivset kaasabi, mis võimaldaks politseil vastava isiku tuvastada ja süüdistatava ütlusi kontrollida. Aktiivse kaitse puhul tuleb osutada menetlejale väites esitatud asjaolude tuvastamiseks aktiivset kaasabi (antud juhul näit. esitada teiste isikute nimesid ja muid viiteid, mis võimaldaksid leida isikut nimega Raivo), mitte jääma kontrollimatu väite esitamise järel taas passiivsesse ooteseisundisse. Vastasel korral oleks igal süüdistataval võimalik välistada enda süü mistahes süüteo toimepanemises, esitades kontrollimatu viite näiteks tundmatule tumedapäisele isikule kes tegelikult teo toime pani. Antud asjaoludel ei pea kohus O.M-i viidet tundmatule Raivole usaldusväärseks veel ka seetõttu, et kannatanu L L ja tunnistaja T ja O ütlustega on tõendatud, et O.M teadis sõiduauto tegelikku omanikku õige nimega, ta käis temalt sõiduauto remondiks raha saamas mõned päevad enne sõiduauto registreerimist O.M-i enda nimele. Ei ole tõenäoline, et O.M-i tuttav L Loleks niivõrd lühikese ajavahemiku jooksul sõiduki remondis olemise ajal müünud auto tundmatule Raivole ja viimane omakorda koheselt edasi L L tuttavale O.M-ile . Ei ole usutav, et O.M leppis temale tundmatu Raivoga kokku temale teadaolevalt L L kuuluva auto ostmise suulise lepingu alusel sularahas 65 000 krooni eest ilma mingeid dokumente nägemata. Samuti ei ole tõenäoline, et O.M sai pidada tundmatut Raivot vahendajaks tema ja temale tuttava kannatanu vahelise sõiduki müügitehingu korraldamisel oludes, kus O.M ja kannatanu omasid omavahel telefoniga suhtlemise võimalust (vastav suhtlemine on tõendatud jälitusprotokolliga). Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline ka see, et tundmatut Raivot usaldas O.M 65000 krooni eest sõiduki ostmisel rohkem kui enda ema, sest Raivoga O.M sõiduki ostmiseks kirjalikku lepingut ei sõlminud, küll pidas ta vajalikuks teha seda enda emaga. Kahtlust äratab ka asjaolu, et koheselt auto omandamise järel (16.07.2005.a.) võõrandas O.M selle 19.07.2005.a. kirjaliku lepingu alusel edasi enda sõiduki juhtimisõigust mitteomavale emale, sõlmides enda kasuks kirjaliku volituse sõiduki kasutamiseks. Sõiduki vormistamine juhtimisõigust mitteomava kolmanda isiku nimele oludes, kus sõiduki tegelikuks kasutajaks jäi endiselt O.M , võib olla käsitletav katsena varjata enda tegu ja raskenda vaidluse korral sõiduki väljanõudmist heauskselt omanikult. Seega asub kohus seisukohale, et O.M-i ütlused Raivo nimelise isiku kohta tuleb kõrvale heita, kui ainetud ja antud asjaoludel võtta aluseks kannatanu ütlused ja ülalpool refereeritud kirjalikud tõendid. On tuvastatud, et sõiduauto oli remondis Savi tnPärnu linnas, kus viibis korduvalt ka O.M oma tuttavate T ja O juures kes remontisid 10
(17)1-08-5514 sõiduautot. Nimetatud tunnistajad T ja O andsid kohtuistungil kannatanuga riimuvaid ütlusi ning kinnitasid et O.M viibis remonditöökojas, tõi autole tagavaraosi ning tunnistaja O ütluste kohaselt kui auto remont lõppes tõi O.M autole registreerimise numbrid mille ta autole külge kinnitas. Samuti tõendas tunnistaja T, et kui auto valmis sai tuli O.M autole järele kaasas registreerimise numbrid ja ARK’ist välja antud tehniline pass. Kuna O.M oli eelnevalt autole tagavaraosade muretsemisega tegelenud ei tekkinud tal kahtlust, et ta pole omanik. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus asetas O.M-i ja tunnistajate T ja O ning kannatanu ütlused, samuti ülalviidatud kirjalikud tõendid mida kohus kohtuistungil vahetult uuris omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel tekkis kohtul siseveendumus, et tunnistajate ütlused on kooskõlas faktiliste asjaoludega ja tuleb võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktis nr DM 0086-06/1114 on antud ekspertiisiarvamus selle kohta, et saksakeelsed sõiduki ostu-müügilepingud on must valge koopiad ühisest algdokumendist. O.M-i nimega leping on saadud isikuandmete muutmisega ühel L L nimega lepingu võimalikest koopiatest ( I kd tl 126-127). Seega kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et kohtuliku eeluurimise käigus tuvastamata isiku poolt, kes on isikuandmete muutmise teel sõiduauto ostumüügilepingusse LL asemele kirjutanud O.M-i nime võimaldas viimasel pöörata ARK’i töötajate kaasabil sõiduauto enda kasuks. Kuivõrd nimetatud sõiduk kuulus kannatanule, oli tegemist võõra vallasasjaga O.M-i suhtes. Selle äravõtmine O.M-i poolt remonditöökojast, kuhu kannatanu oli selle viinud, on käsitletav võõra vallasasja suhtes O.M-i tegeliku võimu kehtestamisega. Võltsitud dokumentide vahendusel enda omanikuna riiklikusse registrisse kanda laskmine on käsitletav sõiduki omastamise eesmärgi realiseerimisena ning kuivõrd seda tehti sõiduki tegeliku omaniku teadmise ja nõusolekuta, on selline omastamine kindlasti ebaseaduslik. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et O.M-i ülaltoodud käitumine vastab
§ 199
lg.1 teokoosseisu objektiivse külje tunnustele.
§ 199
lg.1 teokoosseisu subjektiivse külje realiseerumisega on tegemist, kui süüdistatav tegutseb vähemalt kaudse tahtluse vormis ning ebaseadusliku omastamise osas kavatsetuse vormis.
§ 16
lg.4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul pidi O.M antud asjaoludel vähemalt võimalikuks pidama, et sellisel kujul L L kuuluva sõiduki vormistamine tema nimele ei ole õiguspärane ning teadlikult võõra vallasasja endale võtmine viisil mis on õigusvastane, täidab ka kavatsetuse tunnused
16 lg.2 mõttes. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et O.M-i tegu vastab ka
§ 199lg.1 subjektiivse koosseisu juriidilistele tunnustele.
Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et O.M-ile etteheidetava käitumise faktilised tunnused vastavad
§ 199lg.1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele ja 11
(17)1-08-5514 subjektiivsetele tunnustele, millest tulenevalt tuleb nende käitumine lugeda
§ 199lg.1 süüteokoosseisupäraseks.
Süüdistatavale Arne Naule on esitatud süüdistus
§ 22lg 3 ja § 199 lg 1 järgi.
Süüdistuse sisu on teise isiku (O.M ) õigusvastasele teole (võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil e. vargusele) tahtlikult ainelise kaasabi osutamine (O.M-i omandit tõendava dokumendi võltsimise võimaldamiseks sõiduki dokumentide hankimine kannatanult). Süüdistuse kohaselt oli Arne Nau tuttav O.M-iga. Arne Naul oli juurdepääs kannatanu sõiduki dokumentidele, mida O.M-ilendal ei olnud (seega pidi O.M saama dokumendid Arne Nault). Jälitusprotokolli kohaselt suhtles Arne Nau sõiduki O.M-i nimele registreerimisele eelneval ajal telefonitsi nii O.M-i kui enda venna A N. Jälitusprotokolli kohaselt suhtles A N sõiduki O.M-i nimele registreerimisele eelneval ajal telefonitsi U Ikes esitas O.M-i nimele võltsitud dokumendid Riiklikule Autoregistrikeskusele kannatanule kuuluva sõiduki registreerimiseks O.M-i nimele. Kohtu hinnangul on prokuröri poolt esitatud asjade kulgemise käik põhimõtteliselt võimalik, kuid tõendamata. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa aga rajaneda oletustel. Esitatud skeem ja seda tõendav asjaolu (põhimõtteliselt ainult jälitusprotokoll Arne Nau, A Nau, O.M-i ja U I vahel tehtud telefonikõnede kohta) ei ole oma kaudsuse astmelt siiski piisavad selleks, et välistada igasugune kahtlus asjade käigu kohta prokuröri poolt esitatud viisi. Puudub vaidlus selles, et Arne Nau, A N ja O.M on omavahel tuttavad ja seega pole nendevahelises telefonisuhtluses midagi erakorralist ega keelatut. Jälitusprotokoll kõnede kohta ei kajasta aga kõnede sisu ning sellistes oludes isiku süü eeldamine oleks vastuolus KrMS § 7 lg.3 sätestatud süütuse presumptsiooniga. Pealegi heidetakse sellest loetelust konkreetselt süüdistatav Arne Naule ette üksnes seda, et tal oli juurdepääs kannatanu sõiduki dokumentidele. Seega peab kohus KrMS § 268 lg.1 kohaselt tema poolt O.M-i teole kaasaaitamise tuvastamiseks analüüsima üksnes seda asjaolu. Arne Nau on eitanud kannatanult sõiduki dokumentide saamist. Ka kannatanu ise ei suutnud sellist asjaolu kohtuistungil tõsikindlalt kinnitada, vaid piirdus väitega, et näitas dokumente paljudele isikutele, kelle seas oli ka Arne Nau. Milliseid dokumente ta täpselt Arne Naule näitas ja kas Arne Nau tegi nendest koopia, kannatanu tõsikindlalt ei kinnitanud. Sõiduki dokumentide saamist Arne Nau käest ei kinnitanud ka mitte ükski tunnistaja. Pealegi kinnitas kannatanu tõendite vahetul uurimisel kohtus, et näitas sõiduki dokumente ka remonditöökojas. Lisaks näitas kannatanu neid dokumente ka R A, kelle tunnistajana ülekuulamisest prokurör loobus ( II kd tl 29). Seega omasid juurdepääsu kannatanu sõiduki dokumentidele mitmed isikud, mitte üksnes Arne Nau. Kohtu hinnangul ei ole ülalesitatud asjaoludest ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditest võimalik kõrvaldada kahtlust selles, et Arne Nau hankis kannatanu sõiduki dokumendid teadlikult ja tahtlikult sõiduki O.M-i nimele ebaseaduslikuks vormistamiseks vajalike dokumentide võltsimise eesmärgil. Isegi juhul kui Arne Nau oleks kannatanu sõiduki dokumentidest koopia teinud, ei oleks sellest apriooreslt võimalik järeldada, et ta 12
(17)1-08-5514 tegi seda teadlikult kuriteole kaasaaitamise eesmärgil. Nii on võimalik, et ka Arne Nau poolt tehtud koopia sattuks kolmanda isiku valdusesse, kes sellest Arne Nau teadmata võltsingu valmistab, millise abil Arne Nau teadmata O.M-i kuriteole kaasa aitab. Samuti on põhimõtteliselt võimalik, et sõiduki dokumentidest tehti koopiad teiste isikute poolt, kes nendele kannatanu vahendusel juurdepääsu omasid nagu Rein Aja ja remonditöökoja töötajad. Kuriteole ainelise kaasabi osutamine on
§ 22
lg.3 kohaselt kriminaalkorras karistatav üksnes juhul, kui kaasaitaja on olnud teadlik, et aitab enda teoga kaasa kuriteole ja tahtnud seda. Sellise asjaolu osas teadmise ja tahtmise esinemist Arne Nau käitumises esitatud tõendite pinnalt kõrvaldamata kahtlusega väita ei saa. Tõendite hindamisel nende kogumis tuleb asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 3-11-94-04). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Antud juhul on kohtul kõikide kohtuistungil vahetult uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jäänud Arne Nau poolt O.M-i kuriteole teadlikult ja tahtlikult ainelise kaasabi osutamise osas kõrvaldamata kahtlus. Sellise kahtluse korral isiku kriminaalkorras süüdimõistmine on aga lubamatu, sest õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine äärmuslik abinõu, mida õigustavad üksnes piisavalt tõendatud mõjuvad asjaolud. Käesolevas kriminaalasjas kohtu hinnangul aga selliseid Arne Nau kriminaalkorras süüdimõistmist õigustavaid piisavalt tõendatud mõjuvad asjaolusid ei esine. tuleb Arne Nau kooskõlas KrMS § 7 lg.3 õigeks mõista tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd
§ 2
lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, puudub kohtul Arne Nau teos süüteokoosseisu puudumisel vajadus hinnata tema teo õigusvastasust ja süüd. Seega 13
(17)1-08-5514 analüüsib kohus järgnevalt teos esinevat õigusvastasust ja süüd üksnes O.M-i suhtes. Õigusvastasus
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav O.M ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et O.M-i poolt
§ 199
lg 1 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et O.M võttis L L selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära temale kuuluva sõiduauto Audi A4. Antud asjaoludel olnuks tal ka võimalus jätta see võõras vallasasi enda kasuks pööramata või omandada see õigusriiklikus ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Selle asemel otsustas O.M kannatanule kuuluva sõiduauto Audi A4 enda kasuks pööramise ebaseadusliku viisi kasuks, milline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü
§ 199lg.1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.
Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb O.M tunnistada
§ 199
lg.1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku 14
(17)1-08-5514 hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine jääda seaduskuulekaks kodanikuks. Süüdistatavat O.M on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud 27.02.2002 a
§ 74
lg 1 ja § 175 lg 1 järgi rahalise karistusega 8000 krooni Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikul on kindel elu ja töökoht. Arvestades asjaoluga, et süüdistatavat O.M on varem karistatud rahalise karistusega, asub kohus seisukohale, et süüdistatavat on otstarbekohane käesoleva kriminaalasja raames karistada sanktsiooni alammäära lähedastes piirides ühe
(1)aastase vangistusega.
§ 74
lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui O.M ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katseajaks pandud
§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
Kohtu hinnangul vastab selline karistus O.M-i süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisavat üldpreventiivse toime omamise. Tsiviilhagi lahendamine Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt taotles kannatanu süüdistatavatelt tsiviilhagi raames varastatud sõiduki maksumuse hüvitamist summas 80 000 krooni. Kohtuistungil muutis kannatanu tsiviilhagi eset ning palus hüvitise väljamõistmise asemel anda talle üle V-H V nimele kantud sõiduk Audi A4. Prokurör jättis tsiviilhagi kohtu otsustada, kaitsja palus jätta tsiviilhagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel puudub kohtul võimalus tsiviilhagi rahuldamiseks ning V-H V nimele kantud sõiduk Audi A4 tagastamiseks kannatanule. Seda seetõttu, et tsiviilhagi lahendatakse ka kriminaalmenetluse raames tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid järgides. Üheks oluliseks tsiviilkohtumenetluse põhimõtteks on nõude esitamine õige isiku vastu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavateks O.M ja Arne Nau. Sõiduk kuulub V-H V, mitte süüdistatavatele. V-H Ve ei ole käesolevasse menetlusse süüdistatava ega kolmanda isikuna kaasatud, millest tulenevalt ei saa käesolevas menetluses temalt sõidukit ka ära võtta. Kohus ei saa teha V-H V õigusi puudutavas osas otsust ilma teda menetlusse kaasamata ning talle enda kaitsmise võimalust andmata. Kohus möönab, et kannatanul on õiguskaitsevahendi valikul autonoomia otsustada, kas soovib nõuda kahju hüvitamist temale kahju tekitanud isikult (antud juhul üksnes süüdi mõistetud O.M ), või soovib nõuda välja temale kuuluva vallasasja teise isiku (antud juhul V-H V) ebaseaduslikust valdusest. Viimase õiguse annab kannatanule AÕS § 95 lg.3, mille kohaselt ei teki omandamist ka asja heausksele valdajale, kui asi on läinud omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja. Vastava nõude saab kannatanu tema sõidukit valdava V-H V vastu esitada tsiviilkohtusse viie aasta jooksul alates sõiduki valduse üleminekust V-H V 19.07.2005.a. Seega on kannatanul vastava nõude esitamise 15
(17)1-08-5514 võimalus kuni 19.07.2010. Kohtu poolt nõude rahuldamisel ja sõiduki tagastamisel kannatanule tekib V-H V omakorda nõudeõigus O.M-i vastu sõiduki eest tasutud raha tagastamiseks alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1027). Nimetatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Eeltoodu alusel tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ja selgitada, et kookõlas KrMS § 310 lg 3 kohaselt on õigus kannatanul esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb O.M-ilt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 313 lg 1 p 12 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas peab kohus võtma seisukoha kriminaalmenetluse kulude osas. Samas 15.10.2008 a Pärnu Maakohtu otsuse resolutiivosas on tehnilistel põhjustel ekslikult välja jäetud O.M-ilt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi toimiku koopiate tegemise kulu 199.20 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise kulud 2520 krooni ( tl 82), 720 krooni ( tl 128), 1080 krooni tl
(135)ja 900 krooni (tl 143) mis kuulub temalt välja mõistmisele. O.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „ O.M 1-08-5514, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja tõkend Asitõendid: sõiduauto Audi A 4 registreerimismärgiga xxxxxx koos süütevõtmega, sõiduki regitreerimistunnistus EB 153575, Inges liikluskindlustuse tavalepingu poliis 000795844 tagastada V-H Ve. Avaldus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, saksakeelne dokument Fahrzeugbrief, saksakeelne Kaufvertrag ueber gebraucht PKW jätta kriminaalasja juurde. O.M-i suhtes tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 15.10.2008 a Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg.1,2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. 16
(17)1-08-5514 KrMS § 408 lg.1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg.1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg.2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Igor Pütsep Kohtunik 17
(17)