Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus K.I süüdistatakse selles, et tema: • ajavahemikul oktoober 2011.a kuni jaanuar 2012.a Tartus XXX asuvas korteris korduvalt haaras kätega kinni K.J. kätest, lükkas kannatanut vastu korteri seina, lükkas pikali maha, tõstis K.J. maast üles ja raputas. Sellise tegevusega põhjustas K.I järjepidevalt kannatanule K.J. füüsilist valu; • 04.mail 2012.a kella 01:30 paiku Tartus Tähtveres Jakobi tänaval järgnes sõiduautoga Honda Civic registreerimisnumbriga XXX K.J.. Peatas sõiduauto K.J. kõrval, tõmbas K.J. sõiduautosse ja hakkas edasi sõitma. Sõidu ajal peksis parema käe rusikaga K.J. vasakule poole lõua piirkonda, vasakule poole pea piirkonda, vastu vasaku kätt ja vastu vasakut jalga. Seejärel haaras ühe käega kinni K.J. kaelas olnud sallist, tõmbas K.J. näo enda näo lähedale ja sõimas kannatanu. Siis surus ta K.J. kaelas oleva salli nii tugevasti kinni, et K.J. tekkis õhupuudus ja ta ei saanud hingata. Seejärel peatas K.I auto. Väljus sõiduautost, liikus juhi kõrvalistuja ukse juurde, avas ukse ja võttis kahe käega K.J. selja tagant kinni. K.I tõmbas kannatanu autost välja ja viskas asfaldile selili pikali maha. Seejärel K.I sõitis minema. K.J. hakkas jala liikuma Tähtverest XXX küla poole. Kui K.J. oli jõudnud Laululava juures oleva pargi juurde, siis K.I sõitis talle järele, sõimas teda ja peatas auto kinni. K.J. jooksis tema eest ära. K.I jooksis K.J. järele, haaras mõlema käega ümbert kinni ja tõstis enda autosse juhi kõrvalistuja kohale. Seejärel viis ta autoga K.J. XXX külla. Sellise tegevusega põhjustas K.I K.J. füüsilist valu. • 17.mail 2012.a kella 23:30 paiku teel Tartu maakonnast Tähtvere vallast Kandikülast Tartumaale Tähtvere valda XXX külla sõiduautos Honda Civic registreerimisnumbriga XXX peksis K.J. parema käe rusikaga näo ja keha piirkonda, haaras ühe käega K.J. kaelas olnud sallist, tõmbas teda enda poole ning kägistas kannatanut salliga. Seejärel K.I sõitis edasi. Mingil hetkel peatas K.I sõiduauto kinni, väljus sõiduautost, avas juhipoolse kõrvalistuja ukse, võttis K.J. riietest kinni ja viskas kannatanu sõiduteele. K.J. hakkas jalgsi liikuma XXX küla poole. K.I sõitis talle järele ja kutsus autosse. Kui K.J. keeldus autosse minemast, peatas K.I sõiduauto kinni, tiris K.J. autosse ja viis ta autoga XXX küla bussijaama ning kaupluse vahelisele teelõigule. Seal kiskus ta K.J. taas autost välja, viskas pikali maha ning sõitis ära. Sellise tegevusega põhjustas K.I K.J. füüsilist valu. • 10.juunil 2012.a kella 03 paiku Tartus Küüni 7 asuvas ööklubis Maasikas võttis WC juures ühe käega K.J. käsivarrest ja teise käega kannatanu ümbert kinni ning hoidis K.J. kinni. Seejärel viis ta kannatanu ööklubi tantsusaali juurde. Seal võttis ta K.J. kahe käega ümbert kinni, tõstis maast üles ja viis teisele poole tantsusaali. Sealt vedas ta K.J. edasi trepiastmete juurde ning pani kannatanu istuma. Seejärel lohistas ta K.J. uuesti tantsusaali. Sellise tegevusega põhjustas K.I K.J. füüsilist valu. Sellise tegevusega pani K.I toime
Veel süüdistatakse K.I selles, et tema ähvardas ajavahemikul 10.juuni 2012.a – 13.juuni 2012.a K.J. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega. K.I helistas enda mobiiltelefonilt numbriga XXX K.J. , kes telefonikõnede ajal viibis kas Tartu linnas või Tartu maakonnas Tähtvere vallas XXX külas, mobiiltelefonile numbriga XXX ning ütles K.J. : ma löön su maha, peksan läbi, ma saan su kätte, ma tulen sinu töö juurde, ma võtan sinult kõrist kinni. Kannatanul K.J. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna K.I oli varem tema suhtes toime pannud järjepidevalt kehalisi väärkohtlemisi. Sellega pani K.I toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kusjuures kannatanu tundis reaalset ohtu oma tervisele ja elule. Veel süüdistatakse K.I selles, et tema ajavahemikul september 2011.a kuni november 2011.a lukustas korduvalt ligikaudu 10 korral K.J. Tartus XXX asuvasse korterisse ning võttis korterist lahkudes kaasa K.J. korterivõtmed ja mobiiltelefoni, et kannatanu ei saaks väljuda korterist ning kutsuda telefoni teel abi. Sellega pani K.I toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Veel süüdistatakse K.I selles, et tema: - 10.juunil 2012.a kella 03 paiku Tartus Küüni 7 asuvas ööklubis Maasikas kasutas füüsilist vägivalda P.K. suhtes. Sel ajal kui K.I lohistas K.J. ööklubi saali poole, püüdis P.K. takistada K.I tegevust sellega, et haaras K.J. käest kinni. K.I tõukas parema käega Pirgit Kissat rinna piirkonda. P.K. tundis tõukamisest füüsilist valu. Lükkamise tagajärjel taganes P.K. mõned sammud ja oli sunnitud K.J. käes lahti laskma. Seejärel läks K.J. appi M.S. K.I takistas teda ning haaras parema käega kinni M.S. vasakust käest küünarnuki piirkonnast, pigistas M.S. kätt ning lükkas kannatanu kätt. Selle peale lükkas M.S. K.I endast kahe käega eemale. K.I tõukas M.S.. K.I põhjustas kannatanule M.S. füüsilist valu. Sellega pani K.I toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse K.I selles, et tema rikkus korduvalt talle Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 18.juunil 2012.a kriminaalasjas nr 12260102438 kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu, lähenes kannatanule K.K. (endine J.) lähemale kui 50 meetrit ning suhtles kannatanuga sidepidamisvahendite kaudu. Korduv lähenemiskeelu rikkumine seisnes selles, et K.I: • 31.juulil 2012.a kella 22 peatus sõiduautoga Honda Civic registreerimisnumbriga XXX Tartus Küüni 5b asuva GMP Plaza vahetus lähedus Vallikraavi tänaval, väljus sõiduautost, jäi auto juurde seisma ja viipas korduvalt K.K. , kes istus enda sõiduautos juhi kohal. K.K. sõiduauto oli pargitud Barclay platsi juurde Küüni 5b asuva GMP Plaza poolsesse külge. Kui K.K. ei teinud K.I-st välja, näitas K.I käega K.K. , et viimane laseks enda sõiduauto aknaklaasi alla. K.K. autoklaasi alla ei lasknud. Seejärel K.I istus enda sõiduautosse ja parkis enda sõiduauto K.K. sõiduauto kõrvale. Istudes enda sõiduautos lasi K.I enda sõiduauto aknaklaasi alla ja kutsus K.K. sõiduautost välja. Lõpuks K.K. lasi enda sõiduauto juhipoolse aknaklaasi alla ja ütles K.I-le , et ta ei suhtle temaga ja et Marko läheks ära. K.K. sulges enda sõiduauto aknaklaasi. Seejärel väljus K.I autost, avas K.K. sõiduauto juhipoolse ukse ja ütles K.K. , et ta tuli spetsiaalselt K otsima. K.K. ei teinud K.I-st välja. K.I käskis korduvalt K.K. sõiduautost väljuda ja istuda K.I sõiduautosse. K.K. ei vastanud esialgu K.I-le midagi, kuid kui K.I ei lahkunud, tuletas ta K.I-le meelde, et talle on kohaldatud lähenemiskeeld. K.I vastas, et teda see lähenemiskeeld ei huvita ja talle ei tehta nagunii midagi. Seejärel K.I küsis korduvalt, kas ta võib istuda K.K. sõiduautosse. K.K. korduvalt ei lubanud tal seda teha. Seejärel K.I istus K.K. sõiduauto juhipoolse avatud ukse ääre peale, jalgade juurde ja üritas K.K. veenda sõlmima kohtus lepitusmenetlust. K.I istus K.K. sõiduauto ukse äärel ligikaudu kella 23:30 kuni K.K. sõiduauto juurde tuli K.K. õde. Seega K.I lähenes K.K. lähemale kui 50 meetrit. • 03.augustil 2012.a kella 00:30 paiku lähenes Tartus Rüütli tänaval K.K. ja nõudis, et K.K. läheks temaga kaasa rääkima. K.K. ei olnud nõus K.I-ga kaasa minema ja tuletas K.I-le meelde, et Markole on kohaldatud lähenemiskeeld. K.K. liikus edasi Raekoja platsi suunas. K.I järgnes talle. Pubi Poole Kuue (Tartu Rüütli 1) juures käskis K.I K.K. seisma jääda ja võttis enda käega kinni K.K. vasaku käe küünarnukist, hoidis kannatanut kinni ja käskis temaga rääkida. K.K. tõmbas enda käe ära ja liikus edasi. K.I liikus K.K. taas järele ja teisel pool Raekoja platsi endise kohviku Zum Zum juures haaras K.I eist korda enda käega K.K. vasaku käe küünarnukist kinni. K.K. tõmbas käe lahti ja liikus edasi Tartu • • • • • • Uue Kaubamaja suunas. Kui K.J. oli jõudnud Küüni 5b asuva GMP Plaza juurde, lähenes K.I uuesti K.K. ja nõudis, et K.K. temaga räägiks. K.K. liikus edasi Tartu Uue Kaubamaja autoparklasse, kuhu oli pargitud K.K. sõbranna sõiduauto. K.K. istus sõbranna autosse kõrvalistuja kohale ning hakkas sulgema autoust, K.I seisis ukse vahele ja ei lasknud K.K. auto ust sulgeda ning nõudis, et K.K. väljuks sõiduautost ja räägiks temaga. Lõpuks õnnestus K.K. sõiduauto uks kinni tõmmata ja sõbrannaga koos ära sõita. Seega K.I lähenes K.K. lähemale kui 50 meetrit. 21.augustil 2012.a kella 12 paiku nägi ta Tartus Tiigi tänaval liikumas K.K.. Ta parkis oma sõiduauto, väljus autost ning läks K.K. rääkima. Ta järgnes K.K. Kõige Poe juurde Pepleri
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.I-le karistuseks 1 aasta vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.I-le karistuseks 3 kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.I-le karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.I-le karistuseks 1 kuu vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.I-le karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista K.I-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi arvata eelvangistus viibitud aeg 14.-15.juuni 2012.a, s.o 2 päeva ning 04.oktoober-16.november 2012.a, s.o 1 kuu 13 päeva, kokku 1 kuu 15 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 3101 järgi kohaldada K.I-le lähenemiskeeldu kannatanu K.K. suhtes 3 aastaks, keelates temal läheneda K.K. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal Tartu maakond, XXX vald, XXX küla, XXX), töökohale (käesoleval ajal Eesti Maaülikoolis, Editha Ilusalong), lähenemise 50 meetri kaugusele ning suhtlemise erinevate sidepidamisvahendite (telefon, mobiiltelefon, internet, post jm) kaudu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 2 K.I uleb süüdi tunnistada
, § 121, § 122, § 136 lg 1 ja § 331 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 1 Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada K.I-le KrMS § 310 alusel lähenemiskeeldu kannatanu K.K. suhtes maksimumtähtajaks arvestades esitatud süüdistuse sisu ja mahtu. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on mobiiltelefoni SIM kaardi ümbris, SIM kaart ja akulaadija, mobiiltelefon HTC Desire HD A9191, tahvelarvuti Apple IPad GB ja 2 CD plaati ööklubi Maasikas videokaamera salvestistega 10.juunist 2012.a. Menetluskuludena kuulub K.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja K.I poolt esitatud taotlust on põhjendatud määrata nende tasumine süüdistatavale pikema tähtaja jooksul kui seda on seaduses ettenähtud esialgne ühekuuline tähtaeg. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.I
katseaega arvestama alates kohtuotsuse K.I suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest ja vabastada ta vahi alt. KrMS § 3101 alusel kohaldada K.I-le lähenemiskeeld kannatanu K.K. (IK 48106272717) suhtes kestusega kolm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.