p 1 järgi ja E.O süüdistuses
Prokurör Andra Sild Tõkend M.O , elukoht: Xxx (endine) , Xxx; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta ; Kriminaalkorras varem karistatud : 06.09.2010 Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi 6 kuuliase vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga , katseaja lõpp 05.03.2012.a. ei ole kohaldatud. Kaitsja Ivo Kaurit Süüdistatav Anžela M.Oa , elukoht: Xxx (endine) ,Xxx; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: 80% töövõimetus pensionär ; kriminaalkorras varem karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 14.12.2011.a. Süüdistatav Kaitsja Ivo Kaurit Kohus juhindus KrMS § 306, 309, 310- 312, 313. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.O
p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud 6 kuulise vangistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista M.O-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmisekorral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot ja menetluskuludena – kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 326.40 eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „M.O,112-2360, sundraha või menetluskulu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Süüdi tunnistada E.O
järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
alusel Anžela M.Oale mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 –aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 14.mai 2012.a. Anžela M.Oa suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Anžela M.Oalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmisekorral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot ja menetluskuludena – kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 326.40 eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot, kokku 761.85 eurot riigituludesse. KrMS §180 lg 3 alusel tuleb Anžela M.Oal menetluskuludest hüvitada 381 eurot ositi, s.o igakuuliselt 63.50 eurot 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „Anžela M.Oa ,1-12-2360, sundraha või menetluskulu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Asitõendid : – relvataoline ese FG97588 – hävitada ; - CD plaat kõnede salvestusega ja DVD videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta kriminaalasja materjalide juurde. 2 VÕS § 1043 alusel välja mõista M.O-lt 578.30 eurot O OÜ kasuks tsiviilhagi katteks. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistuse sisu M.O süüdistatakse selles, et tema 14.01.2011 kella 08.50 paiku, viibides Tallinnas XXXasuva maja üheksanda korruse trepimademel, so avalikus kohas ning eirates tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, pani toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga ja nimelt: lõi ilma põhjuseta ühe korra jalaga vastu mikrofoni, mida hoidis käes Kanal 2 saatejuht PV. Löögi tagajärjel lendas mikrofon PV’l käest ja tabas tema nina, mille tulemusena oli PV’le põhjustatud füüsilist valu. Mõne hetke pärast kui PV koos telesaate Vreporter võttegrupi ja JM’uga sisenesid lifti, et lahkuda, rebis M.O saate toimetajat JT’t jopest haarates viimase liftist välja ning seejärel lõi ühe korra jalaga tuhara piirkonda kannatanu JM’ut, põhjustades viimasele füüsilist valu. Seejärel lõi M.O mööda treppe üheksandalt korruselt lahkuda püüdvale JT’ele ühe korra rusikaga vastu nägu huulte piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: alahuule põrutushaava ja parema käelaba pindmise kahjustuse. Seega M.O oma tahtliku tegevusega pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, so
Anžela M.Oa’t süüdistatakse selles, et tema 14.01.2011 kella 08.50 paiku, väljudes Xxx asuvast korterist üheksanda korruse trepimademele ning hoides käes relvataolist eset, ähvardas trepimademel asuvaid JT’t, JM’ut, PV ja OM’it otsesõnu jalgadesse tulistamisega kui viimatinimetatud isikud peaksid lähenema korterile nr 69. Arvestades selleks hetkeks Xxx asuva korteri juures trepimademel tekkinud konfliktsituatsiooni ja Anželika M.Oa käes olevat relvataolist eset, mida kannatanud pidasid päris relvaks, oli JT’el, JM’ul, PV’l ja OM’il alust karta selle ähvarduse täideviimist. Sellise tegevusega pani Anžela M.Oa toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist s.o
MENETLUSE KÄIK Süüdistatav M.O end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütluseid, et 14.01.2011.a. hommikul helistas talle abikaasa Anžela M.Oa ja ütles, et korteriukse taga on korteriomanik, kes jälle plaanib midagi, palus tal kiiresti kohale tulla. Nädal enne seda sündmust oli maha lõigatud korteri vahekoridori uks, seetõttu arvas, et olukord võib jälle kuumaks minna ning läks kohale närvilises seisundis. Liftist välja tulles nägi inimeste gruppi trepimademel, korteri vahekoridori ees ust ei olnud. Liftist väljudes 3 tema taha jäi operaator, paremal oli PV, kes hakkas kohe mikrofoni talle ette panema. Tema ütles, et pole vaja filmida ja et on nõus rääkima ilma mikrofoni ja kaamerata, kuid V mikrofoni ära ei võtnud, tema nõudmise peale tunnistust selle kohta, et on ajakirjanik, V ei esitanud ning tema sai sellest aru, et tegemist on eraisikutega, kes filmivad. Ta läks neist mööda, läks korteri ees olevasse koridori ja hakkas politseisse helistama, kuna ei teadnud, mida M võib järgmiseks ette võtta. Seisis seljaga ukse ava suunas , märkas seljataga mingit liikumist, tundis ohtu ja enesekaitsereaktsioonist lõi jalaga. Tal ei olnud eesmärki kellegi suhtes vägivalda kasutada, eesmärgiks oli ära hoida tegevused ja toimingud korteriperemehe poolt. Tema soovi lõpetada videosalvestus ignoreeriti, tundis tema eraellu tungimise fakti. Peale jalaga vastu mikrofoni löömist jooksis vahekoridori T ja haaras tal jopest, lükkas T eemale, lärmi peale tuli korterist välja noorem tütar kaameraga, naine ja vanem poeg. T tahtis V kõrvale kutsuda ja anda intervjuu, kuid V ei tulnud ja otsustas oma seltskonna juurde jääda. Kui kõik lifti ära jooksid , läks ta neile järele, lükkas neid lifti, et neist kiiremini vabaneda ja surus kaamera kõvasti alla, keegi liftis olijatest vajutas nuppu, uksed sulgusid ja T kukkus uste vahelt tagasi välja ja jäi 9.korrusele. Trepi kõrval seisis tema noorem tütar, kes kõike filmis ja T lükkas tüdrukut, seepeale tuli ka K , kes üritas ka endale teed rajavat T peatada, T lükkas K t ja metallist ukseraam kukkus K peale. Anžela M.Oat nägi ta ainult siis kui kõik jooksid lifti poole. T lükkas tüdrukud kahele poole laiali ja lahkus 9.korruselt väga kiiresti trepi kaudu, kuna T tüdrukuid lükkas, siis ta üritas T peatada, kuid ei õnnestunud. Poeg jooksis Tele järele ja T enne kui tema järele jõudis ründas ka poega, kui ta nendeni jõudis oli poeg pikali maas ja T peksis teda käte ja jalgadega. Selgitas, et tema ei rünnanud liftist tulles võttegruppi , vaid palus korduvalt rahulikult V mikrofon ära panna ja ka kaamera ära panna , ta teadis , et ukse juures seisab M, kes oli juba nende pere suhtes midagi ette võtnud, mistõttu ta ei suutnud võib-olla päris rahulikuks jääda. T ei ole ta löönud, kuid T võis pihta saada ukseraamiga, mis K peale kukkus. Kohtu küsimustele vastates selgitas, et 9.korrusel olev lärm võis kosta ka teistele korrustele, kuid inimesed ei tule kunagi korteritest välja, kõik peal Mu olid tema jaoks võõrad inimesed, väljast tulles oli tal käes autost võetud labidas, kuna tahtis labida autost segamast ära koju tuua. Süüdistatav Anžela M.Oa end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütluseid, et 14.01.2011.a. ärkas Mu hääle peale, helistas abikaasale M.O-le ja teatas, et M on tulnud mingit tsirkust korraldama, Eduard käskis teatada turvafirmasse ja politseisse, kuid jõudis ise väga kiiresti kohale ja teatas ise. Kuulis kui M.O tuli liftist välja ja küsis koridoris olnud inimestelt dokumente, küsis seda kolm korda, sai ta aru, et midagi on valesti ja avas ukse, nägi V , T ja M , Eduard üritas öelda, et astume kõrvale ja räägime, kuid siis algas rüselus, kuna T haaras Eduardil jopest kinni ja Eduard püüdis end tema käest vabastada. Siis tuli toast tütar A ja püüdis kõike videole salvestada. Temal toast välja tulles midagi käes ei olnud, kuid kui nägi kuidas T lükkas A t, mille peale vanem tütar K lükkas T ja T lükkas mitu korda K , jooksis ta tuppa ja võttis vana välgumihkli ja hüüdis, et hakkab jalgadesse tulistama kõiki. Tegi seda, sest tal ei olnud muud võimalust oma lapsi meeste eest kaitsta. Kartis oma laste pärast, sest M käis pidevalt kellegagi ja käskis neil korterist välja kolida. M on käinud kahel korral mingite bandiitidega, nende jurist on Muga kahel korral rääkinud ja tahtnud asju seaduslikult lahendada, M ei ole olnud probleemi lahendamiseks valmis. Kinnitas, et kui võttegrupp liftiga lahkus hüppas T ise mingil põhjusel liftist välja, haaras Eduardil jopest ja hakkas teda raputama. Siis nägi T, et A filmib ning lõi tüdrukut rusikaga nii et tüdruk kukkus vastu seina, selle peale hüppas ligi K ja lükkas T eemale, mille peale T lükkas kaks korda K t ja viskas rauast ukseraami K peale. Nägi kuidas T end alla joostes vastu seina ära lõi ja kuskil allpool ka kukkus. Korterist tuli välja ka vanem poeg, keda T samuti lõi , kutsusid samal päeval kiirabi K , A le ja vanemale pojale. Vastates prokuröri küsimustele selgitas, et kuna sündmus oli ammu, seetõttu väitis, et tuli välgumihkliga korterist kui T ründas tütart, kohtus näidatud videolt ei ole näha kuidas tütart rünnati, kuid tütre poolt tehtud videol oli see näha . Seoses 4 Mu tegemistega on 3-4 korda pöördunud politseisse, kuid midagi ei ole ette võetud, ähvardas kannatanuid jalgadesse tulistada, kuna ta ei teadnud , kes need inimesed on, nad ei tutvustanud ennast ja andsid kohe kätele voli . Tema pere ei ole kannatanute suhtes mingit vägivalda kasutanud. Vastates kohtu küsimustele selgitas, et T peksis tütreid kahel korral ja peksis ka vanemat poega, teised mehed olid siis juba liftiga alla läinud, kui T lapsi peksis. Kannatanu JM seletas kohtuistungil , et temale kuulub korter Tallinnas XXX, mida M.O alates 01.05.2009.a. üürisid. 14.01.2011.a. läks koos Kanal2 võttegrupiga majja, et valgustada probleemi üürnikega, kes ei olnud tasunud üürilepingu makseid, ühtegi kirja ega dokumenti vastu ei võtnud. Tema soov oli teistele näidata, millised probleemid võivad üürnikega tekkida. M.O ei olnud teadlikud, et ta koos võttegrupiga tuleb. 10-15 minutit seisid korteri ukse taga, koputasid uksele, vestlesid omavahel, siis tuli liftist M.O, labidas käes, hakkas kõiki tõukama, lükkama , üritas kaamera käest ära lüüa, ähvardas kõiki . Tema seisis liftiesisel platsil kui M.O talle hüüdis, et tema elu on nüüd otsas, et saab teda kätte, tapab ära. Füüsiliselt ründas M.O esimesena kaamerameest, hakkas teda trügima , et segada video võtmist. Tema seisis üldukse peal PV kõrval kui järsku M.O lõi ootamatult jalaga PV suunas, löök tabas PV mikrofoniga ette sirutatud kätt nii, et mikrofon tabas V nina, V võttis ninast kinni, nina läks punaseks ja siis V helistas politseisse. Anžela M.Oat ja teised tulid korterist välja peale seda, kui M.O oli PV jalaga löönud. Nägi korterist väljumas kolme inimest – E.O , kellel oli käes püstoli taoline ese, tütarlast, kellel oli käes videokaamera ja noormees , kellel alguses ei olnud midagi käes, aga pärast andis M.O talle kurika, kurikas käis neil käest kätte, oli vahepeal ka Anžela M.Oa käes . Anžela M.Oa käes olnud relva pidas ehtsaks püstoliks, algul arvas, et see ei saa tõsi olla ning siis mõtles ainult kuidas kiiresti jalga lasta, tekkis hirm. Anžela M.Oa karjus kõva häälega, et kui keegi üritab korterisse minna, siis ta tulistab jalgadesse. Otsustasid lahkuda, kutsusid lifti, esimesena sisenes lifti kaameramees, sest tema oli pideva ründe all, et filmimine lõpetataks, siis läks lifti PV, siis JT ja siis tema. Kuna M.O ei õnnestunud filmimist peatada, üritas M.O kaamerameest liftist välja tirida, kuid JT jäi ette ning siis tiris M.O esmalt T liftist välja. Sellega tekkis lifti ruumi ja tema sai lifti sisse astuda, M.O karjus talle midagi ja siis lõi jalaga tagumikku. Tundis valu, sest täisjõus mees lõi kogu jõust, kuid mingit vigastust ei olnud, ainult valutas veel tükk aega. Lifti oodates ta ei näinud, kus oli M.Oa ja teised korterist väljunud isikud, ainult M.O liikus liftiesisel platsil, püüdis helistada ja kaamerameest rünnata. Liftiga alla sõites kuulsid justkui püstolilasku, T jäi neist 9.korrusele ja väljus majast umbes 3-5 minutit hiljem, oli šokiseisundis, kahvatu, verise suuga, ilma jopeta ja veriste kätega , ütles, et sai tulema aga jope koos dokumentide , raha ja telefoniga jäi sinna. Mõne aja pärast visati trepikojast välja jope ja M.O jooksis neile auto juurde järele, pildistas ja siis sõitsid nad hoovilt minema ning ootasid eemal politseid. Sel hetkel kartis M.O poolt kõike, see oli ebaadekvaatne käitumine ja võis kõike oodata. Kinnitas, et tal ei ole M.O-ga varem füüsilist konflikti olnud, relva või relvataolist eset nägi ta M.Oa käes ka siis kui käis nädal varem ja võttis korteri välisukse maha, ukse taga olid koerad, kaks tüdrukut ja Anžela M.Oa käes samasugune must relv. On üürnike võla tõttu käinud ka varem korteri ukse taga koputanud ja helistanud, kuid talle ei ole ust avatud. Selgitas, et enne pereliikmete korterist väljumist oli M.O trüginud ja nüginud nii teda kui kaamerameest ja jalaga löönud PV , pereliikmed konfliktis ei osalenud, kuid M.O jätkas kaameramehe ründamist ka siis kui kaameramees oli juba sisenenud lifti ning M.O lõi teda lifti sisenemisel . Kannatanu PV seletas kohtuistungil , et 14.01.2011.a läksid XXXmajja , kuna toimetus oli saanud JM loo, et on üürnikud, kes üüri ei maksa. Võttegrupi eesmärk oli ära kuulata teine pool ja teha ajakirjanduslikult tasakaalustatud lugu. Võttegruppi kuulusid operaatorina M , väljasõidu toimetajana T ja tema . Esmalt tegid intervjuu maja ees , edasisest kaamera töötamisest pole temal täpset infot . Läksid liftiga üles, koputasid korteri uksele ning M ütles 5 mikrofoni, et järjekordselt ei avatagi ust. Kuna ust keegi ei avanud, olid valmis lahkuma , koputamisest oli möödunud 5-10 minutit. Kui M.O väljus liftist, ei osanud ta arvata , kes see mees võiks olla, mingit emotsiooni ei tekkinud , kuid hiljem järele mõeldes on arvamusel, et perekond M.O käitusid läbimõeldud skeemi järgi, eesmärgiga rünnata. Liftist väljumisel ründas M.O esimesena kas teda või operaatorit, kaamerat pole võimalik rünnata ilma inimest ründamata. Maja trepikoda on avalik koht ja seal ei ole vaja filmimiseks kelleltki luba küsida. M.O-le ei õnnestunud ennast tutvustada, kuna M.O asus liftist väljudes kohe ründama . Tema ootas mikrofon käes, et M.O lõpetaks kõne politseile ja saaks M.O-le esitada mõned küsimused, kuid siis tabas teda M.O poolt näkku sihitud jalalöök, mis tabas ta kätt ja mikrofon lendas käest vastu nina. M.O lõi teda politseisse helistamise ajal ja peale lööki ütles talle, et nüüd kõik algabki. Hetkel peale lööki oli talle selge, et hästi kõik ei lõpe ning ta pidas vajalikuks kutsuda politsei. Ei oska hinnata , mis hetkel väljus korterist Anžela M.Oa, oli tugevast löögist šokis, kaamera aga töötas sel ajal juba kogu aeg. Nägi M.Oa käes olevat relva ja pidas seda püstol TT-ks , tundis hirmu, et kas kogemata või tahtlikult sellest relvast tulistatud kuul või rikošetist koridoris keda iganes tappa, näha oli ka kurikas . Mõlemad on väga ohtlikud relvad, mistõttu tundis hirmu nii enda kui võttegrupi elu ja tervise pärast . Ei tea kes neist lifti välja kutsus, kuid kohe kui kõigile oli pärale jõudnud, et tegu on relvaga ja olukord on väljunud kontrolli alt, otsustati koheselt lahkuda, olid sunnitud ootama niikaua kui lift jõudis esimeselt korruselt üheksandale. M.Oa oli tema arvates sel ajal oma korteri välisukse ees, selles väikeses esikus. Lifti sisenes esimesena operaator, seejärel tema, siis toimetaja ja viimasena M, tema üritas Mut kiiremini ohtlikust olukorrast lifti tõmmata , kui uksed juba sulguma hakkasid ründas M.O uuesti võttegruppi pekstes käte ja jalgadega, tema arvates tahtis M.O võimalikult palju kahju ja valu tekitada, mingil hetkel rebis M.O toimetaja liftist välja, uksed sulgusid ja lift sõitis alla. Alla sõites kuulis helisid, mida tema pidas laskudeks ning sai aru, et üles tagasi minna ei saa, keelas võttegrupil tagasi minna. XXXmaja trepikojast lahkumise põhjuseks oli surmahirm ja hirm selle ees, et keegi võttegrupist võiks viga saada, sellist olukorda ei ole tal V reporterit tehes veel olnud. Ta ei tea mida täpselt ütles korterist väljunud naine, mingeid venekeelseid ähvardusi ja roppusi karjuti palju, kuid saadud põrutuse tõttu ei oska täpselt öelda. Mikrofon oli talle vastu nina lendamisest mõlkis, kiirabi teda läbi ei vaadanud, tõsiseid vigastusi tal ei olnud ning valu elas üle. Majast väljudes ütles T , et talle pandi relv meelekohta, M.O oli löönud teda näkku ning ta põgenes, järele tulnud M.O viskas T jope õue, rünnet enam ei järgnenud. Ma ei saa kindel olla, et asitõendina näidatud relv on sama, millega M.Oa tuli koridori, mulle tundus siis, et tegemist oli püstoliga TT. Füüsiliselt oli kõige valusam löök vastu nina, kuid eks valus on ka kui käte ja jalgadega vehitakse, tõugeldakse, talle tundus, et löök oli suunatud näkku, kuid tabas ees olnud kätt. Kannatanu TPseletas kohtuistungil, et tema firma O OÜ rentis Kanal 2 võttegrupile kaamerakomplekti ja helikomplekti, mida Vreporteri võttegrupp kasutas 14.01.2011.a. XXXvõttel. O OÜ-le tekkis kahju helitehnika väljavahetamise tõttu, helitehnika ekspertiisi kohaselt on mikrofonis mõrad, see ragiseb, parandamine ei ole otstarbekas, uue maksumus 578.30 eurot. Tekkinud veast rääkis operaator M . Kannatanu OM seletas kohtuistungil Vreporteri võttegruppi oli ta O OÜ poolt tellitud operaator. 14.01.2011.a. oli XXXtema ülesandeks salvestada audiovisuaalselt kõik, mis oli vajalik saate tootmiseks. Toimuvat asus filmima hetkest kui PV tegi Muga intervjuu, lõpetas kui lahkusid XXX. IX korrusel oli ta kaameraga põhiliselt ukse juures ja lifti ees, kui M.O liftist väljus oli ta trepimademel korteriukse ja liftitrepikoja vahel ning esimese asjana lükkas M.O kaamerat, kokku ründas M.O kaamerat umbes 5-10 korda, enne PV löömist vist 1 või 2 korda. Pärast PV ründamist tuli korterist välja 3 inimest, vene keelest ta aru ei saa, kuid M.Oa tekst oli suhteliselt ebatsensuurne, käis edasi-tagasi korteri ukse 6 vahel ja hoidis relva moodi asja käes. Läbi kaamera on pilt must-valge, käes olnud asju kirjeldada ei oska, suunas kaamera relva peale, kuid hästi ei õnnestunud suures plaanis pildile saada. Pidas relva ehtsaks, kuna kui näeb relva eeldab, et sellest võib pauk tulla. Kui relva märkas, juhtis teiste tähelepanu sellele ja kas tema või keegi teine kutsus lifti. Ei pannud tähele kas M.Oa korterist väljudes ka midagi rääkis. Tehnika sai kahjustada iga rünnaku järel ja üha tugevamini, kaameral olev lamp, lambi kinnitusseade, kaamera küljes olev eraldiseisev mikrofon ja paljud muud jupid, mis ei takistanud aga kaamera tööd ja ka heli salvestamist Peale lifti sisenemist ei näinud , kus oli M.Oa, kuna sisenes esimesena, oli liftis näoga ukse poole, tema järel tuli lifti T või V, siis M ning siis ründas M.O uuesti kaamerat, tema kaitses kaamerat, T oli nende vahel ning M.O tõmbas Te liftist välja ja siis uksed sulgusid. Peale kaamera ründamist võis olla 3-4 rünnet võttegrupi suhtes, konkreetseid lööke eraldada ei oska. Liftiga alla sõites kostnud heli oli tema arvates püssipaugud. Alla jõudes tegi ettepaneku uuesti üles minna, et T ka nendega koos tuleks, kui T alla jõudis oli ta võrdlemisi ehmunud, käed olid verised, suu verine. Kannatanu JT seletas kohtuistungil , et hetkel kui M.O väljus liftist nägi ta tõuklemist, siis kui V seisis koos Muga korteri ukse juures ja vestles, tuli järsku tugev löök, mis tabas V kätt ja mikrofoni ning mikrofon lendas V näkku ning siis neli-viis meetrit edasi. V oli ehmunud ja haaras kohe ninast kinni, seejärel väljusid korterist kolm inimest , tüdrukul oli käes videokaamera, Anžela M.Oal relv ja M.O ulatas ka kurika. M.Oa hoidis relva nähtaval kohal enda kõrval, kuid lifti põgenemisel, kui operaator ja V olid juba liftis ning tema seisis ukse peal, et ka M saaks lifti tulla ja M.O äkki ründama hakkas, oli M.Oa jõudnud trepimademele, seisis temast paremal ja relv oli temale suunatud umbes 20 cm kaugusel. Pidas relva ehtsaks ning tal oli hirm. Võttegrupp tahtis 9.korruselt kiiresti lahkuda kasutatud vägivalla tõttu, liftist tõmbas M.O ta välja, siis pääses M lifti ning siis lõi M.O teda rusikaga näkku, tabas alahuule pihta, kuigi püüdis tabada prillidesse. Tema mõte oli sealt ära pääseda, pauke ta ei kuulnud, kuid trepimademel oli rauast ukseleng, rüseledes läksid nad ilmselt selle vastu ning selle kukkumisest tekkis hääl. Midagi konkreetset M.O talle ei öelnud, sõimasid, kui ta püüdis trepist alla joosta hüppas M.O poeg talle kukile ja vehkis rusikatega, poolteist korrust allpool sai noormees ta kätte ja üritas lüüa ning samal ajal tuli tal jope seljast. Enda päästmiseks osutas ka vastupanu, kuid ta kedagi ei löönud. Ei näinud hetke kui M.O M lõi, kuid rüselus oli , alla põgenedes hakkas ka M.O järele jooksma ning ta nägi M.O käes piklikku eset, ilmselt kurikas. Selgitas, et tema nägi kui M.O kuskilt kõrvalt ulatas Anžela M.Oale kurika ning et lifti uksed sulgusid tema seljataga kui M.O ta liftist välja tiris, ühiskoridoris olid siis M.O, E.O, nende poeg ja kaameraga tütar, neist möödumisel toimus ka rüselust, videokaameraga tüdrukut ta ei löönud ja mingit teist tüdrukut seal ei olnud. Tunnistaja A M.Oa seletas kohtuistungil , et 14.01.2011a. hommikul ärkas koridorist tulevate helide peale, tuli videokaameraga koridori, kuulis kui isa küsis dokumente, kuid vastati, et ei ole dokumente ja siis ta hakkas koridoris filmima. Isa küsis dokumente ja palus ära minna, nemad dokumente ei esitanud ja hakkasid lifti minema. Tema läks isa järel ja filmis kõike, siis haaras pikk mees ( kelles tunnistaja tunneb ära saalis oleva kannatanu Te) isast kinni ja hakkas isa raputama, nägi siis et ta filmib ning lükkas teda ja ta lendas vastu seina, kaotas paariks hetkeks teadvuse ja edasi ei mäleta. Ei mäleta kas 14.jaanuar oli tööpäev või nädalavahetus, ta on koduõppel ja koolis käib vahete-vahel. Koridori läks filmima hommikul, kodus olid vanemad ja kõik teised, vennad, tema. Korterist välja läks isa tema ees, ringi ta ei vaadanud, ei näinud, kes veel välja tuli, ei pööranud tähelepanu, kas ema ja vend ka tulid. Isa vist ei tulnud korterist välja , vaid tuli siis koju, arsti poole pöördus ta vist samal päeval kui teda lükati. 7 Tunnistaja KHseletas kohtuistungil , et 14.01.2011.a. varahommikul kuulis ukse taga inimeste hääli, siis kuulis ukse taga isa ja olid M ning inimesed Kanal2-st kaameratega. Mäletab, et isa palus neil dokumente näidata, aga nad keeldusid, isa palus veel mitu korda, aga siis vist T hakkas isa suhtes kätele voli andma ning õde hakkas sel hetkel kõike filmima. Kui T nägi, et õde filmib, siis hüppas ja lõi õde, õde kukkus, tema ehmatas ja lükkas T ja siis T lõi teda, ta kukkus ja raam kukkus talle peale. Ta sai peale haiget, pärast juhtunut kutsusid kiirabi ja pöördusid traumapunkti. Peale sündmust on ta tihti käinud arstide juures ja selgus, et tal on psühhosomaatika närvidest tingituna ja kui närveerib tekivad tal kõhus valud. Saadud vigastusest olid tal tihedad peavalud, kahe nädala jooksul ei tohtinud olla valguse käes, ei tohtinud arvutit ega telerit vaadata. Kui T isa ründas oli trepikojas õde, isa ja tema, ülejäänut ei mäleta, ema tuli ka korterist välja trepimademele, seal oli ka M ja Kanal2-st V. Arsti poole pöördus kahe päeva pärast, kuna algul oli stress ja peavalud hakkasid kahe päeva pärast. Ei mäleta kas emal korterist väljudes midagi käes oli, relvataolist eset või kurikat ei ole kodus kunagi näinud. Enne juhtunut olid korteris 2 venda, õde , tema ja ema, korterist tuli välja hetkel kui kuulis isa rääkimas Kanal2 meestega, küsis neilt dokumente , õde oli siis juba korterist välja läinud kaameraga, ema tuli peale teda. Traumapunkti võis pöörduda 25.01.2011 . Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid : - - - - - asitõendi vaatlusprotokollist (t.l. 53-67) nähtub sündmuskohal Tallinnas XXX14.01.2011. a. tehtud videosalvestuse stenogramm ja toimunud sündmused; asitõendi vaatlusprotokollist ( t.l. 69-71) nähtuvad 14.01.2011.a. häirekeskusesse tehtud kõnede salvestused; Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardist nr R562308 (t.l.114,115) nähtub, et JT pöördus 14.01.2011 kell 13.31 erakorralise meditsiini Oa, kus tuvastati alahuulel pindmine põrutushaav, vasaku labajala mediaalne valu, turse; AS K Kiirabi vastusest (t.l. 106) nähtub, et 14.01.2011.a. kell 9.40 tegi Karell Kiirabi visiidi kod. JT juurde XXX juures tänaval, patsiendi sõnul tungiti talle kallale, diagnoos: alahuule põrutushaav, parema käelaba pindmine kahjustus, vasaku hüppeliigese sidemete nihestus ja venitus; isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitelt (t.l. 107-113) nähtuvad JT 14.01.2011.a. kell 12.54 tuvastatud vigastused; läbiotsimisprotokollist ja fototabelitelt (t.l. 92-96) nähtub, et läbiotsimisel Xxx andis M.O vabatahtlikult välja püstolisarnase eseme pealiskirjaga COLT MK IV, SERIES 97, LIGHTER, läbiotsimisel leiti erinevatele isikutele kuuluvaid isikutunnistusi ja dokumente ; asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt (t.l. 85-91) nähtub M.O poolt välja antud relvataolise eseme vaatlus; isiku ekspertiisi aktis nr 173 (t.l. 73-78) antud eksperdiarvamuse kohaselt võimaldab raviarsti poolt määratud ravirežiimi järgimisel Anna M.Oa tervislik seisund tal osaleda eeluurimisel ja esineda kohtulikul menetlusel. Õiendist ekspertiisi maksumuse kohta (t.l. 79) nähtub, et teostatud isiku kohtuekspertiisi hind on 84 eurot; õienditest toimiku materjalidest koopia tegemise kohta ja taotlustest riigi õigusabi kindlaks määramise kohta ( t.l. 80-81, 82-83) nähtub, et toimiku materjalidest koopia tegemise kulu on 0,45 eurot kummalgi ja tasu õigusabi osutamise eest 57.60 eurot kummalgi; Harju Maakohtu 06.09.2010.a. kohtuotsusest ( t.l. 12-25) nähtub, et M.O karistati
lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega
alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, katseaja kulgemist arvestatud alates 06.09.2010 ; 8 - - Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (t.l. 97-105) nähtub, et JTe suhtes on kriminaalmenetlus
MS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetatud ; AS Karell Kiirabi vastus järelepärimisele (t.l. 34, 40) , millest nähtub, et 14.01.2011.a. kell 9.20 kiirabi väljakutsel Xxx tuvastati Stanislav M.O näol, rinnal, käel ja põlvel nahamarrastused; K M.Oal tuvastati ehmatus, torked rinnus, lõi pea vastu seina; Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist ja AS Balneom tõendist (t.l.35,36) nähtub, et pöördumisel 14.01.2011 kell 18.10 tuvastati M.O vasaku rangluu – õlanuki liigese nikastus, parema labakäe sõrmede marrastused; Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist ja AS Balneom tõendist ( t.l. 37,38) nähtub, et pöördumisel 15.01.2011 kell 19.00 tuvastati A M.Oal rindkere põrutus; Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist ja AS Balneom tõendist (t.l. 41,42) nähtub, et pöördumisel 24.01.2011 kell 17.00 tuvastati K M.Oal võimalik peaaju vapustus, suunatud PERH EMO Oa; PERH vastusest järelpärimisele (t.l. 43) nähtub, et pöördumisel 25.01.2011 tuvastati K M.Oal kerge peaaju trauma . MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör asus seisukohale, et M.O käitumise kvalifitseerimine
p 1 järgi kui avaliku korra rikkumine vägivallaga on põhjendatud, kuna kuritegu pandi toime Lasnamäe 9 korruselise kortermaja trepikojas, s.o. tegemist on kohaga kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, seega tegemist on avaliku kohaga. Tegemist oli isikutevahelisest konfliktist tulenevalt kõrvaliste isikute suhtes M.O poolt füüsilise vägivalla kasutamisega, mistõttu tema teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. M.O poolt toimepandu on tõendamist leidnud . Anžela M.Oa tegevus on kvalifitseeritud
järgi ning tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud, kuna antud kuriteo koosseisu realiseerimiseks piisab kui ähvardus tekitab objektiivselt tõsiseltvõetava mulje ja näib ka ähvardatule tõsiselt mõelduna. Süüdistatavate M.O ja Anžela M.Oa kaitsja Ivo Kaurit asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud M.O poolt kehavigastuste tekitamine JMule ja JTele, PV löömise osas on M.O väitnud, et lõi jalaga vastu mikrofoni, kuid ei sihtinud P.V nägu ega kätt, mikrofon lendas P.Vle vastu nägu kogemata ning ta tahtis vahetult peale juhtunut V ees vabandada. M.O ei olnud tahtlust tekitada P.Vle valu, tegu oli alateadlik, instinktiivne ja suunatud tema arvates talle läheneva ohu vastu, mida põhjustas silmanurgast mingi eseme lähenemise nägemine. Anžela M.Oa poolt esitatud ähvardus oli videosalvestuselt nähtavalt vaid verbaalne, mingit füüsilist liigutust relvataolise esemega ähvardamiseks A.M.Oa ei teinud ning kannatanute väitel ei saanud nad aru vene keelest või lihtsalt jäi üldises lärmis verbaalne ähvardus tähelepanuta. Seetõttu ei ole põhjendatud väita, et tundsid surmahirmu. Süüdistusaktis toodud süüdistused on kaitsja hinnangul tõendamata või ei ole täidetud kuriteo koosseisud. Samuti on kaitsja seisukohal, et mõlema süüdistatava ja korteriomaniku Mu varasemas suhtlemises olid üksnes negatiivsed mälestused ja pinged, seega meelteseisundis, milles süüdistatavad ootasid korteriomaniku järjekordset õigusvastast rünnet nende intiimsfäärile , olid süüdistatavad hädakaitseseisundis ja õigustatud seda rünnet tõrjuma ründele vastavate vahenditega. A.M.Oa tegu oli vormiliselt küll
koosseisule sarnane tegu, kuid see oli suunatud psüühiliste ja moraalsete rünnete vastu , seega oli toime pandud hädakaitse seisundis ning teo õigusvastasus on välistatud. KOHTU SEISUKOHT 9 Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Karistusseadustiku (
) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab
, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate M.O ja Anžela M.Oa süüd eitavad ütlused, kannatanute JM , JT , PV , OM ja TP ning tunnistajate A ja KH ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, nende vastastikuses seoses ja oma siseveendumuse kohaselt asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtulikul vaidlusel taotles süüdistatavate kaitsja käsitleda Anžela M.Oa ja M.O poolt toimepandut kui tegutsemist hädakaitseseisundis. Kuna tegutsedes hädakaitseseisundis ei ole tegemist õigusvastase teoga, annab kohus esmalt hinnangu kaitsja poolt väidetud hädakaitseseisundis tegutsemise osas.
kohaselt ei ole tegu õigusvastane , kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Selleks et rääkida hädakaitsest tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisund. Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees. Hädakaitseseisund võib seega tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse ehk enne vahetu ründe algust. Seetõttu ei pea rünnatav isik ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks , et määratleda , kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada , kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-17-04) . Antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu JM tuli 14.01.2011.a. hommikul koos televisiooni võttegrupiga – PV , OM, JT – XXX korter 69 ukse taha, koputasid uksele ja ootasid , et korterit üürivad M.O ukse avaksid. Korteri ust ei avatud, selle asemel tuli kannatanute selja taga asuvast liftist välja M.O labidas käes ning hakkas koridoris viibivate isikutega tõuklema, sõimlema. Kohtu hinnangul ei ole kortermaja koridoris isikute viibimine ja uksele koputamine mingil juhul käsitletav ründena ja ohuna eelseisvast ründest. Isegi kui arvestada, et korteris viibinud süüdistatav Anžela M.Oa tundis hääle järgi ära korteri omaniku, kannatanu JM ning et JM kui üürileandjaga oli neil probleeme ja et JM oli eelnevalt korduvalt käinud nõudmas korteri vabastamist, ei olnud süüdistatavatel põhjust käsitleda sel korral uksele koputamist ohuna eelseisvast ründest. Rünne on inimese tegu, mis on sellisena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi – agressiivne, seega väliselt kallaletungina võetav inimkäitumine. Ründena ei ole vaadeldav sotsiaalselt tolereeritav käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri. Õigusvastane on rünne, mis on vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-111-04) . 10 Süüdistatav M.O seletuse kohaselt oli ta liftiga üles tulles juba naise telefonikõnest tingitult närvilises seisundis, nägi koridoris gruppi inimesi ning tema suunas pööratud mikrofoni, mida tema nõudmisest „mikrofon ära koristada“ hoolimata ära ei võetud, mistõttu käsitles seda kui rünnet oma perele ning märganud kaamerat üritas seda käest maha löömisega nö kahjutuks teha. Kohtus vaadeldud videosalvestuselt nähtuvalt ei teinud trepikojas seisvad kannatanud ühtegi liigutust, mis viitaks võimalikule eelseisvale ründele, kannatanu PV kinnitusel ootasid nad koputamise peale ukse avamist ning kui seda ei juhtunud , olid valmis lahkuma. Samuti väitis kannatanu V, et kui liftist väljunud M.O oleks läinud neist rahulikult mööda oma korterisse , ei oleks midagi juhtunud ja nad oleks lahkunud. Süüdistatav Anžela M.Oa seletuse kohaselt tõi ta korterist püstoli kujulise välgumihkli ja ähvardas tulistada igaüht, kes korterisse siseneda tahab, vaid selleks , et kaitsta oma lapsi. Anžela M.Oa kinnitusel sai ta ukse tagant kostvatest häältest aru, et kohal oli korteriperemees JM, kelle käitumist pidas varasemaid sündmusi arvestades ettearvamatuks, samuti kinnitas, et ukse tagant kostvast abikaasa jutust sai aru, et kohal on ka Kanal2 . Nähtuvalt videosalvestusest väljus Anžela M.Oa korterist püstol käes, samast nähtuvalt toimus see aga peale M.O poolt V ründamist ning hetkel kui korteri esises koridoris ei toimunud mingit rünnet ega olnud võimalik tajuda ohtu eelseisvast rünnakust. Täiesti põhjendamata ja paljasõnaline on Anžela M.Oa väide, et tema kaitses nii suuliselt kui ka käes oleva relvataolise esemega oma lapsi. Nagu nähtub nii süüdistatav M.O ning ka kannatanute ütlustest ja ka salvestusest , ründas kannatanuid M.O, tollel ajal ei olnud veel korterist väljunud ei E.O ega ka lapsi, lapsed olid korteris ning ei ole kogutud ainsatki tõendit, et keegi kannatanutest oleks tahtnud siseneda korterisse ja rünnata seal olnud lapsi. Ka siis kui lapsed tulid kordori, s.o. väljusid ise vabatahtlikult korterist, üks neist hakkas salvestama, ei rünnanud ei suuliselt ega füüsiliselt mitte ükski kannatanutest lapsi. Kohus teeb ainult ühese järelduse, et tegelikult ei olnud Anžela M.Oa käitumine suunatud oma laste kaitsele, vaid otse vastupidi see oli suunatud rünnakuga kannatanutele. Kohtu arvates oli Anžela M.Oale teada, et koos M oli ukse taga televisioon, s.o. M ja M.O suhtes neutraalsed isikud ning seega puudus igasugune alus eeldada, et taoline Mu viibimine koos neutraalsete isikutega korteri ukse taga võiks kujutada mingit ohtu ründele. Kohtulikul uurimisel kogutud tõendite , s.o kannatanute ütluste , asitõendi- videosalvestusevaatluse, aga ka süüdistatavate ütluste põhjal on kohus seisukohal, et kannatanute JM , PV, OM ja JT käitumine 14.01.2011.a. oli vaadeldav sotsiaalselt tolereeritava käitumisena, mis ei ületanud tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri. Seetõttu leiab kohus, et ei ole põhjendatud süüdistatavate kaitsja seisukoht, et Anžela M.Oa ja M.O tegutsesid hädakaitseseisundis. M.O-le on esitatud süüdistus
Kohtu hinnangul ei ole lähtuvalt kohtulikul uurimisel tuvastatud vaidlust selles, et sündmuskohal XXX maja trepikojas leidis aset intsident süüdistatava M.O ja kannatanute M , V, T ja M vahel, mille käigus M.O kasutas vägivalda, seda kinnitas kohtuliku uurimise käigus vaadeldud sündmuskohal 14.01.2011.a. tehtud videosalvestus . Seetõttu tuleb eelkõige tuvastada antud kuriteo objektiivne koosseis, s.o. et kas M.O tegevus on käsitletav avaliku korra raske rikkumisena . Riigikohus on lahendites nr 3-1-1-102-03, nr 3-1-1-7-07 väljendanud seisukohta, et avaliku korra rikkumine
mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute 11 rahu või avalikku korda muul viisil. Avalikuks kohaks loetakse seejuures selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Kohus on seisukohal , et XXX trepikoja 9.korruse trepimade , s.o. suure elumaja trepikoda on käsitletav avaliku kohana, kuna sinna on juurdepääs õigusrikkujaga isiklikult mitteseotud kolmandatel isikutel, s.o. eelkõige teistel sellel korrusel asuvate korterite elanikel. Avaliku korra all aga mõistetakse tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi , vabadusi ja kohustusi (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-29-10). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-24-07 väljendanud seisukohta, et vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Antud juhul on nii kannatanu JM kui ka süüdistatava M.O seletustega kinnitust leidnud, et kannatanu JM ja süüdistatava M.O vahel oli üürilepingust tulenev õiguslik suhe ning üürilepingu täitmata jätmisest tulenevate probleemide võimalikuks lahendamiseks läks JM 14.01.2011.a. talle XXX majas 9.korrusel kuuluva korteri nr 69 ukse taha. Talle kuuluva korteriga seotud olukorra kajastamiseks avalikkuses võttis JM kaasa ka televisiooni võttegrupi, kellel ei olnud võimaliku probleemi ega ka JM või M.O-ga mingeid isiklikke suhteid, so nad olid antud olukorras asjasse mittepuutuvad isikud , kelle ülesandeks oli nende professioonist tulenevalt olukorra kajastamine. Kannatanute JM , PV ja JT ning OMi selgituse kohaselt olid nemad XXX korter 69 ukse tagant lahkumas, kuna neile koputamise peale ust ei avatud, kui 9.korrusel väljus liftist M.O ning tõukas esmalt 1-2 korda võttegrupi kaameraga operaatorit OM , seejärel lõi jalaga vastu PV kätt ning saadud löögist lendas käes olnud mikrofon vastu P.V nina. Kannatanu P.V kinnitusel ei andnud M.O talle võimalust eelnevalt selgitada võttegrupi kohaloleku põhjuseid, vaid asus koheselt liftist väljudes võttegrupiga tõuklema ja rüselema. Seega kuigi antud juhul oli JM ja M.O vahel ilmselt isikutevaheline lahkheli nö tüli, väljus see 14.01.2011.a. kella 8.50 ajal isiklikku laadi konflikti lahendavate poolte sfäärist ning konflikti lahendamisse said enda tahte vastaselt kaasatud kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud . Samuti on kannatanute M , V ja M ning T ütlustega kohtuistungil ning sündmuskohal tehtud videosalvestusega kinnitust leidnud , et ka kannatanute lahkumisel liftiga enne liftiuste sulgumist, jätkas M.O veel nende suhtes tõuklemist, käte ja jalgadega vehkimist, mille tõttu sai löögi vastu tagumikku viimasena lifti sisenenud M, aga võis saada löögi vastu jalga ka V , kes hoidis liftiuksi sulgumast ja T, kelle M.O liftist jõuga välja tiris. Riigikohtu lahendis nr 1-1-15-07 väljendatud seisukoha kohaselt peab subjektiivsest küljest isik vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu ning sellisest teadmisest lähtuvalt valib isikliku konflikti lahendamiseks koha ja viisi, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi. Nii süüdistatav M.O kui ka M.Oa kinnitasid kohtuistungil , et neil oli lahkheli üürileandja M , süüdistatav M.Oa selgitas, et 14.01.2011.a. tuli M.O korteri juurde tagasi, kuna tema kartes M , kutsus oma mehe tagasi ning kannatanud M, T, V ja M kinnitasid, et M.O asus tõuklema ja üritas kaamerat ära lükata koheselt liftist väljumisel. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud , et M.O oli oma naise telefonikõnest teadlik, et korteriukse taga on M , ilmselt veel kedagi, samuti oli M.O-le teada, et 9.korruse vähemalt kolmes korteris on asjasse puutumatud isikud, kuid asus siiski koheselt liftist väljudes füüsilist jõudu kasutades lahendama isiklikku konflikti M . 12 Kohtuistungil kuulas kohus süüdistatavate kaitsja taotlusel üle tunnistajad alaealise A H ja KH, kes on süüdistatavate M.O ja Anžela M.Oa lapsed. Hinnates tunnistajate ütluseid kogumis teiste kohtulikul uurimisel kogutud ja kontrollitud tõenditega, asub kohus seisukohale, et tegemist on süüdistatavate poolt oma aktiivse kaitsetaktika teostamiseks ja oma süüd eitava seisukoha kinnitamiseks kaasatud tunnistajatega. Eelkõige on taolise hinnangu aluseks erinevad lahkhelid tunnistajate ütlustes. A H andis ütluseid, et kuulis kui isa küsis ukse taga olijatelt dokumente ja siis läks ta kaameraga filmima; kui mehed läksid lifti, siis tema filmis ; pikk mees hakkas isa raputama ja kui nägi, et tema filmib seda, siis lükkas teda ja ta lendas vastu seina; vastates kohtule selgitas, et kodus olid sel hommikul vanemad, vennad ja tema, korterist väljus isa ja siis tema, kas veel keegi ei pööranud tähelepanu , täpsustas, et isa tuli hoopis väljast; arsti poole pöördusid samal päeval . K H andis ütluseid , et kui T isa ründas olid trepikojas õde, isa ja tema ning ka M ja V, T lükkas teda vastu seina ja talle kukkus vastu pead metallist uksepiit; arsti poole pöördus kahe päeva pärast; korterist väljus kui kuulis, et isa palus Kanal2 inimestelt dokumente, enne teda oli korterist väljunud õde kaameraga, peale teda tuli vist ema. Seega on tunnistajad andnud erinevaid ütluseid 14.01.2011.a. hommikul kodus olnud isikute kohta, samuti selle kohta, kes ja millisel hetkel väljusid korterist. Kohtule esitatud meditsiini dokumentidest (t.l. 34,40 ) nähtub, et Karell Kiirabi poolt tehti visiit 14.01.2011.a. XXX Stanislav M.O juurde, kel tuvastati näol , rinnal, käel ja põlvel nahamarrastused ja K H juurde, kel tuvastati ehmatus, tundis torkeid rinnus, oli löönud pea vastu seina, teadvusekaotust eitab ; Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist (t.l. 41) nähtub, et 24.01.2011 kell 17.00 pöördus K H 14.01.2011.a. saadud vägivaldse trauma tõttu iivelduse ja peavaluga, teadvuse kaotust ei ole esinenud; PERH vastusest (t.l. 43) nähtub, et K H pöördus 25.01.2011 kaebusega, et 14.01.2011.a. koridoris meesterahvas tõukas vastu seina, lõi kukla ära, diagnoos kerge peaaju trauma; Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist (t.l. 35) ja 02.02.2011 AS Balneom väljastatud tõendist nähtub, et 14.01.2011.a. kell 18.10 pöördus M.O vägivaldse traumaga, tuvastati rangluu ja abaluu põrutus, parema labakäe marrastus ; Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardist (t.l. 37) ning 31.01.2011.a. AS Balneom väljastatud tõendist (t.l. 38) nähtub, et 15.01.2011 kell 19.00 pöördus A M.Oa põhjusel , et sai 14.01.2011 löögi rinnaku vastu, tuvastatud rindkere põrutus. Kohtu hinnangul ei ole meditsiini dokumentides kirjeldatud vigastused ja sündmused kooskõlas tunnistajate M.Oade ja ka süüdistatavate M.O ja Anžela M.Oa poolt antud ütlustega. Nii on K H väitnud, et mees lükkas teda, kukkus ja talle kukkus vastu pead metallist ukse piit, kuid kohtule esitatud dokumentides on märgitud , et mees tõukas, oli löönud kukla vastu seina, teadvust ei kaotanud. Süüdistatav M.O väitis aga kohtus, et nägi kuidas JT peksis trepil lamavat Stanislav M.O käte ja jalgadega , kuid kiirabi on tuvastanud Stanislav M.O vaid näol, rinnal , käel ja põlvel nahamarrastused, mis kohtu arvates pigem võivad olla tekkinud J T ja Stanislav M.O vahel trepil toimunud rüseluse käigus nagu seda kohtule kirjeldas kannatanu JT. Samuti vastab A M.Oal tuvastatud rindkere põrutus võimalikule tõuklemisele, kui JT üritas perekond M.O vahelt lifti juurest jõuda korruselt alla viiva trepini . Kõige eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et kuigi tunnistajate näol on tegemist sündmust vahetult pealt näinud isikutega, on need siiski süüdistatavate lapsed ning on igati mõistetav, et nende poolt nähtud sündmuste edasi andmine ei ole lõpuni objektiivne ning seetõttu ei tugine kohus otsuse tegemisel tunnistajate ütlustele. Selleks, et lugeda
subjektiivne koosseis täidetuks, ei piisa ainult avalikku korda rikkuva teo objektiivsest avaldumisest. Isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu ning sellisest teadmisest lähtudes valib isikliku konflikti lahendamiseks koha ja viisi , mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi ( Riigikohtu lahend nr 3-1-1-15-07). 13 Kohtulikul uurimisel on kindlaks tehtud, et autost kaasa võetud labidaga M.O-le oli liftist väljumisel teada, et korteriukse taga on JM, kellega oli tal üürilepingust tulenevatel põhjustel isiklik konflikt, kuid ta hakkas kohe liftist väljumisel tõuklema ja lükkama teisi isikuid , samuti hakkas ta ebatsensuurselt sõimama koridoris viibivaid isikuid, kaasates seega isikliku konflikti lahendamisse kõrvalised isikud. Samuti oli M.O ütluste kohaselt ja ka kannatanute väitel 9.korruse trepimademel toimuv kisa ja lärm kuulda ka majas allpoololevatel korrustel, mistõttu said M.O ja JM vahelise isikliku konflikti lahendamisse kaasatud veel ka määratlemata hulk kortermaja elanikke. Kuna M.O kinnitas, et ta oli koju tulles ja liftiga üles sõites närvilises seisundis, kuna ei osanud arvata, mida soovib korteri ukse taga olev JM, pidi M.O taoline elukogenud ja kõrgharidusega inimene võimalikuks pidama, et taolisest konfliktist tingitud närvilise seisundi tõttu võib tema käitumine olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu, kuid sellest hoolimata valis ta isikliku konflikti lahendamiseks taolise selgitusi mitte võimaldava viisi, s.o kohe liftist väljumisel asus nii verbaalselt kui füüsiliselt ründama koridoris viibivaid isikuid ning kaasas konflikti lahendamisse kõrvalised isikud. Anžela M.Oale oli kohtueelsel uurimisel esitatud süüdistus
järgi tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises kui oli alust karta ähvarduse täideviimist.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustav tegu – ähvardamine- on tulevase kahju tekitamise sõnaline või kokludentne väljendamine, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust. Ähvardamine peab olema veenev, kuid samas ei ole mingit tähtsust asjaolul, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus. Piisab kui kannatanu seda põhjendatult arvas. Kohtus asitõendina vaadeldud videosalvestuselt nähtuvalt väljus korteriuksest koos kaamerat käes hoidva tütarlapsega Anžela M.Oa, kellel oli käes relvakujuline ese ning kes karjus vene keeles, et laseb kui keegi peaks korterile liginema . Kannatanu PV kinnitusel tekitas temas hirmu relva nägemine naisterahva käes, eelnevalt saadud löögist oli šokis, ei pannud tähele, et M.Oa oleks midagi öelnud. Kannatanu M kinnitas, et nägi kui M.Oa tuli relvataolise esemega korterist, oli nähtust šokis ja tundis tõsist hirmu, mõeldes ainult sellele kuidas minema pääseda, ümberringi olevast lärmist kuulis M.Oat karjumas, et laseb jalga igaüht, kes korterile ligineb. Kannatanu OM seletas, et kui nägi korterist väljunud naise käes relva, andis sellest kohe teistele teada ja kavatsesid kiiresti lahkuda, hiljem nägi naisel ka kurikat, mille M.O naise kätte andis, vene keelt ta ei oska seetõttu mingit sõnalist ähvardust ei kuulnud. Kannatanu M kinnitas, et tema jaoks kui on relv võib sellest alati ka pauku tulla, mistõttu oli tal tõsine hirm. Kannatanu JT kinnitas, et nägi korterist väljumas M.Oat relv käes, algul hoidis naine relva lihtsalt käes, hiljem kui M.O ründas juba liftis olijaid, seisis M.Oa lifti kõrval ja umbes 20 cm kaugusel suunas relva tema poole. Tundis suurt segadust ja hirmu, pidas relva ehtsaks. Süüdistatav M.Oa seletas, et tema tõi toast relvakujulise välgumihkli selleks , et oma lapsi kaitsta ning süüdistatav M.O oli oma seletuses seisukohal, et kuna M räägib kogu aeg relvataolisest esemest, siis järelikult ei pidanud M relva ehtsaks. Kohus, vaadelnud asitõenditena kohtule esitatud relvataolist eset- relvakujuline välgumihkel ning videosalvestust , leiab, et asitõendina esitatud relvataolise eseme puhul on tegemist esemega, millest ilma esemel olevaid kirju nägemata ei ole võimalik aru saada, et tegemist ei ole ehtsa relvaga. Olukorras, kus kannatanutel oli juba tekkinud füüsiline konflikt, ühte kannatanutest oli M.O rünnanud , ei olnud korteri esise koridori uksel ja trepimademel seisvatel kannatanutel kuidagi võimalik aru saada, et tegemist ei ole ehtsa relvaga. Samas andis alust arvata, et tegemist on ehtsa relvaga ka süüdistatava Anžela M.Oa käitumine, kes saades aru, et korteri esises koridoris on mingi lärm, võttis toast relvataolise välgumihkli just eesmärgiga sellega ukse taga olevates inimestes hirmu tekitada. 14 Asjaolu, et Anžela M.Oa kannatanuid ka verbaalselt ähvardas, on lisaks kannatanu M kinnitanud ka süüdistatav M.Oa ise, väites, et oma laste kaitseks lubas tulistada jalga kui keegi peaks korterile lähenema. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuriteo koosseis teo toimepanekut vähemalt kaudse tahtlusega. Anžela M.Oa eesmärk oli hirmutada koridoris olevad isikud korterist eemale ning ta lubas jalga tulistada kui keegi korterile läheneb, seega oli tema eesmärk seotud teadmisega, et relvakujuline välgumihkel on väliselt väga sarnane ehtsale relvale , mistõttu pidas võimalikuks, et koridoris olevad isikud võtavad ähvardust reaalsena. Kõige eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et M.O süü talle esitatud süüdistuses
p 1 järgi ja Anžela M.Oa süü talle esitatud süüdistuses
Karistuse mõistmine Vastavalt toimepandule tuleb M.O ja Anžela M.Oat karistada. Karistuse mõistmisel peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Anžela M.Oa on varem kohtulikult karistamata, ta on üldhaigestumisega 80% töövõimetus pensionär, tal on pere. Anžela M.Oale karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Anžela M.Oat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Anžela M.Oa on toimepannud tervisevastase II astme süüteo vägivalla teo, mis seisnes tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises , mille puhul on kaitstavaks õigushüveks inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu.
Kohtu arvates ei ole Anžela M.Oa puhul põhjendatud mõista karistuseks rahaline karistus, kuna tegemist on 80% töövõimetuspensionäriga, kelle ülalpidamisel on 1 alaealine laps, talle mõistetava rahalise karistuse reaalne täitmine oleks objektiivselt raskendatud, mistõttu jääks täitmata karistuse eesmärk. Seetõttu tuleb Anžela M.Oale karistuseks mõista vangistuslik karistus. Vangistuse mõistmisel arvestab aga kohus, et Anžela M.Oa on varem nii kohtulikult kui väärteokorras karistamata isik, s.t ta on elanud igati seaduskuulekat elu, samuti ka seda, et antud kuriteoga kannatanutele mingit püsivat kahju ei tekkinud, mistõttu leiab kohus, et Anžela M.Oale võib mõista karistuse alla ette nähtud vangistuse keskmist määra. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks ( vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevalveerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04) . Antud põhimõtetest lähtuvalt ning arvestades just süüdlase isikut peab kohus võimalikuks kohaldada Anžela M.Oa suhtes 15
Kohus leiab, et Anžela M.Oa on enne kuriteo toimepanemist elanud seaduskuulekalt, ka peale temale inkrimineeritavat tegu ei ole ta õigusvastaselt käitunud, mistõttu tuleb tema poolt toimepandut pidada juhuslikuks episoodiks tema elust. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kohaldada Anžela M.Oa suhtes ka šokivangistust, vaid leiab , et kogu mõistetud karistuse võib jätta tingimuslikult kohaldamata, kohaldades katseaega 3 aastat. M.O on varem kohtulikult karistatud, ei tööta. M.O-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada M.O edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
M.O pani toime avaliku rahu vastase II astme avaliku korra rikkumisega seotud süüteo.
sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. M.O on varem kohtulikult karistatud, pani uue kuriteo toime talle mõistetud karistuse katseajal, ei tööta . Kohus ei pea võimalikuks mõista M.O-le rahalist karistust, kuna M.O puudub legaalne sissetulek, antud kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on jätnud tasumata korteriüüri, samuti on tal tasumata talle väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid. Kohus arvestab ka , et mõistes rahalise karistuse jääks objektiivsetel asjaoludel karistus reaalselt täitmata , mistõttu ei täidaks mõistetud karistus oma eesmärke. Mõistetav rahaline karistus raskendaks ka kannatanu kasuks tsiviilhagi hüvitamist. Seetõttu leiab kohus, M.O-le tuleb karistuseks mõista vangistus. Samas ei nõustu kohus prokuröri taotlusega mõista antud kuriteo eest karistuseks 1 aasta vangistust ja leiab, et arvestades antud kuriteo toimepanemist soodustanud asjaolusid, M.O varasemat üürilepingust tingitud isiklikku konflikti kannatanu Muga, võib mõistetav vangistus jääda sanktsiooni miinimummäära lähedale. Samas tuleb aga kohtu hinnangul arvestada et M.O pani uue kuriteo toime kõigest neli kuud peale kohtuotsust, millega talle karistuseks mõistetud vangistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Seega on kohtul alusta arvata, et M.O ei ole teinud endale talle mõistetud karistusest mingeid järeldusi, mistõttu kohtu arvates tuleb M.O karistada 6-kuulise vangistusega.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Tsiviilhagi OÜ O esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 578.30 eurot, kuna M.O tegevuse tulemusena sai vigastatud mikrofon, mille remont eksperdi hinnangul ei ole põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. M.O on tunnistanud , et lõi jalaga vastu mikrofoni ning Avec Group poolt antud arvamuse kohaselt ei ole mahakukkunud raadiomikrofoni, millel on katki murdunud sisemine elektroonikaplaat ja mõranenud mikrofoni kapsel, parandamine otstarbekas, vaid mikrofon tuleb asendada uuega. VID-DOC Eesti OÜ arve kohaselt on O OÜ soetanud mikrofoni maksumusega 578.30 eurot. VÕS § 132 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral või kui asja on kahjustatud, kuid asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega tuleb M.O hüvitada O OÜ-le uue soetatud mikrofoni maksumus. Kriminaalmenetluse kulud 16 M.O-lt ja Anžela M.Oalt kuuluvad väljamõistmisele KrMS§ 175 lg p 4,5,9 alusel määratud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstavad tasud, toimikumaterjalidest koopia tegemise kulud ning sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteos süüdimõistmisekorral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot. Kohus leiab, et Anžela M.Oalt väljamõistetud menetluskuludest tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa riigi kanda ning määrata tasumiseks 6 kuu jooksul, kuna arvestades, et A.M.Oa on 80% töövõimetus pensionär käib menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt üle jõu. Helve Särgava Kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.