p 1,4 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON O t s u s t a s: H.R , isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht - xxx, elukoht: xxx ( endine), yyy, varem kohtu poolt karistatud: 11.12.2007 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt
Viibis vahi alla alates 03.02.2008 kuni 23.05.2008, kokku 3 kuud 21 päev Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 23.05.2008 Vandeadvokaat Sergei Politšev Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1; 238, 306, 309 lg 1,3, 311, 313, 315 kohus 2 H.R süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg. 2 vähendada H.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku 2(kahe) kuu võrra. Kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust.
2 ja 74 lg 5 alusel, pöörata Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.12.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 2 aastat 11 kuud 27 päeva) ning mõista H.R-ile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm ) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.02.2008- 23.05.2008, s.o. 3 kuud 21 päev Kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 6 (kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.09.2008 või kohtuotsuse alusel kinnipidamise kuupäevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, KrMS § 130 lg 4-1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida H.R-ile uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalist. Välja mõista H.R-ilt riigituludesse menetluskulud: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 170,60 (ükssada seitsekümmend krooni 60 senti) krooni toimiku paljundamise eest, 5750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ekspertiisi tasu. Asitõendid: 1 DVD-R plaat „Jewe“ kesklusel paigaldatud 3-st turvakaamerast videosalvestuse koopiaga, 1 CD plaat programmiga, 1 „Acme“ CD-R plaat baaris „Kruzo“ paigaldatud 1-st ja 8-st turvakaamerast videosalvestuse koopiaga- jätta kriminaaltoimiku juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber
Tõendid Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav selgitas, et 02.02.2008 kell 23 paiku tema, D. Z., R. S. ja R. V. sõitsid te,a H.R autoga Jewe keskuse juurde, et minna diskole baari Kruzo. Tema oli juhi kõrval reisija kohal. Autojuhiks oli D. Zimovtsev. Nad tahtsid sõita autoga keldrikorrusele, et seal 4 parkida autot ja minna baari. Nende auto ees kõndisid aga isikud, kelleks osutusid kannatanud. Kannatanud kõndisid keset teed ja sellega takistasid autoga keldrikorrusele sõtimist. Autojuht andis neile signaali. Keegi kannatanutest näitas nende nende suunas žesti „fak“. See oli väga ebameeldiv. H.R väljus autost, et küsida milles asi. Ta kuulis, et keegi kannatanutest ütles, etsõitke edasi kitsad, või midagi sellist, milles oli sõna „kits“. Ta lõi selle peale üht kannatanut küünarnukiga näo piirkonda ja teist kannatanut vist rusikaga. Üks kannatanu kukkus maha. Peale seda ta läks keldrikorrusele, sisenes baari ja lahkus teenistuskäigu kaudu. Tunnistab süüd löömises ja kahetseb. Kannatanu J. F. selgitas, et 02.02.2008 saabus ta koos sõpradega Jewe keskuse juurde, et minna baari Kruzo. Tal oli sünnipäev. Enne seda nad istusid oma seltskonnaga tema kodus ja võtsid veidi viina. Kella 23 paiku nad sõitsid baari, seal oli neile laud tellitud. Koos temaga olid veel T. P., R. J., A. J. ning kaine autojuhina oli T. K.. Autot pargiti esiotsaga endise kaupluse Nõmme seina vastu. Koos väljusid autost. Tema ja T. P. läksid veidi eraldi kahekesi, R. J. koos T. K. oli ees ja A. J. viimasena. Ta ei mäleta edasi asjaolusid, sest sai löögi ja kaotas teadvuse. Löök oli tugev ja professionaalne, sest tema, olles politseinik ei suutnud ega jõudnud sellele vastu hakata. Ta mäleta kiirabi saabumist, pea valutas. Hiljem tuvastati, et kõrva piirkonnas on haav. Ta on käinud traumapunktis. Paar päeva hiljem pidi ta pöördima uusti arsti poole, sest enestunne läks halvemaks. Lõplikult diagnoositi peaaju vapustus. Kannatanu eitas kohtuistungil kategooriliselt, et tema võiks süüdistatavale sellist žesti näidata või ebasündsate sõnadega väljenduda. Kannatanu avaldas, et see on puhas vale. Samuti kannatanu selgitas, et tema ise ja nende seltskond ei takistanud kuidagi süüdistatava auto liikumist ja seda võiks näha ka salvestisel. Kannatanu T. P. kinnitas kannatanu J. F. öeldut ning selgitas, et alguses lõi H.R teda küünarnukiga nina piirkonda. Ta ei näinud, kuidas J. F. löödi. Mis oli R. J., ta ei näinud. Kannatanu R. J. kinnitas kannatanute J. F. ja T. P. öeldut ja selgitas, et teda rünnati kaks isikut, nendes seas ei olnud H.R . Neil isikuil ei õnnestunud teda tabada, ta taganes. Kohus uuris kohtuistungil prokuröri taotlusel salvestise ja avaldas osaliselt ( vaatluse käigu punkt b ei olnud avaldatud, sest prokurör ei soovinud baari Kruzo salvestise uurimist) asitõendite vaatluse protokolli ( lk 108). Salvestisest nähtub, et kell 22.55 väikese vaheajaga saabuvad parkimisplatsile vähemalt kolm autot. Esimesest autost, mis pargitakse endise kaupluse seina juurde väljuvad isikud. Teisest autoast, mis peatub enne keldrikorrusele viiva tee algust, väjuvad isikud. Auto liikub veidi edasi ja peatub. Kolmandast autost – kas isikud väjuvad või ei välju, tuvastada võimalik ei ole. Salvestisel on märgata, et isikud liikuvad, kuid nende konkreetsed teod, liikumissuunad, isikute arv ja muud üksikasjad ei ole 5 tuvastatavad. Salvestisest on näha, et teine ( süüdistatava auto) peatub mitte keldrikorrusele viival kallakuga teel ( sest seda teed ei ole näha), vaid selle tee ette jääval parkimisplatsil ja autost vasakule poole jääb piisavalt ruumi autoga liikumiseks. Lk 2-4 sündmuskoha vaatluse protokollist koos skeemiga nähtub, et Jewe keskuse hoonel on paigaldatud turvakaamerad. Skeemile on märgitud Jewe keskuse asukoht, parkimisplatsi asukoht ja sissepääs baari Kruzo. Lk 20-22 äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et T. K. tundis ära isiku, kes lõi J. F., fotodel, välumise järgi. Äratuntuks osutus H.R , fotol. Lk 33-35 äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et T. P. tundis ära isiku, kes lõi teda 02.02.2008, fotodel, välumise järgi. Kuid kannatanu selgitas, et isik on sarnane, kuigi ta ei ole kindel. Äratuntuks osutus H.R , fotol. Lk 94-99, kannatanu J. F. kohtuarstliku ekspertiisi akt. Kohtuarsti arvamusest nähtub, et kannatanul esinesid lõikehaav kõrvalesta piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool otsmikul, vasaku silma ümbruses, paremal pool kuklal ning peaaju vapustus. Nahaalused verevalumid kuklal ja näol on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik ei löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega- 02.02.2008 peskmise käigus. Vigastused ei ole eluohtlikud ja tavalise kulgemise korral kutsuvad lühiajalise tervisekahjutuse. Lk 102-203, kannatanu T.P. kohtuarstliku ekspertiisi akt. Kohtuarsti arvamusest nähtub, et kannatanul esinesid nahaalused verevalumid ja marrastused peanahal. Kehavigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik ei löökidest esemega või kukkumisest vastu kõva pinda. Vigastused ei ole eluohtlikud ja tavalise kulgemise korral kutsuvad lühiajalise tervisekahjutuse. Kannatanu T. P. avaldas eksperdi arvamusel uurimisel kohtuistungil, et ninaluude painutusmurd ei olnud talle tekkinud ega tekitatud. Samuti ei rääkinud ta arstile, et ta kukkus maha ja lõi nina. Arusaamatus võis tekkida keelelise probleemi tõttu. Ta ei valda vene keelt piisavalt, arstid aga eesti keelt. Kohus peab vajalikuks analüüsida kohtuliku arutamise käigus tõusetud probleemi. Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse avaldada KrMS § 233 lg 1 alusel mõnede tunnistajate ütlusi lk 61-
p 1,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatava endi ütluste, samuti kannatanu ütlustega ning teiste kohtuistungil uuritud materjalidega. Vastavalt
järgi ettenähtud sanktsioonile taotles ta kohtule mõista isikule vangistus 1 aasta, vähendada karistus 1/3 võrra, pöörata eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele ja
Arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse tegu tuleb kvalifitseerida
järgi, sest tegemist on isikliku konlikti põhjusel lühiajalise tervisekahjustuse tekitamisega. Kaitsja on viidanud ja Riigikohtu praktikale, et lühiajalise tervisekahjustuse tekitamine avalikus kohas ei tähenda automaatselt avaliku korra rikkumist. Kaitsja esitas kohtule taotluse karistada H.R rahalise karistusega, sest isik on ennast süüdi tunnistanud, kahetsenud, viibis enne kohtuliku arutamiseni vahi all ja vahi all viibimine on avaldanud talle piisavat mõju. Samuti kaitsja väljendas seisukohta, et tema kaitsealuse õigusevastane tegevus oli ajendatud kannatanute endi tegevusest, mida ei saa siiski pidada seadusepäraseks – nimelt keegi kannatanutest näitas H.R suunas ebameeldivat žesti ja kasutas väljendit „kits“, millele süüdistatav reageeriski. 8 Kohtu seisukoht Kõigepealt kohus märgib, et vaatamata sellele, et kaitsja ei viidanud otseselt
§-le 28 või §-le 29, mis sisaldab hädakaitse ja hädaseisundi mõistet, on tema kõnest võimalik aru saada nii, et tema kaitsealuse poolt
järgi ettenähtud koosseisu tunnuseid sisadava teo toimepanemine oli õigustatud kannatanute endi mitteseadusepärase tegevuse tõttu. Kohus ei leia, et H.R oleks tegutsenud kas hädakaitse seisundis või hädaseisundis. Süüdistatav väitis, et keegi kannatanutest näitas auto suunas, kus reisijana istus ka H.R, ebameeldivat žesti („fak“). H.R väljus selle peale autost ja keegi kannatanutest ütles, et „sõitke siis edasi kitsad“, või midagi sellist, milles oli kasutatud sõna „kits“. H.R ei eita, et enne juhtumit tarvitas ta alkoholi – pudel õlut. Kohtuistungil küsitletud kannatanud eitavad kindlalt ebameeldiva zesti näitamist, samuti ka sõna „kits“ kasutamist. Samal ajal ka kannatanud tunnistasid kohtuistungil, et ka nemad viibisid joobeseisundis, enne seda tarvitasid alkohooli - viina, kannatanu J.F. sünnipäeva puhul. Kohus leiab, et kindlale eitamisele, kannatanute poolt ebameeldiva žesti ja ebameeldiva sõna kasutamine ei ole lõplikult välistatud, sest ka nemad olid alkoholi tarvitanud, seega nende käitumine ei pruugi olla kannatanute endi täieliku kontrolli all. Samas, kogu tekkinud konflikti alguseks oli see asjaolu, et, nagu väidab süüdistatav, nende auto ei saanud keldrikorrusel olevale parkimisplatsile sõita, sest kannatanud kõndisid otse keset teed. Kannatanud kinnitasid kohtuistungil, et nad suundusid tõesti keldrikorrusele mööda teed, mis viibki keldrikorrusele. Keldrikorrusele eelnev kallak avaneb avarale parkimisplatsile, sel kohal puudub eraldi ettenähtud jalakäijate tee. Kannatanud kinnitasid, et tegelikult nad ei takistanud oma liikumisega teisi autosid, ses nendest mööda oli võimalik ümber sõita. Kannatanu J. F. viitas ka salvestisele, millest on võimalik näha, et parkimisplats ei olnud niivõrd tihedalt hõivatud, et nende grupp võiks takistada teisi autosid. Kohus leiab, et tõendatud on see, et kannatanute ja süüdistatava vahel tekkis isiklik konflikt, sest süüdistatav võttis enda arvele väidetavalt näidatud ebameeldiva žesti ja väljus selle peale autost. Kohus leiab, et ebameeldiva žesti tegemine ei kujuta endast vahetut või vahetult eesseisvat õigusevastast rünnet, mida tuleks hakata tõrjuma kehavigastuse tekitamise kaudu. Ka sõna „kits“ kasutamine on küll võiks olla solvav, kuid ka sel juhul pole tegemist sellise õigusevastase teoga, mida tuleks tunnistada ründeks ja hakata tõrjuma kohe ja lõplikult füüsilise jõu kasutamise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Seda enam, et süüdistatava endi ütlustest lähtudes, ei olnud alust arvata, et väidetavalt ebameeldiva žesti ja sõna „kits“ kasutamine oli suunatud just H.R vastu. H.R ei olnud auto roolis, et juhtinud autot. Autot juhtis D. Z.. Kui kannatanute 9 seltskond segaks auto edasist liikumist parkla keldrikorrusele, oleks loogiline, et esimesena, kes sellele võiks reageerida, oleks autojuht ise – D. Z.. Usaldusväärselt ei ole aga isegi tuvastatud, et autojuht oleks autost väljunud, sest süüdistatav ja kaks kannatanut seda ei näinud, kannatanu T. P. kinnitas, et tema arvates väljusid süüdistatava autost kõik selles istujad, kuigi ta ei oska nende tegevusi kirjeldada. Järelikult, kannatanute tegevus ei puutunud H.R otseselt ja isiklikult. Kohus leiab, et H.R ei tegutsenud
Kohus leiab, et H.R ei tegutsenud
Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et H.R oleks pidanud kõrvaldama vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele. Kannatanud saabusid parkimisplatsile autoga, koos nendega viibis üks naisisik ( kes pidi olema kaine autojuht). Kannatanute küsitlemisest nähtub, et nad suundusid jalgsi keldrikorrusele, et sealt baari Kruzo siseneda. H.R ja tema kolm kaaslast viibisid oma autos ja tahtsid sõita keldrikorrusele autoga. Kohus ei leia, et sellistel asjaoludel kannatanud kujutaksid endast vahetut või vahetult eesseisvat ohtu H.R-ile või koos temaga olnud isikutele. H.R ja tema kaaslased olid sisuliselt kaitstud, nende valduses oli tol helkel kõrgema ohu allakas – auto. Kannatanud aga kõndisid keldrikorrusele jalgsi. Ja nende seas oli naisisik, kes vajaks ohu korral täiendavat kaitset. Selleks, et vabastada teed autoga sõitmiseks, poleks vaja kasutada füüsilist jõudu ja tekitada kellelegi tervisekahjustuse, sest see ei kõrvaldaks võimalikku ohtu ( kannatanute keset teed liikumist, mis tõesti võiks olla ohtlik liiklussündmuse võimalikku toimepanemise seisukohalt), vaid täiendavalt lisaks seda veelgi. Prokurör ei pidanud vajalikuks analüüsida, miks ta leiab, et tegemist on ikka
p 1,4 järgi kvaluifitseeritava kuriteoga, milles seisnes avaliku korra rikkumine, samuti jättis prokurör mainimata, millega on tõendatud, et H.R tegutses kooskõlastatult ja ühiselt grupis vähemalt ühe teise isikuga. Kohus peab seda analüüsima. Grupi tunnus. Süüdistatava endi ütlustest nähtub, et ta ei tegutsenud grupis kellegagi. Ta väljus autost ebameeldiva žesti peale, mis võttis enda arvele, kuulis, et keegi ütles sõna „kits“ ja siis lõi ühe korra ühe kannatanu näo piirkonda ning risikaga teist kannatanut. Ta ei näinud, kuidas liikusid koos temaga autos olnud kaaslased ja kas nad üldse väljusid autost. Kannatanu T. P. selgitas, et süüdistatava autost väljusid mitu isikut, kuid nende tegevust ei oska ta kirjeldada. Kannatanu J. F. selgitas, et peale lööki saamist ei mäleta ta midagi ning isikute liikumisest või nende tegitsemisest ei saa ta midagi seletada. Kannatanu R. J. selgitas, et teda rünnati kaks isikut, nende hulgas E. Levitskit ei olnud, kas need isikud väljusid H.R autost või teisest autost või kust nad tulid, et osanud ta selgitada. Kohus uuris kohtuistungil turvakaamerate salvestist vahetult. Salvestist nähtub, et kell 22.55 saabub 10 kannatanute auto, sellest väjuvad isikud, sekundeid hiljem saabub süüdistatava auto, mis peatub parkimisplatsil, autost vasakule poole jääb vaba ruumi. Samal ajal saabub veel üks auto. Kell 22.57 on näha isikute aktiivne liikumine parkimisplatsil piiratud alal nende autode ümbruses. Kell 23.00 saabub esimene politseiauto. Isikute grupilist kuuluvust, ehk kes kellega kelle vastu, salvestisest tuvastada võimalik ei ole. Kohus leiab, et isiku teo grupilisena teona kvalifitseerimiseks tuleks hinnata, kas H.R tegutses kannatanute löömisel ühiselt ja kooskõlastatult koos teise isikuga. Süüdistatava H.R ja kannatanute J. F. ja T. P. ütluste kõrvutamisel nähtub, et H.R oligi see isik, kes lõi ühe korra küünarnukiga kannatanu T P. ja vähemalt ühe korra rusikaga kannatanu J. F.. Ei ole tuvastatud, et samal ajal, samade isikude suhtes oleks tegutsenud veel vähemalt üks täideviija. Kannatanu R. J. rünnanud isikud ei ole tuvastatud, ning nende tegevuse ja H.R tegevuse kooskõlastatus ei ole tuvastud. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud, et H.R oleks toime pannud kuriteo, tegutsedes grupis. Kvalifitseerimine
Kohus nõustub antud juhul täielikult kaitsja seisukohaga, et H.R egu peab olema kvalifitseeritud
Iseenesest teisele isikule lühiajalise tervisekahjustuse tekitamine ei kujuta endast automaatselt avaliku korra rikkumist isegi siis, kui see on toime pandud avalikus kohas. Riigikohus on viidanud, et
kvalifitseerimisel ei saa piirduda ainult konstateeringuga, et
Riigikohtu lahend 3-1-1-7-07: „7. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise argumentatsiooniga ei soostu ja kordab esmalt avaliku korra rikkumise (
§-d 262 ja 263) asjades varasemas kohtupraktikas väljendatud seisukohti. … 7.2 Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-05, RT III 2005, 27, 278, p 7.3). Kriminaalkolleegium märkis viimati nimetatud lahendis ka seda, et iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu (viidatud lahendis - peksmine) toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist
järgi.“ H.R-ile esitatud süüdistusest nähtub, et H.R ründas kannatanuid ja lõi neid, tekitades tervisekahjustuse, ja see on avalikus kohas, rikkudes avalikku korda. Esitatud süüdistusest ei nähtu, milles seisnes avaliku korra rikkumine. Kohus märgib, et alljärgneva Riigikohtu lahendi tsitaadi näitel 11 tuleb veel kord prokuratuurile meelde tuletada ja rõhutada, et peksmine iseenesest ei ole avaliku korra rikkumine
Peksmine või kehavigastuse tekitamine või lühiajalise tervisekahjustuse põhjustamine või muu kehaline väärkohtlemine võib olla
p 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnuseks, mitte teoks endaks: Riigikohtu lahend 3-1-1-7-07: „7.1 Avaliku korra rikkumine
§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-102-03, RT III 2003, 27, 277, p-d 8, 9).“ Riigikohtu praktikas on lahendatud ka juhtumit, mil isiklik tüli tekkib nii öelda lähedaste isikute grupi vahel. Üks grupp isikuid toetab näiteks üht tegelast, teine grupp toetab teist. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatavad isikute grupid – kannatanute grupp, mis koosnes vähemalt 5 isikust - kolm kannatanut, nendega koos olnud A. J. ja T. K.. Süüdistatava seltskonda kuulusid D. Z., R. S. ja R. V.. Riigikohtu praktikas on märgitud, et lähedaste, samast seltskonnast isikute kaasamine konflikti või nende kokkupuutumus konfliktiga ei anna veel alust kvalifitseerida tegu
alusel, sest tuvastada tuleb kõrvaliste isikute rahu rikkumist ja seda personaalide tasemel. H.R-ile esitatud süüdistusest ei nähtu, et H.R tegu rikkus kolmanda kõrvalise isiku rahu ja milles see seisnes. Riigikohtu lahend 3-1-1-15-07: „14. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et isikutevahelise tüli lahendamine võib toimuda sellisel viisil, et see väljub pelgalt näiteks isikuvastase süüteo raamidest
mõttes ning süütegu kvalifitseeritakse kui avaliku korra raske rikkumine
Kuid tähele tuleb panna, et sellisel juhul lisandub teole (käesolevat kriminaalasja silmas pidades toimepandud vägivallateole) nö täiendav mõõde - isikliku tüli lahendamine väljub sellisel juhul toimepanijate, isiklikku laadi konflikti 12 lahendavate poolte sfäärist, ning konflikti lahendamisesse saavad sellisel juhul enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud. Mõistagi ei ole nõutav, et teo toimepanija(te)l oleks omaette eesmärk rikkuda avalikku korda, kuid samas ei piisa sellisel juhul ka ainult avalikku korda rikkuva teo objektiivsest avaldumisest. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu
. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi. Kriminaalasja lahendamisel tuleb alati silmas pidada ka konkreetse juhtumi eripära ning mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse
mõttes.“ Kohus leiab tõendatuks järgmist, et H.R 02.02.2008, kella 22.30 paiku, maa-aluse parkla asukohaga: Jõhvi, Narva mnt 8 sissesõidu lähedal, kus asub ööklubi „Kruzo”, lõi rusikaga ja küünarnukkiga näkku ja pea piirkonda J. F. ja . P.. Löökide tagajärjel kannatanu F. kukkus ja kaotas teadvuse, sellega tekitas H.R kannatanutele füüsilist valu ja lühiajalist tervisekahjustust põhjustavaid kehavigastusi – Figlovskile oli tekitatud lõikehaav vasaku kõrvalesta piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool otsmikul, vasaku silma ümbruses, paremal pool kuklal ning peaaju vapustus; . P. oli tekitatud nahaalused verevalumid ja marrastused peanahal. Seega, H.R pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud väärkohtlemise. Kohus märgib, et H.R teo kvalifitseerimisel ja asjaolude tuvastamisel jõudis kohus kaitsjaga samale seisukohale ja see on ilma selleta, et uurida mõnede tunnistajate eeluurimisel anrud ütlusi, avaldades neid kohtuistungil. Seega, ei saa kaitsja väita, et nende tunnistajate eeluurimisel antud ütluste kohtuistungil mitteavaldamine oleks kaasa toonud ebaõige lahendi KOHTU MEE™ED H.R tuleb süüdi tunnistada
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada vastavalt
Karistus
lg 1 alusel karistuse mõistmisel arveastab kohus isiku süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast 13 edaspidi hoiduma huvisid. süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise
lg 2 alusel, vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavitada kergema karistusega. Kui
-u eriosa pagagrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid kergemaid karistuse, peab kohus otsuses vangistuse mõistamist põhistama. Täiskasvanust süüdlase karistamine on tegupõhine ehk karistatakse teo eest, milles väljendub karistuse üldpreventiivne mõju. Samuti karistamisel võetakse arvesse süüdlase isikut, milles väljendub karistuse eripreventiivne mõju. Kohus tuli järeldusele, et H.R on süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Kõigepealt kohus peab hindama, kas H.R suhtes utleb kohaldada sabnktsiooni karistuse kergemat liiki – rahalist karistust. H.R aastasissetulek aastas 2006 on kokku 6436 krooni ( maksuameti andmed). Süüdistatava ankeetandmetest nähtub, et enne vahistamist 03.02.2008 tegitses ta FIE-na. H.R oli kohtumääruse alusel vabastatud vahi alt 23.05.2008. Süüdistatava ankeetandmetest nähtub, et kohtuliku arutamise ajal on ta arvel Tööturuametis tööotsijate nimekirjas. Karistusregistri teatisest nähtub, et H.R on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest 19 (üheksateist) korda ja alati rahatrahvidega. Vaatamata rahatrahvidega karistamisele, jätkas H.R süütegude toimepanemist. Alates 28.03.2004 karistati ta rahatrahvidega kogusummale 37860 krooni, nendest on tasutud 16560 krooni. Süütegude nimekirjas on liiklusalased süüteod ning ühel korral võimuesindaja seadusliku korraldusel eiramine. Vaatamata tõsiste rahatrahvide määramisele jätkas H.R süütegude toimepanemist Pärast nende süütegude toimepanemist pani H.R toime esimese astme kuriteo
Seda enam, kehtiva katseja kestel pani süüdistatav toime uue, isikuvastase kuriteo. Sellest teeb kohus järelduse, et rahalise olemusega karistus poleks H.R suhtes piisavalt mõjuv karistamise viis, mis võiks teda sundida hoiduma uute süütegide toimepanemisest. Peale selle, isikul puudub kindel sissetulek, ta on töötu. Viibides vabaduses peale vabanemist 23.05.2008, ei võtnud H.R tarvitusele meetmeid, et asuda reaalselt tööle ja hakata talle varem määratud rahatrahve tasuma. Tööturuametis enda arvele võtmist ei pea kohus H.R puhul piisavaks. H.R puhul on tegemist noore inimesega, kellel on kehtivad isiksusttõendavad dokumendid, piisav haridustase – keskharidus, mille olemasolul isiku võimalused tööturul on küllaltki avarad. Juhul, kui rahalise karistusega karistamisel oleks isikule mõju, võiks isik näidata kohtule rohkem usinust töö leidmisel ja varem määratud rahaliste kohustuste täitmisel. Asjaolud, et isik ei suutnud leidma endale töökoha 3 14 kuu jooksul peale vabastamist allkirja vastu kohtuliku arutamise ajaks ega tasunud kroonigi rahatrahvidest, näitavad, et H.R suhtub rahalise olemusega karistusse kergemeelselt. Karistuse osasa väljendasid oma arvamust ka kannatanud. Kõik kannatanud leidsid, et H.R puhul peavad nad vajalikuks vangistuse mõistmist, sest rahalisel karistusel poleks piisavat mõju, sest H.R pani uue kuriteo toime vähem kui 2 kuu möödudes alates 11.112.2007 kohtuotsuse tegemisest, millega ta karistati vangistusega tingimisi. Kohus võtab arvesse ka kannatanute põhjendatud seisukohti karistuse osas, sest kannatanute seisukohtadest võib kohus vahetult teada saada ühiskonna ootustest. Ülaltoodust lähtudes, et pea kohus võimalikuks karistada isikut karistusega. rahalise Kohus leiab, et H.R tuleb karistada vangistusega.
Seega, vangistuse keskmine määr on 1 aasta 6 kuud. Võttes arvesse seaduseandja poolt kehtestatud karistuse maksimummäära – 3 aastat- ja alternatiivse karistusliigi olemasolu, võib tulla järeldusele, et tegemist on kergematest süüteokoosseisudest ühe kuriteokoosseisuga. Kohus leiab, et sel juhul võib olla põhjendatud lähtuda karistuse suuruse määratlemisel mitte karistuse keskmisest määrast, vaid selle ühest kolmandikust – 1 aastast. Karistuse suuruse määratlemisel võtab kohus arvesse, et ei ole tõendatud, et kuritegu oli toime pandud grupi poolt. See tähendab, et kuriteo ohtlikkus on vähem, võrreldes esitatud süüdistusega. Samal ajal, H.R kuriteo tagajärjel said vigastada kaks kannatanut, kusjuures ühe kannatanu, J. F. puhul, on tegemist tõsisema tervisekahjustusega (peaaju vapustus), võrreldes T. P. tervisekahjustusega. Kannatanute poolt materiaalseld nõudmisi esitatud ei ole. Kannatanute paranemine ei võtnud suhteliselt palju aega. Kergendavaks asjaoluks on H.R oma süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et H.R tuleb karistada vangistusega 6 (kuus) kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse isikule mõistetud põhikaristus ühe kolmandiku võrra. Kuna H.R pani toime uue kuriteo toime, mille eest talle mõistetakse karistuseks vangistus, kehtiva katseaja kestel, siis vastavalt
lg 5 tuleb talle mõista liitkaristus
lg 2 alusel, ehk suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse alusel karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna H.R viibis vahi all ajavahemikus 03.02.2008-23.05.2008 kokku 3 kuud 21 päeva, siis
Asitõendid 15 1 DVD-R plaat „Jewe“ kesklusel paigaldatud 3-st turvakaamerast videosalvestuse koopiaga, 1 CD plaat programmiga, 1 „Acme“ CD-R plaat baaris „Kruzo“ paigaldatud 1-st ja 8-st turvakaamerast videosalvestuse koopiaga tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tsiviilhagi Kannatanud J. F., T. P. ja R. J. ei esitanud tsiviilhagi H.R vastu. Kriminaalmenetluse kulud Kuna H.R suhtes tehakse süüdimõustev kohtuotsus, siis KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdimõsietu ehk H.R ise. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel suhdraha- teise astme kuriteo puhul on see 6525 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku paljundamise kulud 170,60 krooni, ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel – ekspertiiside tegemise kulud, kahe ekspertiisi tegemise eest 5750 krooni. Tõkend Kuna H.R tunnistatakse süüdi ja karistatakse reaalse vangistusega, mille lõplik määr on 3 aastat 6 päeva vangistust, siis kohus peab vajalikuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS § 130 lg 4-1 alusel muuta H.R suhtes varem valitud tõkend elukohast lahkumise keeld ja uueks tõkendiks valida vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalis kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamisel. Kuna tegemist on suhteliselt pikaajalise vangistusega, millega koosneb isiku õiguste, sealhulgas vabaduse õiguse tõsine piiramine, siis on kohtul alust eeldada, et süüdistatav võib hakata vangistuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.