) § 389 1 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Dmitri Teplõhh Süüdistatav V.L registrikood: xxx; asukoht: xxx; seaduslik esindaja, juhatuse liige Sergei Smirnov; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 2 p 1, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1 Süüdi mõista V.L
lg 3 järgi ja karistada rahalise karistusega 150 000,00 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni. 2.
lg 1, 2, 3 järgi jätta V.L mõistetud rahaline karistus osaliselt, so 90 000,00 (üheksakümne tuhande) krooni ulatuses, tingimisi kohaldamata, juhul kui V.L ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. V.L peab talle mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasuma 60 000,00 (kuuskümmend tuhat) krooni. 3.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil: süüdistatava V.Li, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus: süüdistatava süüdi tunnistamist
järgi ja karistamist rahalise karistusega 150 000,00 krooni; -
lg 1, 2, 3 järgi mõistetud karistuse osaliselt, tingimisi kohaldamata jätmist 3 aasta pikkusel katseajal, koheselt tasumisele kuuluv osa – 60 000,00 krooni. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, tekitatud kahju suurusega, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav V.L tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, avaldades kohtuistungil, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja väljendab tema tõelist tahet. Süüdistatava kaitsja jäi kokkuleppe juurde ja palus kohtul teha otsus vastavalt kokkuleppele. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V.L poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb V.L mõista kokkuleppekohane karistus. Tsiviilhagi: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu on esitanud tsiviilhagi 808 486,00 krooni suuruses summas. Esitatud nõue ei hõlma intresse. V.L võttis tsiviilhagi õigeks ja nõustus sellega, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu jätab endale õiguse nõuda saamatajäänud intresse muus menetluses. V.L on seega hagi 808 486,00 krooni suuruses summas õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi; TsMS § 444 lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, otsuses märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; kohtu hinnangul on kuriteoga tekitatud kahju õigusvastane VõS § 1045 mõttes; VõS § 1045 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VõS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Käesolevas kriminaalasjas on Eesti Vabariik esitanud hagi, mille põhjendatusele ega suurusele süüdistatav vastu ei ole vaielnud; hagi rahuldamine on õiguslikult põhjendatud – kuriteoga tekitatud kahju on õigusvastane ja tuleb hüvitada. Menetluskulud: V.L mõisteti süüdi II astme kuriteo toimepanemises. KrMS 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära,. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; kohtu hinnangul puuduvad alused menetluskulu vähendamiseks; kohtule ei ole esitatud tõendeid juriidilise isiku maksevõimetuse kohta. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.