← Eesti

1-08-11048/2

Kriminaalasi nr.1-08-11048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 10. detsembril 2008.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, prokuröri Kristina Väliste kait

§ 6

lg 3 p 1 kohaselt ehitustööde teostamise ajal on lõikes 2 määratud isik kohustatud: 1) koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil; 2) koostama ja töötajatele teatavaks tegema ohtlike tööde nimekirja ja teostamise ajakava ning andma juhised nende tööde ohutuks teostamiseks; 4) jälgima, et töötajad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega- sellega, et ei olnud nimetatud isikut määranud, mistõttu reaalset kontrolli ja juhendamist töötajatele ei toimunud ning B.K oli kohustatud vajalikud nõuded ise tagama; - § 36 lg 1, mille kohaselt siis, kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid- sellega, et ei korraldanud märgitud ohutusabinõude kasutusele võttu objektil, seega ei olnud kohaldanud märgitud ohutusnõuete kasutusele võttu 13, 68 meetri kõrgusel ehitusobjektil - § 36 lg 5, mille kohaselt siis, kui katuse kalle on 15° või suurem ning katuseräästas kõrgem kui 2 m, tuleb katuse serva paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk ning libeda katuse korral katta tööpiirkond 30 cm vahega paigaldatud trappidega jalgade toetamiseks- sellega, et ei täitnud nimetatud nõuet. Märgitud rikkumiste tagajärjel 29.10.2003.a. kella 11.00 paiku, TV, omamata pädevat juhendamist ja teadmisi, asus koos teiste töötajatega Tallinnas Xx xkatusele tööle. Alustati korstna ümber pleki paigaldamist, et vihm sealt sisse ei sajaks. Katusel olles V libises, kuna tal puudusid vajalikud isikukaitsevahendid ja ehitusobjektil puudusid ohutusabinõud, s.o. katuse kaitsepiirded ja V kukkus alla. Kukkumise tagajärjel sai TV (isiku kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr 1263, 22.09.2004.a. antud eksperdi arvamuse kohaselt) järgmised elule ohtlikud tervisekahjustused, millest paranemine on pikaajaline, s.o. üle nelja kuu. Kukkumise tagajärjel tekkis T.V il: parema ja vasaku neeru alumise pooluse rebend, kõhukelmetagune verevalum, seljaaju põrutus, lülisamba

  1. rinnalüli murd,
  2. nimmelüli ebastabiilne murd, 2.-
  3. nimmelüli ristijätkete murd, ristluu vasaku tiiva ja keskosa murd, mõlemapoolne puusanapa murd, vasakul
  4. roide murd, vasaku küünarvarre luude lahtine killustunud murd, vasaku reieluu keha murd, alajäsemete täielik halvatus, uriini peetus. Neerude vigastuse tõttu üks neer eemaldati. Seega on B.K toime pannud KarS § 196 lg 1 järgi ( alates 15.03.2007 KarS § 197 lg 1) kvalifitseeritava kuriteo, s.o. töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise ehitustöid teostavas ettevõttes, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Samuti B.K, peale TV juhtunud tööõnnetust, ajavahemikus 29.10.2003 kuni 08.12.2003, koostas 29.09.2003.a. kuupäevaga töölepingu asemel põhjendamatult Töövõtulepingu nr 007 R.U, keda esindab B.K ja TVi vahel ja võltsis 29.09.2003 kuupäevaga T.V i allkirja, eesmärgiga nimetatud lepingu alusel vabaneda kohustusest tagada töötervishoiu ja tööohutusnõuded ning sellega omandada õigus käsitleda R.U töövõtu tellijana ning vabaneda vastutusest T.V iga juhtunud tööõnnetuse eest, samuti kohustest läbi viia sellekohane uurimine. Nimetatud dokumendi esitamise tagajärjel ei asunud Tööinspektsiooni Harjumaa osakond vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lg 1 ja § 22 lg 1 ning Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra ( Vabariigi Valitsuse 13.05.2003.a. määrus nr 146) § 8 lg 9 alusel juhtunud tööõnnetust uurima, kuna B.K poolt esitatud töövõtulepingu alusel puudus R.U ja töövõtja TVi vahel töölepinguline suhe. Seega on B.K toime pannud KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise. Samuti tema, ajavahemikus 29.10.2003 kuni 08.12.2003, esitas vahetult ise Tööinspektsiooni Harjumaa osakonnale ( Tallinnas Gonsiori 29) 29.09.2003.a. kuupäevaga koostatud sisuliselt võltsitud Töövõtulepingu nr 007 R.U ja TVi vahel, millisel oli T.V i võltsitud allkiri, eesmärgiga omandada OÜ vastutava pädeva isikuna õigus näidata R.U tööde tellijana ja selle kaudu vabaneda kohustusest käsitleda T.V iga juhtunud õnnetust töölepingu alusel tööõnnetusena ja seeläbi vabaneda vastutusest. Seega on B.K toime pannud KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. R.U´t süüdistatakse selles, et B.K, olles R.U juhatuse liige ja Tallinnas Xxxobjektil ohutusnõuete täitmise eest vastutav isik, soovides kokku hoida firma kulusid, s.o. saavutada võimalikult suur töömaht võimalikult väikeste kulutustega, jättis tegemata vajalikud kulutused ehitusobjekti ohutusnõuete täitmiseks ja tööliste ohutuse tagamiseks neile mh isikukaitsevahendite muretsemisel, tegutsedes seega osaühinguhuvides, sõlmis suulise töölepingu mh TV’iga viimase poolt katuse tööde tegemiseks eelmärgitud ehitusobjektil. B.K lubas ilma sellekohase instruktaaži ja ettevalmistuseta TV’i Xxx maja 30 kraadilise kaldega ja 13,68 meetri kõrguse katuseräästaga katusele teostama pikaajalisi katusevahetustöid jättes T.V selgitamata ja töötajalt nõudmata katusetöödel vajalikke Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, eirates oma sellekohase tegevusega järgmiseid Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS, RT I 2002, 63, 387, jõustunud 01.09.2002) sätestatud nõuded: - § 3 lg 2, mille kohaselt töökeskkonnas toimivad füüsikalised tegurid ( kukkumisoht) ei või ohustada töötaja elu ega tervist - sellega, et rakendas TVi tööle 30 kraadise ja 13, 68 meetri kõrguse katuseräästaga objektile, millele ei olnud paigaldatud piirdeid ega kontrollinud piisavalt töötaja poolt isikuvahendite kasutamist; - § 12 lg 1, mille kohaselt tööandja tagab tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras- sellega, et ei taganud töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmist katusevahetus töödel, st ei selgitanud välja töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks vajalikke asjaolusid ega korraldanud enne katusetööde algust ohutuse tagamiseks vajaliku katusepiirde paigaldust ega eraldanud võimalikke ohutusvahendeid vastavalt TTOS § 2 lg 1; - § 12 lg 2, mille kohaselt tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmisedsellega, et ei viinud T.V tööle asumisel läbi nõuetekohast juhendamist ega veendunud piisavalt põhjalikult tema puuduvat erialast haridust arvestades tema tööoskustes; - § 13 lg 1 p 3, mille kohaselt tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele- sellega, et jättis arvestamata kõrgel katusetöödel eksisteeriva suure ohu, ei paigaldanud katuse piirdeid ega korraldanud nende paigaldamist ega taganud kõigile töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise võimalust ega nõudnud seda; - § 13 lg 1 p 11, mille kohaselt tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale mh isikukaitsevahendid, kuna töö laad seda nõuab ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe- sellega, et andis neljale töölisele kasutamiseks kolm isikukaitse vahendite komplekti ega korraldanud väljaõpet nende kasutamiseks; - § 13 lg 1 p 12, mille kohaselt tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist- sellega, et ei tutvustanud T.V katusevahetamistöödel ohutuid töövõtteid ega kontrollinud, kuidas alluvad täidavad neile pandud tööülesandeid, võimaldades neil töötada ka ilma ohutustrakse ja – vööd kandmata; - § 13 lg 1 p 13, mille kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe- sellega, et ei korraldanud nimetatud väljaõpet; ning järgimisi Vabariigi Valitsuse
  5. detsembri 1999.a. määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ehituses“ sätestatud nõudeid: - § 3 lg 1, mille kohaselt ehitustööde tegemise ajal vastutab mh ehitusettevõtja iseseisvalt selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid isikuid- sellega, et ei paigaldanud nõuetekohaseid piirdeid katusele; - § 6 lg 2, mille kohaselt ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktiliste kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile,

§ 6

lg 3 p 1 kohaselt ehitustööde teostamise ajal on lõikes 2 määratud isik kohustatud: 1) koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil; 2) koostama ja töötajatele teatavaks tegema ohtlike tööde nimekirja ja teostamise ajakava ning andma juhised nende tööde ohutuks teostamiseks; 4) jälgima, et töötajad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega- sellega, et ei olnud nimetatud isikut määranud, mistõttu reaalset kontrolli ja juhendamist töötajatele ei toimunud ning B.K oli kohustatud vajalikud nõuded ise tagama; - § 36 lg 1, mille kohaselt siis, kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid- sellega, et ei korraldanud märgitud ohutusabinõude kasutusele võttu objektil, seega ei olnud kohaldanud märgitud ohutusnõuete kasutusele võttu 13, 68 meetri kõrgusel ehitusobjektil; - § 36 lg 5, mille kohaselt siis, kui katuse kalle on 15° või suurem ning katuseräästas kõrgem kui 2 m, tuleb katuse serva paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk ning libeda katuse korral katta tööpiirkond 30 cm vahega paigaldatud trappidega jalgade toetamiseks- sellega, et ei täitnud nimetatud nõuet. Märgitud rikkumiste tagajärjel 29.10.2003.a. kella 11.00 paiku, TV, omamata pädevat juhendamist ja teadmisi, asus koos teiste töötajatega Tallinnas Xxxkatusele tööle. Alustati korstna ümber pleki paigaldamist, et vihm sealt sisse ei sajaks. Katusel olles V libises, kuna tal puudusid vajalikud isikukaitsevahendid ja ehitusobjektil puudusid ohutusabinõud, s.o. katuse kaitsepiirded ja V kukkus alla. Kukkumise tagajärjel sai TV (isiku kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr 1263, 22.09.2004.a. antud eksperdi arvamuse kohaselt) järgmised elule ohtlikud tervisekahjustused, millest paranemine on pikaajaline, s.o. üle nelja kuu. Kukkumise tagajärjel tekkis T.V il: parema ja vasaku neeru alumise pooluse rebend, kõhukelmetagune verevalum, seljaaju põrutus, lülisamba

  1. rinnalüli murd,
  2. nimmelüli ebastabiilne murd, 2.-
  3. nimmelüli ristijätkete murd, ristluu vasaku tiiva ja keskosa murd, mõlemapoolne puusanapa murd, vasakul
  4. roide murd, vasaku küünarvarre luude lahtine killustunud murd, vasaku reieluu keha murd, alajäsemete täielik halvatus, uriini peetus. Neerude vigastuse tõttu üks neer eemaldati. Seega on juriidiline isik R.U , tema organi ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides, toime pannud KarS § 196 lg 2 järgi ( alates 15.03.2007 KarS § 197 lg 3) kvalifitseeritava kuriteo, s.o. töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise ehitustöid teostavas ettevõttes, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Samuti R.U , peale TViga juhtunud tööõnnetust, koostas ajavahemikus 29.10.2003 kuni 08.12.2003, 29.09.2003.a. kuupäevaga töölepingu asemel põhjendamatult Töövõtulepingu nr 007 R.U , keda esindab B.K ja TVi vahel, millisele R.U juhatuse liige B.K võltsis 29.09.2003 kuupäevaga T.V i allkirja, eesmärgiga nimetatud lepingu alusel vabastada R.U kohustusest tagada töötervishoiu ja tööohutusnõuded ning sellega omandada õigus käsitleda R.U töövõtu tellijana ning vabaneda vastutusest T.V iga juhtunud tööõnnetuse eest ja kohustest läbi viia sellekohane uurimine. Nimetatud dokumendi esitamise tagajärjel ei asunud Tööinspektsiooni Harjumaa osakond vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lg 1 ja § 22 lg 1 ning Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra ( Vabariigi Valitsuse 13.05.2003.a. määrus nr 146) § 8 lg 9 alusel juhtunud tööõnnetust uurima, kuna B.K poolt esitatud töövõtulepingu alusel puudus R.U ja töövõtja TVi vahel töölepinguline suhe. Seega on juriidiline isik R.U , tema organi ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides, toime pannud KarS § 344 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise. Samuti R.U , peale TViga juhtunud tööõnnetust, ajavahemikus 29.10.2003 kuni 08.12.2003, esitas juhatuse liikme B.K kaudu Tööinspektsiooni Harjumaa osakonnale ( Tallinnas Gonsiori 29) 29.09.2003.a. kuupäevaga koostatud sisuliselt võltsitud Töövõtulepingu nr 007 R.U ja TVi vahel, millisel oli B.K poolt T.V i nimelt võltsitud allkiri, eesmärgiga omandada osaühingu huvides õigus näidata R.U tööde tellijana ja selle kaudu vabaneda kohustusest käsitleda T.V iga juhtunud õnnetust töölepingu alusel tööõnnetusena ja seeläbi vabaneda vastutusest. Seega on juriidiline isik R.U , tema organi ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides, toime pannud KarS § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest Süüdistatav OÜ Plaza Ehituse esindaja B.K andis ütlusi, et firma tegutseb alates aastast 2002.a. , juhatuse liikmeteks oli tema ja M Õigus. Alates 2003.a. tegeles firma juhtimisega tema, MÕfirmaga ei tegelnud, Töötervishoiu ja tööohutuse eest firmas kedagi vastutavaks määratud ei olnud. Töölepingud olid sõlmitud K V ja V L . xxx teostas katusevahetuse töid OÜ Palaza Ehitus töövõtulepingu alusel korteriühistuga. Katusevahetustöid teostasid TV, I R , ASja R V , kelle võttis tööle tema tööettevõtu vormis, tema poolt oli määratud tööde teostamise tähtaeg ja objekti tasu, tööohutuse eest pidid vastutama töötajad ise. Tööettevõtu lepinguid ta koheselt ei vormistanud, tema viis tööettevõtu lepingud objektile, kas kõik töölised üheaegselt allkirjastasid lepingud ta öelda ei oska. Tema andis objekti töölistele üle, töid teostati tema materjalidega, tema poolt olid ka keerukamad ja spetsiifilisemad tööriistad, lihtsamad tööriistad olid töölistel endal, ohutustraksid ja köied oli firma poolt. Tööde teostamise ajaks ei olnud määratud tööohutuse ja ohutusnõuetest kinnipidamise eest vastutavat isikut. Tööde teostamise eest objektil ja kvaliteedi eest objektil vastutas OÜ Palaza Ehitus ja tema, tema käis ka objektil vaatamas, et töid teostataks ja et töö oleks kvaliteetne. Tööde mittetähtaegselt ja ebakvaliteetselt teostamise eest olid firmale lepingus ettenähtud sanktsioonid, kas töötajatele tööettevõtu lepingus olid ettenähtud sanktsioonid ta ei mäleta. Tööde teostamise ajaks ei paigaldatud objektile kaitsepiirdeid, tellinguid ega ohutusvõrke, kuivõrd see oleks olnud kallis ja ta ei oleks siis hinnapakkumist võitnud. Tema poolt oli etteantud soovituslik tööde alguse aeg kell 09.00 hommikul, kuivõrd seda soovis korteriühistu elanikud. TVule ta ei väljastatud tööraamatut, ravikindlustust, juttu ei olnud puhkusest, kuivõrd katusetööd on hooajalised tööd ja töötajad töötasid tööettevõtu lepingu alusel. Tööinspektsioonile esitas tööettevõtu lepingu ja muud dokumendid R.Ue OÜ poolt tema. Süüdistatav B.K andis ütlusi, et tema oli OÜ Plaza Ehituse tegevjuht ja juhatuse liige, tema juhtis reaalselt tööd, teine juhatuse liige sellest osa ei võtnud. Tööohutuse eest kedagi konkreetselt vastutavaks määratud ei olnud. xxxteostasid töid TV, I R , ASja R V , kes töötasid tööettevõtu lepingu alusel. T.V tuli tööle I.R i kaudu. Algul oli T.V iga suuline kokkulepe, hiljem sai vormistatud kirjalik tööettevõtu leping. Tööettevõtu lepingu viis xxx objektile tema ja jättis need allakirjutamiseks tööliste riietusruumi, hiljem tõi lepingud sealt ära. T.V it ta lepingut allkirjastamas ei näinud . Tema näitas objekti ette, pakkus hinna ja ütles mis ajaks peab objekt valmis olema. Töölised pidid eemaldama vana katuse kattematerjali, roovituse, paigaldama uue aluskatte, distantsliistu, uue roovituse ja profiilpleki, harja- ja neeluplekid , liiteplekid ja uue vihmaveesüsteemi. Objektile oli tööde teostamiseks vaja nelja inimest, kõiki töid on võimalik teostada üksi, kuid lihtsam on töid teostada paaris. Millist konkreetset töölõiku keegi pidi tegema see oli töömeeste enda otsustada. Soovituslik tööde alustamise aeg tellija poolt oli kell 09.00 hommikul, millise edastas ka töömeestele. Materjalid, töövahendid ja isikukaitsevahendid 4 paari trakse ja köied tõi objektile tema. Töölistel endal olid tööriided ja lihtsamad tööriistad. Osad tööriistad pidi algselt tema välja ostma, hiljem pidid töölised need talle kinni maksma. Tööde teostamise järjekorra kohta tema käsklusi ei jaganud ega kontrollinud tööaega. Tema käis objektil vaatamas, et töid teostataks ja et töö oleks kvaliteetne. Isikukaitsevahendeid töölistele allkirja vastu ei andnud, kasutama ei õpetanud, kuid soovitas katusetöödel neid kasutada. Tellinguid, katusepiirdeid ja ohutusvõrku mitte paigaldada otsustas tema, kuivõrd see ei olnud majanduslikult kasulik. Kannatanu TV andis ütlusi, et tema asus tööle OÜ Palaza Ehituse 03.10.2003.a., esimest korda viibis objektil 01.10.2003.a. kus sai kokku B.K ja teiste töölistega, B.K tutvustas neile objekti, kus nad pidid katusevahetus töid teostama hakkama. Tema asus tööle suulise lepingu alusel, sai aru, et B.K on tööandja, annab objekti ja töövahendid. Objekti hind oli 30000 krooni, mille pidid töölistega omavahel jagama. Ta sai aru, et B.K on tööandja ja ta allub temale. Tööohutuse eest vastutavaks objektil kedagi määratud ei olnud Töölistega tööprotsessi kohta leppisid kokku töökäigus. Töölepingutest juttu ei olnud, kirjalikku lepingut vormistatud ei olnud. Tööettevõtu lepingule ei ole tema allakirjutanud. Ta sai aru, et töötab nn „mustalt“. Tööaeg oli liikuv tavaliselt alustasid hommikul kell 09.00, lõpetasid üks päev varem, teine päev hiljem, konkreetset tööaega ei olnud. Soovitatav oli alustada mittevarem kui kell 09.00, seda ütles B.K. Materjalid, töövahendid olid tööandja poolt. B.K kontrollis nende tööde tegemist ja kvaliteeti, vastutama pidi tema B.K ees. Ebakvaliteetse tööde eest leppetrahve töölistele ettenähtud ei olnud. Tööohutusest juttu ei olnud, isikukaitsevahendite kasutamist keegi ei õpetanud. Isikukaitsevahenditest olid objektil kahed traksid ja kaks nööri, need toodi B.K poolt. Piirdeid, tellinguid ja ohutusvõrke paigaldatud ei olnud. Isikukaitsevahendeid kõigile ei jätkunud, omavahel leppiti kokku, kes isikukaitasevahendeid kasutab, tavaliselt kasutasid need, kes tegid ohtlikumat tööd. 29.10..2003.a. enne õnnetust ilm oli pilvine, sadas, tema paigaldas korstna juures plekki, isikukaitsevahendeid talle ei jätkunud, ta läks mööda harja korstna juurde, libastus, kuna katus oli märg ja kukkus alla. Kukkumise tagajärjel on tal rasked tervisekahjutused. Tunnistaja E S andis ütlusi, et töötas 2003.a. OÜ Palaza Ehitus, ülemuseks oli B.K, tööle ta vormistatud ei olnud. Tema vahetas katuseid, millegi eest ei vastutanud. Xx x objektil töötas 2 päeva. Töid alustas ta koos I R i ja TViga. Objekti näitas ette B.K. Nad pidid eemaldama vana eterniidid ja paigaldama uue pleki. Tööohutuse eest vastutavaks katusel kedagi määratud ei olnud. Tööaega konkreetselt määratud ei olnud, oli objekti valmimise tähtaeg. Materjalid ja töövahendid objektile tõi B.K. Töösisekorra eeskirju ei olnud, valmimise tähtaja ütles B.K. Kasum läks firmale, tasu objekti eest oli konkreetne summa. Töölistele leppetrahve või muid sanktsioone kehtestatud ei olnud. Töölised ei pidanud ise ehitusmaterjale ega tööriistu muretsema, isikukaitsevahendid tõi objektile B.K, olid mõned köied, rakmed, kui mitu paari, tema ei tea. Majale ei olnud paigaldatud katusepiirdeid, tellinguid, ohutusvõrku. See oli igaühe enda otsustada kas kasutada isikukaitsevahendeid või mitte. Tunnistaja I R andis ütlusi, et ta. 2003 oktoobris töötas ta xxx katusetöödel, katusepaigaldajana OÜ Plaza Ehituses. Tööle oli ta vormistatud mingi kirjaliku lepingu alusel, mis töösuhte alusel ta tööl oli seda ta ei tea, tööle võttis teda B.K. Tööd alustas ta firmas 2003 septembris ja see oli talle teine objekt. Ametlikult ta tööle vormistatud ei olnud, haigekassakaarti ja tööraamatut ei olnud väljastatud. Lepingu kaasnes objekti teostamine, pidi vahetama katusekatte materjali. Sai aru et ülemuseks objektil oli B.K ja B.K oli ka tööandjaks. Keegi töötavatest töölistest ei olnud määratud tööohutuse eest katusel vastutavaks. Käske andis B.K ja ta sai aru et tema korraldused on täitmiseks. Töölised pidi vana katuse eemaldama ja uue paigaldama. Tööd küsis tema B.K-lt, objektide vahel talle valida ei antud. Tööaeg oli vastavalt võimalustele, kuid B.K käskis tööl olla 09.00 kuni 17.00 esmaspäevast reedeni. Materjalid ja töövahendid tõi B.K, tema käis ka objektil töid üle vaatamas. Tööde teostamise eest vastutasid töölised ise, ta ei mäleta, kas ebakvaliteetse töö eest olid ettenähtud sanktsioonid või leppetrahvid. Ta ei mäleta kas olid töösisekorraeeskirjad. B.K soovitas kasutada isikukaitsevahendeid. Isikukaitsevahendid tõi objektile B.K, mitu köit ja rakmeid objektil olemas oli, ta ei mäleta. Kasum pidi minema B.K-le, töö eest oli töölistele ettenähtud kindel summa. Katusel piirdeid ei olnud, need võeti B.K korraldusel ära, uusi ei pandud. Majal ei olnud tellinguid, ohtuvõrke. Maja katusel oli tross korstnate vahel. Ohutusköite kinnituskohti ei olnud, need kinnitati köie külge, kuid terves ulatuses katuse nendega liikuda ei saanud. TVit juhendasid katusel teised töölised. Vahetult enne õnneust pani TV harjaplekki, TVil oli ainult trellivöö küljes. Õnnetuse hetkel oli T.V temast ca 10 m kaugusel ja ei olnud tema vaateväljas, korsten jäi ette. Et jõuda kohta, kus paigaldada harjaplekki oleks T.V il olnud vaja 2 köit, et ennast turvavööga kinnitada. Ta ei mäleta, kas vahetult enne T.V i allakukkumist oli katusel vabu köisi või mitte. Tunnistaja EL andis ütlusi, et ta töötas 2003.a. oktoobris Tööinspektsiooni Harjumaa osakonnas. Sündmuskohal oli ta seoses tööülesannetega, sündmuskohale jõudes tegi ta fotod pööningult katusele. Katusele minna ei olnud võimalik, kuna turvaköisi ega muid ohutusabinõusid ei olnud. Katusepiiret ega tellinguid ei olnud paigaldatud. Katusel ei olnud korstnate vahel köit, kuhu oleks saanud ennast kinnitada. Sündmuskohal nägi ta ühte turvavööd pööningul ja ühte all keldris. Rohkem turvavarustust objektil ta ei näinud. Tööohutust sellisel objektil kaitseb kõige efektiivsemalt kaitsepiirete panek, see nõue tuleneb ka seadusest, et objektidele oleks olnud piirete panek kohustuslik. See oleks takistanud kannatanul alla kukkuda. Ohutusvöö kaitseb samuti alla kukkumise vastu kui ta on nõuete kohane, kuid ohutusvööd võib kasutada lühiajalistel katusetöödel. Lühiajaliseks katusetööks loetakse tööd alla 4 tunni. Sellele objektile oleks olnud võimalik paigaldada nii piirded, tellingud kui ohutusvõrk. Isikukaitsevahendid, sh turvatraksid ja köied peaksid olema väljastatud töötajatele isikuliselt ja vastavalt iga inimese kehale reguleeritud. Katusel ei olnud olemas ohutusvöö kinnituskohti ega nende märgistust. Ei olnud registreeritud isikukaitsevahendite väljastamist. Kohapeal teadis, et tegemist on R.U objektiga ja ülemuseks on B.K. B.K selgitas kohapeal ja kirjutas ka seletuse, et töölised on suuliselt instrueeritud tööohutuse kohta, kuid kirjalikud vormistamised selle kohta puuduvad. Objekti kohta ei olnud ohutusjuhendit ega riskianalüüsi. Töötaja kohustus on täita ohutusjuhendit, mille tööandja on koostanud. Antud juhul ohutusjuhendit ei olnud. Tunnistaja JP andis ütlusi, et tema on Xxxmaja elanik ja jälgis ise teostatavaid katusetöid. Töid teostas R.U , töödejuhataja oli B.K , temale allusid katusel töötanud töömehed. Katusepiire kõrvaldati R.Ue poolt. Teab, et töölised olid tööl suusõnalise kokkuleppe alusel, nn mustalt. Kirjalikke lepinguid ei olnud. Töid korraldas objektil ainult B.K. Materjalid, töövahendid ja isikukaitsevahendid tõi kohale B.K. Kogu töötamise ajal oli objektil olemas 2 komplekti turvavarustust. Mingit köit katusel korstnate vahel ei olnud, samuti võeti OÜ Plaza Ehituse poolt maha vanad katusepiirded ning uusi ei paigaldatud. Tellinguid ja ohutusvõrku samuti ei olnud. Õnnetuse päeval oli vahetult enne õnnetust katusele minnes turvatraksid ja köied kahel teisel mehel, kelle nime ta ei tea, kuid TV ei olnud. Õnnetuse hetke ta pealt ei näinud. Köied, mis objektil olid, olid tavalised lihtköied, võisid olla kuni 10 m pikkused. Õnnetuse hetkel olid kõik 4 meest katusel. Mäletab, et I u nimeline veel ütles, et ohutusvarustust peaaegu üldse ei ole, on ainult 2 komplekti 4 peale. Samuti need 2 köit mis olemas olid, need ei oleks ulatunud katusel korstnate vahel trossiks, need oleksid lühikeseks jäänud. Seda teab täpselt, et terve objekti peale rohkem köisi ja trakse kui 2 paari ei olnud, sest käis ka ise kõik ruumid läbi. Tunnistaja VL andis ütlusi, et tema töötas Plaza Ehituses töölepingu alusel. Xxxobjektiga ta seotud ei olnud, sellega tegeles B.K. Töölisi tema tööle ei võtnud, sellega tegeles B.K ja mis suhte alusel teised tööl oli ta ei tea. B.K korraldas seal asju. Tunnistaja MÕ andis ütlusi, et tema oli OÜ Plaza OÜ juhatuse liige, kuid tema ei võtnud firma tegevusest osa, seda tegi ainult B.K. Tema ei koostanud ega esitanud Tööinspektsioonile mingeid dokumente seoses juhtunud tööõnnetusega. Tunnistaja AR on eeluurimisel andnud ütlusi, et tema tegi objektil omaniku järelevalvet. Teab, et objekti osas oli Korteriühistul sõlmitud leping firmaga ja ta eeldas, et objektil olevad töölised töötavad firma jaoks lepingu alusel. Objektile ei olnud paigaldatud katusepiiret, tellinguid ega ohutusvõrku. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 4 korruseline kivimaja, katusekalle on ligikaudu 40 kraadi, katusel puuduvad piirded, vaatluse ajal katusel turvaköisi näha ei ole. ( I kd tl 3-6). Tööinspektsiooni Harjumaa osakonna poolt on 08.12.2003 vastu võetud otsust, et mitte uurida juhtunud õnnetust, kuivõrd TV oli tööl tööettevõtu lepingu nr 007 alusel, seega omal riisikol. ( I kd tl 13). Tööettevõtu lepingut nr 007 29.09.2003.a. milline on sõlmitud B.K ja T.V i vahel.( I kd tl 14-16). B.K seletust Tallinna ja Harjumaa Töökaitseinspektsioonile, millest nähtub, et tööohutusalane dokumentatsioon puudub teadmatusest. ( I kd tl 17). Plaza Ehituse OÜ akti, mille on allkirjastanud B.K, mille kohaselt T.V iga juhtunut ei uurita tööõnnetusena, kuivõrd T.V on sõlmitud tööettevõtu leping. ( I kd tl 18). OÜ Plaza Ehitusel on sõlmitud ehituse töövõtulepingut nr 017/03, 31.07.03 Korteriühistuga, millise p 3.
  5. alusel on töövõtja volitatud esindajaks R.U projektijuht B.K; p 4.1.1 alusel on töövõtja kohustatud tegema töid vastavuses kehtivate ehitusnormidega; p 4.1.4 alusel on töövõtja ( R.U ) kohustatud vastutama ohutustehnika, töökaitse ja tuleohutusreeglite täitmise eest, p 4.1.5 alusel hankima kõik tööde teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja detailid, p 4.1.7 lepingus märgitud tööde teostamise tähtaja ületamisel on tellijal õigus nõuda viivist 0, 07% lepingu maksumusest iga ületatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu kogusummast.( I kd tl 19) Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 1263, 22.09.04, milles ekspert on antud arvamuse, selle kohta, et kukkumise tagajärjel on kannatanule on põhjustatud eluohtlikud tervisekahjustused: parema ja vasaku neeru alumise pooluse rebend, kõhukelmetagune verevalum, seljaaju põrutus, lülisamba
  6. rinnalüli murd,
  7. nimmelüli ebastabiilne murd, 2.-
  8. nimmelüli ristijätkete murd, ristluu vasaku tiiva ja keskosa murd, mõlemapoolne puusanapa murd, vasakul
  9. roide murd, vasaku küünarvarre luude lahtine killustunud murd, vasaku reieluu keha murd, alajäsemete täielik halvatus, uriini peetus. Neerude vigastuse tõttu üks neer eemaldati. ( I kd tl 31-34). Käekirja ekspertiisiakti nr DK-0067-04/1326, 11.03.04, milles ekspert on anud arvamuse nähtub, et tööettevõtu lepingul nr 007, 29.09.03 jaotuses töövõtja ülemisel real olev nimi T.V ei ole kirjutatud TVi poolt, vaid on tõenäoliselt kirjutatud B.K poolt. Alumisel real olev allkiri T.V nimelt tõenäoliselt ei ole kirjutatud T V i poolt. Ei ole võimalik määrata, kas allkiri võib olla kirjutatud B.K või kellegi teise poolt.( I kd tl 56-58). Harju Maakohtu registriosakonna teatistest, millisest nähtuvalt ei ole 2003.a. aastal A S , R V s, I R ja TV ennast FIEdena registreerinud. ( I kd tl 146). Kohus, ära kuulanud süüdistatavate, kannatanu, tunnistajate ütlused, ekspertide arvamuse ja uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt jõudis alljärgnevate järeldusteni. 29.10.2003.a. toimus Tallinnas xxx maja katusevahetustööde käigus õnnetus, tööde teostamise ajal kukkus alla tööline TV, kes toimetatid raskes seisundis haiglasse. Töid teostas objektil tööettevõtu lepingu nr 017/03 alusel Korteriühistu jaoks Plaza Ehituse OÜ. Sündmuskohale saabus vahetult peale juhtunut politsei ja Tööinspektsiooni Harjumaa osakond. Politsei alustas juhtunu kohta kriminaalmenetluse. Samuti küsis vastavalt seadusele Plaza Ehituse OÜ-lt seletused Tööinspektsiooni Harjumaa osakond, kuna vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 järgi on tööõnnetus äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras. Sama § lg 2 kohaselt peab tööandja registreerima kõik tööõnnetused ja teatama sellest tööinspektorile. Sama seaduse § 24 lg 2 kohaselt viib tööinspektor läbi raske tööõnnetuse uurimise tööandjast sõltumatult. Lg 1 kohaselt peab uurimise läbi viima ka tööandja ise. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingul põhinevat suhet iseloomustavad eelkõige järgmised tunnused: tööleping sõlmitakse üldjuhul suunatud määramata tähtajaga kestva suhte reguleerimiseks töölepinguga määratakse kindlaks tasu töö eest töölepinguga annab töötaja tööandja käsutusse oma tööjõu; töötaja kuulub tööandja töökollektiivi ja allub tööandja juures kehtivatele sisekorra eeskirjadele töölepingus ettenähtud tööd teeb töötaja tööandja töövahenditega töölepinguga omandab tööandja õiguse korraldada tööprotsessi (töö aeg, koht, viis) ja anda töötajale juhiseid ning teostada kontrolli töö üle töötaja on tööandja suhtes alluvusvahekorras ning on kohustatud tööandja poolt kehtestatud korraldusele ja viimase tööga seotud juhistele alluma tööandja vastutab kolmandate isikute ees töötaja poolt töö tegemisega kaasneva riisiko eest Töösuhet eristab tsiviilõigusliku iseloomuga lepingutel põhinevatest õigussuhetest peamiselt töötaja ja tööandja vahelise sõltuvus(alluvus)suhte olemasolu. Mitmesuguste teenuste osutamise lepingute (käsundileping, agendileping, töövõtuleping jmt.) sõlmimisel on lepingu eesmärgiks teatud resultaadi (tulemuse) saavutamine; tööd tegev või teenust osutav isik on nendes suhetes iseseisev; töölepingule omane alluvussuhe nendes lepingutes puudub. TLS § 8 järgi loetakse juhul, kui pooled vaidlevad lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte poolt sõlmitud leping lugeda töölepinguks (Riigikohtulahend 3-2-1-13-08, 31.03.2008). TLS § 28 lg 2 esimese ja teise lause järgi on töötaja tegelik tööle lubamine võrdsustatud töölepingu sõlmimisega sõltumata töölepingu vormistamisest. TLS § 29 teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud Samal seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, Riigikohtulahend nr 3-1-1-13-08, 31.03.
  10. Antud juhul tuleb tööleping TVi ja R.U vahel sõlmituks lugeda alates Plaza Ehituse poolt TVi tööle lubamisega 03.10.2003 xxx objektile. Süüdistatava B.K ja OÜ Plaza Ehituse OÜ ütlustest nähtub, et tööettevõtu lepingu korteriühistuga katuse vahetuse tööde teostamiseks Xxx objektil sõlmis tema, töid teostas töövõtulepingu alusel R.U . Tema juhtis kogu tööde teostamise protsessi- alustades objektile hinnapakkumise tegemisega, töölistele tutvustas objekti tema, näitas ette teostatavad tööd, tõi objektile materjalid, töövahendid ja isikukaitsevahendid, kontrollis tööde teostamist objektile, ütles soovitusliku aja tööde alustamiseks ja tööde lõpetamise lõpptähtaja, leppis kokku töötasu. Kannatanu T..V i ütlustest nähtub, et tema asus tööle OÜ Palaza Ehituse OÜ 03.10.2003.a., esimest korda viibis objektil 01.10.2003.a. kus sai kokku B.K ja teiste töölistega, B.K tutvustas neile objekti, kus nad pidid katusevahetus töid teostama hakkama. Tema asus tööle suulise lepingu alusel, sai aru, et B.K on tööandja, annab objekti ja töövahendid. Objekti hind oli 30000 krooni, mille pidid töölistega omavahel jagama. Ta sai aru, et B.K on tööandja ja ta allub temale. Tööohutuse eest vastutavaks objektil kedagi määratud ei olnud Töölistega tööprotsessi kohta leppisid kokku töökäigus. Töölepingutest juttu ei olnud, kirjalikku lepingut vormistatud ei olnud. Tööettevõtu lepingule ei ole tema allakirjutanud. Ta sai aru, et töötab nn „mustalt“. Tunnistajate E.S ja I.R i ütlustes nähtub, et töötasid xxxobjektil Ü Plaza Ehituse kasuks, objekti näitas neile ette B.K, B.K-ga lepiti kokku objekti hinnas, materjalid, töövahendid ja isikukaitsevahendid tõi objektile B.K, kes käis ka objektil tehtud töid kontrollimas, juhendamas ja näitas ette mida ja kuidas teha. Kõigi tekkinud küsimuste ja probleemidega pöördusid nad B.K poole. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-45-08, 18.06.2008 nähtub, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 lg 5 p 4- 6 märgitud asjaoludega. Töölepingu kõigi tüüpiliste tunnuste puudumine ei tarvitse igal juhul välistada töölepingu olemasolu ( 3-2-113-08). Antud juhul jäi ka täiesti kõrvalseisvale inimesele, J P selge mulje, et B.K on objektil töödejuhataja ja töölised alluvad talle. B.K muretses töödeks vajalikud vahendid ja andis korraldusi, st korraldas tööd objektil. Samasugune mulje jäi kõigile ehitajatele. I.R , kes kinnitas kohtuistungil, et tema sõlmis kirjaliku lepingu, andis ütlusi ka selle kohta, et lepingu nime ta ei mäleta ega saanud ka selle sisust aru. Tehtud töö eest tundis ta moraalset vastustust, kuid varalisest vastutusest ei ole juttu olnud. Ohutusvarustuse pidi tema teada tagama B.K ja ta sai siiski jätkuvalt aru, et töötab firma jaoks ning tema tööandja on B.K. Objektipõhiselt makstav tasu on iseloomulik tööettevõtte lepingulisele suhtele, siis antud juhul leppisid Plaza Ehituse OÜ ja töölised kokku tehtava töö eest saadavas tasus selle üldsummas, s.o. objektil tehtud kogu töö eest ehk tasus tükihinde alusel, mis vastavalt Riigikohtulahendile nr 32-1-6-08, 19.03.2008 võib olla ka töölepingu osapoolte vaheline kokkuleppe. Kuivõrd sellise kokkuleppe saavutas tööandja seal tööle asunud töölistega ning palga läbirääkimised on lepingu üheks tingimuseks, siis on tegemist töölepingulise suhte iseloomuliku tunnusega. Samuti ei leppinud B.K ega Plaza Ehituse OÜ iga töölisega eraldi kokku talle makstava tasu osas, vaid andis objektile tükihinde, kusjuures otsustas ise selle üle mitu isikut objektil tööle asub ega lasknud seda valikut töölistel endal teha. Hinnates käesolevas asjas kõiki tõendeid kogumis on tuvastatud, et B.K ja R.U korraldasid ja juhtisid tööprotsessi, neil esines direktsioonivõim määramaks kindlaks millal, kuidas ja millistel tingimustel vastavat tööd tehakse ning teine pool- TV ja teised töölised olid allutatud nendele tingimustele ja korraldusele. Töövahendite eest maksis ja need tõi kohale R.U ja B.K . Töötegemise aja ja koha määras R.U ja B.K , töölised ei saanud ise otsustada, millisel objektil ja mis ajal nad töötada tahavad. Töötegemisega kaasnev riisiko lasus R.U ja B.K, st tema kandis kahjud töö mittekvaliteetse tegemise korral, töölised pidid küll töö uuesti tegema, kuid tegid seda tema korraldusel ja tema vahenditest. Töölistele varalist vastutust ei kaasnenud. Tulu ja kasumi tehtud töö eest sai R.U, töölistele oli määratud kindel summa, tükihinne vastavalt objektile, nad ei saanud osa kasumist. Töölised ei saanud otseselt alluda R.U e sisekorrale, kuivõrd seda ei olnud kehtestatud firma poolt. Kuid nad allusid vastuvaidlematult B.K korraldustele, kui see puudutas tööaega, tööalaseid korraldusi, alludes seega suuliselt kehtestatud ja väljakujunenud sisekorrale. Kõik märgitud tunnused on aga iseloomuliud töölepingulisele suhtele. Seega asub kohus seisukohale, et R.U ja TVi vahel oli töölepinguline suhe. Kohus leiab, et B.K ja OÜ Plaza Ehituse OÜ poolt on toimepandud KarS § 196 lg1 ja § 196 lg 2 ettenähtud teod (alates 15.03.2007.a kvalifitseeritavad KarS § 197 lg 1 ja lg 2 järgi.) KarS § 196 ( ja 197) ei sätestatud koosseis on blanketne. Selle sisustamiseks tuleb pöörduda Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide poole. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud OÜ ja B.K poolsed ohutusnõuete rikkumised, mis on otseses põhjuslikus seoses kannatanule tekitatud raske tervisekahjustusega. Objekt, kus toimusid katusevahetustööd ja millise käigus sai raskeid kehavigastusi kanatanu T.V , oli 13, 68 m kõrgune, 45 kraadise katusekaldega. Katusekatte materjal mida peale pandi oli profiilplekk. Sellisel objektil tööd tehes on seaduseandja kehtestanud rea nõudeid, mis peavad olema täidetud, et tagada tööliste ohutus. Vastavalt Töötervishoiu ja – tööohutuse seaduse § 3 lg 2 ei tohi töökeskkonnas toimivad füüsikalised tegurid (kukkumisoht) ohustada töötaja elu ega tervist ; § 12 lg 1 kohaselt tööandja tagab tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras; § 12 lg 2 kohaselt tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised; § 13 lg 1 p 3, mille kohaselt tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele; § 13 lg 1 p 11 kohaselt tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale mh isikukaitsevahendid, kuna töö laad seda nõuab ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; § 13 lg 1 p 12 kohaselt tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist; § 13 lg 1 p 13 kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
  11. detsembri 1999.a. määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ehituses“ § 3 lg 1, mille kohaselt ehitustööde tegemise ajal vastutab mh ehitusettevõtja iseseisvalt selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid isikuid; § 6 lg 2, mille kohaselt ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktiliste kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile,

§ 6

lg 3 p 1 kohaselt ehitustööde teostamise ajal on lõikes 2 määratud isik kohustatud: 1) koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil; 2) koostama ja töötajatele teatavaks tegema ohtlike tööde nimekirja ja teostamise ajakava ning andma juhised nende tööde ohutuks teostamiseks; 4) jälgima, et töötajad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega; § 36 lg 1, mille kohaselt siis, kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid; § 36 lg 5, mille kohaselt siis, kui katuse kalle on 15° või suurem ning katuseräästas kõrgem kui 2 m, tuleb katuse serva paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk ning libeda katuse korral katta tööpiirkond 30 cm vahega paigaldatud trappidega jalgade toetamiseks. Käesolevas kriminaalasjas ei olnud aga süüdistatavad B.K R.U märgitud nõudeid täitnud ning tööliste ohutus ei olnud tagatud. Süüdistatava Plaza Ehituse OÜ, B.K ja M Õ ütlusest nähtuvalt, et B.K tegutses ainsa juhatuse liikmena firma nimelt, võttis vastu otsuseid ja kandis täit vastutust. Firmas ei olnud määratud eraldi Tööohutus- ja tervishoiunõuete eest vastutavat isikut ning sellist isikut ei olnud määratud ka platsil töötavate tööliste hulgast. Seega vastutab selle valdkonna eest põhikirja ja Äriseadusest tulenevate õiguste ja kohustuste alusel juhatuse liige B.K ise. Nii Plaza Ehituse OÜ, B.K enda, M Õ kui ka V L ütlustest nähtuvalt oli Xxxobjektiga seotud Plaza Ehituse OÜst just B.K. Süüdistatavad Plaza Ehituse OÜ ja B.K on ise kinnitanud, et objektile hinnapakkumist tehes jäid hinnapakkumisest välja katusepiirded, tellingud ja ohutusvõrk, kuna see oleks majanduslikult firmale liiga kulukas olnud ja firma ei oleks ilmselt sellisel juhul pakkumist võitnud. Tööohutusalast juhendamist kannatanule ei toimunud, objekti kohta ta ei ole koostanud riskianalüüsi, ei olnud koostatud ohutusjuhendit ega saanud ta seda seetõttu ka töölistele tutvustada. Objektil ei olnud määratud objektil vastutavat isikut antud valdkonnas. Kannatanu ja tunnistajate I.R , E.S , J.P , E.L ütlustest nähtuvalt, et B.K korraldusel võeti katuselt ära vanad katusepiirded ega paigaldatud uusi, kuigi seda oleks saanud teha . Sündmuskoha vaatlusest nähtub, et, vaadeldavaks objektiks on 4 korruseline kivimaja, katusekalle on ligikaudu 40 kraadi, katusel puuduvad piirded, vaatluse ajal katusel turvaköisi nähe ei ole Kohus leiab, et ainsaks õnnetuse juhtumise põhjuseks ei saa lugeda kannatanul isikukaitsevahendite, s.o. turvatrakside ja köie puudumist, kuivõrd turvatraksid ja köied on mõeldud kasutamiseks lühiajalisteks katustöödeks ( lühiajaliseks katusetöödeks loetakse töötamist katusel alla 4 tunni), käesoleval juhul oli tegemist vähemalt kuuajalise tööprotsessiga. Katusele ei olnud paigaldatud ka piirdeid. Piirete paigaldamine tööandja poolt oli aga olid antud objekti puhul seaduse järgi kohustuslik ja need oleksid välistanud kannatanu allakukkumise. Kannatanu jaoks oli tegemist esimese objektiga. Tal puudus ehitusalane haridus ja tööoskused, kogemused. Seda teadis ka tööandja B.K ja R.U . Vaatamata sellele lubas B.K kannatanu 15 meetri kõrgusele katusele tööle, jättes viimase juhendamata, ei selgitanud katusetöödega kaasas käivad ohte, isikukaitsevahendite kasutamise põhimõtteid ja kohustuslikkust, andes soovituse neid kasutada, kuid ei näidanud ette kuidas seda teha ega taganud isikukaitsevahendite kasutamise võimaluse kõigile töölistele. Trakse ja köisi ei väljastatud töölistele isiklikult seaduses ettenähtud korra alusel. Koostamata oli ka ohutusjuhend ja objekti riskianalüüs, kus oleks pidanud olema kajastatud võimalikud riskid ja nende vältimiseks ettenähtud meetmed. Märgitud dokumendid oleks tulnud tutvustada ka töölistele, et viimased teaksid ja oskaksid ennast ohtude eest kaitsta. Kuivõrd tööline on kohustatud juhinduma objekti ohutusjuhendist, sellist aga koostatud ei olnud, ei saanudki töölised tööd tehes millestki juhinduda ning arvestades konkreetselt TVi kogenematust ja ehitusalase hariduse puudumist ei pidanudki ta ette nägema kõiki enda kaitsmise võimalusi katusel ega oskama neid kasutada. Samuti nähtub lisaks kannatanu ütlustele ka süüdistatava ütlustest, et B.K ei hoiatanud T.V it vihmaga katusele minemast, ei selgitanud, et siis muutub katusekattepind eriti libedaks, seda nii vihma, õli kui silikooni koostoimel. Õnnetus TViga juhtus kõigi süüdistuses loetletud rikkumiste tagajärjel kogumis. Käesolevate tõenditega kogumis on leidnud kinnitust B.K kui füüsilise isiku süü ja vastutus juhtunud tööõnnetuses, kuid samuti ka Plaza Ehituse OÜ süü. Kuivõrd ohutusvarustus ja turvalisuse tagamine oli tööandja, seega Plaza Ehituse ja B.K ülesanne ning see jäeti tagamata eelkõige majanduslikel põhjustel, st firma hoidis kokku kulusid töötajate turvalisuse arvelt, siis on antud tegu ilmselgelt toime pandud juriidilise isiku, s.o. Plaza Ehituse huvides, mistõttu on tõendatud ka Plaza Ehituse süü ja vastutus juhtunud tööõnnetuses. 29.10.2003.a. kehtinud redaktsioonis oli tööõnnetus, millega põhjustati raske tervisekahjustus, karistatav KarS § 196 järgi, s.o. töötervishoiu –või tööohutusnõuete eiramise eest ehitustöid teostavas ettevõttes. Esimeses lõikes oli sätestatud füüsilise isiku vastutus ja teises lõikes juriidilise isiku vastutus. Alates 15.03.2007 on sama tegu karistatav KarS § 197 alusel, seaduseandja on laiendanud subjektide ringi ( ei ole enam piiratud ehitusettevõtte jms). Nimelt on sätestatud vastutus töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus. Lõige 1 käsitleb füüsilise isiku vastustust ja lõige 3 juriidilise isiku vastustust. Seega on käesolev tegu karistatav nii 2003.a. kui kehtivas redaktsioonis. Seega, kuivõrd Plaza Ehituse OÜ ja kannatanu TVi vahel oli sisuliselt tegemist töölepingulise suhtega, siis tuli tööandjal kinni pidada Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete seaduses ning Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 1999.a. määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ehituses“ sätestatud nõudeid ning nende nõuete eiramise ja rikkumise tagajärjel põhjustatud õnnetus töölise- TViga on käsitletav tööõnnetusena sama seaduse § 22 mõistes ja KarS § 196 lg 1 ja lg 2 järgi ( alates 15.03.2007 KarS § 197 lg 1 ja lg 3 alusel). Kohus leiab, et süüdistatav R.U kuulub süüdistuses KarS § 344 lg 2 ja KarS § 345 lg 2 järgi õigeksmõistmisele ja süüdistatav B.K kuulub süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi õigeksmõistmisele. Süüdistatavate R.U ja B.K ütlustest nähtub, et B.K tõi tööettevõtu lepingud xxxobjektile ja jättis need allakirjutamiseks tööliste riietusruumi, hiljem tõi lepingud sealt ära. B.K taolisi ütlusi kohtul millegagi ümber lükata ei ole. T.V it ta lepingut allkirjastamas ei näinud. Kannatanu ütlustest nähtub, et töölepingutest juttu ei olnud, kirjalikku lepingut vormistatud ei olnud. Tööettevõtu lepingule ei ole tema allakirjutanud. Käekirja ekspertiisi aktis nr DK- 0067-04/1326, 11.03.04 on ekspert andnud arvamuse, et tööettevõtu lepingul nr 007, 29.09.03 jaotuses töövõtja ülemisel real olev nimi T.V ei ole kirjutatud TVi poolt, vaid on tõenäoliselt kirjutatud B.K poolt. Alumisel real olev allkiri T.V nimelt tõenäoliselt ei ole kirjutatud Tauno V i poolt. Ei ole võimalik määrata, kas allkiri võib olla kirjutatud B.K või kellegi teise poolt. Seega leiab kohus, et ei ole vastuvaieldamatult tõendatud, et B.K oleks võltsinud tööettevõtu lepingul kannatanu allkirja ja teadlikult kasutanud võltsitud dokumenti, kuivõrd süüdimõistev kohtuotsus ei või rajaneda oletusele, vaid tõsikindlalt tuvastatud asjaoludele tuleb B.K ja R.U johtuvalt süütuse presumptsioonis õigeks mõista, Karistuse mõistmisel B.K-le arvestab kohus süü suurust, süüdistatava isikut. Süüdistatav B.K on varem kohtulikult karistamata, töötab, tema ülalpidamisel on alaealine laps, talle süüks arvatud tegu on toimepandud aastal 2003.a., uusi süütegusid toimepannud ei ole, seega võib B.K karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Samuti võib jätta karistusena mõistetav vangistus B.K suhtes tingimisi kohaldamata, allutades ta käitumiskontrollile. Karistuse mõistmisel OÜ Plaza Ehituse arvestab kohus süü suurust, süüdistatava isikut ja leiab, et R.U võib karistada rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedasena ja osaliselt või rahalise karistuse jätta täitmisele pööramata katseajaga. Seonduvalt kannatanu tsiviilhagiga leiab kohus, et tsiviilhagi kulub rahuldamisele VÕS 127 alusel summas 33655.90 krooni, kuivõrd tsiviilhagi kuulub rahuldamisele kulupõhisena, seega on kannatanu poolt tõendatud, et seoses talle raske tervisekahjustusega tekitamisega on tal tekkinud kulutusi isiklike abivahendite soetamisel. Kannatanule tulevikus abivahenditele kuluv summa 406 555.26 krooni rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd ei ole teada millised kulutused kannatanul tulevikus tekkivad. Samuti ei kuulu rahuldamisele korterirendi eest tasutud summa 21284 krooni, kuivõrd nimetatud summad ei ole dokumentaalselt tõendatud. Kriminaalasjades on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi seoses kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks, seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta läbivaatamata. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 311 ja § 313, o t s u s t a s: B.K süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi õigeks mõista. Süüdi tunnistada B.K KarS § 196 lg 1 järgi ( alates 15.03.2007.a. kvalifitseeritav KarS § 197 lg 1 järgi) ja karistada vangistusega 6 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus B.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui B.K 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- elama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata B.K Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.K-le määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.12.2008.a. R.Ue süüdistuses KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi õigeks mõista. Süüdi tunnistada R.U KarS § 196 lg 2 järgi ( alates 15.03.2007.a. kvalifitseeritav KarS § 197 lg 2 järgi) ja karistada rahalise karistusega 200000 ( kakssada tuhat) krooni. Vastavalt KarS § 73 lg 1,2,3 pöörata karistus täitmisele osaliselt, koheselt pöörata täitmisele rahaline karistus 100000 (ükssada tuhat) krooni, rahaline karistus 100000 (ükssada tuhat) krooni jätta R.U suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui R.U ei pane 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbangas, viitenumbriga
  2. Välja mõista B.K-lt 6525 krooni sundraha, ekspertiisitasu 1887.50 krooni ja kaitsja tasu summas 743.30 krooni riigi tuludesse. Välja mõista R.Uelt 6525 krooni sundraha, ekspertiisitasu 1887.50 krooni ja kaitsja tasu summas 743.30 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber
  3. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Välja mõista B.K-lt ja OÜ Plaza Ehituselt solidaarselt tsiviilhagi summas 33655.90 krooni TVi kasuks. Tsiviilhagi summas 427839.26 jätta rahuldamata. Tsiviilhagi moraalse kahju nõudes jätta läbivaatamata. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav
  4. jaanuar 2009.a. Margot Mikler kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.