Obsah (4)

§ 275§ 424§ 199§ 266

1-08-1951 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-1951 05230100696, 07231605800, 082301

§ 275järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, olles Tallinna Linnakohtu 22.01.2003 poolt karistatud Kar

S § 424 järgi 06.11.2002 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 45 päeva, kehtiva karistuse ajal uuesti 30.06.2005 kella 00.55 ajal juhtis joobeseisundis sõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxxTondiraba ja Kihnu tänaval Tallinnas, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest,

§ 424järgi ettenähtud kuriteo. Samuti, tema olles karistatud 16.09.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt Kar

S § 424 alusel vangistusega 6 kuud ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3aastaks, juhtis 08.10.2007.a kell 18.12 Tallinnas Liikuri tn. mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx, omamata juhtimise õigust, samuti juhtis 09.10.2007.a kella 08.40 ajal Harjumaal Harku vallas Tallinna Kriminaalasi 1 Ringtee 36-ndal km mootorsõidukit Xxx registreerimismärgiga xxx, omamata juhtimise õigust, samuti 25.10.2007.a kella 13.15 ajal Tallinnas Siili tn. juhtis mootorsõidukit Xxx registreerimismärgiga xxx, omamata juhtimise õigust, samuti 01.02.2008.a kella 04.45 ajal Harju maakonnas Saue vallas TallinnaRingtee 33–ndal km juhtis mootorsõidukit Xxx registreerimismärgiga xxx, omamata juhtimise õigust, millega hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmist, pannes toime KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, olles karistatud 16.09.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 6 kuud ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3aastaks, uuesti juhtis 01.02.2008.a kella 04.45 ajal alkoholijoobes Harju maakonnas Saue vallas TallinnaRingtee 33 –ndal km mootorsõidukit Xxx registreerimismärgiga xxx,, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest,

§ 424järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 12.06.2005 kella 14.30st kuni 13.06.2005 kella 11.00ni varastas Pirita tee 14 Tallinnas asuva baari kõrvale pargitud N K kasutuses olnud ja SK nimele registreeritud kaubiku Xxx registreerimismärgiga xxx, väärtusega 40 000 krooni ning kasutas sõidukit kuni oli 30.06.2005 kella 00.55, mil oli politseiametnike poolt kinni peetud Kihnu 2 Tallinnas asuva maja läheduses, millega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt,

§ 199

lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo, Samuti tema, 27.06.2005 kella 23.50 ajal valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult tungis Pirita tee 28 Tallinnas asuvale Eesti Näituste AS kuuluvale piirdega ümbritsetud alale ning jätkates oma kuritegelikku käitumist, püüdis ebaseaduslikult tungida territooriumil asuvasse Eesti Näituste AS kuuluvasse näidismajja, kuid oli kinni peetud turvatöötaja A A i poolt, millega pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise,

§ 266lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav L.K IK xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: FIE, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.06.2005, vahistatud alates 01.07.2005, alates 16.09.2005 kuni 15.03.2005 kandis Tallinna Linnakohtu 16.09.2005 otsusega mõistetud karistust. Uuesti tõkend 2 vahistamine kohaldatud 16.03.2006.a kuni 18.06.2007.a uuesti vahistatud 02.02.2008.a (kahtlustatavana kinni peetud 01.02.2008.

1. a)Varasem karistatus: 1) Narva Linna Rahvakohtu 25.03.1985 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat, mille täitmine lükati edasi 2 aastaks; 2) Narva Linna Rahvakohtu 18.12.1985 otsusega KrK § 88 lg 3 ja 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 4 aastat, kohtuotsuste kogumis vabadusekaotusega 5 aastat; 3) Narva Linna Rahvakohtu 31.01.1986 otsusega KrK § 139 lg 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat, kohtuotsuste kogumis vabadusekaotusega 5 aastat; 4) Narva Linna Rahvakohtu 30.05.1991 otsusega KrK § 88 lg 4 p 1 järgi vabadusekaotusega 7 aastat, Harju Maakohtu 04.08.1992 määrusega ümber kvalifitseeritud KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistuseks määrati vabadusekaotus 5 aastat; 5) Tallinna Linnakohtu 03.12.1996 otsusega KrK § 207 lg 1 ja 142 lg 2 p 2, 3, 4 järgi vabadusekaotusega 4 aastat; 6) Tallinna Linnakohtu 13.12.2000 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta tingimisi 3 aastase katseajaga; 7) Tallinna Linnakohtu 28.02.2002 otsusega KrK § 15 lg 2 ja 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud, kohtuotsuste kogumis vabadusekaotusega 8 kuud; 8) Tallinna Linnakohtu 22.01.2003 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 45 päeva; 9) Tallinna Linnakohtu 16.09.2005 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks. Karistuse algus 16.09.2005.a, lõpp 15.03.2006.a, karistus kantud. Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON KrMS §-dest 180 lg 1, 306, 311-313,314, 315 lg 4,5 Kohus o t s u s t a s: 1.Tunnistada süüdi L.K KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta 2 /kaks/ kuud. 2.Tunnistada süüdi L.K KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 /kolm/ kuud. 3.Mõista õigeks L.K KarS § 275 järgi . 4.Tunnistada süüdi L.K KarS § 424 järgi (30.06.2005.a episood) ja mõista karistuseks vangistus 5 /viis /kuud 3 Vastavalt KarS § 64 lg 1 suurendades üksikkaristusest raskeimat karistust mõista L.K-le liitkaristuseks 1 /üks/ aasta ja 10 /kümme/ kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 /üks/ aasta ja 10 kuud vangistust lugeda kaetuks Tallinna Linnakohtu 16.09.2005.a. kohtuotsusega mõistetud ära kantud karistus 6 kuud vangistus arvata liitkaristusest maha, seega ärakandmisele kuuluv karistusaeg on 1/üks /aasta 4 kuud. 5. Tunnistada süüdi L.K KarS § 329 ja § 424 (08.10.2007.a,09.10.2007.a, 25.10.2007.a ja 01.02.2008.a episoodide) järgi ja mõista karistuseks vangistus KarS § 63 lg 1 alusel vangistus 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristusest raskeimat karistust mõista liitkaristuseks vangistus 3 /kolm/ aastat ja 4 /neli/ kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibinud aeg 30.06.2005.a. kuni 15.09.2005.a. s.o. 2 kuud ja 16 päeva ja ajavahemik 16. 03. 2006.a. kuni 18.06.2007.a see on 1 aasta 3 kuud ja 2 päeva, kokku 1 /üks / aasta 5 /viis/ kuud ja 18 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistusaeg 1/üks/ aasta 1 kuu ja 12 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 01.02. 2008.a 6. Süüdistatava L.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 7. Välja mõista menetluskuludena L.K-lt Eesti Vabariigi kasuks: sundraha 6525.- krooni /kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni/ ja määratud kaitsja tasu 11 801.20 /üksteist tuhat kaheksasada üks krooni ja 20 senti/ tasu ekspertiiside eest 7520 krooni/seitse tuhat viissada kakskümmend krooni ja 00 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-08-1951 ) süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (menetluskulud). 8. Asitõend : raudkang hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 29.05.2008.a). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid ja tuvastatud faktilised asjaolud: Süüdistatavana ülekuulatud L.K tunnistab end süüdi osaliselt ja nimelt süüdistusese episoodides KarS § 424 ja § 329 järgi, ei tunnista süüdi end KarS § 199 lg 2 p 4, § 424 järgi 30.06.2005.a epsoodis , § 266 lg 1 ja § 275 järgi. Süüdistuse episoodis 14.11.2004.a KarS § 275 järgi annab ütlusi, et politseiametnik ise provotseeris end solvama. Teda peeti Viru tn. lihtsalt kinni ja otsustati kontrollida. Kui J. Mäting oli auto arvuti kaudu tema andmeid kontrollinud, siis ütles, et selline nagu tema, kasutades ebatsensuurset väljendit, ei oma õigust üldse Viru tn käia. Ta on varem korra 4 karistatud politsei seadusliku korralduse eiramise ja politsei solvamise eest. Peale seda paigutati ta käeraudadega auto tagaistmele. Kui ta palus käeraudu lõdvemaks lasta, sest tal oli valus, keeras Mäting need veel tugevamaks. Seetõttu kasutas ta väljendit idioodid. Kui nad Wismari haiglasse, jõudsid tiris Mäting ta käeraudadega autost välja, oli valus ja ta sõimas Mätingut. Haiglasse sisendes võttis ta käerauad ära. Talle tehti alkoholi ekspertiis, joovet polnud. Seepeale Mäting otsustas ka narkootikumide peale teha ekspertiisi. Ta pidi andma uriiniproovi ja Mäting tuli tualetti kaasa. Tema teatas, et sellistes tingimustes ta proovi ei anna. Seepeale Mäting lõi teda kahel kolmel korral näkku ja kehasse. Teda karistati tol korral väärteo korras politsei korralduse mittetäitmise eest. Hiljem Wismarist tagasi tulles käidi ka temaga traumapunktis. Ta esitas politseiametniku tegevuse peale kaebuse, kuid kriminaalasi lõpetati ja süüdistus esitati talle § 275 järgi. Kannatanu J Mäting kinnitab kohtus, et 2004.a töötas politseiametnikuna ja nimetatud kuupäeval öösel patrullis koos K Leetiga. Viru tänaval märkasid joobetunnustega isikut ja pidasid ta kinni, sest tal oli õllepudel käes. Isiku kontrollimisel avastati temal narkootikumitaoline aine ning nad otsustasid viia isiku Wismari haiglasse narkoekspertiisi. Peale kilekoti leidmist solvas isik, kelleks oli L.K teda ebatsensuursete sõnadega. Wismari haigla ees eiras L.K tema seaduslikku korraldust sõidukist väljumiseks ja solvas teda ebatsensuursete sõnadega. Ta oli sunnitud L.K sõidukist väljasaamiseks kasutama füüsilist jõudu. Wismari haigla tualettruumis uriiniproovi andmise käigus pidi kontrolli ajal peab uks olema lahti, et oleks näha, et ta vett sinna anuma sisse ei lase. Ust ei saanud sulgeda ka seetõttu, kuna turvakontroll oli pealiskaudne olnud ja tal võisid veel mingid ained olla. Tal tekkis füüsiline kontakt L.K-ga, mille käigus L.K tõukas teda ja tema püüdes takistada L.K sulgemast kabiini ust, ruum oli väike ja ta oli sunnitud kasutama füüsilist jõudu. L.K kirjutas tema peale prokuratuuri kaebuse, tema suhtes viidi läbi sisejuurdlus. L.K olid selle tagajärjel vigastused – huul oli katki. Uriiniproovi ei õnnestunud võtta, sest L.K keeldus igasugustele korraldustele allumast Ka politseiosakonda sõitmisel jätkas L.K füüsilist vastupanu, mistõttu L.K-le pandi käerauad. Kogu sõidu vältel osakonda sõimas L.K teda ebatsensuursete sõnadega, sõimamine jätkus ka arestikambrisse viimisel. L.K viidi Keskhaigla traumapunkti, kus tal õmmeldi huul kinni ja võeti vereproov. L.K solvangud käisid tema ja politsei aadressil, sest ta vaatas tema poole, paarilist ta ei solvanud. Ta kasutas ebatsensuurseid sõnu nagu „annan sulle suhu“…Tavaliselt selliste toimingute juures tuleb ette, et kinnipeetavad vihahoos tarvitavad solvavaid väljendeid, kuid antud juhul tehti seda sihilikult ja pidevalt. Solvangud kestsid pikk aega.. Tema ei andnud mingit põhjust L.K end solvata, mistõttu tema kannatus katkes, ta tundis end solvatuna ja soovib L.K karistamist. Tunnistaja K Leet annab kohtuistungil ütlusi, et 14.11.2004.a. oli ta patrullis koos J Mätinguga, märkasid Viru tänaval kahtlast meesterahvast, kelleks osutus L.K. Isiku kontrollimisel tuli välja narkootiline aine ja nad otsustasid isiku viia ekspertiisi. Autos L.K hakkas J.Mätingut solvama ebatsensuursete sõnadega. Mäting ei reageerinud. Kinnitab, et kuidas edasine kulges, ta ei mäleta enam. Mäletab vaid, et Mäting ütles, et tema end selliste sõnadega solvata ei lase. Tunnistaja P Kašnikov annab ütlusi, et 14.11.2004.a. ta töötas Kesklinna politseiosakonnas kambriblokis, kuhu L.K vastu võeti, L.K on temale juba varasemalt tuttav, teda on korduvalt varguste eest kinni peetud . Samuti mäletab, et L.K käitub tavaliselt väljakutsuvalt, kui teda kambrisse paigutatakse, küsimustele vastab sõimuga. Ei mäleta, et L.K oleks osakonda tuues olnud vigastusi. L.K vastas Mätingu küsimustele ülbelt ja saatis teda „pikalt“. L.K sõnad käisid ka tema kohta, kuid ta ei võtnud seda isiklikult. L.K suhtub politseisse nii nagu nemad oleks süüdi, et tema vahele jääb. Kirjalikest tõenditest nähtub, et 5 L.K suhtes koostas J. Mäting V™S § 44 lg 1 p 3,4 alusel 14.11.2004.a kell 04.55 isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt K Leet ja J Mäting pidasid 14.11.2004.a kell 04.55 Tallinnas Viru 24 asuva hoone juures kinni L.K kahtlustatuna väärtegudes NPAS § 15-1 ja KarS § 276 järgi /tl 115 I kd/. - 15.11.2004.a karistas Tallinna Linnakohus L.K 10 päevase arestiga KarS § 276 järgi võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, mis seisnes selles, et ta eiras korraldust väljuda mootorsõidukist haiglasse narkoekspertiisi tegemiseks. /tl 117 I kd/. -Kesklinna PO patrullilehe kohaselt 13-14.11.2004 /tl 129-130 I kd/ kontrolliti Viru tn. 24 kella 04.55 ajal kahtlustatavat meesterahvast L.K, leiti kotike rohelist puru. Isik viidi Wismarisse ekspertiisi, käitus provotseerivalt, kasutas venekeelseid ebatsensuurseid sõnul, solvas politseiametnikku. Keeldus andmast uriiniproovi. Osakonda toimetamisel nõudis arstiabi. Toimetati traumapunkti Ravi 18 ja sealt tagasi osakonda. 1 -Väärteootsusega 15.01.2005.a karistati L.K NPAS § 15 alusel ilma arsti ettekirjutuseta väikeses koguses narkootilise aine omamise eest 14.11.2004.a rahatrahviga 9000 .- krooni /tl 132 I kd/. - AS Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise Meditsiini osakonna patsiendikaardist /tl 118 I kd/ nähtub, et 14.11.2004.a kell 07.12 toimetati politsei poolt osakonda L.K, kes oli saanud löögi näkku- põrutushaav ülahuules ca 1,0 cm, haav intueeritud. 12.06.-13.06.2005.a KarS § 199 lg 2 p 4 episood N K kasutuses oleva sõiduki Xxx xxx varguses ning kasutamises kunii 30.06.2005.a Süüdistatav L.K end selles episoodis süüdi ei tunnista ja annab ütlusi, et 30.06.2005.a viibis ta sõidukis juhuslikult, ta ei teadnud, et auto on varastatud, tema autoroolis ei olnud. Nimelt istus bussi Kadrioru Keskuse parkla juures umbes kella 01.00 ajal. Ta jäi viimasele bussile hiljaks ja läks lähedal asuva bussi juurde, mille uks oli lahti ja juht remontis midagi. Ta palus end koju Läänemere teele viia ja juht oli nõus. Teel nägi kui politsei tahtis autot peatada. Nägi, et juht näitas suunatuld, et tahab peatuda. Kui aga politseinik tuli auto juurde, siis hakkas juht kiirendades sõitma. Mingi aja pärast jõudis auto Kihnu tn. kanti, peatus maja taga, juht läks autost välja ja pani majade vahele jooksu. Seda tee pealt näha ei olnud. Tema arvates politseiametnikud ei saanud näha, kas autos oli üks või mitu inimest. Politseiametnikud ei jõudnud nii kiiresti oma patrullautoga kaubikule järele sõita, mistõttu nad ei saanud ka näha kaubiku roolis olnud isiku lahkumist. Nad jõudsid kohale umbes 20 sekundi pärast. Tema DNA-profiil aga võis sattuda roolile ja süütelukku ümbritsevale teibile siis, kui politseinikud teda väidetavalt sõidukist juhiukse kaudu välja tõmbasid. Tema toetas käega vastu rooli. Kuid autosse oli sinna sattunud juhuslikult ega teadnud, et auto on varastatud. L.K arvates politseiametnikud valetavad ning nad ei saanud näha, kas autos oli üks või mitu inimest. Samuti väidab L.K, et politseinikud ei jõudnud nii kiiresti oma patrullautoga kaubikule järele sõita, mistõttu nad ei saanud ka näha kaubiku roolis olnud isiku lahkumist. Videosalvestise aga kustutasid ära.. Kannatanu N K kinnitab kohtuistungil, et 12.06.2005.a. parkis ta sõiduki Xxx Pirita tee 14 asuva baari juurde umbes kella 23.00 ajal, kui baar kinni pandi. Sõidukil ei olnud mingeid ärandamisvastaseid vahendeid. Kuid omas arvates lukustas uksed, enne sulgemist surus nupud alla, võimalik, et ühe tagaukse lukk ei sulgunud. Signalisatsiooni ei olnud. Järgmisel päeval kella 11 paiku ta avastas sõiduki kadumise. Sõiduki tagastamisel politsei poolt oli sellel süütelukk teibiga kinni seotud, sõidukist olid kadunud temale kuuluvad esemed. Kahju on hinnanud umbes 20 000 krooni, kuid loobub tsiviilhagist, kuna ei looda seda kunagi kätte saada. Tunnistaja V V kinnitab, et oli K alluv ja oli valves Lauluväljaku juures asuvas sašlõkibaaris. 13.06.2005.a öösel kella 02.30 paiku nägi, et keegi istus auto roolis ja auto sõitis Pirita suunas minema. Ta ei näinud, kes oli roolis ning arvas esialgu, et sõiduki omanik ise sõitis autoga minema. Ta imestas, miks auto omanik sõidab Pirita poole, kui ise elab Lasnamäel. Helistas baari omanikule, kuid viimane vasta , et K teeb vahel nii, , et võtab auto 6 ja sõidab ära. Auto oli baarist umbes 2 m kaugusel. L.K küsimusele ütluste kohta eelmisel istungil kinnitab, et eelnevalt nägi auto juures üht väikest kasvu isikut, kes ära jooksis. Samas kinnitab kohtuistungil, et auto ei käinud korralikult kinni ja K pani auto mootori traadiga käima. Seda, et sõiduk varastati, sai ta teada alles järgmisel hommikul. Tunnistaja A Kaimer kinnitab kohtuistungil, et ta töötas 2005.a politseiametnikuna ja oli 30.06.2005.a öösel oli ta patrullis koos S Mihhailoviga Vana-Narva mnt-l enne Mustakivi ristmikku, kus teostasid liiklusjärelevalvet. Nägi linna poolt tulevat sõidukit xxx, millele S.Mihhailov andis peatumismärguande. Kaubik ei peatunud, vaid lisas kiirust. Tema nägi sõidukis ainult ühte inimest. Seal oli tänavalgustus.. S.Mihhailov jooksis kohe autosse ja sõitsid valgele kaubikule järele, nad ei kaotanud kaubikut kordagi silmist. Kaubik keeras majade vahele, nemad sõitsid kaubiku taga, tulesid ei kustutanud Kaubik peatus Kihnu tn 2 maja juures. S.Mihhailov jooksis juhiukse juurde. Tema läks teise ukse juurde. Nägi, kuidas roolis olnud isik püüdis sõidukist väljuda kõrvalistuja ukse kaudu. Mihhailov karjus midagi ja isik tõmbas ukse kinni ja püüdis väljuda juhiuksest, kust S. Mihhailov ta kinni pidas. Selgus, et isikuks oli L.K, kes oli alkoholijoobes ja sõiduk oli varastatud. Sõiduki vahetus läheduses kinnipidamise hetkel teisi isikuid ei olnud ja keegi ei saanud ka sõidukist lahkuda, kuna nad oleksid seda näinud. Tunnistaja S Mihhailovi kinnitab, et töötas 2005.a politseiametnikuna. 30.06.2005.a öösel oli patrullis koos A Kaimeriga ja teostas liiklusjärelevalvet, kontrollisid juhtide joovet. Tema juhtis autot. Märkas, et Tondiraba tänava poolt tuli valge xxx, mis liikus Maardu suunas.. Tema läks seda autot peatama, nägi, et sõidukis oli üks inimene. Seal oli tänavavalgustus, pime ei olnud. Sõidukijuht eiras peatumismärguannet, tema jooksis politseiautosse, mootor töötas ja koheselt asusid kaubikut jälitama, nad ei kaotanud kaubikut kordagi silmist. Järele jõudsid umbes 0,5 – 1 minuti pärast .Samas kinnitab kaitsja taotlusel 20.06.2006.a antud ütlusi kohtuistungil, sest siis oli sellest aega vähem möödas. - /tl 189 III kd /,vastus prokuröri küsimusele : Kui kaugele kaubik jõudis, kui teie talle järele jõudsite? et „see võttis aega kõige enam 2 minutit“ ja tl 190 III kd. vastus küsimusele: Kui kaugel oli see koht, kus kaubik seisma jäi sellest kohast, kus teie liikuma hakkasite?, et „see oli 200-300 meetrit“. Sõiduk vaateväljast ei kadunud, tagatuled olid koguaeg näha. Kaubik keeras Lasnamäel majade vahele, kus peatus, avati kõrvalistuja ukse, kuid keegi ei väljunud. Enne auto ei pidurdunud kusagil. Tema jooksis juhi ukse juurde ja A Kaimer läks kõrvaistuja ukse juurde. Roolis olnud isik istus kõrvalistuja kohal . Ta tõmbas selle isiku juhipoolsest uksest välja. Nad pidasid L.K kinni, viimane oli alkoholijoobes ja püüdis seletada, et tema ei olnud roolis. Juhiluba tal esitada polnud, samuti puudusid sõiduki registreerimistunnistus ja liikluskindlustus. Andmebaasist kontrollides selgus, et auto on ärandatud ja tagaotsimises. Juht viidi joobe ekspertiisi. Samuti kinnitab, et tol korral videokaamera autos ei töötanud. Kirjalikest tõenditest nähtub, et: Sündmuskoha vaatlusprotokollis 30.06.2005.a koos fototabeliga on fikseeritud,. et 30.06.2005.a kella 01.30 paiku Kihnu 2 ja 4 majade juures asub kaubik xxx, reg nr xxx, mille juhipoolne uks oli avatud ja ukse lukusüdamik lõhutud. Süüteluku detail on kõrvalistuja istme all. Samuti oli kaubiku parem esitiib mõlkis, esipamperi parempoolne osa kriibitud. Vaatluse kohaselt süütelukk on lõhutud ja metalli värvi teibiga roolisamba külge teibitud. Roolilt ja käigukangilt võeti DNA-proov ja pakendati, samuti võetud kaasa teip roolisambalt /tl 7-19 I kd/. DNA-ekspertiisiaktis nr GE-2462-05/5820 antud ekspertarvamuse kohaselt autoroolilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada L.K-lt pärineva bioloogilise materjalide sisaldumist selles sega proovis, kuna kõigis selles segaproovis on kõigis analüüsitud DNA lookustes esindatud kõik L.K esinevad DNA alleelid /tl 26-27 I kd/, 7 DNA- ekspertiisiaktis nr GE-2911-05/6885 antud ekspertarvamuse kohaselt teibilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle ühe segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada L.K-lt pärineva bioloogilise materjalide sisaldumist selles segaproovis. /tl 31-32 I kd/. 27.06.2005.a episood KarS § 266 lg 1 süüdistuses: Süüdistatav L.K end süüdi ei tunnista, sest tema ei ole kusagile sisse tunginud. ja annab ütlusi, et 27.06.2005.a. soovis ta läbi Eesti Näituste territooriumi minna Uus-Sadama tn, sest see on kõige lühem tee Lasnamäelt. Ta on varem seda teed korduvalt kasutanud. Läks läbi jalgvärava, mis on USA saatkonna juures. Pirita tee poolt aga pole üldse väravaid, vaid on tõkkepuu.. Ta ei olnud teadlik, et sellel territooriumile ei või viibida. Mingeid keelumärke tema ei ole näinud. Territooriumil aga peatus, et õiendada loomulikke vajadusi ja ta läks selle hoone taha põõsastesse. Teda hakkas aga koer ründama ja ta haaras sealt kusagilt ühe raudlati, et koera eemale peletada. Talle tundus, et koer tahab hammustada, sest hakkas ta peale hüppama. Umbes 2 minuti pärast tuli kohale turvatöötaja.. Selgitab, et põõsastesse läks kahe ehitise vahelt hoone keskelt, sest teisel pool olid suured põõsad. Selgitab, et nägi , et hoonel ei olnud uks kinni, see oli paokil ja lukukeel väljas. Tunnistaja A A kinnitab kohtuistungil, et Pirita tee 28 Eesti Näituste AS territoorium on piiratud aiaga ja väravad on öösel kinni. 2005.a juunis töötas Näituste AS-i territooriumi turvatöötajana. Territoorium on mitu hektarit suur, seal on mitmed hooned. Kogu territoorium on ümbritsetud umbes 2 meetrise traadist metallaiaga. Territooriumil on ka mitu väravat, kuid kõik väravad peavad olema suletud. Territooriumit ümbritsevas aias võib esineda auke, samuti jäetakse mõnda väravat mõnikord territooriumi kasutajate poolt lahti, kuid väravatel on sisenemist keelavad märgid. Eravaldust märkivaid märke on kusagil 5-7 tükki. Kogu territoorium on valve all, on nii välis- kui siseandurid. Välisandurid on ainult kõige ohtlikemates paikades, siseandurid on kõigil hoonetel ning hoonete uksed ja aknad ei saa olla avatud, muidu ei lähe signalisatsioon peale. Uste peal on avanemisandurid. Suvel pannakse kogu territooriumile signalisatsioon peale kell 18.00. Territooriumile võib siseneda ainult valdaja loal. 27.juuni 2005.a. öösel hakkas signalisatsioon tööle, ta kontrollis, et kas tegemist ei ole lühisega. Selgus, et tegemist on õige häirega ja ta läks koos väljaõpetatud koeraga territooriumi kontrollima. Häire tuli ühest hoonest (nn Erika Hoone), kus hoiti tööriistu ja millel oli avamisandur. Kohale jõudes nägi, et hoone uks oli lahti, ei mäleta, kas isik oli hoones või väljas. Küsimusele mis ta seal teeb, oli vastus mitte midagi ütlev. Ta kutsus politsei ja teavitas juhtkonda. Hoone ukse sai kinni lükata ja lao valve alla panna. Selgitab, et vaid ühel inimesel oli selle jalgvärava võti, mis jääb USA saadiku residentsi juurde. Samuti kinnitab, et seal lähikonnas ei ole nn. mikrorajoone. Lähikonnas elavad majade elanikud ei käi läbi selle jalgvärava. Kirjalikest materjalidest nähtub, et: - Sündmuskoha vaatlusprotokollis 28.06.2005.a koos fototabeliga on fikseeritud olustik Eesti Näituste AS-ile kuuluva puitmaja juures, territoorium on aiaga piiratud, valve all ning aedadel hoiatusmärgid “sisenemine valdaja loal“, 2 uksepiidal nähtavad vigastused, ustel signaalandurid, sündmuskohalt võetud kaasa raudkang mis asitõendina vaadeldud ja lisatud kriminaalasja juurde /tl 164-168 I kd/ -DNA- ekspertiisiaktis nr GE-3533-05/8231 antud ekspertarvamuse kohaselt raudkangi ühelt otsalt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada L.K-lt pärineva bioloogilise materjalide sisaldumist selles sega proovis. Raudkangi teiselt otsalt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada L.K-lt pärineva bioloogilise materjalide 8 sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik L.K esinevad DNA alleelid /tl 179-180 I kd/ -AS Näituste AS avaldus kohaselt 27.06.2005.a kella 23.50 ajal tabas Eesti Näituste AS turvatöötaja A. A varguse katselt ühe 30-aastase meeskodaniku, kes oli lõhkunud näidismaja Erika ukseluku, mis muutus kasutuskõlbmatuks. Algul hindasid kahju 3000 kroonile, kuna aga tegelik kahju osutus väiksemaks, ei pea nad end kannatanuks ja ei soovi kahju hüvitamist /tl 191 I kd/. 30.06.2005.a episoodis KarS § 424 järgi L.K enda süüd ei tunnista, sest ta ei juhtinud joobeseisundis autot. Alkoholijoobes sõiduki juhtimist 30.06.2006.a kinnitavad tunnistajad A. Kaimer ja S. Mihhailov oma ütlustes, et see asjaolu tingis ka teise politseipatrulli kohale kutsumise, kes ta ekspertiisi viis. Kirjalikest materjalidest nähtub, et: -Wismari Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 2709/400 30.06.2005 kell 01.55 kohaselt oli L.K arsti otsuse kohaselt keskmine alkoholi joove /tl. 65 I kd/. - 22.01.2003.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega mõisteti L.K süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 45 päeva /tl 60-61 I kd/, Süüdistuse episoodides 08.10.2007, 09.10.2007, 25.10.2007 ja 01.02.2008 KarS § 329 ja 424 järgi tunnistab L.K oma süüd, et juhtis nimetatud päevadel sõidukit, kuigi ei omanud juhilubasid ja 01.02.2008.a oli alkoholi tarvitanud. Tunnistaja Reevo Saaliste kinnitab kohtuistungil, et olles 01.20.2008 liikluspatrullis Pärnu mnt Laagris, mõõtis kiirust. Tallinna poolt tuli sõiduk Xxx kiirusega 130 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus sel teelõigul oli 50 km/h. Patrull järgnes sõidukile, sõiduk peatati alles Valingu viadukti juures ja roolis oli L.K, kellel ei olnud juhilube ega auto registreerimistunnistust ning kellelt oli tunda alkoholilõhna. Kohapeal tuvastati mõõteriistaga keskmine alkoholijoove, kuid kuna isik ei olnud tuvastatuga nõus, toimetati ta Tallinnasse ekspertiisi. Kontrollimisel e-politsei süsteemi kaudu aga selgus, et tal on kehtiv karistus samalaadse teo eest. L.K peeti 01.02.2008.a kahtlustavana KrK § 424 ja 329 järgi kinni /tl 38-39 II kd/. Kirjalikest tõenditest nähtub: väärteoprotokollide kohaselt 25.10.2007 (Tallinnas Siili 10 juures tl 3 II kd/, 09.10.2007.a (Tallinna Ringtee 36 km tl 11 II
2. kd)ja 16.10.2007.a (Tallinnas Liikuri tn. 50 juures tl 20 II
3. kd)on L.K 8.10. 2007.a, 09.10.2007.a ja 25.10.2007.a, rikkunud Liikluseeskirju, millega on toime pannud mitmeid erinevaid väärtegusid Liiklusseaduse ja Liikluskindlustusseaduse järgi ning 01.02.2008.a lisaks lubatud sõidukiiruse ületamise ja oli ka alkoholijoobes, 25.10.2007.a ja 09.10 2007 on ta menetleja otsustega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumisel / tl 4, 12/. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt 01.02.2008.a /tl 41 II kd/ näitas mõõteseadme lugem L.K juhitud sõiduki kiiruseks 137 km/h. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli / tl 42 II kd/ kohaselt oli kohapeal indikaatorvahendiga LION SD 400 tuvastatud alkoholisisaldus 0,98 mg/l, Wismari Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 433/6 kohaselt 01.02.2008.a kella 05.40 /tl 43/ oli arsti otsuse kohaselt L.K kerge joove, milles sõiduki juhtimine ei ole lubatud. Tallinna Linnakohtu 16.09.2005.a kohtuotsusega mõisteti L.K süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks /tl 83-84 II kd/ . Kohtuotsuse põhjendus: 9 . Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud kohtulikul uurimisel esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et L.K süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kõigis episoodides KarS § 199 lg 2 p 4, § 266 lg 1, § 424, § 329 järgi. Kohus leiab, et süüdistuses KarS § 275 järgi kuulub L.K õigeks mõistmisele süü puudumisel. Prokurör on seisukohal, et kohtulikul uurimisel on tuvastatud kannatanu ja tunnistajate ülekuulamistel, et 14.11.2004.a L.K sõimates pidevalt venekeelsete ebatsensuursete väljenditega politseiametnik J. Mätingut, eirates Wismari haigla juures politseiametniku ebaseaduslikku korraldust, mille eest omab väärteokaristuse KarS § 276 järgi, ka Wismari Haiglas tekkis L.K konflikt uriiniproovi võtmise käigus, mistõttu pidi J. Mäting kasutama jõudu L.K suhtes pani tahtlikult toime võimuesindaja solvamise tema ametikohustuste täitmisel. L.K ei eita Mätingu solvamist, kuid väidab, et Mäting põhjustas selle ise oma käitumisega. Antud juhul oli L.K sõim kestev ja väljakannatamatu, mis oli suunatud just konkreetselt J. Mätingule, sõimuks ei olnud mingit põhjust. Võimuesindaja korralduse eiramine ja tema solvamine on eraldiseisvad süüteod ega moodusta konkurentsi. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Kõnealusel juhul algas solvamine juba enne seadusliku korralduse eiramist ning jätkus samuti peale korralduse eiramist pikema aja vältel. Korralduse eiramine oli ühekordne, kuid solvamine jätkuv tegevus, mistõttu käitumisaktid on selgelt eristatavad ja teokirjeldused ei lange olulisel määral kokku ning tegemist ei ole topeltkaristamisega. Seega on L.K süü leidnud tõendamist ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi. Kaitsja on seisukohal, et vahetu füüsiline mõjutamine võib välistada üldse teo karistusõiguslikus mõttes. Formaalselt on L.K tegevuses selle süüteo tunnused ja L.K ise tunnistab, et tarvitas politseiga suheldes ebatsensuurseid sõnu. Seda tingis asjaolu, et autos keeras Mäting L.K käerauad veel tugevamini kinni, et oleks valus, kuigi viimane palus valu pärast neid lõdvemaks lasta. See tingis ka L.K sellise reaktsiooni. L.K karistati politsei korralduse mittetäitmise eest. On tõsi, et tegemist on kahe erineva teoga, kuid arvestades asjaolu, et politseiametnik ei käitunud selles situatsioonis õiguspäraselt. L.K-le oli tekitatud politseiametniku vägivalla tagajärjel vigastus, mis tõi kaasa L.K poolt kaebuse esitamise. Seega ei saa vaadelda, et antud tegu pandi toime tahtlikult. Kohtulikul uurimisel kinnitab J. Mäting, et tõepoolest L.K poolne ebatsensuurne sõim tema aadressil oli pidev. Samuti on ta kirjeldanud L.K käitumist Wismari Haiglas, mis tingis jõu kasutamise. Kesklinna osakonnas märgates, et L.K suu on verine, toimetas ta traumapunkti. Fakti, et Kesklinna osakonnas vastas L.K J. Mätingu küsimustele ülbelt ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid kinnitab tunnistaja P Kašnikov. Samas aga kinnitab, et mingeid vigastusi L.K ei olnud. Tunnistaja K Leet aga kinnitab, et L.K sõimas J. Mätingut ebatsensuursete sõnadega, millele J. Mäting ei reageerinud. Samas aga L.K käitumist Wismari haiglas, sealt tagasi Kesklinna osakonda ega traumapunkti viimist ta ei mäleta. Kuid AS Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise Meditsiini osakonna patsiendikaardist nähtuvalt on tuvastatud fakt, et 14.11.2004.a kell 07.12 toimetati politsei poolt traumapunkti L.K, kes oli saanud löögi näkku- põrutushaava ülahuules ca 1,0 cm, millele tehti õmblused. J. Mäting. on seda selgitanud L.K käitumisega Wismari haigla tualetis, kui viimane püüdis ust sulgeda, mis tingis füüsilise jõu kasutamise. Tema suhtes läbiviidud sisejuurdlus ei tuvastanud tema käitumise õigustamatust. Kohus leiab, et antud kohtulikul uurimisel pole peale J. Mätingu ja L.K teised tunnistajad midagi selgitanud L.K tervisekahjustuse tekkimise suhtes, mistõttu kohus saab arvestada vaid süüdistatava ja kannatanu ütluste ja 10 faktilise asjaoluga, et L.K oli huul katki ja ta vajas arstiabi. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolus: J. Mäting kinnitab, et L.K hakkas ebatsensuurselt just teda sõimama kohe peale seda, kui temalt leiti roheline puru kotiga. Samas aga L.K selgitab, et tema palvele autos käeraudu lõdvendada, et ei oleks valus reageeris J. Mäting nende veel tugevamaks keeramisega, mistõttu tal suurenes valutunne, mis tingiski sellise sõnakasutuse. Kahtlemata olid L.K ebatsensuursed väljendid J. Mätingut solvavad ja selline tegevus võimuesindaja suhtes tema ametikohustuste täitmisel moodustab kuriteo, mitte väärteo koosseisu. Kuivõrd L.K oli tervisekahjustus – katkine huul, mis tekkis politseiametnike füüsilise mõjutamise tagajärjel ja kohtu käsutuses ei ole ühtki tõendit, mis lükkaksid ümber L.K ütlused eelnenu suhtes käeraudadest ning on tuvastatud tervisekahjustuse olemasolu peale Wismari Haiglast tagasitoimetamist, ei saa kohus välistada L.K kirjeldatud faktiliste asjaolude aset leidmist. Füüsilise valu tekitamisest tulenev sõim, kuigi ebatsensuurne, välistab aga antud juhul kuriteo subjektiivse koosseisu, tahtluse politseiametnikku solvata tema ametikohustuste täitmise tõttu. Faktiliselt on tuvastatud L.K-le füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamine, seetõttu kohus leiab et kuriteos KarS § 275 järgi kuulub ta õigeks mõistmisele subjektiivse koosseisu puudumisel. KarS § 199 lg 2 p 4 episood N K sõiduki varguses ja kasutamises kuni 30.06.2005.a on prokurör seisukohal, et kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et varastatud sõiduk oli L.K ebaseaduslikus valduses 30.06.2005.a, ning kuigi puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et 12.06.2005.a sõiduki varastanud isik oli just L.K. Tema tegevust tuleb kvalifitseerida vargusena, mitte aga KarS § 202 sätestatud kuritegelikult teel saadud vara omandamisena või KarS § 215 järgi sõiduki ajutise omavolilise kasutamisena, kuna esiteks L.K on andnud ebaõigeid ütlusi sõidukisse n.ö juhusliku sattumise kohta. Samuti puuduvad igasugused muud tõendid, sealhulgas dokumentaalsed tõendid selle kohta, et L.K oleks sõiduki kelleltki omandanud, samuti ei ole alust väita, et L.K oleks saanud sõiduki oma valdusesse hiljem ja kasutas sõidukit vaid ajutiselt. Sõiduk oli seisukorras, millest iga tavainimene saab aru, et tegemist on varastatud sõidukiga. L.K viibis ka sõidukis üksinda, omamata sõidudokumente. Tema DNA oli nii roolil kui roolisamba ümber oleval teibil. See on alust arvata, et L.K on isikuks, kes on sõidukit kasutanud selle varastamisest alates. M. L.K on varasemalt samuti toime pannud samasisulisi kuritegusid, seetõttu Kotomin oli sõiduki varastanud isikuks, kes jätkas sõiduki kasutamist kuni tema kinnipidamiseni politseiametnike poolt. Samuti tuvastati sel ajal L.K alkoholijoove, mistõttu tema tegevuses esineb ka KarS § 424 koosseis. Kaitsja on seisukohal, et L.K kuulub süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi õigeksmõistmisele, sest L.K ütlused ei ole kohtulikul uurimisel vaieldamatult kummutatud. L.K väidab, et oli autos juhusliku reisijana. Kui politsei neid jälitama hakkas, oli teekurviline ja auto ei olnud kogu aeg politsei vaateväljas. Maja juures peatumisel jooksis juht autost minema. Kuna politsei jõudis 20 sekundi pärast kohale, siis oli see piisav autost põgenemiseks. Videosalvestise aga politseinikud hävitasid. Samuti on ta selgitanud, miks tema DNA autoroolil oli. DNA ekspertarvamused ei kinnita L.K süüd, sest käigukangilt ei leitud L.K DNA materjali. Samuti on tunnistajate S. Mihhailovi ja A. Kaimeri ütlused vastuolulised sõiduki jälitustee pikkuses, kes esimesena jõudis auto juurde. Seetõttu puudub ka koosseis episoodis 30.06.2005.a joobeseisundis sõiduki juhtimises KarS § 424 järgi. Kohus soostub prokuröri seisukohaga karistusõiguslikus hinnangus L.K eole KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, samuti põhjendustega, miks ei ole L.K tegevus karistusõiguslikult hinnatav KarS § 202 või KarS § 215 järgi.. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega ja neid kogumis hinnates on L.K toime pannud kuriteo KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja tema enda ütlused on vaid endõigustavad selgitused. L.K on varem varguste eest karistatud. Tunnistaja V. V on kinnitab kohtuistungil 13.06.2005.a öösel, et keegi istus K kasutuses olnud autoroolis ja auto sõitis minema. Järgmisel päeval sai teada, et auto varastati. Samas kinnitab L.K-le, et auto juures ka väikest kasvu isikut, 11 kes ära jooksis. L.K on lühikest kasvu. Samuti kinnitab nagu ka kannatanu ise, et auto autouksed ei sulgunud korralikult ja K käivitas autot traadiga. L.K peeti sama sündmuskoha lähedal kinni ka 27.06.2005.a öösel Eesti Näituste AS territooriumil. Seega liikus ta ööseti selles piirkonnas. Kannatanu N. K kinnitab, et jättis auto kella 23 00 paiku Pirita tee 14 baari juurde. Järgmisel päeval avastas auto kadumise. Sõiduki tagasisaamisel oli aga sellel süütelukk teibiga roolisamba külge seotud., samuti kinnitab, et mitte kõik autouksed ei olnud korralikult lukustatavad. 30.06.2005.a püüdsid politseiametnikud seda sõidukit tavapärase liikluskontrolli ajal peatada Tondiraba tänaval. Tunnistajad A. Kaimer ja S. Mihhailov kinnitavad üheselt, et autos oli vaid üks isik. Tänavavalgustus põles. S. Mihhailov jooksis kohe politseiautosse, mille mootor töötas ja nad sõitsid kaubikule järele. Mõlemad tunnistajad kinnitavad üheselt, et auto ei kadunud sel teel kordagi nende vaateväljast. Erinevused nende ütlustes jälitustee pikkuses ja ajavahemikus, millal nad peatunud sõidukini jõudsid, ei anna alust kahtlustada politseiametnikke valeütluste andmises, kuivõrd käesoleva kohtuliku uurimise ajaks oli sündmusest möödunud pea kolm aastat ja nende ütlused ajavahemiku ja teekonna pikkuse kohta on eelkõige hinnangulised. Samas kinnitavad nad, et esmastel ülekuulamistel mäletasid neid detaile paremini. Kuid üheselt kinnitavad ka mõlemad tunnistajad asjaolu, et nägid kui auto Kihnu tn 2 maja juures peatus ja keegi autost välja ei tulnud. Vastupidi, keegi avas juhi kõrvalistme, kuid ei väljunud. A. Kaimer läks kõrvaistuja ukse juurde ja nägi, kui keegi püüdis siis selle kaudu väljuda. S. Mihhailov hüüdis midagi ja siis tõmmati uks kinni. Seejärel püüti juhipoolsest uksest väljuda, kuid S. Mihhailov pidas isiku kinni. Samas kinnitab S. Mihhailov, et enne peatumist auto kusagil ei pidurdanud. Ta tõmbas juhi kõrvalistmel istunud mehe juhipoolsest uksest välja. See isik püüdis kohe selgitada, et tema ei juhtinud autot. Ta oli alkoholijoobes ja juhiluba ega sõiduki dokumente tal polnud. Politseiandmebaasist kontrollides selgus, et sõiduk on tagaotsimises. Juht viidi ekspertiisi. Ekspertiisis tuvastati alkoholi joove. L.K kinnitab, et politseiautos olnud videosalvestise kustutasid politseiametnikud kohapeal ära. Tunnistajad kinnitavad, et tol korral videokaamera autos ei töötanud. Samas aga nähtub, et politseiametnikud kohapeal kasutasid politseiandmebaasi, mistõttu L.K väidab videosalvestise kustutamist. Seega L.K väide, et videosalvestis hävitati meelega ei ole kinnitust leidnud. Sõiduki vaatlusel on fikseeritud lõhutud süütelukk, mis on metallivärvi teibiga roolisamba külge teibitud. Roolilt võetud DNA proov oli segaproov enam kui ühelt inimeselt, selle segaproovi analüüsi tulemusel ekspert ei välista seal L.K bioloogilise materjali sisaldumist, sest kõigis lookustest esinevad L.K DNA alleelid. Käigukangilt võetud proovis tõepoolest ei olnud DNA materjali, mis sisaldaks L.K-lt pärivat DNA materjali, kuid süüteluku teibil ei välista üheselt ekspert L.K DNA materjali sisaldumist segaproovis. Seega on ka tõendatud L.K käitumises KarS § 424 kuriteo koosseis. Ta omas kehtivat karistust Tallinna Linnakohtu 22.01.2003 otsusega KarS § 424 järgi, see on joobeseisundis sõiduki juhtimise eest isikuna, keda varem on sellise teo eest karistatud. Samal ajal menetluses tema suhtes ka teine kriminaalasi 2004.a toimepandud sõiduki juhtimises joobeseisundi KarS § 424 järgi, milles ta 16.09.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega süüdi mõisteti ja karistati 6- kuulise vangistusega, mis on ära kantud ning juhtimise õiguse äravõtmisega 3-ks aastaks. Nimetatud kohtuotsus on ka üheks kinnitavaks tõendiks tema süüdistuse episoodides 08.10.2007, 09.10.2007, 25.10.2007 ja 01.02.2008.a KarS § 329 järgi, et ta hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsuse muust karistusest. Samuti 01.02.2008.a KarS § 424 järgi ette nähtud kuriteo toimepanemises. L.K tunnistab oma süüd nendes episoodides ja väljendab kahetsust. Tema süüd kinnitavad ka politseiametnike poolt koostatud väärteoprotokollid nimetatud kuupäevadel mitmete liikluseeskirjade rikkumise tuvastamisest Tallinnas ja Tallinna ringteel, ajal mil tema suhtes oli täitmisele pööratud kohtuotsus lisakaristuses juhtimisõiguse äravõtmises. Samuti kinnitab tunnistaja R.Saaliste, et 01.02.2008.a peatati L.K lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu, L.K oli alkoholijoobes, mida kinnitas arsti otsus Wismari Haiglas ekspertiisis ning tal oli kohtuotsusega võetud ära sõiduki juhtimise õigus. Seega 01.02.2008.a pani L.K ühe teo, mis vastas mitme erineva süüteo koosseisule. 12 KarS § 266 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on prokurör seisukohal on kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on see tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Eesti Näitused AS-i turvatöötaja A. A pidas kinni territooriumile ebaseaduslikult tunginud isiku, teavitas sellest politseid ja andis isiku ka politseile üle. 27.juuni 2005.a öösel hakkas territooriumi signalisatsioon tööle, häire tuli hoonest, kus hoiti aiatööriistu. Selle maja juurde jõudes nägi ta hoone ukse juures üht meesterahvast. Uks oli avatud. Ukse kõrval maas oli kang, mille politsei kaasa võttis. Meesterahvas, kelle ta kinni pidas seletas, et tahtis sealt koju minna. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on tegemist Pirita tee 28 asuva puitmajaga, mis asub aiaga ümbritsetul territooriumil, mis kuulub Eesti Näituste AS-le. Territoorium on valve all ning aedadel on hoiatusmärgid. Hoonel oleval uksepiidal on näha vigastused. Sündmuskohalt võeti kaasa ka raudkang, millel olid vastavalt DNA ekspertarvamusele esindatud kõik L.K DNA-alleelid esindatud, mistõttu ei saa tema DNA-d välistada. Asjaolu, et Eesti Näituste AS-i juhataja poolt esitatud avaldustest nähtuvalt tõlgendasid nemad L.K Eesti Näituste AS-i territooriumile sisenemise eesmärgina vargust ning kuna varastada midagi ei jõutud ning näidismaja ukseluku lõhkumisega oli ettevõttele tekitatud esialgsest kalkulatsioonist oluliselt väiksem kahju, ei soovinud ettevõte tsiviilhagi esitada ei tee olematuks KarS § 266 lg 1 koosseisu täitmist L.K poolt.. Tsiviilhagist loobumine aga ei tähenda automaatselt seda, et territooriumi valdaja oleks tagantjärele andnud L.K-le õiguse territooriumil viibida. Kuivõrd antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et L.K soovis näidismajja siseneda varguse eesmärgil, ei ole kõnealuses episoodis alust süüdistada teda varguse katses, vaid tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 266 lg 1 järgi omavolilise sissetungina territooriumile ja sealt edasi hoonesse sissetungimise katsena, mis eeltoodud tõenditega on kohtulikul uurimisel ka tõendamist leidnud .L.K ütlused, et sealt territooriumilt oli lubatud läbi minna, territooriumile sisenes ta läbi jalgvärava, hoone juurde ta läks oma loomulikke vajadusi rahuldama ega kavatsenudki hoonesse tungida ning raudkangi haaras ta kätte siis, kui koer teda ründas, ei ole kooskõlas muude uuritud tõenditega. Territoorium oli piiratud aiaga ja sinna sisenemine ilma valdaja loata oli keelatud. L.K-le luba territooriumi läbimiseks valdaja poolt ei olnud antud. Kaitsja leiab, et L.K tahtlus KarS § 266 lg 1 kuriteo toimepanemises ei ole leidnud vaieldamatult tõendamist. Millegagi ei ole ümber lükatud L.K väide, et jalgvärav oli lahti. See piirdega piirdega ala ei olnud väliselt üheselt ära tuntav tabuala. Kohus leiab, et L.K süü KarS § 266 lg 1 järgi on kohtulikult uurimisel leidnud tõendamist. L.K ütlused, et ta tavapäraselt on ka varem läbinud Eesti Näituste territooriumi, sest tagumine jalgvärav on lukustamata ja seda kasutavad ka teised isikud Piritale suundumisel, kusagil ei ole ta märganud keelusilte on samas vastuolus tema enda ütlustega, et Pirita pool on eespool tõkkepuu. Seega on territooriumi valdaja paigaldatud tõkkepuu üheks märgiks, millest tava mõtlemise tasemega inimene saab aru, et see on valdaja takistus loata territooriumile siseneda. L.K väide, et selle puithoone ees on läbikäidav ühiskasutuses olev tee ei ole kooskõlas sündmuskoha vaatlusel fototabelist nähtuvaga. Pealegi on tunnistaja A. A kinnitanud, et suundus territooriumile koos väljaõpetatud koeraga, kuna signalisatsiooni häire peale, mis tuli nn. Erika hoonest, kus hoiti tööriistu ja millel oli avanemisandur. Avanemisandur on ukse kohal. Kui uks ei ole suletud, siis andur tööle ei hakka ja signalisatsiooni ei saa peale panna. Kogu territoorium on suvel kella 18.00-st signalisatsiooni all. Territoorium on piiratud 2 m kõrguse metallaiaga ja väravad peavad olema suletud. Tunnistaja ei välista, et jalgväravad võivad hooletusest lukustamata, kuid väravatel on sisenemist keelavad märgid. Jõudnud Erika hoone juurde märkas ta, et uks on avatud. Isik, kes hoone juures oli, ei vastanud midagi arusaadavat, miks ta sel on. Sündmuskohalt võeti ära raudkang, mida L.K nimetab raudlatiks ja sellel asitõendil ekspert ei välista L.K DNA bioloogilise materjali esinemist. L.K põhjendab küll raudlati kasutamist koera oletatava ründe tõrjumiseks. A. A i ütlustest nähtub, et tegemist oli välja õpetatud koeraga. Kuid kohus peab neid L.K ütlusi endõigustavaiks tulenevalt DNA ekspertarvamusest. Samas ei selgita L.K , miks ta põõsastesse loomulikke vajadusi õiendama minnes läks just kahe hoone vahelt läbi, kus nägi, et oli uks poikvel. Tunnistaja kinnitab, et just sealt tuli häire ja sündmuskoha vaatlusel on 13 fikseeritud sellel uksel uksepiidal nähtavad vigastused. Uksel on signaalandur. Samas aga L.K ei kinnita, et peale tema oleks seal veel keegi viibinud. Signalisatsioon hakkas tööle ja selle peale tuli turvatöötaja kohale, kes maja juures nägi L.K. L.K kirjeldab küll, et minnes põõsastesse loomulikku vajadust rahuldama märkas hoone poikvel ust, millel oli lukukeel väljas, kuid väidab, et pole märganud jalgväravatel ja mujal mingite keelumärkide olemasolu. Kohus ei pea L.K ütlusi tõele vastavaks ja leiab eelpool kirjeldatud tõenditega on tuvastatud faktilised asjaolud, millega on tõendatud, et L.K oma tegevusega täitis KarS § 266 lg 1 koosseisu sisenedes öisel ajal Eesti Näituste AS piiratud territooriumile ja püüdes tungida hoonesse ilma valdaja loata. Karistamise alus on süü. L.K on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteod. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kuriteo episoodides 08.10.2007, 09.10.2007, 25.10.2007 ja 01.02.2008 KarS § 329 ja 424 järgi on L.K väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. L.K on varem korduvalt kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud vangistusega. Karistused ei ole talle mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimati karistati teda Tallinna Linnakohtu poolt 16.09.2005. a KarS § 424 järgi 6 kuulise vangistusega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks. Sellest hoolimata peale vangistusest vabanemist jätkas L.K kuritegude toimepanemist, juhtides sõidukit alkoholijoobes ja eirates korduvalt viimase kohtuotsusega mõistetud lisakaristust. Tegemist on isikuga, keda on võimalik karistada vaid vangistusega. Kannatanu N K loobus tsiviilhagist. Eesti Näituste AS pole tsiviilhagi esitanud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Katrin Puhkason kohtunik 14 15