← Eesti

1-09-6077/3

Obsah (7)§ 424§ 73§ 75§ 50§ 329§ 74§ 83

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-6077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-6077 (09

§ 424

ja 329 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav P.J , ik. XXX, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud: 08. veebruari 2006.a. Pärnu Maakohtu (Kuressaare Kohtumaja) otsuse alusel

§ 424järgi vangistusega üheksa

(9)kuud.

§ 73alusel vabastati karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kolm

(3)aastat; 23. märtsi 2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega

§ 424

, 329 järrgi rahalise karistusega 10000 krooni riigituludesse ühes mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat, väärteomenetluse korras karistatud kolmel korral; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld, 2 Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.J kuritegudes

§-de 424 ja 329 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta.

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta P.J’ ele mõistetud vangistus tingimisi kahe

(2)aastase katseajaga kohaldamata, allutades P.J-i katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada P.J katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Kohus määrab, et P.J’ ele mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. P.J anda katseajaks temale määratava Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 28. aprillist 2009.a.

§ 50alusel võtta P.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks

(2)aastaks kuueks
(6)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel P.J-i lahkumise keeld - ära jätta. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast Välja mõista P.J’ elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-6077 , isik kelle eest tasutakse – P.J , nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda seitsme
(7)kuu jooksul igakuise maksena 932 (üheksasada kolmkümmend kaks) krooni 15 senti käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Igakuine makse teostada hiljemalt kuu 30.- ks kuupäevaks. Kui sundraha pole otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse 3 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta konfiskeerimata ja vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt süüdistatavale kuuluv sõiduauto VAZ 21011, VIN kood210111820899, tüübikood Q0000020845, registrimärgiga 905 KAA. Otsus selles osas saata täitmiseks Eesti Autoregistrikeskusele (arestitud Pärnu Maakohtu 09.aprilli 2009.a. määrusega antud loa alusel kriminaalasjas nr 1-09-4652). Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik P.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 23.03.2007.a. karistatud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt

§ 424järgi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 26.veebruaril 2009.a.

kella 11:00 paiku Saare maakonnas Muhu vallas Liiva-Nõmmküla maantee 1,9. kilomeetril sõiduautot VAZ 21011 registreerimismärgiga XXXXXX keskmises alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,77 mg. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani P.Joime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse P.J (P.J) selles, et tema isikuna, kellele on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 23.03.2007.a. kohtuotsusega nr 1-07-3609 lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kaheks

(2)aastaks, juhtis 26.veebruaril 2009.a. kella 11:00 paiku Saare maakonnas Muhu vallas Liiva-Nõmmküla maantee 1,9. kilomeetril sõiduautot VAZ 21011 registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani P.Joime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku P.J-i süüdistuses

§ 424

ja 329 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. P.J on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav P.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid P.J-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus P.J-ile nõutava karistuse liigis ja määras. 4

§ 424ja 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks vangistustust üks

(1)aasta.

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

(2)aastat ühes

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

Kohustada katseajal järgima

§ 75lg1 loetletud kontrollnõudeid.

Määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 50lg 1 kohaselt võtta P.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kaheks

(2)aastaks ja kuueks
(6)kuuks. P.J on kirjalikult kokkuleppel kinnitanud, et ta on nõus temale kuuluva sõiduauto VAZ 21011, VIN kood210111820899, tüübikood Q0000020845, registrimärgiga XXXXXX konfiskeerimisega. P.J selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. P.J on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Varem mõistetud trahvid ja rahaline karistus on tasutud Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Palveks on, et ehk saab sundraha ka osade kaupa tasuda. Temale kuuluva sõiduauto konfiskeerimise kohta selgitas P.J, et ta on selleks väljendanud oma nõusolekut ja kui kuidagi muud moodi ei saa siis on ta sellega nõus, kuigi ta eriti ei tahaks sõiduautost loobuda. Ise ta enam selle autoga ei sõida ja tervise poolest ei saakski, kuid auto on praegu ühe tuttava käes remondis ja siis kui auto remonditud saab lubas see tuttav vajadusel autoga sõidutada. Auto on vana ja ülevaatuski ammu tehtud. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav P.J , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides, mis puudutab süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni ning karistust on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja sellest tulenevalt võib kokkuleppe kinnitada.. Kohus leiab, et P.J tuleb süüdi tunnistada

§ 424

ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi puudub. Kokkuleppemenetluses otsus tehes peab kohus andma hinnangu ka KrMS §-s 306 loetletud küsimustes, sealhulgas küsimusele kuidas toimida arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega. Käeolevas kriminaalasjas on arestitud süüdistatavale kuuluv sõiduauto mida juhtides pani süüdistatav toime temale süüks arvatud kuriteod. Eesti Riikliku Autoregistrikeskus õiendi kohaselt on süüdistatavale kuuluva auto väljalaske aasta 1976, tehniline ülevaatus on sõiduautole teostatud viimati 02.06.2006.a. (tl.27). Süüdistatavalt P.J-ilt on arestitud kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg1 alusel temale kuuluv sõiduauto, so.

piiramatu tsiviilkäibega asi. Arestimise eesmärk selle konfiskeerimine (tasuta võõrandamine).

§-s lg1 ettenähtud tahtliku süüteo vahendi konfiskeerimise eesmärk on ühiskonna julgeolekut ohustavate asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada selliste õigusvastaste tegude toimepanemiseks, toimepanijalt ära võtmine. Ei saa kitsalt lähtuda üksnes eseme kasutamisfaktist õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele. Konfiskeerimise eesmärgiks ei saa olla täiendava, varalise iseloomuga karistusliku meetme kohaldamine süüdimõistetule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2007.a. otsus asjas nr 5 3-1-1-27-07). P.J on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isik, temale kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse on ta tasunud. Süüdistatav on 75 aastane ja ta elab maal. P.J on ennast algusest peale süüdi tunnistanud, ta on andnud lubaduse, et ei kasuta ise seda sõiduautot ning väitnud, et tema tervis ei võimaldagi seda. Samas on auto, muidugi juhul, kui seda on võimalik remontida, maal liikumiseks vajalik: poodi minekuks arstile minekuks jne. Selle autoga on lubanud teda vajadusel sõidutada tuttav mees. Kohus leiab, et P.J-i poolt toimepandud kuriteod on saanud õigusliku hinnangu tema süüdi tunnistamisega kuritegude (ideaalkogum) toimepanemises ja nende toimepanemise eest kriminaalkaristuse mõistmisega. P.J-i suhtes veel täiendavalt tema kuulva sõiduauto, millise omamine on temale eluliselt vajalik, konfiskeerimine, on kohtu arvates koosmõjus juba kohaldatud kriminaalkaristusega ebaproportsionaalne ja süüdistatava isikut ning tema süüteo iseloomu mitte arvestav. Kohus leiab, et sõiduauto konfiskeerimine on P.J-i isikut ning tema poolt toimepandu iseloomu arvestades teda liigselt koormav. Lisaks võivad ka auto realiseerimise kulud ületada 1976.a. sõiduauto realiseerimisväärtuse. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub P.J-ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.