, 202 lg.1 järgi rahalise karistusega 3 000 kr, väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja
xxxx, töök. xxxx, kriminaalkorras karistatud 12.09.2008.a. Viru MK
p.1,4 järgi rahaline karistus 6 000 kr; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja
Resolutiivotsus kuulutatud 02.10.2008.a., kohtuotsus antud kohtu kantseleisse 24.10.2008.a. U.V süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta 17.12.2005.a kella 00.20 paiku xxxx tungis kallale R T , lõi teda käega näo piirkonda, seejärel koos kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga lõi R T korduvalt jalgadega ning siis rüseles viimasele appi tulnud I T ja J E , mille tagajärjel I T kukkus maha, ning seejärel lõi I T korduvalt käte ja jalgadega. Veidi hiljem viskas U.V sõiduauto Nissan Almera juhi kõrvalistmel istudes I T näkku purgijooki, väljus autost kurikataolise esemega, millega lõi I T ühel korral kukla piirkonda ning seejärel J E ühel korral otsmikupiirkonda ning ühel korral rindkere piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist. Tarmo Penderit ja U.V süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et nad 01.05.2006.a.: - ajavahemikul kella 01.00 kuni 02.00 Sõmerul Aluvere kooli juurde viiva tee ristmikul tungisid kallale O R , lüües teda korduvalt käte ja jalgadega pähe ja keha piirkonda, misjärel U.V tiris O R kättpidi välja oma sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr. 667 AXL, juhikohalt ning lõi korduvalt jalgade ja rusikatega teda keha piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja kahjustades tema tervist ning - ajavahemikul 02.00 kuni 02.30 Sõmerul Aia 6 hoovis tungisid kallale O R , lõid teda korduvalt käte ja jalgadega üle terve keha, seejärel tungis U.V kallale kaklust lahutama tulnud A R , lüües teda korduvalt kurikataolise esemega üle terve keha ja vastu vasaku käe peopesa. Peksmisega põhjustati kannatanutele füüsilist valu ja kahjustati nende tervist. Seega U.V, rikkudes isikute grupis ja vägivalda kasutades avalikku korda, pani toime
Seega Tarmo Pender, rikkudes isikute grupis ja vägivalda kasutades avalikku korda, pani toime
Esitatud süüdistuses kumbki kohtualune end kohtus süüdi ei tunnistanud. Prokurör taotles oma kohtukõnes ümberkvalifitseerida mõlema kohtualuse tegevus 01.05.2006.a. episoodides
p.1,4-lt
järgi, motiveerides seda sellega, et 2 kohtualuste tegevusega ei kaasatud konflikti lahendamisse kolmandaid isikuid ja nende tegevus ei häirinud teiste isikute turvalisust, elu, tervist ja rahu. Maakohus rahuldas nimetatud taotluse oma resolutiivotsuses. Eeltoodust tulenevalt kohus vaatleb esimesena 17.12.2005.a. Statoili episoodi U.V süüdistuses
p.1,4 järgi ja seejärel mõlema kohtualuse süüdistust
I. U.V kinnitas kohtus, et 17.12.2005.a. oli ta koos sõprade Tarmo Penderi, Arlis Kriki, Heiki Järve ja Elvis Gutmanniga Statoili Tõrremäe tanklas. Tema istus autos, kui võõras mees (nüüd teab, et see oli R T ) tuli hoonest välja ja ütles talle :“Mis sa, pingviin, vahid siin“. Ta vastas, et naerab, sest võõral on prillid katki. R.T ütles seepeale, et mis sa vahid, tule autost välja. Selle peale ta väljuski autost ja talle löödi kohe vastu hambaid. Siis läks rüseluseks, kuskilt autost jooksis veel paar inimest välja, tanklahoonest tulid välja tema sõbrad. See kähmlus lõppes küllalt ruttu, kuigi vahepeal oli tema üksi kolme vastu. Nad tahtsid ära sõita, kuid teine võõras (I T ) ei lasknud, haaras roolist kinni. Nad ütlesid juhile, et sõitku edasi, küll ta lahti laseb, kuid mees ei lasknud rooli lahti. Tema ei visanud kellelegi jooki purgist näkku, kuid sai ise löögi jalaga ja tal käes olnud purgi sisu lendas laiali, terve auto oli jooki täis. E.G tõmmati juhi tagant autost välja, hakati peksma. Tema läks autost välja sinna vahele. Ühe mehe tõmbas A.K G pealt maha, teise lükkas tema eemale. Ta võttis kaika ühelt Ambla mehelt ära ja ajas mehe eemale, seda on videolt näha, kuid ta ei löönud kedagi kaikaga, mitte ühtegi inimest. Rüselus rahunes, nad viisid G , kellel nägu oli verine, otse haiglasse. Kui nad traumapunktis olid, tulid ka T sinna ja lubasid teda jalaga näkku lüüa. Kannatanu R T kinnitas, et Tõrremäe tanklas olid I.T ja J.E oma hamburgerid kätte saanud, väljas oli ka E.B . Tanklast väljudes nägi ta ukse juurde pargitud Nissan Primerat, selle aken oli lahti, autos istuja hakkas teda norima prillide pärast, et miks tal prilliklaas on katki. №rija oli U.V, keda ta nüüd teab. Seejärel tuli U.V autost välja, lõi teda rusikaga näkku. Ta kukkus puuresti otsa, kaitses oma pead, sest mehi tuli juurde ja löögid hakkasid tulema pähe. Talle tulid appi I.T ja J.E , tirisid mehed eemale, E.B oli politsei välja kutsunud. Tal jooksis ninast tugevalt verd, ta läks eemale lund otsima, et verejooksu peatada. Ta nägi, kui löödi I.T selja tagant kurikaga pähe. Üks kurikas oli U.V käes, teine oli ühe lühema noorema mehe käes. Ta soovib 6 400 krooni hüvitamist prilliklaasi, -raami, telefoni ja pusa eest. Kannatanu I T kinnitas, et 17.12.2005.a. läksid nad Ambla seltskonnaga Statoili tanklasse hamburgerit ostma. Tema jõudis hamburgeri kätte saada, istuda autosse sööma, kui kuulis E.B karjumist, et R.T pekstakse. Ta jooksis autost välja. Vend oli juba verine, tema ümber oli kolm meest. Tema ütles E.B kohe, et helistagu politseisse. Kui E.B ütles, et politsei on kutsutud, tahtsid teised ära sõita, istusid autosse, kuid tema läks auto juurde, avas selle ukse ja keeras rooli nii palju kõrvale kui sai. U.V istus autos juhi kõrvalistmel, käskis tal minema kaduda. Tema hoidis jätkuvalt roolist kinni ja autojuht, noor mees, ei suutnud ära sõita. Sel ajal, kui ta hoidis roolist kinni, löödi teda käte pihta. Tagaistujatest üks võttis kurikataolise asja ja sellega taheti talle vastu käsi lüüa, aga ta vahetas kogu aeg oma kätt roolil. Seejärel viskas U.V talle džinni näkku, mille peale ta läks närvi ning lõi jalaga U.V poole, kes võis ka pihta saada. Selle peale tuli U.V autost välja ja kindlasti oli tal kurikas käes. Ühe löögi kaitses ta ära, kuid teise löögi sai vastu kukalt ja kaotas teadvuse. Kannatanu J E kinnitab, et detsembris 2005.a. oli ta Statoili tanklas. Toidu said tema ja I.T varem kätte, läksid bussi sööma. R.T naise kiljatuse peale nägid nad, et R.T ümber oli 3-4 inimest, kähmlus oli. Tema ja I.T läksid R.T appi. Ta nägi mingil hetkel, kuidas I.T löödi selja 2 3 tagant kurikaga vastu kaela ja vastu pead ning mingil hetkel sai ta ise ka löögi. Ta ei mäleta hästi kõike pärast seda kurikalööki. Hiljem käisid nad traumapunktis, tal oli suur muhk koos haavaga ja ribid valusad. Kuna nende bussil olid toonitud klaasid, siis nad tüli algust täpselt ei näinud. Tunnistaja E B kinnitas, et tanklas bussis hamburgerit süües nägi ta, kuidas kaks noormeest ründasid R.T i. Ta hõikas I.T ja J.E , et läheme välja, R on kaklus. Ta nägi, et R.T oli ülakeha paljaks tiritud, ta oli pikali maas ning teda peksti nii käte kui jalgadega. Peksjate hulgas oli kindlasti pikem noormees U.V. Nende noormehed lahutasid kakluse, seejärel oli sõnavahetus. Ta helistas politseisse. Ühel momendil nägi ta, et auto pagasnikust võeti kurikas ja hakati sellega peksma. Kurika võtja oli U.V, kes algul vehkis kurikaga, seejärel hakkas lööma. Ta nägi, et U.V lõi I.T selja tagant kuklasse. I.T kukkus momentaanselt maha, ütles, et tal on väga valus, ega suhelnud enam temaga. Ta üritas I.T kuklale lund panna ja üritas teda istuma saada ja seetõttu teiste löömist ei näinud. Tunnistaja K K kinnitas, et läks koos teistega Statoili tanklasse süüa ostma. Ta mäletab, et E.B hüüdis, et R kakeldakse. Vaatas aknast välja, madin käis auto ees. Ta tundis ära R.T ja U.V. Ta ei näinud, kes esimese löögi tegi, kuid nägi, kui mehed juba maas rüselesid. Tema koos I.T , J.E ja K.P jooksis lahutama. Mingil ajal kaklus lõppes, oli veel sõnadega togimist. Seejärel nägi ta, et auto pagasnikust võeti kurikad, üks oli kindlasti U.V käes, teine oli mehe käes, kes oli lühem ja jässakas. Ta nägi, et U.V lõi I.T selja tagant vastu pead. Seejärel möödus U.Vemast, tahtis nagu teda lüüa, kuid läks edasi ja rüseles J.E . Ta ei saanud otseselt aru, kuid rüseluse käigus sai J.E selle kaikaga kindlasti pihta. Ta ei julgenud vahele minna, sest kaikad üsna tugevalt välkusid. Ühel momendil kõik lõppes, teine seltskond jõudis autosse hüpata ja ära sõita. Tunnistaja Liina Vulla kinnitas, et oli 2005.a. detsembris Statoili tanklas. Ta oli bussis, kohe välja ei läinud ja nägi juhtunut poole pealt. R.T tiriti pluus tagurpidi seljast ära, kuid kes tiris, ta ei näinud.Tal on meeles pilt, kus U.Võstis kurikaga käe ja tahtis K.Kallet lüüa, aga ei löönud. Kogu juhtum kestis 5-10 minutit. Ta aitas R.Tokarukile pluusi selga panna ja läks I.Tokaruki juurde, kes oli pikali maas. Tunnistaja Steven Berg kinnitas, et ostis tanklas viimasena süüa. Kuulis, kui müüja ütles, et mis seal väljas toimub. Ta vaatas välja ja nägi, et kolm meest peksid R.T jalgadega, R.T oli juba pikali. Ta läks lähemale, küsis, mis toimub. Seejärel T.Pender tuli kiiresti tema poole ja tahtis teda lüüa, aga ei saanud pihta. Kuna ta kartis oma tervise ja elu pärast ja väljas oli palju mehi, siis ta välja ei läinud. Ta seisis ukse lähedal, nägi, et autost võeti välja kurikad ja U.V lõi kurikaga selja tagant püstiseisvat I.T vastu pead. I.T kukkus. Ta ei saanud kogu juhtumit näha, sest vestles samal ajal T.Penderiga. Tunnistaja K P kinnitas, et oli samuti 2005.a. enne jõule Statoili tanklas, nägi, et R.T ja U.V sõimlesid. Kui ta välja jõudis, siis R.T ja U.V vahel käis kähmlus. Tema läks bussi juurde tagasi, mingi aeg hiljem tulid teised ka auto juurde. Nägi eemalt, et mingil ajal võeti autost välja kurikad, üks oli U.V käes, teine oli teise mehe käes. Nägi, kui I.T löödi vastu pead, kuid ei näinud, kes lõi. Nägi kui U.V lõi J.E kurikaga kehasse. Politsei saabumise eel jõudis teine seltskond minema sõita. Tunnistaja S H , Statoili teenindaja, kinnitas, et nägi 2005.a. detsembris, kui mehed väljas kukkusid puukappide peale. Ta nägi, et kakeldakse ja kutsus välja politsei. Kaklus võis kesta 510 minutit. Üks meestest oli väljas lamamas, kui politsei ja kiirabi tulid. Õues oli hamburgerisodi, pudeleid-purke ja verepritsmed olid ukse juures maas. Tunnistaja H J kinnitas, et tema oli koos U.V, T.Penderi, E.G ja A.K Statoili bensiinijaamas, ta oli teistele kaineks autojuhiks, teised tarvitasid alkoholi. Statoili tuldigi midagi 3 4 ostma. Ta istus U.V ja T.Penderiga autos, teised olid tanklasse sisse läinud. Siis tuli auto juurde prillidega mees ja nemad arutasid, et prilliklaas on katki. Mees kuulis seda, hakkas räuskama ja kutsus U.V välja. Kui U.V autost väljus, siis lõi teda. Sejärel jooksid E.G ja A.K Statoilist välja ja nende ees seisvast bussist tuli veel mehi. Algas rüselemine. Mingi aeg hiljem jõudis kohale ka nende sõber M.L , kes lahutas seltskonnad. Nad tahtsid minema sõita, kuid üks võõras noormees hoidis roolist kinni, keeras rattad tankuri peale ja ta ei saanud minema sõita. Ühel momendil lõi seesama roolist kinnihoidja I.T U.V jalaga. Siis kisuti tagaistmelt välja E.G . Mis auto taga toimus, ta ei näinud, kuid E.G oli pärast pea paistes, silma juurest sinine, kõvasti jooksis verd ja nad sõitsid temaga traumapunkti. A.K oli midagi käel viga, käis ka arsti juures. Traumapunkti juures politseinikud otsisid auto läbi, kuid ei leidnud midagi. Tunnistaja M L kinnitas, et pidi Statoili tanklas kokku saama U.V, E.G ja A.K . Ta nägi, et U.V läks autost välja ja teda hakkas peksma R.T . Seejärel tulid tanklast välja T.Pender, A.K E.G ja tanklas seisvast bussist jooksid mehed välja. Mõne aja pärast kaklus vaibus, taheti minema sõita, kuid I.T haaras roolist, ei lasknud ära sõita. I.T lõi ka jalaga mitu korda autosse, pudel lendas autos, mingit energiajooki oli terve auto täis. E.G tõmmati autost välja. Ta hakkas karjuma, et kutsuge politsei ja siis rahunes asi maha. Ta nägi kaigast siis, kui E.G peksti, kellelgi oli see käes. Tunnistaja E G kinnitas, et nägi Statoili aknast, et U.V ja R.T rüselesid väljas, U.V löödi. Ta nägi, et U.V kukkus. Läks välja ja olukord rahunes. Kui nad tahtsid tanklast minema sõita, siis takistati, keegi hoidis roolist kinni, uks tehti lahti ja jalaga löödi U.V. Teda tõmmati autost välja ja hakati peksma, löödi ka mingi metallesemega. Edasist ta ei tea, sai kuidagi autosse ja sõideti minema. Tunnistaja A K kinnitas, et Statoilis nägi aknast välja vaadates U.V, kes kaitses ennast, teda löödi kätega. Ta läks sinna appi. Üks suurem kamp tuli eemalt. Nad tahtsid minema sõita, kuid üks teise pundi inimene tegi autoukse lahti, hoidis roolist, ei tahtnud lasta neil ära sõita. Seejärel lõi mees jalaga U.V, kes istus juhi kõrval. Tema kõrvalt kisti E.G autost välja ja hakati peksma. Tema kiskus peksja eemale. Pärast tuli M.L vahele, kõik rahunesid. Nad läksid traumapunkti, sest E.G oli silm katki, pea jooksis verd, U.V oli ka midagi viga ja temal olid ribid valusad. Ta ei näinud mingeid kurikaid, kaikaid kellegi käes. I.T oli mingi metallasi käes, see oli vist rattavõti. AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr. 13174 koopialt nähtub, et J E diagnoositi pea- ja rindkere põrutus (parem pool). Haigusloo nr. 05-7045 väljavõttest nähtub, et I T diagnoositi ajukommotsioon ning õlaja õlavarrekontusioon. Patsiendikaardi nr. 9255082 koopialt nähtub, et R T diagnoositi peapõrutus ja vasaku õlaliigese põrutus. Patsiendikaardi nr. 13169 koopialt nähtub, et E G diagnoositi pea- ja näopõrutused ning alkoholijoove. Patsiendikaardi nr. 9255084 koopialt nähtub, et A K diagnoositi parema rindkere põrutus. Patsiendikaardi koopialt nr. 9255083 nähtub, et U.V diagnoositi vasaku käe ja näopõrutus. Kannatanute ja tunnistajate ütlusi kinnitab Statoili tankla turvakaamera lindistus, millest on muuhulgas näha, et kõigepealt on maas R T , kes sealt mingi hetk püsti tõuseb ja palja ülakehaga taarudes eemale kõnnib. Samuti on näha kurikaga ringi jooksmas ja vehkimas U.V . 4 5 Äratundmiseks esitamise protokollidega on tõendatud, et R T (tl. 104-112) tundis ära U.V kui isiku, kes hakkas temaga teise seltskonna autost norima ja ründas teda. See mees jooksis hiljem tanklas kurikaga ringi. Samuti tundis ta ära A K kui isiku, kellel oli teine kurikas käes, kuid ta ei näinud, et see isik oleks kurikaga kedagi löönud. Evelin Berg ( tl.113-121) tundis ära U.V kui isiku, kes peksis algul R T tankla ees ja hiljem vehkis kaikaga ringi. I T (tl.125-133) tundis ära U.V kui isiku, kes viskas talle joogi näkku, kui ta takistas auto ärasõitu ja hetk hiljem oli U.V kurikas käes. Lisaks tundis ära A K kui isiku, kes tuli autost välja kurikas käes. K P (tl. 134-142)tundis ära U.V kui isiku, kellest tüli lahti läks. L V (tl. 143-151) tundis ära U.V kui isiku, kellel oli tanklas kurikas käes. K K (tl. 152-160) tundis ära U.V kui isiku, kellel oli kurikas käes ja kes lõi sellega Igorile selja tagant pähe. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Selleks, et kvalifitseerida asetleidnud vägivallateod avaliku korra rikkumisena, tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Maakohus leiab, et Statoili bensiinijaam Rakvere lähedal Tõrremäel on kindlasti avalik koht, kus käib pidevalt palju inimesi. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-1-1-78-05 selgitanud, et kvalifitseerimaks süüdlase tegevust
järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Tüli, mis algas isiklikul motiivil, saab avaliku korra raskeks rikkumiseks üle kasvada tingitult tegevuse laadi ja koha spetsiifikast. Käesoleval juhtumil nii oligi, sest U.Valustas tülitsemist avalikus kohas ja seejärel tulid talle appi R T käte ja jalgadega peksma E G ja A K . Riigikohtu lahendist nr. 3-11-15-07 tuleneb, et isikutevahelise tüli lahendamine võib toimuda sellisel viisil, et see väljub pelgalt näiteks isikuvastase süüteo raamidest
mõttes ning süütegu kvalifitseeritakse kui avaliku korra raske rikkumine
Kuid tähele tuleb panna, et sellisel juhul lisandub teole (käesolevat kriminaalasja silmas pidades toimepandud vägivallateole) nö täiendav mõõde - isikliku tüli lahendamine väljub sellisel juhul toimepanijate, isiklikku laadi konflikti lahendavate poolte sfäärist ning konflikti lahendamisesse saavad sellisel juhul enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad isikud. Maakohus leiab, et avaliku korra raske rikkumise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu U.V tegevuses on kohtus tõendamist leidnud, sest ta ise kinnitas, et oli 17. detsembril 2005.a. Statoili Tõrremäe tanklas, kus tal tekkis sõnaline konflikt R T ja väidetavalt väljus ta autost T soovil ning siis sai ta viimaselt löögi näkku ning puhkes paljude osavõtjatega kähmlus, millest ühelt poolt võtsid osa tema sõbrad E.G ja A.K ning teiselt poolt Ambla mehed. Kaika sai ta ühelt Ambla mehelt, keda ta taga ajas, kuid ta ei löönud kaikaga kedagi. Tema süüd tõendavad kannatanu R T ütlused, kes kinnitab, et just U.V noris tanklas algul sõnadega tüli ning autost väljudes lõi kohe R T pikali ja seejärel tulid U.V-le appi teda peksma A K ja E G .Talle tulid appi I T ja J E . Seda, et kurikad võeti välja Sõmeru meeste autost, kinnitasid kannatanu I T ja tunnistajad E B , K o P ja S B . Kannatanud I T ja Jaanis Ehasoo kinnitasid, et just U.V oli käes kurikas ja sellega tema poolt I T löömist kinnitasid peale kannatanu tunnistajad E B ja K K . J E löömist kurikaga 5 6 U.V poolt kinnitasid peale kannatanu tunnistajad K K ja K P . Maakohtul puudub alus kahelda kannatanute R T , I T ja J E ning tunnistajate E B , K P , S B , K K , L V ja S H ütluste õigsuses, sest nad on kogu aeg andnud ühetaolisi ütlusi. Maakohus peab U.V ütlusi selles episoodis osaliselt ennastõigustavateks, sest need ei kattu kannatanute ütlustega ja on antud soovist vabaneda vastutusest. Maakohus suhtub kriitiliselt tunnistajate H J , M L , E G ja A K ütlustesse, sest nad on neid ütlusi kohtuistungil muutnud võrreldes eeluurimisel antud ütlustega ja need ei vasta sündmuste tegelikule käigule ja kannatanute ütlustele. Keegi peale E G ja A K ei ole näinud kellegi käes rüseluse käigus metallesemeid ja kohus ei pea usutavaks, et metallesemeid oleks rüseluse ajal kasutatud, sest E G ja A K hakkasid neist rääkima alles kohtus. Maakohus leiab, et käesoleval juhtumil on põhjuslik seos U.V tegevuse ja saabunud tagajärje vahel – avaliku korra raske rikkumise ja kolmandate isikute õigusrahu rikkumisel olemas, sest U.V rikkus oma tegevusega Statoili Tõrremäe tanklas – avalikus kohas - asjasse mittepuutuvate, kõrvaliste isikute (tunnistajate L.V , E.B , S.H jt.) õigusrahu
mõttes ja tema poolt algatatud tüli R T kasvas üle avalikus kohas avaliku korra raskeks rikkumiseks - grupiliseks kannatanute peksmiseks.Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kohus jõudis tõendeid kogumis analüüsides ja neid siseveendumuse alusel hinnates järeldusele, et U.V süü toimepandud kuriteos on täielikult tõendatud, eelkõige tema enda kohtus antud ütlustega, kannatanute R T , I T ja J E kohtus antud ütlustega, tunnistajate E B , K P , K K , L V , S B ja S H kohtus antud ütlustega, patsiendikaardi koopiatega, Statoili tankla turvakaamera lindistusega, äratundmiseks esitamise protokollidega. Seega U.V, rikkudes isikute grupis ja vägivalda kasutades avalikku korda, pani toime
II. Tarmo Pender kinnitas kohtus, et 01.05.2006.a. peale südaööd, kui ta hakkas tuppa minema, nägi ta teeotsas seismas R R sõiduautot Volvo, mille ümber askeldasid inimesed. Ta hiilis lähemale, nägi, et auto kallal olid O R ja K H . Üks oli pagasniku kallal ja teine oli autouksest sees. Ta võttis K.H kinni, kuid O.R sõitis oma autoga minema. Ta helistas vahepeal U.V-le ja kutsus ta appi, öeldes, et pätid on auto kallal. Ta vedas K.H oma maja poole. K.H ütles, et asjad saab tagasi, ja ta ütles, et helistagu O.R tagasi, et ta tahab kohe asju tagasi saada. Auto oli sõbra R oma, osa asju oli autos tema ja osa sõbra omad. R R tegi hiljem politseisse avalduse ka, aga lükati tagasi see avaldus, et sellist asja pole olnud ja sellist autot pole kuskil olnud. Korraks unustas ennast ja K H pani jooksu. Teised kaks panid juba enne autoga minema. Kuna teadis, kus Oleg elab, siis läks Olegi elukohta koos U.V-ga. Oleg oli sõbraga oma maja nurga juures. Ta läks nendega rääkima, sõber pani jooksu, Oleg jäi sinna. Siis tuli Olegi isa välja, oli juua täis ja vihane, hakkas kohe räuskama ja kaikaga U.V taga ajama. Kaika võttis ta kasvuhoone juurest. Korra nägi, kui vanamees kaikaga lõi ja U.V sai kaikaga pihta vastu selga. Tema rüseles Olegiga. Ta hoidis Olegi kinni ja ei olnud aega vaadata, mis teised teevad. Siis rahunesid kõik maha ja nad läksid minema. Kui selgus, et U.V on telefon kadunud, läksid tagasi. Oleg ütles, et telefon on politsei käes, siis helistasid politseisse ja said telefoni kätte. Politseile midagi juhtunust ei rääkinud. U.V kinnitas kohtus, et 01.05.2006.a. kui T. Pender helistas, et pätid on R auto kallal, siis läks sinna appi. Seal oli neli isikut koos T.Penderiga ja Passat seisis tema arust sealsamas Volvo ees. Tundis K.H , A.K ja Olegi. Rahulik sõnelus oli. T.Pender jagas K.H , et kus on asjad, mine too asjad ära. A.K ja K.H istusid Olegi autos. Tema mäletamist mööda oli 6 7 K.H autos ja T.Pender ja K.H karjusid läbi autoakna. Ühel hetkel pani Oleg autol rattad ringi käima ja tõmbas minema. Peale teda tuli sinna 2-3 autot veel, tulid M R , J R , R O . Tulid autost välja, küsisid, mis toimub. Volvo seisis, uksed ja luuk lahti, kohe oli näha, et seda oli rüüstatud. Ta rääkis R , et talle helistati ja ta tuli kohale. Mõne hetke pärast T.Pender ütles, et käiks Sõmerul Olegi elukohas, ta tahab tööriistu tagasi. Tema ei tahtnud sekeldusi, ütles, et viib T.Penderi kohale, ise läheb Statoili jooki ostma ja läkski. Siis T.Pender helistas, kutsus appi. O R maja ees Oleg ja ta isa karjusid vene keeles, Tarmo rääkis midagi eesti keeles vastu. Tema läks juurde, siis nad rüselesid, tema ja T.Pender olid ühel pool, Oleg ja isa olid teisel pool. Nendel mingeid kaikaid või kange kaasas ei olnud ja autot nad ei ole tagunud. Tema tundis end vabalt, ei puutunud asjasse, aga ühel hetkel Oleg ründas T.Penderit. Siis vanamees võttis õuel olevast virnast prussijupi ja midagi ütlemata tõmbas sellega talle üle turja. Selle peale võttis ta vanamehelt ümbert kinni, kukkusid koos maha, tahtis tõusta, ei saanud, sest vanamees hoidis päris tugevalt jalgadest kinni. Tema rüseles end lõpuks vanamehest lahti. Istusid autosse ja sõitsid ära. Sõitis Näpile ja avastas, et telefon on kadunud. Läksid tagasi, küsis, kus telefon on. Oleg ütles, et politsei käes. Natuke hiljem saigi Arkna teel telefoni kätte. Kannatanu O R kinnitas, et 01.05.2006.a. sõitis ta koos K H ja A K oma autoga Rakverest kodu poole, kui nägi Aluvere tee peal kahtlaselt pargitud autot. Nad parkisid oma auto selle auto ette. Ta mõtles sellest autost politseile teatada, kuid K.H tuli autost välja, vaatas korra ümber auto, nemad A.K olid veel autos, kui võsa tagant tuli välja Tarmo Pender, kes võttis K.H kratist kinni. Nad jagelesid midagi omavahel, ta hakkas kartma ja sõitis minema. Ta sõitis Aluvere kooli poole, kuid K.H helistas talle ja kutsus teda tagasi. Ta sõitis tagasi ning T.Pender tuli tema auto juurde, käsi oli rusikas, lubas lüüa klaasi katki, kui ta ust lahti ei tee. Ta avas autoukse. T.Pender karjus talle, et mis te siin varastate. Ta tahtis öelda, et pole midagi varastanud, kuid T.Pender hakkas teda lööma. Palju lööke käte ja jalaga oli, ta ei mäleta. Seejärel tuli sinna U.V, tahtis teda autost välja tirida ja kui see ei õnnestunud, hakkas teda jalgadega peksma. Jalalööke võis olla viis kuni seitse. Ta oli paanikas, pani auto käima, tahtis minema sõita. U.V hoidis uksest kõvasti kinni ja tõmbas selle tagurpidi. Autol oli ka mõlk bensiinipaagi luugil ja need lõi sinna T.Pender sel ajal, kui U.Veda peksis jalaga. Siis sõitis ta koju, kuhu mingil ajal tuli auto, millest väljus T.Pender, kes küsis, miks nad varastasid asju. Ta seletas, et polnud midagi varastanud, tahtis politseisse teatada, kuid T.Pender teda ei kuulanud, lõi teda rusikaga näkku. Ta jooksis nurga tagant välja, T.Pender võttis kasvuhoone ehituse juurest kaika ja hakkas teda taga ajama. Ta jooksis ukse juurde. Isa, A R , oli üles ärganud ja tuli välja. Sel ajal kui ta T.Penderiga jageles, tuli ka U.V sinna, lõi teda ühe korra rusikaga näkku, millest ta kaotas mõneks hetkeks teadvuse. Kui ta üles tõusis, nägi, et U.V oli juba isa kallal, lõi tal kaikaga käe puruks ja ka vastu pead. Isa ei saanud vastu hakata, sest komistas ja kukkus ning U.Või teda kaikaga. Seejärel tuli politsei, ta rääkis politseile juhtunust ning politsei läks U.V ja T.Penderit Sõmeru vahele otsima. Peale nende lahkumist tulid U.V ja T.Pender tagasi, küsisid, kus nende telefon on. Ema ütles, et andis telefoni juba politseile ära. Seejärel U.V ja T.Pender lahkusid, sel korral mingit vägivalda polnud. Hiljem tuli politsei tagasi juba koos kiirabiga, teda viidi haiglasse ja hiljem edasi Tallinnasse, tal oli ninaluu murd ja peapõrutus, isal oli käelaba katki ja peavigastus. Auto on tal seni remontimata, kahjusummat öelda ei oska. Kannatanu A R kinnitas, et 01.05.2006.a. öösel äratas abikaasa teda, et keegi karjub õues ja ajab poega taga. Ta nägi, et T.Pender jookseb kaikaga ringi. Ta riietus ja läks õue. T.Pender oli nagu kukk, karjus midagi ja tungis pojale kallale. Seejärel tuli ka teine kohtualune maja juurde, mõlemad peksid tema poega. Ta hakkas neid lahutama, aga poeg oli juba läbi pekstud. Poeg jäi 7 8 T.Penderiga kaklema ja tema U.V-ga. U.Vl oli siis juba kaigas käes. Ta kaitses end löökide eest ja käsi läks katki, jalg sai ka viga. Ta taganes, komistas ja kukkus ning U.V peksis teda rusikate ja kaikaga. Naine kutsus politsei välja. Seepeale läksid U.V ja T.Pender minema. Nad leidsid maast võõra mobiiltelefoni ja midagi veel. Ta tõsteti maast üles ja aidati tuppa, politsei saabudes lamas ta köögis. Tal ei ole materiaalseid nõudeid kohtualuste vastu, ei nõua neilt midagi, soovib vaid, et nad vangis istuksid. Tunnistaja K H kinnitas, et sõitis 2006.a. maikuus koos O.R ja A.K O.Raikeruse Volkswagen Passatiga ringi. Tulles linnast nägid nad tee ääres mingit kahtlast autot. Nemad O.R olid auto juures, kui mingil hetkel oli T.Pender tema selja taga, haaras kraest kinni, et mis te varastate. Ta ütles, et nad ei varasta midagi. O.R sõitis minema. T.Pender süüdistas teda jätkuvalt varastamises. Ta helistas ning O.R tuli A.K tagasi. Mingil ajal tuli sinna suurem seltskond autodega. T.Pender ajas veel oma varastamise värki, kuid midagi füüsilist tema ei näinud. Tunnistaja A K kinnitas, et oli koos O.R ja K.H sõitmas. Ta ei mäleta midagi, sest magas. Ta ei mäleta ka, mida rääkis politseis. Tunnistaja M R kinnitas, et ta käis koos J R ja J P a 1. mail 2006.a. Aluvere kooli tee juures. Nägi seal T.Penderit, hiljem tuli sinna ka U.V. T.Pender röökis seal, et vargad, vargad. Ta ei näinud, et U.V oleks seal olnud kellegagi mingit konflikti. T.Pender õiendas Volkswageni juures, see sõitis mingil ajal minema. Täpselt juhtunut ta ei mäleta, teda pole varem üle kuulatud, vennalt sai teada, et tuleb kohtusse tulla. Tunnistaja J R kinnitas, et tuli koos M.R , J.P ja A.H Aluvere kooli teeristi. Nad jäid T.Penderist ja teisest autost umbes 15 m kaugusele seisma. T.Pender karjus ja sõimas seal. Nemad ei jälginud toimuvat, suhtlesid omavahel ja ilmselt läksid kõik koos minema. Nad arutasid vennaga eelmisel õhtul, mis oli juhtunud tookord. Ta ei mäleta, kas K.K oli tookord kohal või mitte. Tunnistaja K.K kinnitas, et Aluvere kooli ristis nägi ta 01.05.2006.a. õhtul R R autot. Autol oli üks uks lahti. T.Pender oli K.H , rääkis temaga midagi, millest jutt oli, ta ei tea. T.Pender karjus hiljem, et tooge kõik asjad tagasi, aga see oli ka kõik. Ta ei näinud mingit vägivalda. O.R auto oli eemale Aluvere kooli poole pargitud ja kui T.Pender läks selle auto juurde, siis nad kiirendasid ja läksid minema. Nemad ja R sõitsid siis ka sealt minema. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr. 39310 väljavõttest nähtub, et O R diagnoositi peaaju vapustus ja ninaluu murd. AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr. 4625 koopialt nähtub, et A R diagnoositi vasakpoolse peopesa haav ja vasakpoolse reie põrutus. AS Rakvere Haigla patsiendikaardilt nähtub, et U.V diagnoositi 03.05.2006.a. parema õlavarre verevalum. R R avaldus varguse kohta (I kd. tl. 113) on tehtud alles 26.04.2007.a., seega aasta peale varguse toimumist. Õige ei ole Tarmo Penderi ütlus, et avaldus lükati politsei poolt tagasi, sest 11.07.2007.a. on prokurör kinnitanud kriminaalasja lõpetamise määruse (I kd. tl. 114-115), millest nähtub, et pole õnnestunud kindlaks teha R R autost varguse toimepannud isikut.
ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu – isiku tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustuse võivad suure tõenäosusega põhjustada tugevad või korduvad rusika- ja jalahoobid ning löögid kõvade ja raskete esemetega, kui need on suunatud pähe, kõhtu, rindkeresse või selga,ja sellised teod loetakse tervise kahjustamise mõistega hõlmatuks, olenemata tegelikult põhjustatud tagajärjest. Koosseisu täidab ka kergem tegu – valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine, näiteks löömine ja peksmine. 8 9 Maakohus leiab, et kannatanu O R ja tunnistajad K H ning A K pole kordagi rääkinud, et neil oli kavatsus Aluvere ristmiku lähedal seisvast R R Volvost asju varastada – seega puudus Tarmo Penderil vajadus neid ise kinni pidada, veel vähem hakata O R peksma ja kutsuda endale telefoni teel appi U.V. Tal oli võimalus kohe helistada politseisse ja auto omanikule. Maakohus leiab, et
koosseis on kohtus tõendamist leidnud, sest puudub alus kahelda kannatanu O R järjekindlates ütlustes, et Aluvere ristmikul toimunu käigus lõi teda algul Tarmo Pender käte ja jalgadega ja hiljem kohale jõudnud U.V tõmbas ta autost välja ja peksis samuti käte ja jalgadega kehasse kuni tal õnnestus autosse minna ja ära koju sõita. Maakohus suhtub kriitiliselt tunnistajate M R , J R ja K K ütlustesse, kes jõudsid Aluvere ristmikule mõni aeg peale U.V ja seetõttu ei saanudki näha vägivalla rakendamist O R suhtes või ei pannud seda tähele, kuna vestlesid omavahel. Mis puutub kannatanute O R ja A R peksmisse Sõmerul Aia tn. 6 hoovil Tarmo Penderi ja U.V poolt, siis on selle episoodi objektiivne koosseis tõendatud eelkõige kannatanute O R ja A R ütlustega kohtus, et algul lõi Tarmo Pender O R ja seejärel lõid Tarmo Pender ja U.V mõlemad O R ning kui A R tormas appi oma pojale, siis lõi U.V teda kaikaga vastu vasaku käe peopesa ja kehapiirkonda. Tarmo Pender ja U.V mõlemad kinnitasid kohtus, et O R elukohta mindi Tarmo Penderi ettepanekul, seal tekkis neil rüselus Olegi ja ta isaga. Tarmo Pender rüseles Olegiga ja U.V Olegi isaga. Olegi isa võttis virnast lauajupi ja lõi korra U.V vastu selga ja seejärel U.V haaras vanamehest kinni ja koos kukuti maha. Maakohus peab Tarmo Penderi ja U.V enda ütluseid paljasõnalisteks ja ennastõigustavateks, kuna need on antud ilmsest soovist toimepandud teo eest karistust mitte kanda ja vabaneda vastutusest. Maakohus leiab, et mõlemas eeltoodud episoodis on põhjuslik seos Tarmo Penderi ja U.V tegevuse ja saabunud tagajärje vahel – O R ja A R kehavigastuste tekitamise ja neile füüsilise valu põhjustamises olemas, sest seda kinnitavad peale kannatanute ütluste ka SA Põhja–Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr. 39310 väljavõte Oleg Raikerusel diagnoositud peaaju vapustuse ja ninaluu murru kohta, AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr. 4625 koopia A R diagnoositud vasakpoolse peopesa haava ja vasakpoolse reie põrutuse kohta. Kohus jõudis tõendeid kogumis analüüsides ja neid siseveendumuse alusel hinnates järeldusele, et Tarmo Penderi ja U.V süü toimepandud kuriteos
järgi on täielikult tõendatud, eelkõige nende endi kohtus antud ütlustega, kannatanute O R ja A R kohtus antud ütlustega, tunnistajate K H ja A K kohtus antud ütlustega, SA Põhja–Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr. 39310 väljavõttega O R diagnoositud peaaju vapustuse ja ninaluu murru kohta, AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr. 4625 koopiaga A R diagnoositud vasakpoolse peopesa haava ja vasakpoolse reie põrutuse kohta. Maakohus nõustub prokuröriga, et ei ole tõendamist leidnud, et kolmandaid isikuid oleks kaasatud konflikti lahendamisse Tarmo Penderi ja U.V poolt O R peksmisel Sõmerul Aluvere kooli juurde viiva tee ristmikul, sest teised isikud jõudsid sinna peale peksmist, ja hiljem O R ja A R peksmisel Sõmerul Aia tn. 6 hoovis, sest teisi isikuid seal juures ei olnud. Seega tuleb nendes kahes episoodis U.V ja Tarmo Penderi tegevus ümber kvalifitseerida
järgi, sest nende poolt kannatanute peksmine tekitas kannatanutele füüsilist valu ja kahjustas nende tervist. Kohtualuste U.V ja Tarmo Penderi tegevuses ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, neile süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega ning õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 9 10 Karistuse mõistmisel juhindub maakohus
Kohus arvestab karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuritegude raskust ja laadi, kohtualuste isikuid iseloomustavaid andmeid. Tarmo Pender on varem kohtulikult karistatatud, tal on kindel elu- ja töökoht ning maakohus peab vajalikuks karistada teda tingimusliku vabaduskaotusliku karistusega. U.V on varem kohtulikult karistatud, tal on kindel elu- ja töökoht, kuid ta on toime pannud raske kuriteo ning maakohus peab vajalikuks karistada teda eripreventiivsel eesmärgil lühiajalise ehk nn šokivangistusega ning ülejäänud karistusosa jätta tingimuslikult kohaldamata. R T tsiviilhagi 6 400 krooni purunenud prillide, mobiiltelefoni №kia 8910i ja kapuutsiga pusa eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus otsustas: Süüdi mõista TARMO PENDER
järgi ja karistada teda 10 (kümne) kuulise vangistusega, millist karistust
alusel tingimisi mitte kohaldada 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 02.10.2008.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. U.V süüdi mõista ja karistada teda:
järgi 10 (kümne) kuulise vangistusega;
p.1,4 järgi 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel suurendada raskemat üksikkaristust ja mõista U.V-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust, millest
lg.2 alusel kuulub koheselt kandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu vangistuse kandmisest vabastada U.V
alusel tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 02.10.2008.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- ära muuta, U.V võtta vahi alla, vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise päev.
alusel määrata Tallinna vangla ja Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajatel vastavalt Tarmo Penderile ja U.V-le katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada Tarmo Penderit ja U.V katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Tarmo Pender xxxx ja U.V xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2 alusel kohustada Tarmo Penderit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg.2 p.2 ja 8 alusel kohustada U.V katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Välja mõista Tarmo Penderilt (eluk. xxxx): - 151.50 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10 11 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest; - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 11368.70 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. K.Vedro osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus. Välja mõista U.V-lt (eluk. xxxx): - 6400 kr R T (eluk. xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks; - 151.50 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest; - 500 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) kannatanu Igor Tokaruki sõidukulude katteks; - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja 10313.20 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A.Aasmaa osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus. Asitõend- CD plaat turvakaamera salvestisega, mis asub kriminaaltoimiku juureshävitada otsuse jõustumisel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. №oremreferent L.Sarnet I.Golubev Tartu Ringkonnakohus 28. jaanuaril 2009.a otsustas: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 2. oktoobri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-11793 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Tarmo Penderilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 2895 krooni 70 senti riigituludesse. Tarmo Penderil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tarmo Pender 1-07-11793, kohtukulud“. 11 12 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista U.V-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 3121 krooni 10 senti riigituludesse. U.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.V 1-07-11793, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 22.aprillil 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent I.Golubev 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.