lg 1 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses R.N Süüdistatav isikukood xxx elukoht: xxx, põhiharidus, invaliid 100% puudega, pensionär, kodakondsuseta, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kohtulikult karistatud: 1) 06.02.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2025 lg alusel 10 päeva aresti, karistus kantud, käesolevaks ajaks kustunud, Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus Talvi Vaske KrMS §-dest 180 lg 1,3 § 306, 311-313, 315 lg 4,5 otsustas: 1. Tunnistada süüdi R.N
lg 1 ja § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 /kaks/ aastat vangistust.
lg 2 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 24.09.2002.-04.10.2002.a see on 11 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluv karistusaeg 1 aasta 11 kuud ja 19 päeva. 1
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui R.N ei pane 3 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Süüdistatav tunnistab süüd, kuid kinnitab, et ei mäleta sellest päevast midagi. Kohtuistungil vabandab kannatanu ees. Selgitab, et peale selle kuriteo toimepanemist sai raske liiklustrauma ja on 100 % puudega invaliid, oli kaua aega liikumatu, nüüd on juba ratastoolis. 2 Narkootikume enam ei tarvita. Peale liiklustraumat kolis tema pere xxx elama. Kannatanu NM kinnitab kohtuistungil, et tundis kohtusaalis selle ratastoolis oleva noormehe kohe ära. Peale seda juhtumit, on noormeest näinud oma elukoha lähedal koos teiste narkomaanidega, samuti kiirabis. Ta selgitab, et 23.09.2002.a kella 20.00 ajal tuli töölt koju. Kui ta hakkas võtmega trepikoja ust avama, tuli ta juurde, kes palus ust avada, kuna pidi elama ka siin, kuid oli võtme kaotanud. Ta lasi noormehe trepikotta ja viimane läks trepist üles. Seejuures märkas, et noormehe silmad olid imelikud, mitte normaalse tervisliku seisundiga inimese omad. Hiljem politsei leidiski tema juures süstla ja mingi vedeliku. Kui ta oma esimesel korrusel asuva korteri ust hakkas avama, tuli noormees tagasi. №ormees tõukas teda nii, et ta kukkus selili maha. №ormees haaras ta kilekotist ja hakkas seda käest rebima. Sellejuures lõi teda jalgadega näkku kehasse ja vastu jalgu. Ta hakkas karjuma ja selle peale tuli välja korter 9 elanik ,kes noormehe eemale kiskus ja peagi ka kohale saabunud politseile üle andis . Kilekotis olnud asju kirjeldas omal ajal politseile, kõik asjad olid rikkumata. Kuid temal oli silmad verevalumis üle 3 nädala, samuti oli selg kaua valulik, sest kukkus vastu kahhelpõrandat. Mäletatavasti sai ta näkku vähemalt kolm lööki. Haiguslehel ei olnud, varalist nõuet ei esita. Kohtu-arstliku ekspertiisiaktis nr 1915 24.09.2002.a toodud arvamuse kohaselt tuvastati kohtuarstlikul läbivaatusel tervisekahjustused: nahaalune verevalum vasaku silma laugudel ja seljas paremal pool, pehmete kudede põrutus vasaku sarna piirkonnas. Tervise kahjustused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel, näiteks rusikahoopidest ja sellele järgnevast kukkumisest. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud /tl 6-8/. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja AS, et tol õhtul nägi, kui korter 3 elanik NM tuli koju ja tema järel tuli üks imelik noormees, kes väitis, et tal pole võtmeid kaasas. Selline inimene nende trepikojas ei elanud ja ta läks trepimademele. Mõne aja pärast kuuliski I korruselt /seal on M korter/ löökide sarnaseid hääli ja kukkuva keha mütsatust Kui ta esimesele korrusele jõudis, siis nägi, et NM oli selili maas, noormees aga tiris temalt kotti ära ja samal ajal jalgadega lõi näkku. Ta tõmbas noormehe eemale ja surus põrandale /tl 10-11/. Tunnistaja J Lugu on kinnitanud oma ütlustes, et saabunud väljakutsele XXX, kuna seal pekstakse kedagi, selgus kohapeal, et R.N püüdis maja koridoris rebida NM kotti käest. Sama trepikoja elanik oli juba kinni pidanud R.N-i. Nemad viisid ta Wismari haiglasse, kus tuvastati narkootiline joove /tl. 91. Menetluspoolte seisukohad: Prokurör leiab, et R.N-i süü röövimise katses on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. R.N tegi vägivalda kasutades kõik selleks, et hõivata NM vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil endale. Kuritegu ei õnnestunud tal tegu lõpule viia endast olenemata põhjustel, majaelanik sekkus ja katkestas tema tegevusse. R.N on varem olnud menetlusalune, kuid samas aga on ta pikemat aega raske vigastuse tõttu invaliid, ta liigub vaid ratastoolis. Tegemist on esimese astme kuriteoga, milles karistuse alammäär algab vangistusega 2 aastat. Prokurör leiab puuduvad alused menetluse lõpetamiseks, kuid arvestades R.N-i seisundit on võimalik teda karistusest vabastada tingimisi
Kuna ta on viibinud eelvangistuses, kuulub see aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva. Kannatanu on avaldanud arvamust, et süüdistatavat pole vaja karmilt karistada, sest saatus on teda niigi juba karmilt karistanud. Kaitsja leiab, et kuriteost on möödunud 6. ja pool aastat. Karistus peab olema mõjuv ja järgnema kuriteole mõistliku aja jooksul menetlus peaks kestma kuni aasta. Sellel karistusel 3 pole enam üld- ega eripreventatiivset mõju. Palub menetlus lõpetada kui parandamatult haigestunud ja mõistlik aeg tema karistamiseks on möödunud. Süüdistatav ise on nõus nii prokuröri ettepanekuga kui ka kaitsja ettepanekuga. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et R.N süü
Süüdistatav ise väidab, et ta ei mäleta sündmusest midagi, selliseid ütlusi on ta ka kohtueelsel uurimisel andnud. Kuid tutvunud materjalidega ja kuulanud ära kannatanu ütlused on ta veendunud, et pani selle kuriteo toime ja on süüdi. Kannatanu ja tunnistaja J. Lugu ütlustest nähtub, 23 09.2002.a Xxx maja koridoris kinnipeetud noormees oli ilmsete narkojoobe tunnustega, tal oli süstal taskus, politseinikud viisid ta Wismari Haiglasse ekspertiisi. Seetõttu võib olla võimalik, et R.N ei suuda sündmuse asjaolusid mälus taastada. R.N-i süüd tõendavad peale kannatanu ütluste, et temaga koos tuli koridori noormees, kes väitis, et on võtme kaotanud , kuid elab selles trepikojas. Kuid hiljem tuli noormees talle kallale, tõukas ta pikali nägu ja püüdis kotti käest tirida, jätkates tema löömist jalaga näkku. Kuid majanaaber kuulis karjumist ja tuli appi. №ormees peeti kinni. Kohtuarstlikus ekspertiisis on järgmisel peal peale sündmust fikseeritud tervisekahjustused - verevalumid näos silmade juures ja pehmete kudede põrutus kehal, mis langeb kokku kannatanu kirjeldusega tervisekahjutuste tekitamise viisist R.N-i tegevusega. Samuti langevad kokku tunnistaja A. S ütlustega, kes nägi süüdistatavat järgnemas NM maja koridori, kuulis süüdistatava ettekäänet temaga koos majja pääsemiseks ja nägi kui süüdistatav rebis maaslamavalt N. M kotti ning seejuures lõi kannatanut. Ta tiris süüdistatavat kannatanust eemale. Kannatanu ja tunnistaja ütlused langevad nende asjaolude kirjeldamisel omavahel kokku. Seega on tõendatud, et R.N asus täitma
võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga koosseisu ettekujutusega võtta füüsilise jõuga ära kannatanu kott, milles oli vara 2739 krooni väärtuses. Oma tegu alustas ta NM tõukamisega, mille tagajärjel viimane kukkus. R.N hakkas jõuga kotti käest ära kiskuma, kuna kannatanu seda lahti ei lasknud hakkas R.N , selleks, et murda tõke võõrale varale, lööma jalgadega näkku ja kehasse kannatanut. Tema tegevuse objektiivne koosseis, intensiivse vägivalla kasutamine vara äravõtmisel omakorda tõendab subjektiivses koosseisus otsese tahtluse olemasolu. Kuritegu jäi katse staadiumi vaatamata R.N-i vahetule tegevusele ja ettekujutusele viia lõpule võõra vara äravõtmine vägivalla kaudu, vaid majaelaniku sekkumisel tema tegevusse, seega tema tahtest olenemata põhjusel. R.N-i on süüdi kuriteos
200 lg 1 -§ 25 lg 2 järgi. Karistamise alus on süü.A. Volikov on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo katse.. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Ta on küll varem olnud menetlusalune, kuid sisuliselt süütegudes, mis seotud narkootikumide tarvitamisega, mis ajendas ka käesoleva kuriteo toimepanemisele.
lg 1 sanktsioon käesoleval ajal näeb ette karistusena ainult vangistuse kahest kuni 10 aastani. Kohus soostub prokuröri karistusettepanekuga nii karistuse kestuse, kui ka karistusest tingimisi vabastamiseks 3 - aastase katseaja kohaldamisega. R.N on praktiliselt liikumisvõimetu peale 2003.a liiklusõnnetust. Ta on invaliid raske puudega, kes vajab kõrvalist abi. Iga kuriteole peab järgnema karistus. Kaitsja leiab, et menetlus tuleb lõpetada seoses süüdistatava raske haigusega ja mõistliku aja möödumisel viidates
Riigikohtu kriminaalkolleegium oma kohtuotsuses 3-1-1-58-07 26.11.2007.a on selgitanud, et isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku ajajooksul tuleneb Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni
lg 3 aga sätestab, et kui § 79 lg 1 p lg 2 (see on isikud ,kes karistuse täitmisest vabastatud raske haiguse või süüdimatuse tõttu) nimetatud isik terveneb enne aegumistähtaja möödumist, võib kohus pöörata karistuse või selle kandmata osa täitmisele. Seega pikeneks võimalik karistus pikemale ajale, kui karistusest vabastamine tingimisi katseajaga.
Kuid katseaja edukal läbimisel ei ohusta aegumistähtaja lõpuni enam karistus täitmisele pööramine. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisikulud, määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 2,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha I astme kuriteos 10875.- krooni, ekspertiisitasu 1840.- krooni. Kuid kohus leiab, kuna sündmus leidis aset aastaid tagasi, süüdimõistetu on praktiliselt liikumatu, töövõimetu isik, kelle ainus sissetulek, invaliidsus pension on vajalik mitte ainult esmatarbevajaduste rahuldamisele, vaid ka tervise parendamiseks, siis jätab kohus menetluskuludest sundraha ja ekspertiistasu riigi kanda, kuna n imetatud summade tasdumine on ülimalt raske R.N-i varanduslikule seisundile, selleks et täita kohtu kohustust peaks ta pöörduma riigi poole sotsiaaltoetüse saamiseks. Kuid määratud kaitsjatasust mõistab vaid 1000 krooni tasumisele J^tes.3242.10 krooni riigi kanda. Kohtunik Katrin Puhkason Inge Aluve ja Annneli Simmul Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.