MS § 238 kohaldamisega 1 kuu 10 päevase vangistusega.
alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga - 80 tundi määrates töö tegemise tähtajaks 1 aasta.
lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal pidi A.J täitma
Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt A.J hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 24.03.2009 on A.J sooritanud vaid 8 tundi üldkasulikku tööd. Ülejäänud 72 tundi on sooritamata. Kriminaalhooldusametnik Angeelika Leppik taotleb A.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist kuna ta hoidub kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest, eirates talle kohtu poolt pandud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmist. 02.09.2008.a. kinnitas A.J kirjalikult, et talle on selgitatud kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Samuti on talle selgitatud kohtuotsuse alusel üldkasuliku töö tundide sooritamise täitmata jätmise tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotuslikku karistuse täitmisele pööramise korda. 1 A.J-ile oli alates katseaja algusest koostatud kaks ajakava ÜKT tundide sooritamiseks. Vastavalt esimesele ajakavale pidi A.J töötama FIE Tamara Luigase Puudega Laste Halastuskodus 20.09.2008.a.-19.10.2008.a. 80 üldkasulikku töötundi, kuid töötas ainult 8 töötundi. Tööandja poolt saadetud iseloomustusest A.J-i kohta selgub, et ta töötas antud asutuses kogu töötegemise perioodi jooksul 8 tundi. Tööandja sõnul oli A.J nõudnud, et talle pandaks kirja ka need tunnid, mida ta ei olnud sooritanud. Vastavalt teisele ajakavale pidi A.J sooritama 12 üldkasulikku töötundi MTÜ Jõhvi №ortekeskuses ajavahemikul 14.02.2009.a.-28.02.2009.a., kuid ei läinud antud asutusse tööle. Üldkasuliku töö juhendaja Sergei Ridali sõnul ei töötanud A.J-i ntud asutuses mitte ühtegi töötundi. Seega on A.J 24.03.2009.a. sooritanud 8üldkasulikku töötundi. Ülejäänud 72 töötundi on tal sooritamata. A.J käis viimati kriminaalhooldusosakonnas 09.03.2009.a. ja keeldus üldkasuliku töö tegemise tegemata jätmise kohta seletust andmast. Kriminaalhooldusametnik kutsus Urmas Vaeva kriminaalhooldusosakonda 16.03.2009.a. ja 23.03.2009.a., kuid A.J kriminaalhooldusametniku poolt saadetud kutsetele ei reageerinud. A.J selgitas, et Viru Maakohus tunnistas ta süüdi
järgi, kohtuotsus, millega mõisteti 80 tundi üldkasuliku tööd, jõustus 27.07.2008 a.. Alatest septembri kuust, ajast, mil saadeti kutse Viru Vangla Kriminaalhooldusoskonnast on ta 80 tunnist täitnud 8 tundi. Üldkasuliku tööd suunati tegema Vana Ahtmes asuvasse puuetega lastekodusse, on käinud seal neli korda ja neljast korrast sai teha tööd vaid ühel päeval. Kuna neil tööd polnud anda, siis pidi ta hiljem kriminaalhooldajale tagastama üldkasuliku töö tundide lehed, kokku käis kohal Vana Ahtmes kolm korda, et saada allkirjastatud lehed kätte, kolmandal korral käis siis, kui kiminaalhooldaja helistas, ja ütles, et kui nüüd läheb, saab paberid kätte allkirjastatuna, läks kohale, kuid taas neid pabereid kätte ei saanud. Kriminaalhooldajale seletanud, et antud asi on läinud üle igasuguste piiride ja ta keeldub sinna uuesti pabereid kerjama minema, kuna on käinud seal korduvalt ja pabereid pole talle antud. Pärast seda tekis tema ja kriminaalhooldaja vahel konflikt, kui ta ütles, et ta pole mingi postikana, keda jooksutada sinna ja tänna niisama. On üritanud kriminaalhooldusametnikule segitada oma pere ja majandusliku olukorda, kuid on saanud vastuse, et selge ja ta ei taha täita üldkasuliku töö tunde, palus ka kohtule teha avaldus, et lükata edasi kolmeks kuuks üldkasuliku töö täitmine, vastuseks oli jälle, et ta ei taha täita üldkasuliku tööd, esitas ka Jõhvi Kriminaalhooldusosakonna juhatajale avalduse kriminaalhooldaja ametniku vahetamiseks, kuna nad ei leia temaga ühiskeelt ja jällegi tuli vastus, et ei. Lõpuks ta juba loobus, kuna sai aru, et siin keegi ei tule talle vastu ja lasi asjal minna nii nagu ta on tänaseks läinud, kuna teda alati ignoreeriti ja vaimselt ta enam ei jaksanud vastu pidada. On teinud kõik selleks, et asi nii kaugele ei jõuaks, kuid keegi ei soovinud teda ära kuulata ja leida sellele lahendus. Üldkasuliku tööd ta pole suutnud täita, kuna talve kuudel oli palju tööd. Töötan XXX ja minu tööpiirkonnaks on XXX, on valves 24h 365 päeva aastas. A.J palus jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendada üldkasuliku töö tegemist kolm kuud edasi.Kui kohus leiab, et antud juhul on otstarbekas kohaldada talle karistuse täitmisele pööramist, siis palub ta kohut karistuse täitmisele pööramisel võimaldada karistuse kandmist ositi. Kuna 36 päeva pole tal võimalik töölt vabaks saada ja selle tagajärjel võib ta kaotada oma töö. Ta on pere ainuke liige, kellel on sissetulek, elukaaslane ei tööta, saab vaid lapsetoetust XXX krooni kuus, peres on üks laps ja kui ta jääb töötuks, siis see veelgi raskendab olemasolevat pere majandusliku olukorda. Palub kohut võimaldada talle karistuse kandmist nädalavahetustel (kaks päeva nädalas) kuni karistuse lõpuni. Karistuse kandmise alguseks palub kohtul määrata 01. mai 2009a. Kaitsja Eduard Bulatsik palus jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendada üldkasuliku töö tegemist. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov leiab, et A.J on rikkunud talle määratud kohustusi ja kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada. A.J on teadlik üldkasulikule tööle määratud kriminaalhooldusaluse kontrollnõuetest ning nende rikkumise tagajärgedest. Vaatamata sellele, et A.J-ile on määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 22.04.2009.a., on ta oma käitumisega näidanud, et ei oma soovi sooritada talle kohtu poolt määratud üldkasulikke töötunde. A.J-ile on kahel korral koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavad, millede kohaselt on ta ära töötanud vaid 8 üldkasulikku töötundi. Ülaltoodu põhjal prokuröri abi S.Travnikov arvab , et A.J hoidub talle mõistetud karistuse kandmisest kriminaalhoolduse näol kõrvale, eirates talle kohtu poolt pandud ühiskondliku töö tegemise kohustuse täitmist. Lähtudes
6 teeb ettepaneku A.J-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seisukohad ja tutvunud taotlusele lisatud materjalidega, on seisukohal, et A.J on rikkunud kohtu poolt temale määratud kohustusi, rikkudes seega vangistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes
MS § 427-429, § 432, kohus MÄÄRAS: Asendada A.J-ile Viru Maakohtu 23.04.2008 a. kohtuotsusega nr.1-08-4710
MS § 238 ja
kohaldamisega mõistetud karistus – 80 tundi üldkasuliku tööd reaalse vangistusega tähtajaga 1 kuu 10 päeva. Arvestades A.J-i poolt tehtud üldkasuliku tööd (8 tundi) ärakandmisele kuulub 1(üks) kuu 6(kuus) päeva vangistust.
1 alusel, lubada A.J mõistetud vangistus -1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva, kanda ositi 6 (kuue) kuu jooksul mitte vähem kui 2 (kaks) päeva iga nädal alates 01 maist 2009.a. Lõplikult vangistus ära kanda 01 novembriks 2009.a. Karistus kandma Jõhvi Arestimajas aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi Välja mõista A.J-ilt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „A.J, 1-08-4710, kohtukulud”. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul. Jüri Sakkart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.