1-09-6923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mai 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-6923
(09230105148)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi F.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Prokuröri abi №na-Salome Barbo Süüdistatav F.V elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: XXX, kodakondsus: Eesti, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud: 27.09.2006.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 1 kuu katseajaga 1 aasta 8 kuud. 12.11.2007 Harju MK määrusega pikendatud katseaega 2 kuu võrra. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.V KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista F.V-le 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada F.V ´ile mõistetud 2 (kaks) kuud vangistust üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata selle töö ära tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud. Määrata F.V Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustuda F.V´ il täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista F.V´ ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „F.V 1-09-6923, sundraha “„ F.V 1-09-6923, kaitsjatasu.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.V süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, viibides 01.04.2009.a. kella 09.00 – 17.00 vahel aadressil Harjumaal Viimsi vallas Miiduranna külas Miiduranna tee 12, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sülearvuti Ordi, millega põhjustas M-LP’ele varalise kahju 10260 krooni. Seega F.V , varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 F.V´ i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu M-LP ütlused, et 01.04.2009.a. tema väljus hommikul kodust ning läks kooli. Ema läks tööle, koju jäi ainult tema isa. Sellel päeval toimus aadressil XXX olevast eramajast, kus tema elab, vargus. Varastati sülearvuti Ordi №tebook maksumusega 10 260 krooni. Sülearvuti seerija on 199230 ja ekraani diagonaal 15,4 tolli. Sülearvuti oli teisel korrusel tema toas, eritunnus oli arvuti korpusepeal valge kleebis “together“ kirjega. Sellel ajavahemikul viibis kodus tema isa, kes tarbis koos kahe mehega alkoholi. Üks nendest noormeestest oli F.V , teine noormees oli umbes 20 aastat vana ning 175 cm pikk, pruunide lühikeste juustega. Peale noormeeste lahkumist avastas tema ema AP, et sülearvuti on kadunud. Kuna sai arvuti tagasi, siis tsiviilhagi ei esita(t.lk.2-4, 5-6); asitõendi vaatlusprotokoll (t.lk.9-10); tunnistaja VP ütlused, et 01.04.2009 helistas ÜPja kutsus teda ning F.V veini jooma. Läksid aadressile XXX ning hakkasid veini jooma teisel korrusel asuvas toas. Peale ÜP kedagi kodus ei olnud. Vahepeal käisid koos Kristjaniga poes ning ostsid paar 1,5 liitrist pudelit Gin´i ja läksid ÜP juurde tagasi ning hakkasid jooma ÜP õues asuvas haagissuvilas. Õhtul läksid ÜP juurde koju. Järgmisel hommikul tuli ÜP Kristjani juurde ja küsis, kus on tema tütre sülearvuti. Kristjan vastas, et tema ei tea sellest midagi. Tema ei ole võtnud ÜP midagi, kuid hiljem nägi, kuidas Kristjan võttis oma kodust televiisori tagant sülearvuti. Ütles, et oli selle ÜP juurest võtnud. Mida Kristjan edasi sellega kavatses teha, tema ei tea(t.lk.11-12); kahtlustatava F.V ütlused, et 01.04.2009.a. läks tema külla ÜP , kes elab XXX. Temaga tuli kaasa VP. ÜP juures läksid teisele korrusele ning hakkasid jooma. Kui vein otsa sai läksid koos VP poodi ning ostis kaheksa pudelit 1,5 liitrist Gin´i ja neli pudelit 0,5 liitrist viina „Valge Viin.“ Seejärel läksid nemad ÜP juurde tagasi. Ühe pudeli viina jõid majas teisel korrusel ära, peale seda läksid haagisuvilasse ning jätkasid viina joomist. Millal ja kuidas koju jõudis ei mäleta. Järgmisel hommikul ärgates tahtis pead parandada, vaatas oma elutuppa televiisori taha ning seal kohas, kus tavaliselt alkoholi hoiab, märkas, et kilekotis oli sülearvuti. Meenus, et nägi arvutit ÜP juures. Samal hommikul tuli ÜP tema juurde ja küsis, kus tema tütre arvuti on. Ei julgenud öelda, et tema selle arvuti võttis. Kavatses arvuti märkamatult tagasi viia. Millal arvuti võttis ei mäleta, kuna oli tugevas alkoholijoobes. Paar päeva hiljem võttis arvuti televiisori tagant välja ning tahtis failidest selle tühjaks lasta, kuna kartis, et IP aadressi järgi hakatakse arvutit otsima. Sellel hetkel viibis ka toas VP, kes nägi tema tegevust pealt. Kellele arvuti kuulus ei öelnud, kuid arvas, et Veiko sai sellest aru. Arvutit kavas endale jätta ei olnud, oleks selle nädala jooksul ÜP tagasi viinud (t.lk.13-14) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav F.V on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kristjan Põder on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. F.V´ i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.V` it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.V` it ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna F.V on varem kriminaalkorras karistatud, ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas F.V võimaluse 3 kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et F.V ´ile mõistetud vangistus võib olla mõistetud sanktsiooni alammääras ning F.V ´i suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 69 sätteid ning asendada vangistus üldkasuliku tööga. Tsiviilhagi esitatud ei ole. F.V` ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 krooni 10 senti riigituludesse. Kohtunik 4