novembri 2008.a. otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav U.E ja vandeadvokaat Ants Nõmmik Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav U.E, sünd. XXX, ei tööta, elukoht xxxxx xx xx-x, xxxxx xxxxxxxx, varem kohtulikult karistamata, vahi all viibib alates 23. jaanuarist 2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 28. novembri 2008.a. otsus U.E suhtes osaliselt tühistada tema süüdimõistmises
jaanuari 2008.a. kuriteoepioodis ja 27. detsembri 2007.a. toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni ning tsiviilhagi alusel E. E. AS kasuks 174 kr. väljamõistmise osas. Mõista õigeks U.E
jaanuari 2008.a. kuriteo episoodis ning E. E. AS-i tsiviilhagi 174 ( üks sada seitsekümmend neli ) kr. suuruses summa jätta läbi vaatamata. 27. detsembril 2007.a. toimepandu kuritegu ümberkvalifitseerida
2 p.8 järgi, jättes selle kuriteo eest mõistetud ja
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid osaliselt rahuldad. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 6. aprillil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu 28.novembri 2008.a. otsusega tunnistati U.E süüdi:
ja 10 kuu pikkuse vangistusega; § 199 lg.2 p.4,8 järgi ja karistati 10 kuu pikkuse vangistusega.
10 kuu pikkune vangistus.
detsembri 2007.a.,
lg.1 järgi tunnistati U.E süüdi selles, et tema, 15.augustil 2007.a., Sindi linnas, XXXXX XXX XX-X asuva ühiselamu juures, lükkas kannatanu A. N. selili asfaldile pikali, istus kannatanule rindkere peale ja lõi teda rusikatega näkku, põhjustades kannatanule elule ohtlikud tervisekahjustused.
Pärnus, XXXXXXX XX X parkimisala, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis sisse kannatanu J. P. autosse Toyota, reg. nr.XXX XXX, ning võttis ära kannatanule kuulunud käekoti, milles olid mobiiltelefon Ericson, lugemisprillid ning käekoti milles oli 3500 EUR sularaha, võtmekimbud 10 ja 3 võtmega, Statoili krediidikaart, kaks Hansapanga deebetkaarti ja üks krediidikaart, autojuhiload, põhjustades kannatanule varalise kahju kokku 72 495 kr. suuruses summas; 23.jaanuaril 2008.a. Pärnus, XXXX-XXX XX XX asuvas parklas, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, purustas kannatanu K. K. kasutuses olnud sõiduauto Citroen Berlingo parempoolse tagumise rehvi, misjärel oli politseinike poolt kinni peetud.
2 p.4,8 järgi kvalifitseeritud
järgi esitatud süüdistuse puhul piisavalt uurinud kriminaalasja materjale ja tõendeid. Tunnistajad A. K., V. M. ja A. S. on kinnitanud, et A. N. ähvardas süüdistatavat arveteõiendamise ja tapmisega ning püüdis seda täide viia. Sindi linnas teatakse A. N.i kriminaalne mineviku poolest, kes on toimepannud röövimisi, põhjustanud inimestele tervisekahjustusi ja tapnud. Süüdistatav pidi end paljakäsi kaitsma noaga relvastatud ründaja vastu. Süüdistataval õnnestus noa eest kõrvale põigata ja A. N. pikali tõugata. №a oma valdusse saamiseks lõi süüdistatav paar korda A. N.i, võttis tal noa käest ja viskas muruplatsile - ohutusse kaugusesse. Tunnistajad E. T., K. A. kinnitavad kakluse asetleidmist, kuid nad ei näinud konflikti algust ega lükka ümber A. N.il noa olemasolu ja süüdistatava ründamist. Tunnistaja S. S. nägi süüdistatava U.E ja A. N.i vahelist tõukamist, aga noa kohta mida öelda ei osanud. Tunnistaja A. K. avaldas kohtule, et eeluurimisel paluti tal ütlusi muuta ja anda ütlusi süüdistatava U.E vastu. Tunnistaja S. F. ei suutnud kohtu küsimusele vastata ega selgitada, mis asjaoludel ta eeluurimisel ütlusi andis. Kohtueelses menetluses rikuti KrMS § 164 p.4 sätestatut, sest süüdistatava U.E osavõtul läbiviidud menetlustoimingute juures puudus tõlk. Politseitöötajad toimunu asjaolusid ei uurinud ega soovinud tõde välja selgitada. Sellega rikuti KrMS § 1, § 84 ja § 83 sätteid.
lg.2 p.4,8 järgi esitatud varguse süüdistuste osas pole maakohus küllaldaselt tõendeid uurinud. 23.jaanuaril 2008.a. peeti süüdistatav kinni XXXX-XXX XX asuva S. juures parkals. Süüdistatava kogu tegevuse parklas võis jäädvustada kaupluse valvekaamera. Süüdistatava U.E taotlus valvekaamera videosalvestuse kriminaalasja juurde võtmiseks jäeti rahuldamata motiivil, et videosalvestus pole säilinud. Samuti jäeti rahuldamata taotlus ekspertiisi tegemiseks, et selgitada kas süüdistatava U.E autost äravõetud ja asitõendiks tunnistatud nuga kasutati sõiduauto Citroen Berlingo rehvi purustamiseks. Tunnistajad D. T. ja T. T. ei kinnita, et süüdistatav U.E oleks püüdnud sõiduautost Citroen Berlingu asju ära võtta ega näinud nad süüdistatava käes nuga. Nende tunnistajate eeluurimisel antud ütlused lahknevad kohtus antud ütlustest.
lg.1 alusel lisakaristuse kohaldamine viitab diskrimineerimisele süüdistatava rahvuse põhjal. Süüdistatava taotleb maakohtu otsuse
lg.1 ja § 199 lg.2 p.4,8 järgi süüdimõistmise osas tühistamist ja neis süüdistustes ringkonnakohtu poolt õigeksmõistva otsuse tegemist. Vandeadvokaadi A. Nõmmiku apellatsioonis väidetakse, et Y. Zhkovi süü
lg.1 ja § 199 lg.2 p.4,8 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises pole vaieldamatult tõendatud. Süüdistatava U.E kohtus antud ütluste järgi tegutses ta enesekaitseks, sest oli paljakäsi isiku vastu, kes teda pika, terava noaga ründas. Süüdistatav ja tunnistajad on kinnitanud, et kannatanu A. N. oli vägivaldne, äkilise iseloomuga ja enam kui poole elust viibinud raskete kuritegude eest karistust kandes kinnipidamisasutustes. Ühegi tõendiga pole ümber lükatud süüdistatava U.E ütlus, et kannatanu A. N. suundus tema poole, võttes parempoolsest taskust noa. Süüdistatav tõukas ründaja pikali ja alles mitmel korral löömise järel kannatanu haare lõdvenes ja süüdistatav sai noa oma kätte ning viskas selle eemale. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu poleks süüdistatav andnud menetlejale reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks või oleksid tema ütlused paljasõnalised põhjusel, et ta ei osanud äravõetud ja eemale heidetud nuga piisava igakülgsega kirjeldada. Apellandi hinnangul jäid vajalikud tõendid saamata uurimisasutuse ebapädeva töö tõttu. Politseitöötajad ei teinud sündmuskoha vaatlust ega ühtegi muud menetlustoimingut kuriteojälgede või asitõendi leidmiseks. Kohtuliku uurimise käigus ütlusi andnud politseiametnik H. H. kinnitas, et mingeid menetlustoimingud sündmuskohal läbi ei viidud. Kohtus ütlusi andnud tunnistajad E. T. ja K. A. kinnitavad süüdistatava ja kannatanu vahelise kakluse toimumist, kuid selle algust nad ei näinud ega kinnita või lükka ümber noa olemasolu ja sellega ründamist. Tunnistajad S. S. ja A. S. nägid süüdistatava ja kannatanu vahelist tõuklemist. Kannatanul noa olemasolu või puudumise kohta nad midagi öelda ei osanud. Apellandi väitel ei tõenda kannatanu J. P. ütlused selles, et ta nägi pimedal ajal, 27. detsembril 2007.a. kella 15.50 paiku, enda auto juurest 10-15 m. kaugusel ärajooksvat, tumedas riides meesterahvast ja jälgides süüdistatavat Y. Zhkovi kohtusaalis, tunneb temas kehakuju ja kõnnaku järgi ära isiku, keda jooksmas nägi. Kannatanu ei ole kohtueelse menetluse käigus ei kehakuju, kõnnaku ega fotode järgi süüdistatavat U.E ära tundnud. Kõnnaku järgi identifitseerimiseks pole süüdistatavat U.E kannatanule J. P.le äratundmiseks esitatud. Tunnistajate R. K., A. D., T. V., T. T., D. T. ütlused ei tõenda, et süüdistatav oleks 27.detsembril 2007.a. pannud toime kannatanu J. P. asjade varguse autost Toyota ega 23. jaanuaril 2008.a. vargusekatse toimepanemist XXXX-XXX tänava S. parklas asunud autost Citroen Berlingo. Maakohus on viidates
§-le 32 heitnud süüdistatavale U.E ette vähest koostööd uurimisasutusega, kuid apellandi arvates on maakohus on sellega läinud vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Ebaõigesti on maakohus järeldanud, et Vene Föderatsiooni kodanikuna pole süüdistataval U.E alust Eesti viibida, kuna tal puudub isikuline, varaline ja emotsionaalne seos Eesti Vabariigiga. Süüdistataval elab Eestis ema ja riigis viibimiseks on tal olemas seaduslik alus, Eestis elab tema abikaasa ja imikueas laps. Põhjendatud ega vajalik pole lisakaristusena süüdistatava U.E riigist väljasaatmine ja 10 a. pikkuses sissesõidukeelu seadmine. Kaitsja taotleb maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega U.E
Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, nõustub süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidega selles, et süüdistatavale U.E-le pole etteheidetav kannatanuga A. N.iga toimunud kakluse paigast lahkumine ja noa kasutamisega toimepandud ründe tõrjumise faktist kohtueelset menetlust teostava asutuse viivitamata teavitamata jätmine. KrMS § 6 sätestatud kriminaalmenetluse põhimõtte kohaselt lasub uurimisasutusel ja prokuratuuril kriminaalmenetluse toimetamise kohustus ning KrMS § 211 seab kohtueelses menetluses uurimisasutusele ja prokuratuurile kohtumenetluseks vajaliku tõendusteabe kogumise ning kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavate ja süüstavate asjaolude selgitamise kohustuse. Teisi mittemenetlusosalisi või menetlusosalisi isikuid seadus selliste kohtustega ei koorma. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooniga selles, et tunnistajate E. T.ti ja K. A.i ütluste kohaselt nad süüdistatava U.E ja kannatanu A. N.i vahelise kakluse puhkemise algust ei näinud. Tunnistajate ütluste kohaselt nägid nad, kuidas süüdistatav U.E istus maas lamava kannatanu peal ja lõi teda rusikatega näkku. Tunnistajad kaklejatest kellegi käes nuga ei näinud. Tunnistajate S. S.e ja A. S. ütluste kohaselt nägi nad süüdistatava U.E ja kannatanu A. N.i vahel tõsise vaidluse puhkemist ning seda, et kannatanu A. N. tõususi püsti ning suundus süüdistatava poole. Süüdistatav tõukas kannatanut. Tunnistajad kannatanu käes nuga ei näinud. Tunnistajad V. M., A. K., A. S. ( S. ) kohtus antud ütluste kohaselt nägid nad kannatanu A. N.i käes nuga ja sellega süüdistatav U.E ees vehkimist. Tunnistaja A. S. jooksis seejärel eemale. Tunnistaja V. M. nägi, kuidas süüdistatav U.E lõi kannatanul A. N.il noa käest ja tõukas kannatanu pikali. Tunnistaja A. K. nägi vaid seda, kuidas süüdistatav U.E tõukas kannatanu A. N.i pikali. Seejärel tunnistajad V. M. ja A. K. lahkusid sündmuskohalt. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud tunnustajate ütlused kannatanul A. N.il noa olemasolu kui süüdistatava U.E noaga ründamise osa välistavas vastuolulised ja nende tõendite põhjal ei saa lugeda vaieldamatult tõendatuks kannatanu A. N.i poolt süüdistatava U.E noaga ründamise asjaolu. Peale tunnistajate vastuoluliste ütluste pole kannatanul A. N.li noa olemasolu kohta muid tõendeid saadud, seetõttu nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsusega selles, et süüdistatava U.E ütlus kannatanu A. N.i käes olnud noast, mille ta sai oma valdusse alles kannatanu A. N.i pikali tõukamise ja maas lamava kannatanu näkku löömise järel, on paljasõnaline. Seda süüdistatava U.E väidet ei toeta ükski teine usaldusväärne tõend ning süüdistatava ütlused ei kattu isegi tunnistaja V. M. ütlustes kirjeldatud noa kannatanult äravõtmise asjaoludega. Süüdistatava U.E kohtus antud ütluste ( II kd., tl. 226 ) kohaselt oli kannatanu A. N. talle vähetuttava, kuid ta teadis, et kannatanu oli vangis karistust kandnud A. P. nimelise isiku tapmise eest. Seetõttu päris süüdistatava U.E kannatanult aru A. P. nimelise isiku tapmise kohta. Kannatanu A. N.i ärritus ja küsis: „Kes sina oled ?“ Kannatanu ähvardas süüdistatavat ja tõusis rünnakuks püsti. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab süüdistatava U.E ütlus, et oma vähemalt eetiliselt taunitava käitumisega süüdistatav tahtlikult provotseeris alkoholijoobes kannatanut A. N.i. Olukorras kus süüdistatava U.E oma varasema käitumisega oli kannatanu A. N.i ründe provotseerinud, ei olnud süüdistataval U.E hädakaitseõigust. Süüdistatava U.E ütlused kattuvad tunnistaja V. M. ütlustega selles, et süüdistatava tõukest kukkus kannatanu A. N. pikali. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud pikali tõugatud ja joobes kannatanu A. N. jätkuvalt kujutada ohtu füüsiliselt tervele ja kainele süüdistatavale U.E-le. Süüdistatava poolt pikali tõugatud ja maas kinnihoitud kannatanu A. N.i rusikatega näkku peksmine oli kättemaksuks, mis realiseerus kannatanu elule ohtliku raske terviskahjustuse tahtlik põhjustamisega. Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et maakohtus uuritud ja kogumis hinnatud tõenditega on süüdistatava U.Eüü kannatanule A. N.ile elule ohtliku raske tervisekahjustuse tahtlikus tekitamises vaieldamatult tõendatud ning sellele teole antud
Ringkonnakohus nõustub apellatsioonidega selles, et tõendatud pole 23. jaanuaril 2008.a., Pärnus, XXXX-XXX S. parklas süüdistatava U.E poolt võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgul sõiduautost Citroen Berlingo võõraste vallasasjade äravõtmise katse. Tunnistajate K. K. ütlustega on tõendatud, et sõiduautol Citroen Berlingi oli tagumine parempoolne rehv läbitorgatud. Tunnistajate T. T. ja D. T.i ütluste kohaselt nägid nad süüdistatavat U.E väljumas sõiduautost Audi A-8, kükitamas sõiduauto Citroen Berlingo tagumise parempoolse ratta juurde ja rehvi läbi torkamas. Seejärel süüdistatav U.E siirdus tagasi sõiduautosse Audi A-8, kus oli politseinike poolt kinnipeetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei täida nende tõenditega kindlakstehtud süüdistatava U.E ükski tegu ühtegi
järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu tunnust ega ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasajas äravõtmise koosseisus kirjeldatud toimingut. Samuti pole tõendatud, et süüdistatav U.E oleks teinud kõik temast oleneva, et saabunuks võimaliku teoplaani kohane tagajärg - sõiduautos Citroeb Berlingo asuda võinud võõra vallasaja süüdlase faktilisse valdusesse minek. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistataval U.E oli sõiduauto Citroen Berlingo tagaratta rehvi läbitorkamise ja oma sõiduautosse Audi A-8 istumise järel, vargusena kvalifitseeritava süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja sooritada veel mitu käitumisakti. Süüdistatav U.E pidanuks vähemalt uuesti minema sõiduauto Citroen Berlingu juurde, pääsema autosalongi ja hõivama sealt võõraid vallasasju jne. Olles sõiduautos Audi A-8 viibimise ajal kinni peetud ei saanud süüdistatav U.E ühtegi vargusena kvalifitseeritava süüteo objektiivsele tunnusele vastava teo toimepanemist reaalselt alustada. Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et autorehvi läbitorkamine võis olla autosalongis asuvate võõraste vallasasjade äravõtmise ettevalmistavaks teoks, mis pole karistusseadustiku järgi karistatav. Seetõttu tuleb süüdistatav U.E mõista õigeks
jaanuari 2008.a. kuriteo episoodis ning 27.detsembril 2007.a. kannatanu J. P. sõiduautost toimepandud vallasasjade vargus kvalifitseerida
Sõiduauto Citroen Berlingo rehvi purustamisega E. E. AS-le põhjustatud 174 kroonine kahju ei ole olulise suurusega. Seega pole täidetud
järgi karistatava süüteo koosseis ning esimese astme kohtu otsus tuleb tühistada ka E. E. AS-i tsiviilhagi rahuldamise ja süüdistatavalt U.E-lt kuriteoga tekitatud kahjuna 174 kr. väljamõistmise osas, jättes E. E. AS- i tsiviilhagi 174 kr. suuruses summas läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonide väitega, et kannatanu J. P. poolt kohtus antud ütlus selle kohta, et jälgides kohtusaalis süüdistatavat U.E on kannatanu kindel, et
Samuti on
p.1 järgi mõistetud karistus sanktsiooni alamäära lähedal ja lõplik liitkaristus
Esimese astme kohu s on
lg.1 alusel mõistetud lisakaristuse kohaldamise vajalikkust küllaldaselt põhjendanud. Apellatsioonides märgitud asjaolud - süüdistatava välisriigi kodanikust ema elamine Eesti Vabariigis ja süüdistataval imikueas lapse olemasolu - ei sea kahtluse alla esimese astme kohtu poolt kohaldatud lisakaristuse põhjendatust või seaduslikkust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.2 p.2; ringkonnakohus tühistab Pärnu Maakohtu 28. novembri 2008.a. otsuse osas, millega U.E tunnistati
jaanuaril 2008.a. kuriteo toimepanemises ja temalt mõisteti kuriteoga tekitatud kahjuna välja E. E. AS-i kasuks 174 kr.. Ringkonnakohus teeb eelnimetatud osas uue otsuse, millega mõistab U.E
MS § 310 lg.2 kohaselt jätab E. E. AS-i tsiviilhagi läbi vaatamata ning kvalifitseerib 27.detsembril 2007.a. toimepandu kuriteo
Muus osas jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 28. novembri 2008.a. otsuse muutmata. Apellatsioonid osaliselt rahuldada. I. AMANN M. AAVA J. PAAP
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.