lg 2 p 4, 5, 7, § 215 lg 2 p 1, § 424 ja § 329 järgi ning Sergei J.F-i süüdistuses
oktoobri 2008 otsus Prokurör Süüdistatav H.O ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Anneli Pärt Anneli Pärt Süüdistatav H.O Apellatsioonide esitajad elukoht: XXX XX , Sinimäe alevik; isikukood: XXX varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova Süüdistatav Sergei J.F elukoht: XXX XX , Sinimäe alevik; isikukood 37611092215 varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON 1) Juhindudes KrMS § -st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ning
alusel võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus 3 aastaks.
lg 2 p 1 järgi karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõistis kohus J.F-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alustel, liites käesoleva otsusega 24.10.2007 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistused, mõistis kohus J.F-ile karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel kohus arvas 24.10.2007 otsuse järgi J.F-i poolt ära kantud karistuse maha käesolevaga mõistetud karistusest, seega J.F-i karistuseks jäi 1 aasta 6 kuud ja 2 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus J.F-i eelvangistuses viibitud 7 kuud ja 6 päeva viimase karistusaja hulka. J.F-i ärakandmata karistus on 10 kuud ja 26 päeva vangistust ning karistuse kandmise aja alguseks on 23.10.2008. Kohus mõistis J.F-i õigeks süüdistustes
Sergei J.F-i mõistis maakohus õigeks talle esitatud süüdistustes
Maakohus arutas J.F-ile
K § 197 ettenähtud kuriteo, tegutsedes võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, 27.05.2003 kl 06.30 paiku läks XXX XX juurde pargitud V.S-i auto Fiat Uno, reg nr XXX , maksumusega 15 000 kr, juurde, võtmete sobitamise teel tungis autosse, käivitas mootori ja sõitis autoga Sillamäele. Oma tahtliku tegevusega J.F pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise.
järgi arutas kohus J.F-ile esitatud süüdistust selles, et J.F, olles isik, kes on 13.12.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt karistatud KrK § 204 lg 3 järgi sõiduauto alkohoolses joobes juhtimise eest vangistusega 6 kuud, karistus ei ole kustutatud Karistusregistrist, taas 04.06.2003 ajavahemikul kl 21.00 kuni kl 22.00, olles alkoholijoobes, juhtis autot Chevrolet, reg nr XXX , liikudes Narvas Kangelaste tänava poolt mööda Tallinna maanteed linnapiiri poole ja sealt edasi mööda Tallinna maanteed Sinimäe suunas, kus oli politseipatrulli poolt kinni peetud. Maakohus arutas S. J.F-ile
lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi esitatud süüdistusi.
J.F-i selles, et tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, omamata võimalust ja kavatsemata välja osta autot, ostmise ettekäändel sai 10.10.2002 XXX XX aiaga piiratud territooriumil S.B käest auto BMW 525, reg.nr. XXX , maksumusega l0 000 kr koos võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades S.B-le varalist kahju summas 10 000 kr. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, 09.11.2002. kl 15.00 paiku, omamata võimalust ja kavatsust osta autot, ostmise ettekäändel sai Sillamäel Viru tänaval M.P käest sõiduauto Ford Sierra, reg.nr. XXX , maksumusega 14 000 kr koos võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades M.P-le varalist kahju summale 14 000 kr. Pärast seda kui M.P taipas S. J.F-i kavatsusi, võttis auto tagasi. Taas S. J.F, 17.11.2002 kl 20.00 paiku tuli tehase Silmet parklasse aadressil: Kesk 2, Sillamäe, näitas parkla Falck valvurile I.B-le auto dokumente ja võttis auto parklast ära. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, 16.03.2003 kl 15.00 paiku, omamata võimalust ja kavatsemata osta välja autot, ostmise ettekäändel sai Sillamäel E.A käest sõiduauto Chevrolet, reg.nr. XXX , maksumusega 10 000 kr koos võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades E.A-le varalist kahju summale 10 000 kr. Peale seda, kui 26.05.2003 oli sõiduauto politseitöötajate poolt paigutatud Narvas Rakvere tänaval asuvasse parklasse "Baltika", 3 29.05.2003 ajavahemikul kl 13.00 kuni kl 15.00 tuli S. J.F parklasse ja kasutades tema käes olevaid võtmeid võttis auto parklast. J.F-i süü
Maakohtu otsuse motiivide kohaselt leidis J.F-i süü
J.F-i poolt sõiduauto alkoholijoobes juhtimise luges maakohus tõendatuks väärteoprotokolliga (II kd, 216), S. J.F-i kinnipidamise protokolliga (II kd, 217), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (II kd, 218), tunnistajate N.L-i ja B.K ütlustega ning tema enda süü ülestunnistamisega. B.K ja N.L-i kohtueelsel menetlusel antud ütluste alusel tuvastas maakohus, et 04.06.2003, viibides teenistuses, said nad kl 21.30 paiku teate, et tanklast Statoil on toime pandud bensiinivargus halli värvi sõiduautoga, reg.nr. XXX . Nad suundusid Sinimäele, kuna teadsid, et see auto tihti seal seisab. Nad nägid, kuidas auto keeras Tallinna mnt-lt aleviku poole. Nad sõitsid autole järele. Kui auto peatus, väljus juht, läks parema tagumise ukse juurde, avas selle, võttis salongist õllepudeli ja imiteeris joomist. Autojuhiks osutus J.F, kes oli alkoholijoobes (II kd, 140-141 ja pöördel; N.L-i ütlused II kd, 139 ja pöördel; 10.09.2008 kohtuistungi protokoll, VI kd, 191 ja pöördel) Maakohus, viidates Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4, 5, leidis, et J.F, olles karistatud 13.12.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi, on täitnud
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. Kurpin tuleb
Maakohus leidis ka, et J.F-i poolt alkoholi tarvitamine pärast seda, kui politsei talle järgi sõitis ja J.F peatus nii-öelda õlle joomiseks, käsitletakse samuti mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisena Liiklusseadus § 20 mõttes. J.F-ile karistuse mõistmine. J.F-ile karistuse mõistmisel
J.F on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja korduvalt väärteokorras liiklusseaduse rikkumise eest. Maakohus leidis, et eripreventiivsest aspektist iseloomustab antud asjaolu J.F-i negatiivselt. Arvestades peaasjalikult aga J.F-i süü suurust, karistust kergendava asjaoluna tema süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ning raskendavate asjaolude puudumist, pidas kohus otstarbekaks mõista talle karistuseks
järgi 9 kuud vangistust ja kohaldas mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
J.F-ile
lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel ja talle lõpliku karistuse mõistmisel lähtus maakohus järgnevast. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus tema süü ülestunnistamist ja pidas õigeks mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. J.F oli varem süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.10.2007 otsusega
§-de 424 ja 329 järgi ja talle oli karistuseks mõistetud 12 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust;
lg 2 alusel 18 kuud vangistust ja kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks; karistuse algus 24.10.2007. Seega, käesoleval juhul mõistis maakohus
§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alustel J.F-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades nimetatud 24.10.2007 otsust on 23.10.2008 seisuga J.F nimetatud karistusest ära kandnud 11 kuud ja 28 päeva. Kohus arvas 24.10.2007 otsuse järgi J.F-i poolt ära kantud karistuse maha käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest, s.o. 1 aasta 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Kuivõrd J.F on eelvangistuses viibinud kokku 7 kuud 6 päeva, arvas kohus selle
lg 1 alusel karistusaja hulka ning sai ärakandmata karistuseks 23.10.2008 seisuga 10 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaja algus 23.10.2008. S. J.F-i süüdistus
4 Maakohus, hinnates kogumis tõendeid, tuli järeldusele, et tõendamata on S.J.F-i käitumises nõutavad kelmuse objektiivse koosseisu kõikide tunnuste olemasolu ning kõigil kolmel juhul oli tegemist S.J.F-i ja kannatanu vaheliste tsiviilõiguslike suhetega. Kohtuotsuses toodud põhjendustelt lähtuvalt mõistis maakohus S. J.F-i
Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J.F taotleb enda õigeksmõistmist
J.F leiab, et tema tegevuses puudus
Maakohus on teda alusetult süüdi mõistnud. Tema auto kinnipidamise hetkel oli roolis Sergei Kuprin, kes võib neid asjaolusid kinnitada. J.F on nõus tema tegevuse kvalifitseerimisega
Prokurör palub tühistada maakohtu otsus S. J.F-i õigeksmõistmises
lg 2 p 1 järgi, teha tema suhtes süüdimõistev otsus ja karistada vastavalt sanktsioonile. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtus leidis tõendamist vaid lepingulise kohustuse täitmata jätmine ja kelmuse koosseis ei ole tõendatud, kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kõigi kolme süüdistuse episoodi juhul S. J.F algusest peale ei soovinudki maksta raha auto eest. Prokurör leiab, et kelmus oma olemuselt on tihtipeale varjatud just tsiviilõigussuhte taha ja just tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisele sarnase käitumisega loob süüdlane olukorra, kus kannatanud pool, eksides teise poole kavatsuses, teeb ise süüdlasele vajaliku varakäsutuse. Selle kuriteo kõigi koosseisu elementide tuvastamisel tuleb kindlasti tõendada seda, et süüdistataval oli mõne võlaõiguslepingu sõlmimise hetkel juba kavatsus omapoolset lepingujärgset kohustust mitte täita. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil prokurör S. J.F-i suhtes esitatud apellatsioonist loobus. Apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud esimese astme kohtus kriminaalasja lahendamisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, tuleb apellatsioonimenetlus S. J.F-i suhtes lõpetada. Käesolevas kriminaalasjas oli S. J.F kohtueelses menetluses kahtlustatavana
Süüdistust selles kuriteos talle ei esitatud. Peale selle oli ta kahtlustatavana
Selles osas S. J.F-i suhtes kriminaalmenetlus lõpetati 12.05.2004 (3 kd, tl 15, 19, 36-37). Tulenevalt eeltoodust ning Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-dest 1 lg 1 p 2, 2 lg 1 ja 4 lg 2 on S. Kuprinil 6 kuu jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist eelpooltoodud ajavahemike eest, see on kokku 5 päeva. Süüdistatav J.F jäi esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus J.F-i apellatsiooni, kui põhjendamatu, jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 5 Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. J.F vaidlustab enda süüdimõistmise
J.F. Ringkonnakohtu istungil S. J.F seda ka kinnitas. Ringkonnakohus on seisukohal, J.F-i väited ning S. J.F-i süü omaksvõtt ei lükka ümber maakohtu poolt kogutud tõendite alusel tehtud järeldust, et J.F-i süü sõiduauto Chevrolet, reg nr XXX alkoholijoobes juhtimises 04.06.2003 on tõendamist leidnud. Maakohus on oma järeldustes põhjendatult tuginenud tunnistajate N.L-i ja B.K ütlustele, kes olles patrullteenistuses pidasid sõiduauto Chevrolet kinni ning roolis olevaks isikuks osutus J.F. ( 7 kd, tl 19-20). Kaitsja väitis ringkonnakohtu istungil, et nimetatud tunnistajate ütlustele ei saa tugineda põhjusel, et nende ülekuulamisprotokollid kohtueelsel uurimisel ei ole kirjutatud nende endi poolt, tunnistaja B.K ütlusi aga ei olnud võimalik tema surma tõttu kontrollida. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja seisukoht on ebaõige. Asjaolu, et ülekuulamisprotokollid ei ole kirjutatud ütluste andja enda poolt või siis neis esinevad kirjavead, ei anna alust nende sisu arvestamata jätmiseks. Tunnistaja B.K ütlusi ei olnud maakohtul võimalik kontrollida, kuna tunnistaja oli selleks ajaks surnud. Seega oli tema ütluste avaldamine põhjendatud ning kooskõlas seadusega. Lisaks osundatud tõenditele on maakohus võtnud arvesse veel kirjalikud tõendid ( 7 kd, tl 19), mis kogumis vaieldamatult kinnitavad J.F-i süüd talle
Veel taotleb J.F talle
Ringkonnakohus on seisukohal, et J.F-ile
Maakohus on arvesse võtnud ka J.F-i poolt avaldatud puhtsüdamliku ülestunnistuse ning mõistnud talle karistuseks 1 aastase vangistuse ning selle kergendamiseks mingit alust ei ole. Ka süüdistatav ise oma apellatsioonis mingeid põhjendusi selleks toonud ei ole piirdudes vaid üldsõnalise karistuse määraga mittenõustumisega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus on J.F-i
lg 2 p 1 järgi karistamisel kohelnud teda leebemalt kui kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadus seda võimaldaks. Nimelt nägi antud paragrahvi teise lõike sanktsioon ette 2 kuni 10 aastat vangistust. Maakohus mõistis aga karistuseks 1 aasta vangistust. Mõistetud karistust veelgi kergendada ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Maakohus on õigesti kohaldanud ka liitkaristuse kohaldamise sätteid, võtnud arvesse J.F-i poolt eelvangistuses viibitud ajad ning kokku mõistnud talle ärakandmisele kuuluva vastava karistuse. Määratud kaitsja vandeadvokaat V. Murde poolt S. J.F-ile osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1209 krooni 50 senti tuleb jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda, kuna S. J.F on maakohtu otsusega õigeksmõistetud ning prokurör esitatud apellatsioonist loobus. Määratud kaitsja vandeadvokaat N. Agarjova poolt J.F-ile osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 2167 krooni 50 senti tuleb välja mõista J.F-ilt , kuna ringkonnakohus tegi KrMS §-s 185 lg 2 sätestatud lahendi. Maarika Kuusk Ago Kutsar 6 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.