← Eesti

1-04-87\7

Obsah (14)§ 199§ 209§ 200§ 424§ 65§ 329§ 215§ 50§ 64§ 68§ 74§ 75§ 218§ 2

1-04-87 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2008.a. Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-04-87, vana nr 1-289/04 (0233003180, 02233003219, 03233003

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, § 215 lg 2 p 1, § 424 ja § 329 järgi Sergei Kuprini süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi E.N-i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 ja § 200 lg 2 p 7 järgi U.H süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi Artur Kolatski süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi Prokurör Anneli Pärt Süüdistatavad V.R (IK xxx; haridus: xxx; emakeel-xxxx xxx; elukoht: xxx x-xx, xxxxxxx) Varasem karistatus: 1) 02.12.1994 Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 3 p 1 alusel mõisteti 2.a. vangistust, katseaeg 2.a. 2) 03.05.1996 Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti 6k vangistust 3) 22.08.2001 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel mõisteti 100 päeva määra rahatrahv 5300 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1.a. 4) 13.12.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel 1

(24)1-04-87 mõisteti 6k vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3.a. 5) 01.11.2004 Ida Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3; § 197 lg 2 p 2; § 195 lg 2; § 140 lg 2 p 2, 3; § 204 lg 3; § 176-2 alustel mõisteti vangistus 2.a., ärakandmata karistus mõisteti tingimisi – s.o. 1.a.19p vangistust, katseajaga 1.a.6k 6) 15.08.2005 Narva Linnakohtu poolt

§ 424; § 329 alusel mõisteti 9k vangistust, Kr

MS § 239 lg 2 alusel 6k vangistust;

§ 65alusel 1.a.

6k 19p vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3.a. 7) 23.05.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424; § 329 alusel mõisteti 15k vangistust, Kr

MS § 238 lg 2 alusel 10k, katseajaga 2 aastat ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1.a. 6k. 8) 24.10.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424; § 329 mõisteti 12k vangistust, Kr

MS § 238 lg 2 alusel 8k;

§ 65

lg 2 alusel 18k vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2.a.; karistuse algus 24.10.2007.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Sergei V.R (IK 37611092215; xxxxxx; emakeel-xxxx; xxxxx; xxxxxxxxx; elukoht: xxxx-xx, xxxxxxx) Varasem karistatus: 1) 06.05.1992 Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 3 alusel mõisteti 2.a. vangistust, kohtuotsuse edasilükkamine 1.a. 6k 2) 02.12.1994 Sillamäe Linnakohtu poolt mõisteti KrK § 139 lg 3 p 1; § 185 lg 2; § 139 lg 3 p 1 - § 15 lg 2 alusel 3.a. vangistust 3) 10.06.1996 Harju Maakohtu poolt mõisteti KrK 195 lg 2 alusel 6k vangistust 4) 07.06.2001 Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti KrK § 195 lg 2 alusel 1.a. 6k vangistust 5) 12.02.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 176 lg 1 alusel 3.a. vangistust Väärteokorras karistatud korduvalt. E.N (IK xxx; xxxxxxxxx; xxxxxxxxx; emakeel-xxxx xxxxxx; elukoht: xxx x-xx, xxxxxxxxxxx) Varasem karistatus: 1) 11.11.2004 Narva Linnakohtu poolt mõisteti

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 alusel 1.a.

4k vangistust Väärteokorras karistatud korduvalt. U.H (IK xxx; xxxxxxxxxx; haridus-xxx; töökoht: xxxxxxx; elukoht: xxxxxxxtn x, xxxxxxxxxx) 2

(24)1-04-87 Varasem karistatus: 1) 18.10.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424alusel mõisteti 3k vangistust; Kr

MS § 238 alusel mõisteti 2k vangistust, katseaeg 18k ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6k Väärteokorras karistatud korduvalt. Artur Kolatsk (IK 38701213719; xxxxxxxxxxx; haridus: xxxx; xx xxxx; elukoht: xxxxxxxx xx, xxxxxxx) Varasem karistatus: 1) 04.01.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti 1k vangistust, katseaeg 6k Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsjad Vandeadvokaat Galina Tšelnikova, Vladimir Rogulski, Tatjana Massalina Kannatanud M. P. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx xx-x, xxxxxxxx) E. A. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx-xx, xxxxxxxxx) V. S. (IK xxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx x-xx, xxxxx) L. H.-K. (sünd.xxxxxxxx; elukoht: xxxxx x-x, xxxxx) S. M. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx-xx, xxxxx) S. B. (sünd. xxxxxxxx; elukoht: xxxxx x-xx, xxxxxx) AS Eesti Statoil (reg.kood.xxxxxxx; asukoht: xxxxxxxx x, xxxx xxxxxxxxxx), volitatud esindajad A. R. ja N. S. RESOLUTSIOON 1. V.R, Sergei V.R ja Artur Kolatsk õigeks mõista esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi.

2. V.R õigeks mõista esitatud süüdistuses

§ 329järgi.

3. V.R süüdi tunnistada

§ 424

ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi.

§ 424

alusel mõista V.R-ile põhikaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 50

tulenevalt võtta lisakaristusena V.R-ilt sõiduauto juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks.

§ 215lg 2 p 1 alusel mõista V.R-ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Nimetatud põhikaristused liita

§ 64

lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel ja mõista V.R-ile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alustel, liites käesoleva otsusega 24.10.2007 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistused, mõista V.R-ile üksikkaristuste raskeima suurendamise teel, 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 järgi kohus arvab 24.10.2007 otsuse järgi V.R-i poolt ära kantud karistuse maha käesolevaga mõistetud karistusest, seega V.R-i karistuseks on 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvab kohus V.R-i eelvangistuses viibitud 7 kuud ja 6 päeva viimase karistusaja hulka. V.R-i ärakandmata karistus on 10 kuud ja 26 päeva vangistust. V.R-i karistuse kandmise alguseks on 23.10.2008. 4. Sergei V.R õigeks mõista esitatud süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi. 3

(24)1-04-87 5. U.H süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistada teda 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi U.H suhtes vangistus kohaldamata U.H allutamisega käitumiskontrollile 3 (kolmeks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on U.H

§ 75

lg 1 p-de 1-5 alusel kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxxxxxx alevik; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6. Süüdi tunnistada E.N

§ 199

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 alusel.

§ 199

lg 1 alusel mõista E.N-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust ja

§ 200lg 2 p 7 alusel mõista E.N-ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Nimetatud karistused liita

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks karistuseks E.N-ile 3 (kolm) aastat vangistust. Nimetatud karistus liita

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alustel, arvestades 11.11.2004 Narva Linnakohtu otsust, mõistes karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust ja arvates E.N-i karistusest maha 11.11.2004 otsuse järgi ära kantud 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust ning mõistes talle lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel kohus arvab E.N-i eelvangistuses viibitud aja tema karistusaja hulka. E.N-i ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päev vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi E.N-i suhtes vangistus kohaldamata tema allutamisega käitumiskontrollile 3 (kolmeks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on E.N

§ 75

lg 1 p-de 1-5 alusel kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx x xx, xxxxxxx axxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

  1. E.N-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja tasud kohtueelsel uurimisel summas 6259.90 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Tatjana Massalina osalemise eest 5310 krooni, ekspertiisi maksumus 920 krooni ja sundraha 10 875 krooni.
  2. U.H-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja tasud kohtueelsel uurimisel summas 7407.45 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Vladimir Rogulski osalemise eest 5310 krooni, ekspertiisi maksumus 920 krooni ja sundraha 10 875 krooni.
  3. V.R-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsja tasud kohtueelsel uurimisel summas 5035.65 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat Galina Tšelnikova 4

(24)1-04-87 osalemise eest 5310 krooni ja sundraha 6525 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgituseks märkida süüdimõistetu nimi ja 1-04-87, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  1. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO kasuks 5310 krooni vandeadvokaat Vladimir Rogulski poolt määratud korras süüdistatavale U.H-le kaitsjana osutatud õigusabi eest.
  2. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO kasuks 5310 krooni vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt määratud korras süüdistatavale E.N-ile kaitsjana osutatud õigusabi eest.
  3. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaaibüroo Galina Tšelnikova kasuks 5310 krooni vandeadvokaat Galina Tšelnikova poolt määratud korras süüdistatavale V.R-ile kaitsjana osutatud õigusabi eest.
  4. Menetluskulud Artur Kolatsk’i ja Sergei Kuprini osas – jätta riigil kanda.
  5. AS-i Eesti Statoil tsiviilhagid kogusummas 1618.67 krooni jätta läbi vaatamata.
  6. E. A. tsiviilhagi summas 10 000 krooni jätta läbi vaatamata.
  7. S. B. tsiviilhagi summas 10 000 krooni jätta läbivaatamata.
  8. Tõkendid puuduvad.
  9. Asitõendid puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKUTE SÜÜDISTUSED 5
(24)1-04-87
  1. V.R 1.
  2. V.R süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 20.05.2003.a. kell 23.45 sõitsid autoga Chevrolet, reg nr 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt 64, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 39.31 liitrit maksumusega 389.17 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summas. Taas tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 23.05.2003.a. kell 03.05 sõitsid autoga Chevrolet, reg nr 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt 64, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 20.68 liitrit maksumusega 204.73 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summas. Taas tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei V.R-iga ja Artur Kolatskiga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 23.05.2003.a. kell 23.50 sõitsid autoga Chevrolet, reg nr 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: tallinna mnt 37, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 35.41 liitrit maksumusega 350.56 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statiol varalist kahju ülalmainitud summas. Taas tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei V.R-iga ja Artur Kolatskiga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 06.02.2004.a. kell 15.51 saabusid autoga Ford Sierra, reg nr 081 TBI, Narva tanklasse Statoil, aadressil: Tallinna mnt 64, Narva, kus tankisid autot bensiiniga 95E koguses 23.25 liitrit maksumusega 215.96 krooni, märgates nende autode suunas tulevat tankla töötajat, sõitsid kütuse eest maksmata sündmuskohalt autoga ära, tekitades enda tegevusega varalist kahju AS Eesti Statoil. Oma tahtliku tegevusega V.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), isiku poolt, kes varem on toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, s.t. kuriteo

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi. 1.2. Taas tema, olles isik, kes on varem toime pannud Kr

K § 197 ettenähtud kuriteo, tegutsedes võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, 27.05.2003.a. kella 06.30 paiku läks Narvas energia 2a juurde pargitud Vitali Semjonovi auto Fiat Uno, reg nr 955 TBC, maksumusega 15 000 krooni, juurde, võtmete sobitamise teel tungis autosse, käivitas mootori ja sõitis selle autoga ära Sillamäele. Oma tahtliku tegevusega V.R pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on vare toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.t. kuriteo

§ 215lg 2 p 1 järgi. 1.3. Taas tema, olles isik, kes 13.12.2002.a. Ida-Viru Maakohtu poolt karistatud Kr

K § 204 lg 3 järgi alkohoolses joobes auto juhtimise eest vangistusega 6 kuud, karistus ei ole kustutatud Karistusregistrist, taas 04.06.2003.a. ajavahemikul kella 21.00 kuni kella 22.00, olles alkoholi joobes, juhtis autot Chevrolet, reg nr 020 AFY, liikudes Narvas Kangelaste tänava poolt 6

(24)1-04-87 mööda Tallinna maanteed linnapiiri poole ja sealt edasi mööda Tallinna mnt Sinimäe suunas, kus oli politseipatrulli poolt kinni peetud. Oma tahtliku tegevusega V.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud selle teo eest, s.t. kurteo

§ 424järgi. 1.4. Taas tema, olles 13.12.2002.a. Ida-Viru Maakohtu poolt Kr

K § 204 lg 3 järgi karistatud alkoholi joobes auto juhtimise eest vangistusega 6 kuud ja lisakaristusega juhiloa äravõtmisega 3 aastaks, eirates 24.01.2003.a. jõustunud kohtuotsust, taas ajavahemikul alates 20.05. kuni 04.06.20003.a. süstemaatiliselt juhtis autot, sealhulgas: 20.05.2003, 23.05.2003, 04.06.2003 autot Chevrolet, reg nr 020 AFY, liikudes mööda Narva tänavaid ja linnast välja mööda Tallinna maanteed Sinimäe alevikuni ja Sillamäeni, 27.05.2003, 02.06.2003 autoga Fiat Uno, reg nr 955 TBC, mööda Narva tänavaid ja linnast väljas mööda Tallinna maanteed Narvast kuni Kohtla-Järveni, ja alates 25.01.2004 kuni 06.02.2004 autoga Ford Sierra, reg nr 081 TBI, sealhulgas 25.01.2004 mööda Tallinna maanteed Kohtla-Järvelt Sinimäele ja 06.02.2004.a. mööda Tallinna maanteed Sinimäelt Vaivara valda ja Narva ning mööda Narva tänavaid, millega hoidis kõrvale kohtuotsuse täideviimisest. Oma tahtliku tegevusega V.R pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidmise, s.t. kuriteo

§ 329järgi.

  1. Sergei V.R 2.
  2. Sergei V.R süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes varem toime pannud varguse, omamata võimalust ja kavatsemata välja osta autot, ostmise ettekäändel sai 10.10.2002.a. N. T. . aiaga piiratud territooriumil S. B. käest auto BMW 525, reg.nr. 007 NAD, maksumusega lO tuhat krooni koos auto võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades S.B. varalist kahju summas 10 tuhat krooni. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse ja kelmuse, 09.11.2002.a. kella 15.00 paiku, omamata võimalust ja kavatsust osta autot, ostmise ettekäändel sai xxxxx xxxxxxx tänaval M. P. käest auto Ford Sierra, reg.nr. 282 IAP, maksumusega 14 tuhat krooni koos auto võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades M.P. varalist kahju summale 14 tuhat krooni, aga peale seda kui P. taipas S.V.R-i kavatsusi, võttis auto tagasi. Taas V.R, 17.11.2002.a. kella 20.00 paiku tuli tehase Silmet parklasse aadressil: xxxx xx, xxxx, näitas parkla Falck valvurile I. B. auto dokumente ja võttis auto parklast ära. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse ja kelmuse, 16.03.2003.a. kella 15.00 paiku, omamata võimalust ja kavatsemata osta välja autot, ostmise ettekäändel sai Sillamäel E. A. käest auto Chevrolet, reg.nr. 020 AFY, maksumusega 10 tuhat krooni koos auto võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades E. A. varalist kahju summale 10 tuhat krooni. Peale seda, kui 26.05.2003.a. oli auto politseitöötajate poolt paigutatud Narvas Rakvere tänaval asuvasse parklasse "Baltika", 29.05.2003.a. ajavahemikul kella 13.00 kuni kella 15.00 tuli V.R parklasse ja kasutades ära tema käes olemasolevaid võtmeid võttis auto parklast ära. Oma tahtliku tegevusega Sergei V.R pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes varem toime pannud kelmuse ja varguse, s.t. kuriteo

§ 209lg 2 p 1 järgi. 7

(24)1-04-87 2.2. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos E.N-iga , võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 15.10.2002.a. kell 15.11 sõitsid autoga BMW 525, reg.nr. 007 NAD, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus tankisid autosse bensiini marki 95 koguses 29,12 liitrit summale 282.45 krooni, bensiini eest maksmata põgenesid sündmuskohalt, märgates, et auto poole tuleb tankla töötaja, tekitades AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos E.N-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 23.10.2002.a. kell 13.22 sõitsid autoga BMW 525, reg.nr. 007 NAD, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus tankisid autosse bensiini marki 95 koguses 30,19 liitrit summale 292.84 krooni, bensiini eest maksmata põgenesid sündmuskohalt, tekitades AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos E.N-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 24.10.2002.a. kella 16.00 paiku sõitsid autoga BMW 525, reg.nr. 007 NAD, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus üritasid tankida autot, kuid olid tankla töötajate poolt märgatud, kes lülitasid tankuri välja. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos V.R-iga, võpra vallasasja omastamise eesmärgil, 20.05.2003.a. kell 23.45 sõitsid autoga Chevrolet, reg.nr. 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 64, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 39.31 liitrit maksumusega 389.17 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 23.05.2003.a. kell 03.05 sõitsid autoga Chevrolet, reg.nr. 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 64, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 20.68 liitrit maksumusega 204.73 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos V.R-iga ja Artur Kolatskiga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 23.05.2003.a. kell 23.50 sõitsid autoga Chevrolet, reg.nr. 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 36.37 liitrit maksumusega 360.06 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 04.06.2003.a. kell 21.30 sõitsid autoga Chevrolet, reg.nr. 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 35.41 liitrit maksumusega 350.56 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos V.R-iga ja Artur Kolatskiga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 06.02.2004.a. kell 15.51 saabusid autoga Ford Sierra, reg.nr. 081 TBI, Narva tanklasse Statoil, aadressil: Tallinna mnt. 64, Narva, kus tankisid autot bensiiniga marki 95E koguses 23.25 liitrit maksumusega 215.96 8
(24)1-04-87 krooni, märgates nende auto suunas tulevat tankla töötajat, sõitsid kütuse eest maksmata sündmuskohalt autoga ära, tekitades enda tegevusega varalist kahju AS Eesti Statoil. Oma tahtliku tegevusega Sergei V.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), isiku poolt, kes varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, s.t. kuriteo

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi.

  1. E.N 3.
  2. E.N süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 15.10.2002.a. kell 15.11 sõitsid autoga BMW 525, reg.nr. 007 NAD, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus tankisid autosse bensiini marki 95 koguses 29,12 liitrit summale 282.45 krooni, bensiini eest maksmata põgenesid sündmuskohalt, märgates, et auto poole tuleb tankla töötaja, tekitades AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 23.10.2002.a. kell 13.22 sõitsid autoga BMW 525, reg.nr. 007 NAD, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus tankisid autosse bensiini marki 95 koguses 30,19 liitrit summale 292.84 krooni, bensiini eest maksmata põgenesid sündmuskohalt, tekitades AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos Sergei V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 24.10.2002.a. kella 16.00 paiku sõitsid autoga BMW 525, reg.nr. 007 NAD, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus üritasid tankida autot, kuid olid tankla töötajate poolt märgatud, kes lülitasid tankuri välja. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, öösel vastu 06.10.2002.a., võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läks Ida-Virumaal, Vaivara vallas, Sinimäel Pargi 5 juurde pargitud auto Peugeot 206, reg.nr. 634 MCP, juurde, mille kasutajaks on L. Hxxx-Kxxxxx, ja varastas ratta neli ilukilpi hinnaga 450 krooni kilp - üldsummale 1800 krooni, tekitades Lxx Hxxxx-Kxxxxxxx varalist kahju summale 1800 krooni. Oma tahtliku tegevusega E.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), isiku poolt, kes varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, s.t. kuriteo

§ 199lg 2 p.

4, 5, 7 järgi. 3.2. Taas tema, 16.11.2002.a. kella 02.00 paiku, grupis koos U.H-ga, Tallinn-Narva maantee 187 kilomeetril Ida-Virumaal, Vaivara vallas asuva karjääri juures, võõra vara omastamise eesmärgil, lõid mitu korda rusikaga S. M. näkku ja pea pihta, tekitades viimasele verevalumi parema silma laugudele ja marrastuse parema oimu piirkonda -kehavigastused, mis ei kutsu esile rasket terviseriket. Peale seda, ähvardades peksmisega, võtsid M. ära jope maksumusega 700 krooni, mille taskus oli rahakott maksumusega 100 krooni, sularaha summas 12 krooni ja võti, mis ei oma rahalist väärtust, samuti võtsid ära püksid maksumusega 300 krooni, saapad maksumusega 300 krooni, omastades S.M. vara summale 1412 krooni. Oma tahtliku tegevusega E.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega kaasnes vägivald, isikute grupi poolt, s.t. kuriteo

§ 200lg 2 p 7 järgi. 9

(24)1-04-87
  1. U.H 4.
  2. U.H süüdistatakse selles, et ta 16.11.2002.a. kella 02.00 paiku, grupis koos E.N-iga, Tallinn-Narva maantee 187 kilomeetril Ida-Virumaal, Vaivara vallas asuva karjääri juures, võõra vara omastamise eesmärgil, lõid mitu korda rusikaga S. M. näkku ja pea pihta, tekitades viimasele verevalumi parema silma laugudele ja marrastuse parema oimu piirkonda -kehavigastused, mis ei kutsu esile rasket terviseriket. Peale seda, ähvardades peksmisega, võtsid M. ära jope maksumusega 700 krooni, mille taskus oli rahakott maksumusega 100 krooni, sularaha summas 12 krooni ja võti, mis ei oma rahalist väärtust, samuti võtsid ära püksid maksumusega 300 krooni, saapad maksumusega 300 krooni, omastades S.M. vara summale 1412 krooni. Oma tahtliku tegevusega U.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega kaasnes vägivald, isikute grupi poolt, s.t. kuriteo

§ 200lg 2 p 7 järgi.

  1. Artur Kolatsk 5.
  2. Artur Kolatskit selles, et ta olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos V.R-iga ja sergei V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 23.05.2003.a. kell 23.50 sõitsid autoga Chevrolet, reg.nr. 020 AFY, Narva tanklasse Statoil aadressil: Tallinna mnt. 37, kus tankisid autosse bensiini marki 98 Euro Ultima koguses 36.37 liitrit maksumusega 360.06 krooni ning maksmata bensiini eest põgenesid sündmuskohalt, tekitades enda tegevusega AS Eesti Statoil varalist kahju ülalmainitud summale. Taas tema, olles isik, kes varem toime pannud varguse, grupis koos V.R-iga ja Sergei V.R-iga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, 06.02.2004.a. kell 15.51 saabusid autoga Ford Sierra, reg.nr. 081 TBI, Narva tanklasse Statoil, aadressil: Tallinna mnt. 64, Narva, kus tankisid autot bensiiniga marki 95E koguses 23.25 liitrit maksumusega 215.96 krooni, märgates nende auto suunas tulevat tankla töötajat, sõitsid kütuse eest maksmata sündmuskohalt autoga ära, tekitades enda tegevusega varalist kahju AS Eesti Statoil. Oma tahtliku tegevusega Artur Kolatsk pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), isiku poolt, kes varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, s.t. kuriteo

§ 199lg 2 p.

4, 5, 7 järgi. II. Kohtuistung Prokurör kohtuistungil leidis, et Aleksei, Sergei ja E.N ja Artur Kolatsk tuleb bensiini varguses õigeks mõista seoses sellega, et alates 15.03.2007 aastast dekriminaliseeriti kuriteokoosseis

§ 199lg 2 järgi kui objektiks oli väheväärtuslik asi hinnaga kuni 1000.krooni.

Selle tulemusena vargus, mis sooritati inimeste grupi poolt ja korduvalt, kvalifitseeritakse käesoleval ajal kui väärtegu

§ 218järgi.

Võtta neid vastutusele väärteo korda saatmise eest neid aga ei saa, sest selleks on 3 aastane tähtaeg mööda lastud. Eeltoodu alusel riiklik süüdistaja arvab, et on õiglane kohtuotsuses ära märkida, et tsiviilhagejal on õigus pöörduda hagiga kohtusse kahju väljanõudmiseks tsiviilmenetluse korras. Kohus nõustub süüdistajaga, et V.R-i ja Artur Kolatski bensiini varguse episoodid on käesolevaks ajaks seadusandja poolt dekriminaliseeritud ja seetõttu tuleb KrMK § 5 lg 1 p 2 ja 10

(24)1-04-87 lg 2 alustel Kurprinid ja Kolatsk kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Kõikides episoodides on varguse objektiks olnud bensiini koguse maksumus on alla 1000 krooni, mistõttu puudub varguse objektiivne tunnus – võõras vallasasi seadusega ette nähtud väärtuses. Kuriteokoosseisu puudumine isiku käitumises välistab vajaduse liikuda edasi kolmeastmelise deliktistruktuuri järgmisele tasandile.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Asjaolul, et E.N-ile on esitatud süüdistus ka auto ilukilpide varguses L. H.-K., otsustab kohus E.N-i täielikult varguses õigeks mõistmise või temale inkrimineeritud varguse kvalifitseerimise küsimuse lõplikult eraldi punktis V. AS Statoil on esitanud tsiviilhagi summas 848.32 krooni (I kd, tlk 34), 350.56 krooni (II kd, tlk 133), 204.73 krooni (II kd, tlk 202), 215.06 krooni (III kd, tlk 160). Kogu tsiviilhagi eeltoodu järgi on kokku 1618.67 krooni. Kuna kohus dekriminaliseerimise tõttu mõistab süüdistatavad õigeks antud kuriteos, siis jätab kriminaalkohus ka tsiviilhagi läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmisel on igal kannatanul alati õigus esitada aga nõue tsiviilkohtusse. III. V.R (

§ 424, § 329, § 215 lg 2 p 1) 1.

V.R-ile on esitatud süüdistus

§ 424järgi.

Kohtuistungi lõpus V.R tunnistas oma süüd ja kahetses tehtut. Kohus tuvastab (VI kd, tlk 173), et V.R on karistatud 13.12.2002.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi karistatud alkoholi joobes auto juhtimise eest vangistusega 6 kuud ja lisakaristusega juhiloa äravõtmisega 3 aastaks. Seega on V.R

§ 424järgi erisubjekti staatuses.

Käesolevas asjas süüdistuses toodud ajal on alkoholijoobes auto juhtimine V.R-ini poolt tõestatud väärteoprotokolliga (II kd, tlk 216), Sergei V.R-i kinnipidamise protokolliga (Ii kd, tlk 217), alkoholi joobe tuvastamise protokolliga (II kd, tlk 218) seal on märgitud, et V.R on nõus näiduga ja ei nõua vereanalüüsi teostamist arstlikus ekspertiisis, samuti on see tõestatud tunnistajate, L. ja K. ütlustega. Samuti kinnitatud esitatud süüdistus V.R-i enda kohtuistungil avaldatud ütlustega (II kd, tlk 153-154 ja pöördel; II kd, tlk 219 ja pöördel, tlk 170, 178). Tunnistaja N. L. 10.09.2008 kohtuistungil enam täpselt antud kuriteo asjaolusid ei mäletanud ja kohus avaldas tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus avaldas samuti 16.11.2006 surnud tunnistaja B. K. ütlused. Tunnistaja B. K. (surnud 16.11.2006) ja N. L. kohtueelsel menetlusel antud ütluste alusel kohus tuvastab, et 04.06.2003.a. nad viibisid teenistuses. Kella 21.30 paiku said teate selle kohta, et tanklast Statoil on toime pandud bensiinivargus halli värvi autoga, reg.nr. 020 AFY. Nad suundusid Sinimäele, kuna teadsid, et see auto tihti seal seisab. Nad nägid, kuidas auto keeras Tallinna maanteelt aleviku peale. Nad sõitsid autole järele. Kui auto peatus, väljus juht, läks parema tagumise ukse juurde, avas selle ja võttis salongist välja õllepudeli ning imiteeris nagu jooks. Autojuhiks ostus V.R. Ta oli alkoholijoobes. (II kd, tlk 140-141 ja pöördel; N. L. ütlused II kd, tlk 139 ja pöördel; 10.09.2008 kohtuistungi protokollis, VI kd tlk 191 ja pöördel) Lisaks leiab kohus, et V.R-i poolt alkoholi tarvitamine pärast seda, kui politsei tal järgi sõitis ja V.R peatus nö õlu joomiseks, käsitletakse samuti joobes mootorsõiduki juhtimisena Liiklusseadus § 20 alusel. Liiklusseadus § 20 lg 5 kohaselt kui juht 11

(24)1-04-87 põgeneb sündmuskohalt või keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus või veres või joobeseisundi tuvastamisest või pärast nimetatud kontrollimise või tuvastamise ettepanekut tarvitab aineid, mis võivad esile kutsuda joovet, loetakse kirjeldatud tegevus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks. Liiklusseadus § 20 lg 3 kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseadus § 20 lg 4 kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Seega oma käitumisega on V.R täitnud ära

§-s 424 sätestatud objektiivsed tunnused ja teinud seda tahtlikult, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja seega V.R-ini tunnistab kohus süüdi esitatud süüdistuses

§ 424järgi kuriteo toimepanemises.

Enne süüdistuses märgitud aega oli kriminaalkorras V.R karistatud kahel korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest ja korduvalt väärteokorras Liiklusseaduse rikkumise eest. Kohus leiab, et eripreventiivsest aspektist iseloomustab antud asjaolu V.R negatiivselt. Kohus, arvestades peaasjalikult aga V.R-i süü suurust, karistuse kergendavaks asjaoluks oma süü puhtsüdamliku ülestunnistamist ning raskendavate asjaolude puudumist, mõistab talle

§ 424

järgi karistuseks 9 kuud vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

§ 50alusel 3 aastaks.

2. V.R-ile on esitatud süüdistus

§ 329järgi. Süüdistuse kohaselt on V.R karistatud 13.12.2002.a. Ida-Viru Maakohtu poolt Kr

K § 204 lg 3 järgi karistatud alkoholi joobes auto juhtimise eest vangistusega 6 kuud ja lisakaristusega juhiloa äravõtmisega 3 aastaks. Kohus tuvastab tuginedes Karistusregistri andmetele (VI kd, tlk 173), et süüdistuses toodu vastab tõele. V.R kandis ära 6 kuulise vangistuse 11.04.2003 ja alates sellest ajast hakkas kulgema mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 aastat. Kohus tuvastab, et süüdistuses märgitud ajal ei tohtinud V.R 13.12.2002.a. kohtuotsuse järgi mootorsõidukit juhtida. Prokurör taotles kohtuistungil V.R-i õigeksmõistmist

§ 329

järgi, kuna kohtule oli esitatud kiri 29.08.2008 nr 12-16D/08/27506 Riikliku ARK poolt (II kd, tlk 251), millest järeldub, et V.R-ilt oli ära võetud juhiload kolmeks aastaks seoses auto juhtimisega ebakaines olekus kohtuotsuse alusel 2002. aastal, kuid märget selle kohta ei olnud neil olemas, kuna neid dokumente ei ole enam säilitatud. Seoses kahtlustega, kas oli täiendav karistus § 50 alusel pööratud täitmisele või ei ole seda tehtud, leiab süüdistaja, et V.R-i

§ 329tuleb õigeks mõista.

Kohus rahuldab süüdistaja taotluse, nõustudes süüdistajaga, et olukorras, kus lisakaristus ei ole täitmisele pööratud, tuleb V.R

§ 329järgi õigeks mõista.

3. V.R-ile on esitatud süüdistus

§ 215lg 2 p 1 järgi. 12

(24)1-04-87 V.R-ile on esitatud ka süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KrK § 197 ettenähtud kuriteo, tegutsedes võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, 27.05.2003.a. kella 06.30 paiku läks Narvas energia 2a juurde pargitud Vitali Semjonovi auto Fiat Uno, reg nr 955 TBC, maksumusega 15 000 krooni, juurde, võtmete sobitamise teel tungis autosse, käivitas mootori ja sõitis selle autoga ära Sillamäele. Oma tahtliku tegevusega V.R pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on vare toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.t. kuriteo

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Kohus tuvastab, et 01.11.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt mõisteti V.R süüdi mootorsõiduki ärandamises, st võõra vallasasja omavolilise ajutises kasutamises omastamise eesmärgita, s.o. kuritegu KrK § 197 järgi ja samuti kuritegu käesoleval ajal

§ 215järgi.

Seega on V.R erisubjektistaatusega isik

§ 215lg 2 p 1 järgi.

V.R on tunnistanud oma süüd kohtuistungil ja tema süü on kinnitust leidnud ka tunnistaja L. K. ütlustega, kannatanu V. S. ütlustega , V.R-i enda ütlustega ja sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd, tlk 226-230, 241-246). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja L. K. (VI kd, tlk 195 ja pöördel) ütluste järgi ta ei mäletanud enam, kes oli auto roolis. Kohus avaldas kohtueelsel uurimisel antud L. K. ütlused (II kd, tlk 142 ja pöördel, 190-191, 207 ja pöördel). Tunnistaja L. K. on andnud kohtueelsel uurimisel aga korduvalt järgmiseid ütlusi, et 2003.a. mais tutvus ta Sergei V.R-iga ja V.R-iga. 2003.a. mai lõpust kuni juuni alguseni korduvalt sõitis koos V.R-iga, Artur Kolatskiga ja J. P., autodega hall Chevrolet ja sinine Fiat ringi Narvas, Sillamäel, Jõhvi, samuti ka maanteel, mis ühendab neid linnu. Auto roolis oli alati V.R. Dokumente nendele autodele Alekseil ei olnud, kuid ta rääkis, et hoiab neid kodus. Kohus leiab, et tunnistaja L.K. antud ütlustega on tuvastatud, et nimetud Fiatiga sõitis ringi juhi roolis just V.R , kes samuti on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et ta seda tegi (II kd, tlk 170). Tunnistaja I. N., kes suri 07.08.2006.a. rahvatiku registri andmetel, on andnud kohtueelsel uurimise järgmiseid ütlusi, et 27.05.2003.a. kella 07.00 paiku vaatas ta aknast välja ja nägi, et Energia 2a maja eest sõidab minema Fiat Uno, mis kuulub V. S.. Arvas, et Semjonov sõidab tööle. Umbes 15 minuti pärast väljus ta majast ja kohtas S., kes rääkis, et tema auto ärandati. (I kd, tlk. 235)

§ 215

lg-s1 on sätestatud asja omavolilise kasutamine objektiivse koosseisu tunnused: võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, mille eest on sanktsioon rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu objektiivsed tunnused on sätestatud 2. lõikes, sama teo eest, kui see on toime pandud: isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et V.R on täitnud ära oma tegevusega

§ 215lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult.

Õigusvastasust välistavad asjaolud V.R-i käitumises puuduvad ja teda tuleb kokkuvõtvalt pidada süüdi

§ 215lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemises.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus V.R-i süü ülestunnistamist ja mõistab talle

§ 215lg 2 p 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Karistuse mõistmisel kohus samuti arvestab oma süü puhtsüdamliku ülestunnistust karistust kergendava asjaoluna ning raskendavate asjaolude puudumist. 13

(24)1-04-87

§ 64

lg 1 alusel, arvestades V.R-ile

§ 424

(üheksa kuud vangistust) ja

§ 215

lg 2 p 1 (üks aasta vangistust) järgi mõistetud karistusi, tuleb lõplikuks karistuseks V.R-ile mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 24.10.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424; § 329 alusel mõisteti V.R-ile 12 kuud vangistust, Kr

MS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust;

§ 65

lg 2 alusel 18 kuud vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2.a.; karistuse algus 24.10.2007.a. Kohus mõistab seega lõplikuks karistuseks V.R-ile liitkaristuse

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alustel, liites käesoleva otsusega 24.10.2007 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistused, mõistes V.R-ile kokku 2 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades nimetatud 24.10.2007 otsust on 23.10.2008 seisuga V.R nimetatud karistusest ära kandnud 11 kuud ja 28 päeva (23.10.2008 mitte sisse lugedes). Kohus arvab 24.10.2007 otsuse järgi V.R-i poolt ära kantud karistuse maha käesolevaga mõistetud karistusest, s.o. 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. V.R 1) peeti kahtlustatavana kinni 05.06.2003 (II kd tlk 146-147) ja vahistatud, Narva Linnakohtu määrusega vahi all olemise aega pikendati (II kd, tlk 161; IV kd tlk 179, 186, 193) ja vabastati vahi alt 30.12.2003 (IV kd, tlk 8). Eelvangistuses viibitud aeg on kokku 6 kuud ja 26 päeva. 2) peeti kahtlustavana kinni 02.06.2003 – 03.06.2003 (III kd, tlk 9, 14) – eelvangistuses viibitud aeg on 2 päeva. 3) peeti kahtlustatavana kinni 06.04.2004 (III kd, tlk 179), 08.02.2004 kohus määras pikendada vahi all olemise aega 10 päevani (III kd, tlk 192) ja ta vabastati 13.02.2004 (III kd, tlk 196) – eelvangistuses viibitud aeg on 8 päeva. Kokku on V.R viibinud eelvangistuses 7 kuud ja 6 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvab kohus V.R-i eelvangistuses viibitud aja viimase karistusaja hulka. V.R-i ärakandmata karistus on 23.10.2008 (23.10.2008 mitte sisse lugedes) seisuga on 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeb kohus 23.10.2008.a. V. S. oli esitanud tsiviilhagi summas 15 000 krooni (II kd, tlk 233, 234), auto on aga V. S. tagastatud (II kd, tlk 247) ja tsiviilhagi enam esitatud ei ole. IV. U.H ja E.N (

§ 200lg 2 p 7) 1.

U.H-le ja E.N-ile on esitatud süüdistus

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Kohtuistungil (VI kd, tlk 185 pöördel, 186) tunniastas end U.H süüdi osaliselt

§ 200lg 2 p 7 järgi ning andis ütlusi selle kohta, et keegi küsis kannatanult S.

M. raha ja E.N pakkus S. M. asjade vahetust. Samuti andis ütlusi U.H, et ta lõi S. M. näkku ja teised ei sekkunud. S. M. andis oma asjad E.N-ile . E.N juhtis autot U.H sõnutsi. Pärast õues veel kakeldi S. M.. U.H leiab, et ta on süüdi, et lõi S. M.. Kohus avaldas ka kannatanu S. M. kohta tehtud ekspertiisiakti (I kd, tlk 172-173), selle kohaselt olid S. M. kehavigastused: parema silma peamiselt alumisel laul tumelilla verevalum ja väike paistetus, parema oimu piirkonnas kriimustus punakas pruuni kärnaga. Arsti sõnutsi need kehavigastused võisid olla põhjustatud S.M. poolt öeldud asjaoludel. Kohus tuvastab, et nimetatud tõendi alusel on tõendatud kehavigastuste tekitamine S. M.. 14

(24)1-04-87 Kohus avaldas ka E.N-i poolt kohtueelsel uurimisel toimiku materjalidele lisatud kirjaliku nn puhtsüdamliku ülestunnistuse (I kd, tlk 232), selle kohaselt hääletanud noormees (kannatanu) lubanud sõidu eest maksta, kuid selgus, et tal ei olnud raha. Seejärel Enno tegi ettepaneku noormehele (kannatanu) vahetada riided ja tema, s.t. E.N , andis noormehele oma riided vastu. Kohus avaldas ka kohtueelsel uurimisel E.N-i antud ütlused (I kd, tlk 235-236), nende kohaselt V.R tunnistas asjade võtmist S. M., kuid märkides, et andis talle omad asjad vastu. Samuti leidis ta, et S.M. andis talle oma asjad vabatahtlikult. Kohus avaldas ka Sergei Kuprini poolt kohtueelsel uurimisel toimiku materjalidele lisatud kirjaliku nn puhtsüdamliku ülestunnistuse (I kd, tlk 196), selle kohaselt Voka lähedal võtsid nad auto peale hääletaja, kes ütles, et ta maksab ka, aga summas kokku ei lepitud. Enno hakkas peksma hääletanut, kuna ta ütles, et tal ei ole raha. Enno kontrollis ka tema (kannatanu) taskuid ja leidis raha ca 37 krooni ja sundis kannatanult ära võtma riideid ning Enno andis kannatanule vastu venna (E.N-i ) riided. Selle noormehe (kannatanu) riided pani vend (E.N) kohe selga. Kui noormees (kannatanu) ära jooksis, siis Enno sai ta kätte ja lõi teda. Kohus avaldas ka S. M. ja S. V.R-i vastastamisprotokolli (I kd, tlk 205-208), M. sõnutsi ta hääletas ja palus end viia Narva. Autos oli kolm inimest, nägusid ta pimedas ei näinud. Kui nad jõudsid Sillamäele, siis keeras juht trassilt paremale veekogu juurde. №ormehed väljusid autost ja kui tagasi tulid, hakkasid temalt (S.M.) sõidu eest raha küsima. M. sõnutsi andis ta 25 krooni enda kõrval istujale ja kohe lõi viimane teda. Kästi ära võtta riided, lubati lüüa ka montöörvõtmega, võtit aga ei näidatud, kuid ähvardust pidas M. reaalseks ja andis oma asjad autojuhile. Seejärel avati autouks ja ta väljus, tehes katse ära joosta, kuid inimene, kes istus juhi kõrval, sai M.i kätte ja lõi teda, juht aga lõi korduvalt, kes viimast korda lõi, seda ta aga ei näinud. Vastastamisel Sergei V.R-i poolt antud ütluste kohaselt ta ise istus juhi kõrval ja taga istus Enno. S. V.R-i ütluste järgi ta ei eita, et M. autos löödi, Enno ja Anton lõid. S. V.R-i ütluste järgi kannatanu võttis ära oma riided ja andis Antonile Enno kaudu. Vastastamisel S. V.R andis vastuolulisi ütlusi selle kohta, et esmalt märkis, et autost ta käis väljas vaid klaasi puhastamas ja istus tagasi. Vastastamise lõpus on S. V.R andud aga ütlusi, et tema ja E.N autost väljas ei käinud. Kohus tuvastab, et eelnimetatud asjaolu kohta vastuolulisi ütlusi kohus ei arvesta. Kohus avaldas ka S.M. ja U.H vastastamisprotokolli (I kd, tlk 221-224). S. M. ütluste järgi tagaistmel istuja lõi teda vastu nägu ja juht, kes oli ees lõi samuti teda ja ähvardas teda montöörvõtmega. S. M. ütluste kohaselt ta jäetigi maha järve äärde. U.H ütluste kohaselt ta kuulis, et Anton hakkas nõudma, et noormees (M.) võtaks ära oma saapad ja riided. U.H ütluste kohaselt hakkasid M. väljas Sergei ja Anton peksma. U.H ütluste järgi sai ta 6 krooni sellest rahast, mis M. kätte saadi ja autos pandi mängima kannatanult saadud kassett. Kohus avaldas ka Sergei V.R-i ja U.H vastastamisprotokollid (I kd, tlk 227-229). U.H ütluste kohaselt istus ta auto tagaistmel ja Sergei V.R istus juhi kõrval. Autosse jäid üldiselt kõik oma kohtadele. №ormees (kannatanu M.) ütles, et ta annab asjad vaid siis kui ta viiakse koduni. U.H sõnutsi autos noormeest (M.) keegi ei löönud, siiski ütleb ka U.H, et lõi M. peopesaga paar korda. S. V.R-i sõnutsi oli ta poolunine, kuna oli vähe maganud. 15
(24)1-04-87 Kohus avaldas ka U.H ütlused (I kd, tlk 216-220). Ütluste kohaselt kannatanu M. kohe alguses rahast juttu ei olnud. Kui nad jõudsid aga Sillamäele, küsis Anton, kas tal on raha sõidu eest maksmiseks. Sergei V.R ütles aga, et kannatanu poolt pakutud summast on vähe. Nad jõudsid järve äärde. U.H ütluste kohaselt ta nägi, et kannatanu ei tahtnud oma riideid anda, ta andis aga need seetõttu, et Anton ähvardas teda. U.H sõnutsi tema ei ähvardanud kannatanut. Lõpuks jäeti M. maha. E.N andis U.H sõnutsi talle 6 krooni ja U.H arvab, et see oli see raha, mis võeti kannatanult, sest tavaliselt Antonil endal kunagi raha ei ole. Kohus leiab, et antud ütlused riimuvad kannatanu S. M. poolt antud ütlustega, et teda juht (Anton) ähvardas (I kd, tlk 221-224). Kohtuistungil 10.09.2008 (VI kd, tlk 192) kannatanu S. M. ütluste kohaselt 2002.a. novembris hääletas ta tee ääres ja peatus auto „Sierra“. Kui Jõhvi oli möödas, siis nad pöörasid Vaivara juurde, kus oli kalmistu. Nad ütlesid, et S. M. annaks neile oma asjad. Enno lõi teda, keegi ka juhi poolt lõi teda ja nad tahtsid, et kannatanu S. M. annaks neile oma asjad. Kannatanu sõnutsi löödi teda nii autos kui ka õues ja teda lõi ka Anton. Autojuht tahtis tema asju. Antonile ta andiski nahkjope, mille taskus oli rahakott 40-50 krooniga, püksid ja botased ning pärast jäeti talle Antoni riietus. Riietuse sellisel viisil vahetamine on kinnitatud ka asjade vaatlusprotokollidega ja esemete äratundmiseks esitamise protokollidega (II kd, tlk 24-27; I kd, tlk 170, 181-184; 185-194). Kohus on seisukohal, et S. M. ütlused riimuvad tema kohtueelsel uurimisel antutega (I kd, tlk 168-178) ja seetõttu on ta ütlused usaldusväärsed. Samuti on need kinnitatud osaliselt süüdistatavate ja tunnistaja S.Kuprini ütlustega, mille alusel kogumis saab järeldada, et süüdistatavad tegutsesid röövimise koosseisu täites ühiselt ja kooskõlastatult. Ekspertiisi aktiga nr 679 (I kd, tlk 172-173) on tuvastatud S. M. vigastused näos ja kohtu arvates saavad olla need põhjustatud S. M. poolt kirjeldatud asjaoludel U.H ja E.N-i poolt. Samuti samal päeval nimetatud sündmusega, s.o. 16.11.2002 pöördus ka kannatanu Narva Haiglasse (I kd, lkt 167). Vigastuste tekitamine S. M. on ka tõendatud süüdistatavate enda ja S. V.R-i ütlustega. Kohus tuvastab, et S. M. kui hääletajalt nõuti sõidu eest tasu kui tema kui hääletaja oli juba autosse võetud ja auto sõitis (I kd, tlk 216-220) ning lõpuks olidki pärast vägivalla kasutamist tema riided E.N-i seljas ja samuti raha läks süüdistatavatele. S. M. ei tahtnud anda oma riideid Antonile, vaid teda selleks sunniti (I kd, tlk 221-224). Eeltoodu alusel kohus leiab, et on tuvastatud, et E.N ja U.H panid toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kuriteo ja neile esitatud süüdistus on eeltooduga tõendamist leidnud, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja nad on süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et E.N-ile tuleb

§ 200

lg 2 p 7 alusel, arvestades süüdistatava isikut (kes on varem 1 korral kohtulikult karistatud), karistust kergendava asjaoluna oma süü ülestunnistamist, raskendavate asjaolude puudumist, karistuseks mõista 3 aastat vangistust ja U.H-le tuleb

§ 200

lg 2 p 7 alusel karistuseks mõista 3 aastat vangistust, karistades seega neid antud koosseisu minimaalse määra järgi. Kuivõrd U.H ei ole varem varavastaste ja vägivallaga seotud kuritegude eest karistatud peab kohus võimalikuks

§ 74

lg 1 ja 3 ning § 75 lg 1 alustel tingimisi U.H vabastamist nimetatud karistusest tema allutamisega käitumiskontrollile, mille aja kestus peab olema vähemalt võrdne vangistuse pikkusega. Katseaja kestuseks kohus määrab U.H-le 3 (kolm) aastat. 16

(24)1-04-87 Käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 p-de 1-5 alusel U.H on kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Mäealuse tn 6, Sinimäe alevik; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus leidis, et röövimise eest E.N-ile tuleb karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. E.N-i lõplikku karistust-liitkaristust on käsitletud aga punktis V. V. E.N (

§ 199

lg 1) E.N-ile on esitatud süüdistus ka selles, et tema olles isik, kes varem toime pannud varguse, öösel vastu 06.10.2002.a., võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läks Ida-Virumaal, Vaivara vallas, Sinimäel Pargi 5 juurde pargitud auto Peugeot 206, reg.nr. 634 MCP, juurde, mille kasutajaks on L. H.-K., ja varastas ratta neli ilukilpi hinnaga 450 krooni kilp - üldsummale 1800 krooni, tekitades L. H.-K. varalist kahju summale 1800 krooni. Kohus avaldas ka kohtueelsel uurimisel tunnistajana ülekuulatud L. H.-K. ütlused, mille kohaselt on talle ilukilpide vargusega tekitatud kahju (I kd, tlk 16 ja pöördel). 26.09.2008 kohtuistungil tunnistas ka E.N esitatud süüdistuses toodud ilukilpide vargust. L. H.K. loobus nõudest hüvitada talle kahju 1800 krooni (VI, tlk 198). Kohus leiab, et E.N-i poolt ilukilpide vargus on tõendatud ütluste olustikuga seostamisega (I kd, tlk 24-27) ja E.N-i enda ütlustega nii kohtulikul uurimisel, kui E.N tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud. Kohtuistungil 26.09.2008 prokurör nõudis E.N-i süüditunnistamist

§ 199lg 1 alusel.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud E.N-i poolt L. H.-K. varguse toimepanek

§ 199lg 1 järgi.

Õigusvastasust välistavad asjaolud E.N-i käitumises puuduvad ja ta on süüdi

§ 199lg 1 järgi toime pandud kuriteos.

Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus süü ülestunnistamist ja kuriteoasjaolude väljaselgitamisel kaasabi osutamist. Juhindudes eeltoodust mõistab kohus

§ 199

lg 1 alusel E.N-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 200

lg 2 p 7 alusel mõistis kohus (punktis IV) E.N-ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Seega E.N-ile karistuseks mõistab kohus liitkaristuse

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse (

§ 199

lg 1 järgi) kaetuks raskemaga (

§ 200lg 2 p 7 järgi), mõistes karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

11.11.2004 Narva Linnakohtu poolt mõisteti

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 alusel E.N-ile 1.a.

4 kuud vangistust. Nimetatud karistuse kohus liidab

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alustel, arvestades 11.11.2004 Narva Linnakohtu otsust ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust ja arvates sellest karistusest maha 17

(24)1-04-87 11.11.2004 otsuse järgi E.N-i poolt ära kantud 1.a. ja 4 kuud vangistust ja mõistes talle 1 aasta 8 kuud vangistust. E.N oli

§ 200

lg 2 p 7 järgi kahtlustatavana kinni peetud 18.11.2002 (I kd, tlk 233) ja vahistatud 20.11.2002 (I kd, tlk 240) kuni 10 päevaks, s.o. kuni 27.novembrini 2002. Vahistamist pikendati kuni 30 päevani, s.o. kuni 17.12.2002 (I kd, tlk 248). 16.12.2002 vabastati E.N vahi alt (II kd, tlk 8). Kokku viibis V.R seega eelvangistuses 29 päeva.

§ 68

lg 1 alusel kohus arvab E.N-i eelvangistuses viibitud aja tema karistusaja hulka. E.N-i ärakandmata karistus on 1 aasta, 7 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätab kohus tingimisi E.N-i suhtes vangistus kohaldamata tema allutamisega käitumiskontrollile 3 (kolmeks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on

§ 75

lg 1 p-de 1-5 alusel E.N kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Uus 2-30, Sinimäe alevik; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. VI. Sergei V.R S. V.R end esitatud süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi süüdi ei tunnistanud (VI kd, tlk 186, I kd, tlk 155-156).

1. Sergei V.R süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes varem toime pannud varguse, omamata võimalust ja kavatsemata välja osta autot, ostmise ettekäändel sai 10.10.2002.a. Narvas Tümani 3d aiaga piiratud territooriumil S. B. käest auto BMW 525, reg.nr. 007 NAD, maksumusega lO tuhat krooni koos auto võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades S.B. varalist kahju summas 10 tuhat krooni. Oma tahtliku tegevusega Sergei V.R pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes varem toime pannud kelmuse ja varguse, s.t. kuriteo

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungil 10.09.2008 kuulati üle kannatanu S. B. (VI kd, 194-195). Ütluste kohaselt tahtis kannatanu müüa oma BMW-d. Ta pani selleks kuulutuse ajalehte ja talle helistati. Tema juurde nii tuligi autot vaatama kaks V.R ja veel üks tuvastamata isik. Nad ütlesid kannatanule kohe, et tahaksid esmalt auto teenindusse kontrolliks viia ja seda ka kannatanu neil lubas. Kokkuleppel esitas S. V.R kannatanule esimese passi ärakirja, kus oli ka sissekirjutus. Kannatanuga lepiti kokku 9000-10000 kroonis. Seejärel hakati kannatanut vältima. Kohus avaldas I kd tlk 39-40, S. B. ütluste kohaselt 10.10.2002 nad leppisid kokku, et V.R ja veel üks isik, võtavad auto kaheks päevaks, et kontrollida seda. S. V.R andis 18

(24)1-04-87 oma koopia passist. Kahe päeva pärast tuli S. V.R S. B. juurde ja teatas, et nad on hinnaga nõus ja auto korrasolekuga rahul. Sergei V.R kirjutas siis võlakirja, et kohustub S. B. maksma raha summas 10 000 krooni maksma
  1. oktoobriks
  2. Auto jäi S. V.R-i kätte ja samuti üks osa tehnilisest passist ning võti. Tähtajaks aga nad ei ilmunud. Ta asus neid otsima Sillamäelt sissekirjutuse järgi, kuid seal teatati, et nad juba ammu ei ela seal. Politseist sai S. B. teada, et V.R-i ema elab Sinimäel. 03.11.2002 ta läks Sinimäele ja uuris ka kohalikelt inimestelt asjaolusid ning xxx xxx juures avastas oma auto. Korteris nr 30 avas ukse V.R-i ema, kelle väitel pojad peaaegu üldse ei ole kodus ja ei tea kus auto võti on. S. B. lahkus ilma autota ja õhtul talle helistas üks Kuprinidest ja teatas, et S. B. tulgu oma autole järgi, võti ja tehniline pass on autos. Võtme S. B. leidiski, kui tehnilise passi osas oli jäetud kiri, et see on politseis. Asjaolu, et Sergei Kuprini ja S. B. vahel oli võlasuhe võlakirja näol on kinnitatud ka võlakirja endaga (I kd, tlk 48).

§ 209

lg 1 kohaselt on kelmus varalise kasu eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Seega intellektuaalsest aspektist subjektiivse tunnuse - teadvaltkohaselt eeldab kelmuse toimepanemine koosseisu realiseerijalt vähemalt otsest tahtlust pettuse suhtes. RKL nr 3-1-1-124-00 kohaselt piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust pettusliku tehingu eest kelmuse kuriteokoosseisu realiseerimisest on oluline, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui tuvastatakse, et süüdlane ei kavatsenud juba enne lepingu sõlmimist selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega. Kohus tuvastab, et Sergei V.R-i ja S. B. vahel oli võlaõigussuhe võlakirja alusel. S. B. nõudeõiguse saamine S. V.R-i vastu võlakirja alusel oli tehingu sõlmimise ja auto valduse üleandmise eeltingimuseks. Asjaolu, et S. V.R tähtaegselt ei täitnud võlakirjaga võetud kohustust, milles vaidlus puudub, ei ole piisavaks, et S. V.R-i tegevust kvalifitseerida kelmuseks. Ainuüksi lepingulise kohustuse täitmata jätmine seda veel ei tõenda. Käesolevaga on tõendamata, et S. Kurpin algusest peale ei soovinudki maksta auto eest raha. Vaidlust ei ole vaid selles, et auto eest ei makstud raha tähtaegselt ja sõiduki valdus läks tagasi selle omanikule S. B.. Kohus leiab, et tõendamata on S. V.R-ini käitumises nõutavad kelmuse objektiivse koosseisu kõikide tunnuste olemasolu. Tõendamata on see, milles seisnes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Teisisõnu, milles seisnes teadvalt kavandatud petmistoiming, et S. B. tahtis algusest peale auto eest mitte lepingu järgi tasuda ja kannatanu eksimus sellega seoses, mille läbi ta varalise kahju sai. Kohus ei nõustu süüdistajaga selles, et asjaolu, et võõraste masinatega esitatud süüdistuste järgi pandi toime bensiinivargused, näitab seda, et S. V.R ei olnud algusest peale kavas lepingut täita, sest autod hangiti varguse toimepanemiseks. Kohus leiab, et see väide ei ole põhjendatud, sest S. V.R ei varjanud oma isikut ja andis isegi oma passikoopia S. B., tehes siiski seeläbi võimalikuks enese identifitseerimise ja ka võimaliku nõude esitamise tema enda vastu võlakirjast tulenevalt. S. B. ütlustest (I kd, lkt 39-40), nähtub, et pooled saavutasid pärast ka kokkuleppe auto tagastamise kohta, kui võlakirja tingimusi ei täidetud ja kannatanu tõi oma auto ära. Süüdistaja poolt väidetud asjaolu, et sõidukitega ka teistes süüdistuses toodud kelmuse episoodides ei käitutud sõidukite suhtes heaperemehelikult, on kaudne tõend võimaliku 19

(24)1-04-87 pettuse toimepanemise kohta. Bensiinivarguse fakti kohta, et just nimelt kelmuste süüdistustes toodud autodega see toime pandi, kohus tuvastas selle, kuulates kohtuistungil lisaks süüdistatavatele üle tunnistajad J. P., T. A., V. T., N. O. ja A. M. Samuti nimetatud asjaolu tuvastamisel avaldas kohus kohtueelsel uurimisel nimetatud isikute poolt antud ütlused (III kd, 211-213; I kd 168-169; II kd, 136; III kd, tlk 150-152; II kd, tlk 135; III kd, tlk 148-149; III kd, tlk 204-205). Kohus on seisukohal, et tegemist on tsiviilõigussuhtega ja kelmuse kuriteokoosseis ei ole leidnud käesolevaga tõendamist. Kohus mõistab seetõttu Sergei V.R-i õigeks nimetatud kelmuse episoodis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ka S. B. hagi summas 10 000 krooni läbi vaatamata. 2. Süüdistuse kohaselt Sergei V.R, olles isik, kes varem toime pannud varguse ja kelmuse, 09.11.2002.a. kella 15.00 paiku, omamata võimalust ja kavatsust osta autot, ostmise ettekäändel sai Sillamäel Viru tänaval M. P. käest auto Ford Sierra, reg.nr. 282 IAP, maksumusega 14 tuhat krooni koos auto võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades M.P. varalist kahju summale 14 tuhat krooni, aga peale seda kui P. taipas S.K. kavatsusi, võttis auto tagasi. Taas Kuprin, 17.11.2002.a. kella 20.00 paiku tuli tehase Silmet parklasse aadressil: Kesk 2, Sillamäe, näitas parkla Falck valvurile I. B. auto dokumente ja võttis auto parklast ära. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu M. P. (VI kd, tlk 188-189) andis ütlusi selle kohta, et tal oli auto müügikuulutus ajalehtedes. Selle peale ilmusid E.N ja Sergei V.R, nad andsid allkirja, et on kohustatud talle maksma 14 000 krooni. Õhtul ta käis aadressil, mis oli märgitud võlakirjas, kuid seal öeldi, et nad ei ela seal. Samuti tuli tasumata arve koju bensiini eest. Ütluste kohaselt kannatanu sõber nägi autot ühe maja juures. Kannatanu võttis sealt auto ja pani tehase juurde, võttes autost aku välja mõni aeg hiljem talle helistas üks mees ja küsis, kas on võimalik autot osta. Pärast seda kadus auto taas, tehase juurest. Kohus avaldas ka võlakirjad (II kd tlk 46), millest nähtub, et kümne päeva jooksul lubab S. V.R maksta raha M. P.. Kohus avaldas ka M.P. ja S.V.R-i vastastamisprotokolli (II kd, tlk 105-108). M. P. ütluste kohaselt tulid kuululutuse peale autot ostma noored inimesed Sinimäelt, Sergei ja E.N . Nad leppisid kokku auto müügis neile. Eelnevalt soovisid nad lasta autot kontrollida. Sergei V.R kirjutas talle võlakirja ja M. P. sõnutsi andis ta seejärel S.V.R-ile auto võtme ja B osa tehnilisest passist. Õhtul tekkisid tal kahtlused ja ta üritas helistada telefoni numbrile, mida nad andsid, kuid toru keegi ei võtnud. Veel kahe päeva jooksul üritas ta ühendust saada, aga ei õnnestunud. Siis ta sai teada, et tema autot nähti Sinimäel ja selle koha elanikelt sai teada ka V.R-i aadressi, kuid korteriust keegi ei avanud. M.P. sõnutsi helistas ta Sillamäe politseisse ja talle öeldi, et ta võtaks oma auto ise sealt ära ning sõidaks siis politseisse. Enne politseisse minekut, pani ta auto Silmeti tehase parklasse. V.R-idele ta ei teatanud, et võttis auto ära. Õhtul helistas M.P. üks V.R-ist ja siis M.P. teatas neile, et võttis auto ja ei soovi neile seda müüa ning soovib võtme ja tehnilise passi tagastamist nende poolt. Pärast helistas keegi vanem mees auto ostu sooviga ja M. P. ütles talle, et autot saab näha Silmeti parklas. Pärast aga autot enam seal ei olnud M.P. sõnutsi. Sergei V.R-i ütluste järgi (II kd, tlk 107) andis ta M.P. oma vanaema telefoni numbri ja kui P. oleks helistanud, oleks vanaema ka vastanud. Asjaolu, et auto viidi ära, sai ta teada vanaemalt. S.V.R-i sõnutsi, enne kui teatada politseisse ja teatada P. otsustas ta üritada autot ise otsida ja leidiski selle Silmeti parklast, kust ta dokumente esitades selle kätte sai. Kohus on seisukohal, et S.V.R-i ütlused selle kohta, mis asjaoludel ta auto parklast ära võttis on 20
(24)1-04-87 usutavad ja ei kätke endas midagi ebaseaduslikku. Samuti hiljem andis S.V.R auto politseile üle (II kd, lkt 39) ja auto ka vaadeldi (II kd, tlk 81-85). S.V.R on ka selgitanud, et tal oli tervislikel põhjustel vaja kasutada ka autos olnud apteeki (II kd, tlk 89-91). Kohus leiab, et tõendamata on S. V.R-ini käitumises nõutavad kelmuse objektiivse koosseisu kõikide tunnuste olemasolu. Tõendamata on see, milles seisnes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Kohus ei nõustu süüdistajaga selles, et asjaolu, et võõraste masinatega esitatud süüdistuste järgi pandi toime bensiinivargused, näitab seda, et S. V.R ei olnud algusest peale kavas lepingut täita, sest autod hangiti varguse toimepanemiseks. Kohus leiab, et see väide ei ole põhjendatud, sest S. V.R ei varjanud oma isikut, tehes siiski seeläbi võimalikuks enese identifitseerimise ja ka võimaliku nõude esitamise võlakirjade alusel tema enda vastu. Asjaolu, et kohe ei õnnestunud kannatanul kontakti saada S.V.R-iga kui võlakirja tähtaeg saabus, on andud ka kannatanu ise ütlusi, et V.R end tutvustades ütlesid, et on ka Sinimäelt (II kd, tlk 106). Süüdistaja poolt väidetud asjaolu, et sõidukitega ka teistes süüdistuses toodud kelmuse episoodides ei käitutud sõidukite suhtes heaperemehelikult, on kaudne tõend võimaliku pettuse toimepanemise kohta. Auto valdus läks S.V.R-ile võlakirja alusel, tõendamata on see, et S.V.R oli algusest peale tahe lepingut mitte täita. Kohus on seisukohal, et tegemist on tsiviilõigussuhtega ja kelmus kuriteokoosseis ei ole leidnud käesolevaga tõendamist. Kohus mõistab seetõttu Sergei V.R-i õigeks nimetatud kelmuse episoodis. Kannatanu hagi ei esitanud (VI kd, tlk 189). 3. Süüdistuse kohaselt Sergei V.R, olles isik, kes varem toime pannud varguse ja kelmuse, 16.03.2003.a. kella 15.00 paiku, omamata võimalust ja kavatsemata osta välja autot, ostmise ettekäändel sai Sillamäel E. A. käest auto Chevrolet, reg.nr. 020 AFY, maksumusega 10 tuhat krooni koos auto võtmetega ja tehnilise passiga, tekitades E. A. varalist kahju summale 10 tuhat krooni. Peale seda, kui 26.05.2003.a. oli auto politseitöötajate poolt paigutatud Narvas Rakvere tänaval asuvasse parklasse "Baltika", 29.05.2003.a. ajavahemikul kella 13.00 kuni kella 15.00 tuli V.R parklasse ja kasutades ära tema käes olemasolevaid võtmeid võttis auto parklast ära. Oma tahtliku tegevusega Sergei V.R pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes varem toime pannud kelmuse ja varguse, s.t. kuriteo

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Kannatanu E. A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (IV kd, tlk 189 ja pöördel) pani ta oma auto kohta müügikuulutuse lehte ja talle helistati ning nad leppisid kokku kohtumise. Helistajaks olid V.R. Autot vaatas Anton ja Sergei ütles, et tahab autot osta venna jaoks. Tähtaega, millal nad kohustusid auto eest maksma kannatanu ei mäletanud (VI kd, tlk 189 pöördel). Sergei andis allkirja ja lubas maksta. Kannatanu esitas ütluste kohaselt tsiviilhagi summas 10 000 krooni. Kohus avaldas ka kohtueelsel uurimisel E. A. poolt antud ütlused (II kd, tlk 211 ja pöördel). Ütluste kohaselt 2003.a. märtsis pani kannatanu E. A. lehte kuulutuse oma auto müümiseks.16.03.2003 tulid seda üle vaatama vennad Anton ja Sergei V.R. Nad leppisid kokku, et auto müügihind saab olema 10 000 krooni ja selle kohta kirjutas ka S.V.R võlakirja. Samal päeval nad pukseerisid auto Sinimäele Uus tn 2. Leppisid kokku, et auto 21

(24)1-04-87 vormistatakse S. V.R-i nimele kui ta maksab ära kogu summa. 19.04.2003 sõitis kannatanu Sinimäele raha järele, raha aga ei saanudki. Pärast seda ta vendadest V.R-ist midagi ei kuulnudki ja autot ei näinud. 05.06.2003 tegi E. A. Narva politseisse avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses eeltooduga. Kohus tuvastab, et Sergei Kuprini ja kannatanu vahel oli võlaõigussuhe võlakirja alusel. Kannatanu nõudeõiguse saamine S. V.R-i vastu võlakirja alusel oli tehingu sõlmimise ja auto valduse üleandmise eeltingimuseks. Asjaolu, et S. V.R ei täitnud võlakirjaga võetud kohustust, milles vaidlus puudub, ei ole piisavaks, et S. V.R-i tegevust kvalifitseerida kelmuseks. Ainuüksi lepingulise kohustuse täitmata jätmine seda veel ei tõenda. Käesolevaga on tõendamata, et S. Kurpin algusest peale ei soovinudki maksta auto eest raha. Kohus avaldas ka E. A. saadud asjade kohta (III kd, tlk, 106-108) võetuse protokolli (II kd, tlk 105) ja nende vaatlusprotokolli (III kd, tlk 109). Võlakirja kohaselt (III kd, tlk 106) kohustus alguses S. V.R maksma 10 000 krooni ja järgmise võlakirja kohaselt (II kd, tlk 107) pikendati makse tähtaega kuni 05.05.2003. Kohus avaldas ka sõiduki vaatlusprotokolli (II kd, tlk 138-144). Kohus leiab, et tõendamata on S. V.R-ini käitumises nõutavad kelmuse objektiivse koosseisu kõikide tunnuste olemasolu. Tõendamata on see, milles seisnes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Kohus ei nõustu süüdistajaga selles, et asjaolu, et võõraste masinatega esitatud süüdistuste järgi pandi toime bensiinivargused, näitab seda, et S. V.R ei olnud algusest peale kavas lepingut täita, sest autod hangiti varguse toimepanemiseks. Kohus leiab, et see väide ei ole põhjendatud, sest S. V.R ei varjanud oma isikut ja lasi kannatanult saadud auto ka pukseerida ka Sinimäele Uus tn 2, tehes siiski seeläbi võimalikuks enese identifitseerimise ja ka võimaliku nõude esitamise võlakirjade alusel tema enda vastu. Süüdistaja poolt väidetud asjaolu, et sõidukitega ka teistes süüdistuses toodud kelmuse episoodides ei käitutud sõidukite suhtes heaperemehelikult, on kaudne tõend võimaliku pettuse toimepanemise kohta. Kohus on seisukohal, et tegemist on tsiviilõigussuhtega ja kelmus kuriteokoosseis ei ole leidnud käesolevaga tõendamist. Kohus mõistab seetõttu Sergei V.R-i õigeks nimetatud kelmuse episoodis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E. A. tsiviilhagi summas 10 000 krooni läbi vaatamata. Kokkuvõtvalt mõistab kohus Sergei V.R-i õigeks

§ 209lg 2 p 1 järgi kogu esitatud süüdistuses.

Käesolevas kriminaalasjas oli kohtueelsel uurimisel Sergei V.R kahtlustatavana

§ 200

lg 2 p 7 järgi kinni peetud 18.11.2002-20.11.2002 (I kd, tlk 197, 202) – 3 päeva. Röövimises S. V.R-ile aga süüdistust ei esitatud üldse. Kohus selgitab, et Sergei V.R on õigus pöörduda avaldusega Rahandusministeeriumi poole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele. VII. Kohtukulud 1. E.N 22

(24)1-04-87 E.N-ini kaitsmise eest on väljamõistetud Tatjana Massalinale 613.60 krooni(I kd, tlk 17-22), 575.25 krooni(I kd, tlk 238), 920.40 krooni(I kd, tlk 246), 1593 krooni (V kd, tlk 20) ja 2557.65 krooni (VI kd, tlk 32). Eelnimetatud summad mõistab kohus E.N-ilt välja, s.o. 6259.90 krooni. Kannatanu S.M. tehtud ekspertiisimaksumus on (I kd, tlk 174) 1840 krooni, poole sellest kohustub maksma E.N, s.o. 920 krooni. Kohus mõistab süüdistatavalt välja ka esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha – 10 875 krooni. Kohus mõistab välja riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO kasuks 5310 krooni vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt määratud korras süüdistatavale E.N-ile kaitsjana osutatud õigusabi eest. Nimetatud summa mõistab kohus välja ka E.N-ilt.
  1. U.H U.H kaitsmise eest (I kd, tlk 220, 226, 231) on Vladimir Rogulskile välja mõistetud 690.30 krooni (I kd, tlk 220), 767 krooni (I kd, tlk 226), 1303.90 krooni (I kd, tlk 231), 796.50 krooni (IV kd, tlk 114), 1593 krooni (V kd, tlk 24) ja 2256.75 krooni (VI kd, tlk 34). Eelnimetatud summad mõistab kohus U.H-lt välja, s.o. 7407.45 krooni. Kannatanu S.M. tehtud ekspertiisimaksumus on (I kd, tlk 174) 1840 krooni, poole sellest kohustub maksma U.H, s.o. 920 krooni. Kohus mõistab süüdistatavalt välja ka esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha – 10 875 krooni. Kohus mõistab välja ka riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO kasuks 5310 krooni vandeadvokaat Vladimir Rogulski poolt määratud korras süüdistatavale U.H-le kaitsjana osutatud õigusabi eest. Nimetatud summa mõistab kohus välja ka U.H-lt.
  2. V.R V.R-i kaitsmise eest (II kd, tlk 175) on välja mõistetud advokaat A. Kazikovile 885 krooni; G. Tšelnikovale 1593 krooni (V kd, tlk 35) ja 2557.65 krooni (VI kd, tlk 28). Eelnimetatud summad mõistab kohus V.R-ilt välja, s.o. 5035.65 krooni. Kohus mõistab süüdistatavalt välja ka teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha – 6525 krooni. Kohus mõistav välja riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaaibüroo Galina Tšelnikova kasuks 5310 krooni vandeadvokaat Galina Tšelnikova poolt määratud korras süüdistatavale V.R-ile kaitsjana osutatud õigusabi eest. Nimetatud summa mõistab kohus välja ka V.R-ilt. Menetluskulud Artur Kolatsk’i ja Sergei V.R-i osas – jätab kohus riigil kanda. VIII. Asitõendid – puuduvad. 23
(24)1-04-87 IX. Tõkendid – puuduvad Kohus tegi otsuse juhindudes eeltoodust ja KrMS RakS § 2 lg 1 ja 2; KrMK § 5 lg 1 p 2 ja lg 2; KrMK § 268, § 269, § 272, § 275, 276, § 278; KrMS § 318, § 319 Pavel Gontšarov Kohtunik Andrei Ionov Rahvakohtunik Dmitri Balabanovitš Rahvakohtunik 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.