Obsah (6)

§§ 200§ 199§ 214§ 64§§ 74§ 68

1-09- 1618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2009.a, Narva kohtumaja Otsuse tervikteksti 20. märtsil 2009.a kuulutamise aeg Kriminaalasja num

§§ 200

lg 2 p 4,8; 214 lg 2 p 1 järgi lühimenetluse korras; arutatud 03.03.2009 avalikul kohtusitungil Narva Kohtumajas K.T Elukoht: XXX (viibib Viru Vanglas), isikukood XXX, kodakondsuseta, 7. klassi haridusega, emakeel – vene, ei tööta ega õpi Süüdistatav Varasem karistatus: kokku 7, korral, neist viimane: • 10.01.2008.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 4,7,8; vangistusega 9 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat.

Tõkend – vahistamine alates 05.11.2008. Sekretär Aili Kuzmina Kaitsja Igor Belugin 1 1-09- 1618 RESOLUTSIOON Tunnistada K.T süüdi

§ 200lg 2 p 4,8 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Tunnistada K.T süüdi

§ 214

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõista K.T-le karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes K.T-le lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldada

§§ 74

lg 6; 65 lg 2 ning suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust 10.01.2008 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud) võrra, mõistes K.T-le lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68

järgi arvata K.T poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2008 vangistuse tähtaja hulka ning lugeda 05.11.2008 karistuse kandmise alguseks. K.T suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Mõista K.T-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 2 317 krooni 70 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Igor Belugin’i poolt õigusabi osutamise eest 2079 krooni 75 senti ja sundraha 10 875 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.T , 1-09-1618, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 20.03.2009. Maakohus tuvastas I. K.T on antud kohtu alla alljärgmistes süüdistustes: K.T süüdistatakse selles, et ta vahetult peale D F raha väljapressimist 30.10.2008.a kella 20.00-21.00 ajal aadressil XXX trepikojas, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil läks kallale D F , lõi teda peaga vastu pead ja noaga kätte 2 1-09- 1618 ja jalga, tekitades kannatanule randme ja käe torkehaav ning põlveliigese lahtised haavad, peale mida otsis läbi kannatanu taskud ja võttis ära mobiiltelefoni LG, maksumusega 800 krooni. Seega, oma tahtlike tegudega pani K.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, noa kasutamisega ning olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise s.t.

§ 200lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse K.T selles, et ta olles isik, kes on varem kohtu poolt karistatud varguse toimepanemise eest, 30.10.2008a. kella 20.00 paiku aadressil XXX trepikojas varalise kasu üleandmise nõudmise eesmärgil pani D F kaelale noa ning nõudis temalt 300 krooni ja peale seda kohe veel 1500 krooni kokku 1800 krooni. Saanud vastuseks, et raha ei ole, nõudis tuua temale korterist ükskõik millise eseme. Kartes ähvarduste täideviimist D F tõi K.T-le mobiiltelefoni Alcatel 757, maksumusega 500 krooni. Samal õhtul ajavahemikul kella 20.30 kuni 21.00, peale kannatanu noaga löömist, nõudis temalt 15 krooni ja selleks saatis teda viimase vanaema juurde aadressil XXX ja jäi ootama trepikotta, mil kannatanu toob talle raha, kuid kannatanu vanaema M A helistas politseisse. Nimetatud tegevusega pani K.T toime varalise kasu üle andmise nõudmise vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse s.t.

§ 214lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo.

II. Kohtuistungil tunnistas K.T end süüdi ning kahetses tehtut (tlk 127; 130). III. Kohus avaldas kohtuistungil: Kahtlustatava K.T ütlused (tlk 23-28), mille kohaselt 30.10.2008.a jõi ta viina. Oli purjus. Pärast seda helistas F ja nõudis F talle võla tagastamist summas 300 krooni. Ta teatas F , et läheb kohe F juurde. Teel F juurde kohtas ta tema lihast venda J . J kutsus fonoluku kaudu D F õue. Olles D kutsunud, läks J kohe minema. Ta küsis F , millal ta siis võla tagasi maksab. F vastas, et praegu tal raha ei ole ja et ta võib võla arvel anda oma mobiiltelefoni LG. K.T palus telefoni vaadata. F läks enda juurde koju ja tõi telefoni LG välja. Ta (K.T) kontrollis telefoni ja ütles, et telefon on katki. Siis ütles F , et võib talle anda veel ühe mobiiltelefoni ALCATEL ilma tagumise kaaneta. F käis veelkord kodus ja tõi teise telefoni. K.T ütles, et võib need kaks telefoni võla katteks võtta. Pärast seda tegi ta F ettepaneku, et F saadaks teda tema sõbratari M S juurde, kes elab aadressil XXX. F nõustus. Teel hakkas ta F küsima, millal ta annab ära võla K , kes elab aadressil XXX, korterinumbrit ja selle K perekonnanime ei tea. K ei palunud K.T F võlga välja nõuda. F ütles, et tal pole raha. F ütles, et nad lahendavad K asja ja et K.T oma nina ei topiks. K.T sai tigedaks ja lõi otse tänaval F noaga alguses kätte, aga pärast jalga. Millisesse kätte ja millisesse jalga ta F lõi, ei mäleta. Selleks ajaks läksid nad juba F Kooli põik maja nr X trepikoja juurde. Ta helistas fonoluku kaudu M S ja palus S trepikoja ukse avada ning tuua tualettpaberit, et verd peatada. Nad said kuidagi vere pidama ja ta otsustas saata F koju vanaema juurde. K laenu tagastamist ta enam F ei nõudnud. Trepikojas, kus F vanaema elab, kohtas ta M nimelist noormeest (perekonnanime ja elukoha aadressi ei tea), nad tegid M suitsu ja ta läks A L juurde (Gerassimovi XX, korterinumbrit ei mäleta). Ta ei mäleta, kas M oli siis juba trepikojas ja nägi, kuidas nad F trepikotta sisenesid või astus M tema juurde siis, kui F oma vanaema juurde korterisse sisse läks. Mobiiltelefonid on A L juures korteris. Seal on ka nuga, millega ta F haavasin. L nägi telefone ja nuga, kuid ei küsinud, kust ta need sai, aga ta ei hakanud L midagi seletama. 03.11.või 04.11.2008.a kui ta oli M juures kodus, tuli tema juurde J F ja palus talle tagasi anda mobiiltelefon. Ta (K.T. ütles, et F mobiiltelefoni tal ei ole ja pakkus F selle asemel oma musta värvi korpuses telefoni MOTOROLLA, aga järgmisel päeval tagastas ta F tema SIM-kaardi. Ta tahtis J tagastada tema telefoni LG, kuid J ütles, et teda rahuldab MOTOROLLA ja teist 3 1-09- 1618 telefoni ta ei taha. Kahtlustatavana täiendavalt ülekuulatud K.T ütlused (tlk 88-93), mille kohaselt müüs K.T F telefonid A L kasuisale, onu S 100 krooni eest, kuid ei rääkinud, et telefonid on varastatud. Väljapressimist F suhtes ta toime pannud ei ole, kuna F andis telefonid talle ise ja vabatahtlikult, aga see, et ta F suhtes nuga kasutas, see on huligaansus, aga mitte röövimine. Ta ju ei võtnud F midagi ära? Ta ands talle isegi oma jope, et F soe oleks. Ta vabandab väga F ees sellepärast, et talle füüsilist valu tekitas. Kahetseb tehtut. Kannatanu D F 30.10.2008.a antud ütlused (tlk 7-10), mille kohaselt 30.10.2008.a. kella 20.00 paiku viibis ma oma kodus aadressil XXX, kui helistati fonoluku kaudu. See oli tema vend J F . Ta on sündinud XXXX.a. Ta (D F ) läks kohe trepile välja, kuid seal seisis venna asemel K.T. Ta teab K.T lapsepõlvest peale. Elmar ütles talle, et tuli rääkima, pani suitsu põlema ja andis talle sigareti. Kuni nad suitsetasid hakkas ta rääkima, et juba kaks kuud on ta tagaotsitav ja pole kusagil ööbida ega midagi süüa. Palus süüa. F vastas, et pole süüa. Siis võttis K.T jopetaskust välja lahtiviskava teraga noa, avas selle ja pani talle kaelale unearteri juurde. Hakkas nõudma 1500 krooni raha selle eest, et justnagu 2000.a andis D F politseisse avalduse K.T venna M A peale, kui M A teda kuuri kinni pani ja kolm päeva seal hoidis. Selle asja eest pandi M kinni. Ta ehmus ja nõustus raha muretsema. Kuid Elmar nõudis, et ta läheks koos temaga (K.T-ga ) Kooli-põik tn X , kus elab tema tütarlaps M S ., kelle korterit ta ei tea. Kui nad läksid, siis pani K.T talle käe õlale, aga teises hoidis nuga. Kui nad läksid maja 4a esimesse trepikotta esimesele korrusele ja peatusid korterite juures, siis K.T. tema vastu seistes, lõi talle peaga näkku. Ta kükitas löögist maha. Tema vasak käsi oli tema vasakul põlvel. Ja sel hetkel lõi K.T.talle noaga vasakusse kätte. Lõi läbi labakäe ja põlve juures jalga. Ja kohe lõi noaga vasaku jala reide. Hakkas ütlema, kas tahad veel. Ta (D F ) ehmus väga ja vastas, et ei taha. Tal oli valus, ta kükitas maas, aga Elmar hakkas tema taskuid läbi otsima ja pükste paremast taskust võttis välja kaks telefoni, F ALCATEL 757, ta ostis selle 500 krooni eest /56309489/ ja teise tema venna telefoni kokkupandava LG, 800 krooni. Sellesse sim-kaarli ei pannud. Vend andis kasutada. Elmar ütles, et nad lähevad F vanaema juurde, F viib talle välja 15 krooni ja K.T.jätab teda rahule. Ta nõustus. Läksid vanaema juurde, K.T.pani jälle käe õlale, aga teises hoidis nuga. Vanaema elab XXX. Läksid trepikotta sisse. Elmar jäi

1. korrusele ja ütles, et ootab F minuti. Ta tõusis neljandale korrusele. Läks korterisse ja ütles vanaemale, et K.T veristas teda. Vanaema kutsus politsei välja. Kohale saabusid politseinikud ja kutsusid välja kiirabi. Ta kirjeldas neile Elmari riietust. Kiirabi viis teda haiglasse. Kahju on 1300 krooni. Kannatanu D F 06.11.2008.a antud ütlused (tlk 29-34), mille kohaselt 30.10.2008.a kella 20.00 paiku helistas fonoluku kaudu tema vend J F ja palus tal välja minna. Ta läks õue, kuid nägi J asemel purjus K.T. K.T.palus alguses temalt süüa, aga kui keeldumist kuulis, siis ütles, et F on talle 300 krooni võlgu ja küsis millal ta selle raha talle tagasi annab. Tegelikult pole ta K.T-le midagi võlgu, ta lihtsalt kardab K.T väga ja sellepärast ei hakanud küsima, mille eest ta Arkule võlgu on. Ta lihtsalt vastas, et tal ei ole raha. K.T.ütles, et peale 300 krooni võlgneb ta veel K.T-le 1500 krooni selle eest, et
2. aastal kirjutas avalduse tema venna M peale, et too F 3 päeva hoidis keldris kinni. K.T.ei nõudnud 1500 krooni võla arvel kellelegi K , ta nõudis selle eest, et tema vend istub. D F vastas jälle, et tal ei ole raha. Ja kohe pärast neid sõnu, otse maja trepikojas pani K.T.tema kõri juurde noa ja ütles:" Too seda, mis sul on". F käis kodus ja tõi K.T-le oma mobiiltelefoni ALCATEL, halli värvi korpuses ja andis selle ise K.T-le. Ta läks K.T juurde trepikotta toasussides, sportsärgis ja spordipükstes. K.T.pani talle selga oma sulejope, aga ise jäi pluusi peale ja ütles, et nüüd läheb F temaga koos Kooli põik tänavale, kuid ta ei öelnud, milleks. F hakkas nii kartma, et ei suutnud karjuda ega ema appi kutsuda, kes oli kodus. Ta kardab K.T ilma noata, aga noaga - siis üleüldse. K.T. 4 1-09- 1618 pani noa talle parema külje juurde ja ütles: „Ära tõmble", mis tähendas „ Ära jookse kusagile". Nii läksid nad Kooli põik tänavani. Teel küsis K.T.kogu aeg:" Kas sa mõtled mil viisil sa mulle võlga tagasi andma hakkad?". F läks vaikides, ta kartis küsida, mille eest ta K.T-le ikkagi võlgu on. Jõudes Kooli põik maja nr X esimese trepikojani vajutas K.T.korteri nr X nuppuja palus M S avada trepikoja ukse. M avas ukse ja laskus alla nende juurde. K.T.saatis teda kohe koju sigarettide järele. Ja kui M ainult ära läks, lõi K.T.midagi ütlemata F peaga vastu nina. Ta kükitas ootamatusest maha. Jällegi midagi ütlemata lõi K.T. talle noaga vasaku labakäe seljale ja läbi käe torkas talle juba vasakusse põlve ning kohe nuga välja tõmmates lõi talle löögi vasaku jala reide. Pärast seda otsis K.T.läbi tema spordipükste taskud ja võttis paremast taskust välja telefoni LG ning võttis selle endale sõnadega:" Miinus võlast". F võttis kõik noalöögid vaikides vastu, ta kardab sedavõrd K.T. K.T. ütles, et lõi kõik need löögid talle selle eest, et ta ei andnud talle süüa ega andnud raha. K.T. võttis tema telefonist SIM-kaardi välja ja sel ajal tuli korterist välja M S (ta elab teisel korrusel). K.T.hõikas talle, et ta tooks veel ka tualettpaberit. S tõi tualettpaberit ja andis selle F , et ta oma käe kinni seoksin. K.T. andis F SIM-kaardi M . Ta küsis koodi ja F ise nimetas talle koodi. Siis läksid nad K.T-ga tänavale. Õues küsis K.T. temalt:" Kas sa suudad kuigipaljugi raha muretseda?" Ta vastas: „Proovin". Ta ütles, et võib minna tema juurde koju ja ta palub emalt raha, aga K.T vastas: "Ei, sa kustud ära!", mis tähendas seda, et ta (F ) peidab end ära. K.T.ütles talle: "Otsi raha, kust tahad, aga mitte kodust. Koju ma sind ei lase." Siis ta ütles, et võib käia tema vanaema juures ja K.T.nõustus. Nad K.T-ga läksid F vanaema juurde aadressile: XXX. Teel hoidis K.T.samuti nuga, kuid juba pluusi varrukas, kuid andis talle ikkagi mõista, et võib igal hetkel seda nuga kasutada. K.T. palus juba kasvõi 10-15 krooni, ta vastas, et proovib. K.T. vastas:" Ilma proovimiseta, aga too ja kõik.". Trepikotta sisenemisel ta nägi, et teise ja kolmanda korruse vahelisel platvormil seisid tema vend ja M korterist nr XX. K.T. jäi platvormile seismaja ütles seejuures: "Tee kiiremini, ma ootan 40 sekundit". Ta ei tea kas M ja tema vend neid sõnu kuulsid. Vanaema juurde sisse minnes rääkis ta vanaemale kõik ära ja ta kutsus politsei välja. Tema teab, et telefoni LG asemel, mis kuulus tema vennale J , Elmar andis talle mobiiltelefoni MOTOROLLA must-hallis korpuses ja tema (F ) SIM-kaardi. Kannatanu D F täiendavad ütlused (tlk 58-61), millest nähtub, et D F andis välja mobiiltelefoni MOTOROLLA, mille K.T andis tema vennale – J F telefoni LG asemel, mille K.T.D F taskust välja võttis. Tunnistaja M A ütlused (tlk 11-14), mille kohaselt oli ta 30.10.2008.a kella 21.00 paiku oma kodus aadressil XXX, Narva. Keegi hakkas välisuksele kõvasti koputama. Ta avas ukse ja lävel seisis tema lapselaps D F . Ta oli erutatud, käed ja riided verised. Tuli kohe tuppa sisse ja ta ütles, et teda lõikas K.T ja Elmar ootab trepikojas. M A tahtis välja minna, kuid D palus mitte välja minna, et Elmar võib ka teda vigastada. Ta kutsus politsei välja. Kui politseinikud kohale saabusid, siis K.T trepikojas ei olnud. Politsei kutsus välja kiirabi. Tunnistaja A L ütlused (tlk 15-19), mille kohaselt ta ei mäleta enam kuupäeva, kuid mäletab, et oktoobrikuu lõpus õhtul tuli tema juurde K.T ja tõi kaasa kaks mobiiltelefoni. Ühe telefoni mark oli LG, teine oli ALCATEL. K.T.ei öelnud, kust need telefonid sai, aga ta (L ) ei hakanud küsima. Neid mõlemaid telefone pakkus Elmar osta tema kasuisale A H . Kasuisa ostis mõlemad telefonid 100 krooni eest. L ei tea, kas kasuisa tundis Elmarilt huvi, kust ta need telefonid on saanud. L andis Elmar kokkupandava noa kogupikkusega 15-17 cm. №a käepidemel on puidust vahetükid. Elmar ütles talle, et ta veristas selle noaga inimest, aga mille eest ja keda Elmar lõikas, ta ei öelnud, aga L see ei huvitanud. Ta ei saa nuga välja anda kuna pani selle kusagile, aga ei mäleta kuhu. Telefonid lebavad kodus. Tunnistaja A L täiendavad ütlused (tlk 35-39), millest nähtub, et ta andis vabatahtlikult välja 5 1-09- 1618 mobiiltelefonid, mille K.T müüs tema kasuisale 100 krooni eest. Kasuisa A H ise ei saa seda teha kuna lamab raskes seisundis haiglas. Nuga A L välja anda ei saa kuna ei tea, kus see käesoleval hetkel asub, see on kodust ära kadunud. Tunnistaja J F ütlused (tlk 43-47), mille kohaselt oktoobri lõpus 2008.a õhtul kellaaega ta ei mäleta, kohtas ta nende maja juures (XXX) K.T, kes palus tal välja kutsuda venna D F . Ta küsis, miks K.T ise ei taha D F välja kutsuda. Elmar vastas, et kardab, et fonoluku toru võtab tema (J F ) ema ja siis ta ei saa üldse D rääkida. J F kutsus fonoluku kaudu venna õue, kuid ei öelnud talle, et teda ootab tänaval Elmar. Miks ta ei öelnud, seda seletada ei suuda. Pärast seda läks ta oma vanaema juurde, kes elab aadressil XXX. Oli vanaema juures umbes 40 minutit ja väljus siis trepikotta, kus seisis ja rääkis M korterist nr XX. Ta nägi, kuidas treppi mööda tõusid üles tema vanem vend D (F ) ja K.T. Ta nägi, et venna käsi on verine ja ta küsis mis juhtus. M jooksis enda juurde koju ja tõi plaastri. Vend sulges haava ja ei öelnud midagi vaid läks vanaema juurde korterisse. Ta kuulis kuidas K.T. ütles tema vennale järgi:" Ootan 40 sekundit ja lähen minema". Ta küsis K.T-lt, mis juhtus. K.T.vastas, et vend komistas ja lõi käe vastu metalli ära ja nii vigastaski kätt. J F jooksis vanaema juurde korterisse vahetult venna järel. K.T.ja M jäid trepikotta seisma. Alles korteris ütles vend talle, et K.T.teda noaga lõikas vigastades tema kätt ja jalga. Mille eest lõikas, seda vend ei öelnud. Vanaema hakkas kohe politseid ja kiirabi välja kutsuma. Ta läks õue ja ootas kiirabi ja politsei saabumist tänaval kuna vanaemal ei ole fonolukustuse süsteemi. Ei M ega Elmarit trepikojas enam ei olnud. Mida vend vanaemale rääkis, ta ei tea. Kui vend haiglast koju tuli, siis ta püüdis temalt teada saada, mis juhtus, kuid vend ei rääkinudki talle midagi. Ütles ainult, et K.T.võttis ära ka tema (J F ) telefoni LG. Päeva möödudes kohtas ta tänaval K.T ja küsis, kelle käes tema telefon on. K.T. selle peale midagi ei vastanud, vaid võttis taskust välja oma mobiiltelefoni MOTOROLLA ja andis talle öeldes, et see on talle teise asemel. J F nõustus sellise vahetusega. Samal päeval õhtu eel anti talle tagasi ka SIM kaart. Telefon LG kuulus talle, kuid sel hetkel andis ta selle vennale kasutada ja vend oli juba selle omanik. Tunnistaja M S ütlused (tlk 48-52), mille kohaselt 30.10.2008.a, mäletab kuupäeva täpselt sellepärast, et 31.10.2008.a lõppes tal haigusleht ja ta mäletab, et päev enne haiguslehelt välja minekut toimus juhtum D F . Niisiis 30.10.2008.a õhtu eel (kellaaega ei mäleta) tuli tema juurde K.T ja andis talle tagasi mobiiltelefoni, mis ta oli K.T-le ajutiseks kasutamiseks andnud. Telefoni andis K.T.talle tagasi, aga SIM-kaarti ei andnud kuna tema kaart oli katki. M S ütles Elmarile, et tal on SIM-kaarti vaja. Elmar vastas talle, et toob kaardi, kuid natuke hiljem. Pärast seda läks Elmar minema ja tuli tagasi umbes 30 minuti pärast. Elmar (K.T. helistas fonolukku. M S avas K.T-le trepikoja ukse ning laskus ise alla. Ta nägi, et Elmar ei tulnud üksinda vaid koos D F . Elmar palus tal kodus käia ja sigarette tuua. Ta nägi, et F oli kuidagi imelikult riides. F oli pandud selga Elmari jope, spordipüksid ja toasussid. Toasussid hämmastasid teda eriti, kuid ta ei hakanud küsima, miks F selline välimus on. Ta käis kodus sigarettide järel, aga kui ta korterist väljus, siis kuulis kuidas Elmar hõikas talle, et ta tooks veel ka tualettpaberit. Ta viis paberi välja ja nägi, et D F oli käsi katki lõigatud ja kui ta põrandale vaatas, siis nägi põrandal verd ja alles siis pöörasi tähelepanu sellele, et veri niriseb F ka jalast. Kui F ja K.T.trepikotta sisenesid, siis verd F käes ja jalal ei olnud. Ta küsis K.T-lt mis juhtus ja K.T.vastas, et tema lõikas F noaga torgates tal läbi käe. S andis paberi F ja F keris selle endale ümber käe. Pärast seda andis Elmar talle SIM-kaardi. M S küsis aga milline kood on kaardil. Millegipärast nimetas koodi talle D F . Ta sai aru, et toimub midagi ebaõiget kuna sai aru, et SIM-kaardi on just K.T. ära võtnud F . F silmadest paistis hirm. F seisis ja vaikis, ei rääkinud üldse midagi. M S võttis ikkagi kaardi, kuid ei kasutanud seda kuna kaardil ei olnud ettemaksu ja umbes 2-3 päeva pärast andis ta kaardi F tagasi, kuid mitte ise vaid A L kaudu. Kui F oli käe vaid kinni sidunud, läksid nad K.T-ga minema. Tema nägi K.T alles järgmisel päeval, s.o 31.10.2008.a, kuid ta ei küsinud K.T-lt, mis 30.10.2008.a tema trepikojas juhtus ja mille eest ta F lõikas. Ta ei teadnud et K.T.võttis sellel päeval F mobiiltelefonid ära. 6 1-09- 1618 Tunnistaja M S (M S) ütlused (tlk 53-57), mille kohaselt oktoobri lõpus (päeva, kuupäeva ja kellaaega ta ei mäleta) õhtul seisid nad J F maja trepikojas (XXX) teise ja kolmanda korruse vahelisel platvormil ning rääkisid juttu. Ta nägi, kuidas nende juurde platvormile tõusid D F ja K.T. Nähes, et vennal on käsi kõik verine küsis J (F ), mis juhtus ja kas K.T või D F , ta täpselt ei mäleta, vastas, et kukkus – lõi käe vastu metalli ja vigastas kätt. K.T. palus tal kodus käia ja plaastrit tuua, mida ta ka tegi. D kleepis oma käe kinni, siis võttis endal jope seljast ära ja andis K.T-le ning läks oma vanaema korterisse. D olid millegipärast jalas toasussid. J läks vahetult D järel. Enne ära minekut ütles D , et kohe tuleb välja. Nad Elmariga jäid kahekesi trepikotta, tegid suitsu ja ta (S ) läks koju. K.T. jäi trepikotta. Nad suitsetasid K.T-ga vaikides, mitte millestki ei rääkinud. Tunnistaja A H ütlused (tlk 81-85), mille kohaselt kas
3. või
4. novembril 2008.a tuli nende juurde koju K.T, kes on tema kasupoja A L onu(tädi)poeg. Elmar pakkus A H temalt ära osta kaks mobiiltelefoni 100 krooni eest. Elmar ütles, et tal on vaja kiiresti ära sõita, aga raha tal ei ole ja just sellepärast ta müüb temale kuuluvad mobiiltelefonid maha. A H nõustus ostma. Telefoni LG sisse pani ta oma SIM-kaardi firmalt Tele
5. Telefoni LG sees peaks ka praegu olema paigaldatud see SIM-kaart. Kui ta haiglast välja tuli, siis otsis ta neid telefone, kuid ei leidnud. Ta ei teadnud, et tema kasupoeg A L andis telefonid politseile välja. Tema ei teadnud, et need telefonid olid omandatud kuritegelikul teel. Ise ta neid välja anda ei saanud kuna 5 päeva s.o alates 04.
6. kuni 10.11.2008.a lamas ta reanimatsioonis. Ta tahab tagasi saada oma SIM-kaardi. Ta ei soovi esitada hagiavaldust K.T vastu ega taha temalt 100 krooni väljamõistmist. Kohus samuti uuris ka teisi kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid, millele annab hinnangu kohtuotsuse põhjendavas osas. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud ära süüdistatava seisukohti, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et K.T süü talle inkrimineeritud kuritegudes - võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, noa kasutamisega ning olles isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise s.t.

§ 200

lg 2 p 4,8 ning varalise kasu üleandmise nõudmises vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse s.t.

§ 214

lg 2 p 1, on leidnud tõendamist ning riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav K.T ise ei eitanud süüdistuses kajastatud sündmusi, et võttis kannatanult telefone, lõi teda mitmel korral noaga, kuid motiiviks märgib, et kannatanu oli talle raha võlgu ning noaga lõi ta kannatanut seetõttu, et kannatanu vihastas teda välja, kui K.T. küsis võla tagastamise kohta N . N pole teda võlga välja nõudma volitanud. Nimetatud süüdistatava seisukoht lükatakse ümber kannatanu D F seisukohaga, et ta pole K.T-le kunagi raha võlgu olnud. Samuti märgib kannatanu F , et K.T.nõudis temalt raha selle eest, et F tegi kuriteoavalduse K.T venna M A suhtes, mille tulemusena M A süüdi mõisteti. Raha nõudmisel pani K.T nuga vastu kannatanu kõri. On leidnud tõendamist, et eitava vastuse saamisel, et raha ei ole, K.T nõudis kannatanult ükskõik millise hinnalise eseme üleandmist ning kannatanu tõi talle korterist välja mobiiltelefoni Alcatel. Selline tegevus moodustab

§ 214lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo ehk väljapressimist.

Kohus seab kahtluse alla süüdistatava poolt väljakäidud versiooni selle kohta, et kannatanu oli talle raha võlgu, kuna süüdistatav ei seletanud ei eeluurimisel ega kohtus mille eest konkreetselt kannatanu on süüdistatavale või keegi N võlgu olnud. Kohus peab 7 1-09- 1618 usaldusväärseks kannatanu ütlusi selles osas, et K.T nõudis kanntanult raha selle eest, et kannatanu avalduse alusel oli varem süüdi mõistetud süüdistatava vend Maksim K.T.. Süüdistatava Maksim K.T süü mobiiltelefoni LG röövimises D F on tõendatud eelkõige K.T enda ütlustega, samuti kannatanu ütlustega selle kohta, et K.T. sundis teda minema endaga kaasa, ilma mingisuguse põhjuseta lõi teda peaga vastu nägu, seejärel mitmel korral noaga ning võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni LG. Kannatanu versioon leiab toetust tunnistaja M S ütlustest, millest tuleneb, et kannatanu D. F oli oktoobri lõpu ilma jaoks liiga kergelt riides ning toasussidega; kui ta nägi F K.T-ga oma trepikojas esimest korda, siis oli kannatanu ilma kehavigastusteta, mõni minut hiljem, kui ta vahepeal oma korteris käis, tekkisid kannatanul noahaavad. Need ütlused riimuvad ka teiste tunnistajate ütlustega, kes nägid koos K.T ja D F koos ning panid tähele, et D F on veritsevad haavad, samuti tunnistaja A. H ütlustega, kellele K.T hiljem D. F väljapressitud ja röövitud telefonid 100 krooni eest müüs. Kohus on seisukohal, et kõikide tunnistajate ütlustega on tõendatud ka väljapressimise teine episood kui K.T nõudis D. F 15 krooni. See episood on tõendatud nii K.T enda ütlustega, kui ka kannatanu, tunnistaja M A ütlustega, kes pidi helistama oma lapselapse palvel politseisse, samuti tunnistajate J F ja M S ütlustega, kes nägid kuidas D F K.T saatel tuli F vanaema juurde, seejuures F oli ilmale mittevastavalt riides ning veritsevate haavadega. Lisaks süüdistatava , kannatanu ja tunnistajate ütlustele süüdistatava K.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tlk 12), mille kohaselt vaadeldi kahekorruselise elumaja aadressil Kooli põik X esimese trepikoja

1. Korrus. Sissepääs trepikotta on tumedat värvi metallist uks, mis on varustatud fonolukuste süsteemiga. Ukse servas põrandal leiti pruuni värvi plekid 50x40 suurusel pinnal. Edasi koridoris parema seina ääres leiti põrandal 40x40 suurusel pinnal pruuni värvi plekid.
2. korruse puitpõranda platvormile viiva teise astme keskel on pruuni värvi tilgad, mis lisaks süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustele tõendavad, et nimetatud maja trepikojas K.T tekitas D. F noahaavu. Asitõendi vaatlusprotokollist (tlk 71-73) nähtub, et eeluurimisel aadeldi D F ära võetud halli värvi tolmumantli kangast tehtud spordipüksid Slazenberg. 8,5 cm kaugusel vasaku alumise tasku õmblusest ja 2 mm kaugusel vasakust küljeõmbluses on ristipidi kangas sisselõige pikkusega 1,6 cm. Mõlemad püksiääred on määrdunud kuivanud verega. Paremal püksiäärel on verega määrdumine põlve piirkonnas. Vasakul püksiäärel on määrdumised kogu püksiääre ulatuses alustades vasaku tasu alumisest õmblusest ja lõpetades pükste alläärega, mis samuti tõendab noahaavade tekitamist kannatanule K.T poolt. Vadeldi ka mobiiltelefon ALCATEL. Valmistatud kombineeritult tumehalli ja helehalli värvi plastikust. Telefoni tagumine kaas puudub. IMEI kood
3. Samas vaadeldud on mobiiltelefon LG IMEI koodiga 353582-00-342897-
4. Valmistatud halli värvi plastikust. Telefoni korpus on kokkupandav. Patarei on paigaldatud telefoni tagumisse kaande ja teibiga kinni kleebitud. Telefoni on paigaldatud SIM-kaart numbriga
5. Nimetatud telefonid olid ära võetud A H ning hiljem D F (tlk 63-70) tundis ära kolme mobiiltelefoni seast mobiiltelefon LG, mille võttis tema taskust välja K.T pärast seda, kui oli noaga löönud. Sellest telefonist võttis K.T.välja SIM-kaardi ning andis seejärel M S . Samas tundis D F ära kolme mobiiltelefoni seast ka mobiiltelefoni ALCATEL, mille tõi ta kodust ja andis K.T-le pärast seda, kui K.T. teda noaga ähvardas ja nõudis raha välja toomist. K.T poolt vägivald kannatanu suhtes on samuti objektiivselt tõendatud SA Narva 8 1-09- 1618 Haigla tõendiga (tlk 62), millest nähtub, et 30.10.2008.a kell 21.00 pöördus D F erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks vägivaldse traumaga. Toimetati vastuvõtuosakonda kiirabibrigaadi poolt. Läbivaatusel tuvastati tõrkehaav vasaku käelaba piirkonnas ja tõrkehaavad põlveliigese piirkonnas. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süüdistatava isikut, tema karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.T pani toime kolm episoodi
6. raskusastme kuritegusid. Tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Varem on K.T mitmel korral süüdi mõistetud, kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus peab vajalikuks mõista K.T-le karistuseks reaalset vangistust, kohaldades KrMS § 238 sätteid karistuse vähendamiseks ning § 65 lg 2, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust 10.01.2008 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud) võrra. Resolutiivosa tegemisel kohus eksis aritmeetilistes arvutustes ning mõistis süüdistatavale 2 kuu võrra lühema karistuse. Kohus ei pea võimalikuks antud aritmeetiline viga parandada, kuna see raskendaks süüdistatava olukorda. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 238; 305-306; 310-313;
7. Pavel Gontšarov Kohtunik 9