← Eesti

1-10-13463/4

Obsah (6)§ 424§ 65§ 74§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2010.a. Võru Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-13463(10260102519) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman K

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Kaitsja N.J , elukoht xxxx xxxx xxxxx xx xx – x, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel vene keel, keskharidus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxx), kriminaalkorras karistatud: 09.04.2010a.Tartu Maakohtu poolt

§ 424

alusel tingimisi vangistus 30 päeva katseaeg 18 kuud, juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuud; advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada N.J

§ 424järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) vangistust.

kuud

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.04.2010.a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (ühe) kuue vangistuse võrra ja mõista Vitali Lukjanovi liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

§ 69

lg 4 alusel kohustada N.J üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama oma alalises elukohas aadressil xxxx xxxx xxxxx xx-x;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena võtta N.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.J-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 276 (kakssada seitsekümmend kuus) krooni joobe tuvastamisega tekkinud kulu, 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti sundraha ja 800 (kaheksasada) krooni määratud kaitsjale makstav tasu. Menetluskulu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ N.J, kriminaalasja number, makse nimetus). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N.J süüdistatakse selles, et tema 10.aprillil 2010a. kella 18.07 ajal juhtis xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx mootorsõidukit xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtu-ekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 160-T nähtub, et N.J-i verest leiti etanooli 2,98 mg/g (-/+ 0,07mg/g). 2

(4)Antud teoga rikkus N.J Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani N.J toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.J-i süüditunnistamist

§ 424

järgi ning karistamist 4 (nelja)-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel, suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.04.2010a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (ühe) kuu vangistuse võrra, mõista N.J-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldus-osakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena võtta N.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai N.J kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et N.J tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluks N.J-ilt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüsi võtmise maksumus 50 krooni ning 226 krooni Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringuakti teostamise maksumus ( tl 5-7) s.o kokku 276 krooni, määratud kaitsjale makstav tasu , mis nähtuvalt prokuröri määrusest ( tl 32 ) on 1116 krooni kriminaalasja kohtueelses menetluses ning määratud kaitsja Andres Veski taotlusest nähtuvalt kohtumenetluses on 300 krooni, kokku 1416 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ning kuuluks väljamõistmisele ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest N.J pani toime teise astme kuriteo. Seega tuleks N.J-ilt sisse nõuda kriminaalmenetluse kulude katteks kokku 8217 krooni. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades, et N.J-i ainsaks sissetulekuks on 2300 krooni suurune töövõimetuspension, millest kohtutäitur peab igakuuliselt kinni eelmise kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid, jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja mõistab riigi kasuks välja poole sundrahast , joobe tuvastamisega tekkinud kulu ja osaliselt määratud kaitsjale makstava tasu. Kersti Vosman Kohtunik 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.