1-10-11728/9

Kriminaalasi nr. 1-10-11728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2010.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Marika Kreutzberg Kaitsja Rein Kiviloo Süüdistatav E.F, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Harju Maakohtu 11.12.2009.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p. 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, karistus asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 234 tundi (ÜKT tehtud 12.

1. 2010.a.), elukoht xxx ei tööta Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 9 Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista E.F KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.-27.03.2010.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub karistus 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse reaalsele kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Tsiviilhagi: Välja mõista E.F-ilt 19.90 krooni A-S AS kasuks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista E.F-ilt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, 2)kaitsjatasu 1200.- krooni, 3)kaitsjale kriminaalasja toimikust koopiate tegemise kulud – 33.50 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber
2. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-10-11728 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid. CD-plaat turvakaamera videosalvestusega - jätta kriminaalasja toimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS E.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem vargusi toimepannud : 06.11.2009, mille eest teda karistati 06.11.2009 väärteomenetluse korras KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni; 25.11.2009, mille osas tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati 26.11.2009 KrMS § 202 lg 7 alusel määrates talle kohustuse teha 70 tundi üldkasulikku tööd ja 09.12.2009, mille eest teda karistati 11.12.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 alusel 4 kuulise vangistusega, mis asendati 234 tunni üldkasuliku tööga ja olles seega süstemaatiliselt vargusi toimepannud isik, uuesti 25.03.2010 kella 21.53 paiku Tallinnas, asuvas A – S AS-le kuuluvas P S varguse eesmärgil võttis riiulilt 1 paki komme Mandel šokolaadis maksumusega 19.90 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Samuti tema, olles varem vargusi toimepannud : 06.11.2009, mille eest teda karistati 06.11.2009 väärteomenetluse korras KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni; 25.11.2009, mille osas tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati 26.11.2009 KrMS § 202 lg 7 alusel määrates talle kohustuse teha 70 tundi üldkasulikku tööd ja 09.12.2009, mille eest teda karistati 11.12.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 alusel 4 kuulise vangistusega, mis asendati 234 tunni üldkasuliku tööga ja olles seega süstemaatiliselt vargusi toimepannud isik, 26.03.2010 kella 14.51 ajal Tallinnas, asuvas A – S AS-le kuuluvas P S varguse eesmärgil peitis endale mantli taskutesse 5 paari sokke maksumusega 61 kr paar kogumaksumusega 305 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega E.F , võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS E.Funnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta ei soovinud kohtus ülekuulamist, jäädes kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. 25.märtsil 2010.a. toimepandud varguse kohta on E.F andnud ütlusi, et tol päeval kella 22 paiku läks ta PS, et teha aega parajaks. Kõigepealt luges teisel korrusel raamatuid, siis aga suundus esimesele korrusele, võttis möödaminnes riiuli pealt kommid ning pani taskusse. Kauplusest lahkudes keegi teda ei takistanud ega kinni pidanud. 2 E.F poolt kuriteo toimepanemist tõendab videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt on videosalvestuselt näha, kuidas E.F kell 21:52:03 võtab riiulilt kommipaki ja kell 21:52:44 paneb kommipaki taskusse ning kell 21:53 lahkub kauplusest. 26.märtsil 2010.a. toimepandud varguse katse kohta on E.F andnud ütlusi, et viibides kella 14:30 ajal PS, otsustas varastada sokke. Pani need teisel korrusel mantli taskusse ja esimesel korrusel läks kassast läbi sokkide eest tasumata. Seejärel jooksis kohale turvamees, ta toimetati turvaruumi ning seal võttis ta sokid taskust välja ja andis turvamehe kätte. E.F poolt kuriteo toimepanemine on tõendatud ka õigusvastase teo toimepanemise aktiga ja tunnistaja E N ütlustega. E. N töötas kaupluses turvatöötajana. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta Jaanus Tasat kauplusse sisenemas. Ta tundis temas ära isiku, kes 25.03.2010.a. oli komme varastanud. Jälgimise käigus pandi tähele, et mees pani omale taskusse ühed sokid, kuid kassas nende eest ei maksnud. Isik peeti kinni ja sokid tagastati kauplusele. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud E.F poolt PSt
3. märtsil 2010.a. kommide vargus ja 26.03.2010.a. sokkide varguse katse. Kuriteod on toime pandud kavatsetult ja kvalifikatsioon õige. E.F on juba eelnevalt karistatud kriminaalkorras süstemaatiliselt toimepandud varguste eest. Tsiviilhagi A-S AS esitas tsiviilhagi summas 19.90 krooni, mis on varastatud kommide maksumus. VÕS § 1043 alusel kuulub kahju väljamõistmisele kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. E.F tekitas kannatanule kahju kuriteoga, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega on ta süüdi kannatanu vara varguses ja peab kahju hüvitama. Kohtuistungil süüdistatav tsiviilhagile vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel kuulub E.F-ilt väljamõistmisele A-S AS kasuks 19.90 krooni. Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS §-s 56 kirjeldatud asjaolusid. KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab karistada nii rahalise karistusega kui vangistusega. Rahalise karistuse mõistmisel tuleb, kindlustamaks rahalise karistuse täitmisele pööramist, välja selgitada, kas süüdlasel on selle tasumine võimalik. E.F ei tööta, tal puudub sissetulek. Seega on tal rahalise karistuse tasumine raskendatud ja ei ole välistatud ka üldse tasumata jäämine, millest omakorda tulenevalt jääks karistuse eesmärk saavutamata. Süüdistataval on tasumata kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid. Rahalise karistuse mittemõistmise teise põhjusena märgib kohus, et ta on varem kriminaalkorras karistatud, kuriteod pani toime katseajal, mil tegi üldkasulikku tööd. Sellisele isikule ei ole põhjendatud mõista kergemaliigilist karistust. Vangistuse pikkuse arvestamisel lähtub kohus sellest, et varastatu väärtus mõlema varguse puhul oli väike ning üks kuritegu jäi katse staadiumi. Seega võib vangistuse määr jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist ja rohkem miinimumkaristuse lähedale. Kuriteod pani E.F toime ajal, mil tegi eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja õiendi kohaselt on tal kohtuotsuse tegemise ajaks üldkasuliku töö tunnid tehtud, mistõttu KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust enam moodustada ei saa. Prokurör ja kaitsja taotlesid E.F-ile mõistetava vangistuse asendamist taas üldkasuliku tööga, põhjendades oma seisukohti sellega, et süüdistatav on eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid kõik ära teinud. Kohus ei nõustu siiski kohtumenetluse poolte seisukohaga vangistuse asendamises. Karistuse eesmärk ei seisne mitte tublilt üldkasuliku töö tegemises, vaid uute kuritegude ärahoidmises. E.F ei ole kordagi talle mõistetud vangistust reaalselt kandnud. Esimesel korral jäeti karistus lihtsalt tingimisi täitmisele pööramata, kahel viimasel korral aga asendati see üldkasuliku tööga. E.F-ile aga ei ole üldkasulik töö avaldanud eripreventiivset mõju, sest peale 13.09.2007.a. kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö ärategemist pani ta toime kuriteo ning 11.12.2009.a. kohtuotsusega 3 mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal samuti pani toime kaks kuritegu. Eeltoodu alusel jõudis kohus veendumusele, et E.F suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kolmandat korda ei ole küll põhjendatud. E.F isikut arvestades ei kujunenud kohtul sisemist veendumust, et nüüd ta enam uusi õigusrikkumisi toime ei pane ja hakkab elama õiguskuulekalt. Seega tuleb E.F vangistus reaalselt ära kanda. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
4. Kohtunik 4