Obsah (6)
§ 123§ 31§ 29§ 132§ 38§ 1554-10-4288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-4288 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme
§-s 150.. Ka ebuse e sitaja leeiaab, ett me netlu ussaallu use issiik ku u käiittumisse s v äääte o tu nnu ste pu udum miisse niing ng men enet etlus usõigu guse seno norrm mii olul uliise se r ikku u mi see tõttu u tul eb ka kae vaattav av ots tsu us men en etl tlusa sa luse isik ik u ssüü üüdi di mõis is tmiise se jaa karist staami mise oosas as tühiist sta ad daa n ing ng me me netl tlus assja s lõp peta da. Saamu tii paalu b k aeebbajaa kä eso lev a k ae busee rrahu ul daamisell määärrataa meen ettlussku ulu ud jjäättt a riiggii kaan daa. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo büroo juht politseikapten M. T oma 08.12.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja F.K` kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et antud väärteoasi ei kuulu lõpetamisele, kuna väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud viited asjaõigusseaduse sätetele ei ole asjakohased, kuna tulenevalt Riigikohtu lahenditest (3-1-1-46-08, 3-1-1-93-07) valduse mõiste karistusõiguses ei ole täielikult kattuv asjaõigusliku valduse mõistega. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Seega on leidnud kinnitust, et F.K omas ebaseaduslikult kasteeti kodus 15.09.2010.a ning tema omas faktilist kontrolli antud kasteedi üle. Teatavasti on kasteet tsiviilkäibes keelatud külmrelv, milline omamine ei ole lubatud. Menetlusaluse isiku väited kaebuses, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokolli piiridest ei vasta tõele. Väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise aeg, koht, kirjeldus ja kvalifikatsioon kattuvad täpselt sõna-sõnalt otsuses tooduga. Otsuses on toodud lisaks RelvS § 89 2 pealkiri, mille andmebaas genereerib ise kvalifikatsiooni juurde. Juhindudes eeltoodust palub menetleja jätta F.K` kaebus rahuldamata ja väärteoasjas 02.11.2010.a tehtud kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3
(7)4-10-4288 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid F.K` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja leiab, et selleks, et teha järeldus, kas vaidlusalune külmrelv on tsiviilkäibes keelatud, tulnuks ja pidanuks väärteomenetleja tuvastama ja selgitama, mis oli alustegu ehk eelnev tegu, mis lubab asuda süüteokoosseisu tuvastama ja kirjeldama. Õigusteadlased on seisukohal, et omastamisele peab eelnema üks eeltegu ehk süütegu. Antud juhul seda eeltegu ei ole menetleja välja toodud. Süüteokoosseisu tasandil puudub materiaalõiguslik alus. Eelteo kirjeldamata jätmine ja süüteo koosseisu tuvastamise eelduse välja toomata jätmine kujutab endast ka asjaolu, mis välistab õigusvastasuse. Eelteo ebaselgus ja nimetamata jätmine välistab igasuguse võimaluse formeerida menetlusõiguslikult dispositsiooni koosseisu ja ei võimalda väita, et tegemist on õigusvastase teoga ehk ebateoga. Kohtuväline menetleja on menetlenud pealiskaudselt asja. Ei ole kasutanud termineid omastamine, omandamine, omamine ja ainult viitab RK lahendile. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nii kaebuses toodu, kui ka istungil kaitsja viited asjaõigusseaduse sätetele ei ole asjakohased. RK lahendites, millele menetleja on viidanud, et valduse mõiste ei ole täielikult kattuv asjaõigusmõistega. Relvaseadus täiesti välistab tsiviilkäibes keelatud külmrelva omamise, hoidmise ja edasitoimetamise, kõik mis on toodud mõistes käitlemine, see on toodud ära RelvS § 892. On tõendatud väärteoasjas, et ta omas keelatud külmrelva, kasteeti oma kodus. Kaitsja viited omastamise eelteo nõudele on eksitav väide, eelteo olemasolu nõue omastamise juures on varavastaste süütegude puhul. Käesoleval juhul toimub menetlus Relvaseaduse järgi ja tegu ei ole varavastase kuriteoga. F.K on andnud ütlusi selle kohta, et oli teadlik, et selline ese on tsiviilkäibes keelatud. Relvaseadus on näinud eriregulatsiooni, mis juhtudel võib kasteeti käidelda tsiviilkäibes ja selleks on eraldi nõuded. Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
§ 31
lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et F.K` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. 4
(7)4-10-4288 Kohtuliku uurimise käigus kinnitas tunnistaja P.P, et 15.09.2009.a läbiotsime käigus viibis kodus x tn x X linn ning tunnistas, et kasteedi taoline ese leiti külmkapi pealt. Kaebuse esitaja kinnitas samuti, et kasteet leiti tema elukohast. Seega nimetatud väärteoasjas langevad tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlused kokku kasteedi asukoha üle, mistõttu selles osas puudub vaidlus. Samas kaebuse esitaja selgitas kohtule , millistel asjaoludel kasteet leiti tema elukohast. F.K kinnitas, et töötab Politsei–ja Piirivalve korrakaitse talituses ning ühel päeval pöördus tema poole teatrikunstnik palvega, et ta muretseks kasteedi, selleks et teha sellest mulaaž näidendi jaoks. F.K` ütluste kohaselt võttis ta politsei garaažist kasteedi ja andis teatritöötajale üle. Mõni päev enne läbiotsimist tõi viimane kasteedi tema elukohta x tänav x X linn tagasi. Kaebuse esitaja kinnitas, et soovis kasteedi tagastada politseisse ning mingit soovi seda endale jätta ei olnud, samuti leiab, et kasteet kuulus Lääne Prefektuuri kaudu riigile ning riik ei olnud tegelikust võimust selle asja üle loobunud ega seda temale üle andnud. Kohus kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu. Õigusteoorias on üldtunnustatud seisukoht, et tulenevalt kahe õigusharu ülesannete erinevusest ei ole valduse mõiste karistusõiguses täielikult kattuv asjaõigusliku valduse mõistega. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 2008.a otsus nr 3-1-1-93-07 - RT III 2008, 8, 53). Seega isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab asja vahetult ilma takistuseta mõjutada ning asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis. Antud juhul kohtuliku uurimise käigus ja tuginedes läbiotsimisprotokollile tunnistaja P. P, kaebuse esitaja F.K` ütlustele on leidnud kinnitust, et kasteet oli kaebuse esitaja elukohas ning ta omas faktilist kontrolli tsiviilkäibest keelatud külmrelva üle. Kaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokolli piiridest ei ole leidnud kinnitust. Nii on väärteoprotokollis nr x 14.10.2010.a fikseeritud väärteo toimepanemise aeg, koht, kirjeldus ja kvalifikatsioon, mis kattuvad otsuses toodud toimepanemise aja, koha ja väärteo kirjeldusega. Samuti kohus ei nõustu kaitsja väitega, et väärteo kirjelduses omastamine eeldab eelteo olemasolu. Kohus leiab, et karistusõiguses eelteo olemasolu on nõutav varavastaste süütegude kvalifitseerimisel. Kaebuse esitaja väide, et menetlusealuse isiku teos esineb süüd välistav asjaolu KarS § 39 lg 1 järgi s.o eksimuses teo keelatuses pole leidnud tuvastamist. F.K töötab Lääne Prefektuuris korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinikuna ning omab teenistusrelva, mis eeldab eelnevalt kohustusliku koolituse läbimist ning relvaseaduse tundmist. Seega F.K politseinikuna omab kindlasti kõrgemat õigusteadlikkust kui tavakodanik ning väita, et isik oli teo keelatuses eksimuses, on paljasõnaline. Vastuvaidlematult on tuvastatud, et kaebuse esitaja omas 15.09.2010.a oma elukohas tsiviilkäibes keelatud külmrelva kasteeti. Nimetatud tegu on võrreldav narkootilise aine omamisega (valdamisega) väikeses koguses, mis on karistatav Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) järgi, nagu külmrelva kasteedi omamine on karistatav Relvaseaduse järgi. Mõlemad eriseadused näevad ette eriregulatsiooni, mis juhtudel antud aine või ese omamine ei ole karistatav. Narkootilise aine puhul on selleks arsti ettekirjutus NPALS § 3 lg 1, ning kasteedi omamise puhul oleks välistanud vastutuse RelvS järgi § 4 järgi, mille kohaselt külmrelva (sealhulgas ka kasteeti) võib ohutust tagades 5
(7)4-10-4288 kasutada filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel. Seega F.K` olid kõik võimalused olemas seadusest tulenevalt taotleda luba Politseiametilt, mille jättis tegemata. RelvS § 20 sätestab tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona loetelu. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad: kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese. Vastavalt RelvS § 89 2 lg 1 karistatakse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. F.K nimetatud nõuet ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. Seega tuleb lugeda isik süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et F.K on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse RelvS § 89-2 lg 1 alusel väärteona. Kuivõrd menetlusalune isik on sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas
§ 29lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
Ka pole tuvastatud muude
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka
§-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese. RelvS § 89-2 lg 1 järgi elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseadusliku käitlemise järgi on keelatud külmrelva valmistamine, soetamine, omamine, hoidmine, müümine, kandmine, edasitoimetamine, vedamine või muu ebaseaduslik käitlemine mille eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Arvestades, et kaebuse esitaja pole varem väärteokorras karistatud, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks F.K` hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
§ 132p 1 leiab kohus, et Politsei- ja 6
(7)4-10-4288 Piirivalveameti sisekontrollibüroo II talituse erimenetleja E. Pajula` poolt 02.11.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2100,10,000023 ei kuulu tühistamisele ning F.K` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Asitõend, so kasteet, tagastada Politsei- ja Piirivalveametile.
§ 38
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitaja kanda.
§ 155
lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Igor Pütsep Kohtunik 7
(7)