(3)3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata O.B üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda O.B-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; 2) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades O.B tasuma igakuiselt 28-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2011.a aprillist vähemalt 40 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 54,38 eurot, jätta riigi kanda. O.B suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.B süüdistatakse selles, et tema 20.02.2011 kella 18:35 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Sadala alevikus Kooli tn 5 maja juures juhtis, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, mootorsõidukit, so sõiduautot Ford Sierra registreerimismärgiga 744 AUS, olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,78 mg/l kohta. Seega pani O.Boime

(3)elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata O.B Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles menetluskuludest selle osa, mis on seotud kaitsja kohalejõudmisega Jõgevale, jätmist riigi kanda. Lisaks palus kaitsja süüdimõistetult sissenõutava menetluskulu tasumise ajatamist ühe aasta peale, kuna korraga käiks kogu menetluskulu tasumine talle üle jõu. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Rakverest), millega kaasneb täiendavaid kulusid käesoleval juhul 54, 38 eurot. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada ka taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Süüdimõistetu saab enda ütluste kohaselt töötasu ca 300 eurot kuus ja seega kogu menetluskulu tasumine ühe kuu jooksul käiks talle ilmselgelt üle jõu. Kohtunik 3