Obsah (8)

§ 202§ 418§ 280§ 22§ 74§ 68§ 83§ 320

Kriminaalasi nr. 1-08-10860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-10860 Kohtuko

§ 202

lg.2 p.2, 3,

§ 418

lg.1 ja

§ 280

lg.1 -

§ 22

lg.2 järgi üldmenetluses vanemprokuröri Eve Soostari Süüdistatav A.V isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidusega, vallaline, ülalpidamisel 1 alaealine laps, ei tööta, elukoht: xxx; KrMS § 217 korras kinni peetud 04.03.2008.a. - 05.03.2008.a.; tõkend – vahistamine kohaldatud alates 06.03.2008.a.; 01.07.2009.a. Harju Maakohtu määrusega asendatud A.V-le kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiga kautsjon, kautsjoni summaks määrati 6000 päevapalka, s.o. 300000.-EEK-i; A.V vabastati 27.08.2009.a. vahi alt seoses kautsjoni laekumisega kohtu arvele; kriminaalkorras varem korduvalt karistatud, seal hulgas ka: 22.01.2003. a Harju Maakohtu poolt KrK § 204 lg. 3 järgi 1 aastase vangistusega,

§ 74

lg.1,3 sätete kohaldamisega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 2 aastaks; Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Owe Ladva 1. A.V süüdistuses

§ 418lg.1 järgi õigeks mõista.

2. A.V süüdistuses

§ 280

lg.1 -

§ 22lg.2 järgi õigeks mõista.

3. A.V süüdistuses

§ 202

lg.2 p.2, 3 järgi - ajavahemikul 2007.a juunikuust kuni 04.03.2008.a omandatud varastatud eseme: generaator SDMO LX3000“ seerianumbriga 15/2004-34535749-004 omandamise ja hoidmise episoodis; ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 04.03.2008.a omandatud varastatud eseme: ehitusrakmete „Froment“ omandamise ja hoidmise episoodis; ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a omandatud varastatud eseme: tikksae “Kress 500ST E” omandamise ja hoidmise episoodis - õigeks mõista. 4. Süüdi tunnistada A.V

§ 202

lg.2 p.2, 3 järgi kõikide ülejäänud süüdistuses nimetatud ajavahemikel omandatud varastatud esemete omandamise ja hoidmise episoodides ning karistada teda 1 /ühe/ aasta, 5 /viie/ kuu ja 23 /kahekümne kolme/ päevase vangistusega. 5. Kohaldades

§ 68

lg.1 sätteid lugeda karistus ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemikuga 04.03.2008.a. – 27.08.2009.a.,s.o. 1 /ühe/ aasta, 5 /viie/ kuu ja 23 /kahekümne kolme/ päevaga.

1. A.V suhtes valitud tõkend – kautsjon - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Ning tagastada kautsjon summas 6000 päevapalka, s.o. 300000.-EEK-i (kolmsada tuhat krooni), mis on laekunud kohtu arvele A.V-le.
2. Antud kriminaalasjas olevad asitõendid, mis on tagastatud nende seaduslikele omanikele, jätta kohtuotsuse jõustumisel nende seaduslikele omanikele.
3. Asitõendina antud kriminaalasjas olev videokaamera „Sony“ seerianumbriga 1342386, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse, tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule ÖR.
4. Asitõendina antud kriminaalasjas olev videokaamera „Panasonic“ seerianumbriga J4HD02056, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse, tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule AN.
5. Kohaldades

§ 83

lg.4 sätteid konfiskeerida asitõendina antud kriminaalasjas olev jahipüss TOZ – 32 seerianumbriga 34197, mis on jäetud hoiule Põhja Politseiprefektuuri relvahoidlasse, ning hävitada see kohtuotsuse jõustumisel.

1. Asitõendina antud kriminaalasjas olev CD – plaat kõnesalvestusega, mis on lisatud kriminaalasja materjalidele, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. materjalid
2. Rahuldada vanemprokurör Eve Soostari taotlus ning edastada tunnistajate UE’i, KPja AA’i suhtes

§ 320

lg.1 alusel kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

1. A.V-lt ekspertiisitasusid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud tulirelvaekspertiisi eest summas 735.-EEK-i ja DNA – ekspertiisi eest summas 8760.-EEK-i mitte välja mõista, vaid jätta need riigi kanda.
2. Tunnistaja KPkriminaalasja menetlemisel tekkinud kulude katteks tasutud 3473.EEK-i A.V-lt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.
3. A.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 34350.14.-EEK-i (kolmkümmend neli tuhat kolmsada viiskümmend krooni ja neliteist senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas, 2 viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Swedpangas, viitenumbriga
5. A.V-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525.-EEK-i (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Swedpangas, viitenumbriga
7. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-08-
8. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU A.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, ajavahemikul 06.07.2005.a kuni 04.03.2008.a omandas jätkuvalt erinevatelt isikutelt teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara suures ulatuses (kokku vara summas 666 863,35 krooni), mida hoidis erinevates tema valduses olevates hoonetes ja ruumides kuni 2008.a märtsikuus teostatud läbiotsimisteni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga, sealhulgas: - ajavahemikul 06.07.2005.a kuni 01.03.2007.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 06.07.2005.a ajavahemikul kell 12.00 kuni kell 12.45 Tallinna linnas „Russalka“ mälestusmargi juures asuvas parklas seisvast sõiduautost Peugeot Boxer (registreerimisnumbriga XXX) varastatud №rra kodanikele ÖR kuuluva videokaamera „Sony“ (seerianumbriga 1342386) väärtusega 28000.- krooni ning AN kuuluva videokaamera „Panasonic“ (seerianumbriga J4HD02056) koos adapteri, puldi ja kaamerakotiga HP (väärtusega 19 736.40 krooni), mida hoidis kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni enda elukohas Tallinna linnas XXX, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 03.09.2005.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 03.09.2005.a kuni 05.09.2005.a Tallinna linnast XXXasuvast AS A ehituskonteinerist varastatud hüdrojaama „JCB Beaver“ (seerianumbriga 817/17705) väärtusega 45000.- krooni, mida hoidis kuni 11.03.2008.a Tallinna 3 linnas XXX asuvas OÜ A puidutöökoja ruumides, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 2006.a veebruarikuust 2006.a märtsikuuni omandas eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas Jako S ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2006.a jaanuarikuust 2006.a veebruarikuuni Tallinna linnast XXX asuvalt ehitusobjektilt varastatud, K OÜ-le kuuluva laserloodi ”Stanley“ väärtusega 4000 kr ning ajavahemikul 2006.a veebruarikuust 2006.a märtsikuuni XXXasuvalt K OÜ ehitusobjektilt varastatud kaugusmõõdiku ”Hilti“ seerianumbriga 22904081 väärtusega 8260 kr, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 14.07.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 14.07.2006.a ajavahemikul kell 22.15 kuni kell 22.30 Tallinna linnast XXX asuva kaubanduskeskuse NCjuurest varastatud, VJkuuluva jalgratta „Corratec Halcon“ (seerianumbriga TTK5802344) väärtusega 5029.- krooni, mida hoidis oma isa NN elukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 15.08.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 15.08.2006.a kella 16.25 paiku Tallinna linnast XXXasuvatest, B kontoriruumidest varastatud AS-le I kuuluva fotoaparaadi „Canon“ (seerianumbriga 6234406606, koos mälukaartide ning kaamerakotiga „Samsonite“) väärtusega 13927.95 krooni, mida kasutas ja hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 18.08.2006.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 18.08.2006.a ajavahemikul kell 15.30 kuni kell 16.45 Tallinna linnast XXXasuvast Tallinnas P ruumidest varastatud, VLkuuluva fotokaamera „Fujifilm Finepix S3 PRO“ (seerianumbriga 51L00795) väärtusega 29500.- krooni, mida hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 04.04.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Kristo P ja Ivar K ilma dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul 05.05.2007.a kell 21.00 kuni 06.05.2007.a kell 07.30 Tallinna linnast XXXvarastatud CCR POÜ-le kuuluva mootorsae „Stihl MS 170“ väärtusega 3500.- krooni ning 2 piikvasarat „Makita“ seerianumbritega 121047 ja 121000 väärtusega kokku 22000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 04.04.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 01.04.2007.a kell 20.00 kuni 04.04.2007.a kell 18.30 Harjumaalt XXXasuva keskmise trepikoja keldrist varastatud, AT kuuluva rolleri „Derby“ väärtusega 43600.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. 4 - ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 06.06.2007.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 30.05.2007.a kella 12.12 paiku Tallinna linnast XXXasuvast AS A ruumidest varastatud, KLkuuluva jalgratta „Trek 4500“ (seerianumbriga TBI0415C31D1239) väärtusega 10000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 28.06.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Kristo P teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 28.06.2007.a kell 17.00 kuni 29.06.2007.a kell 08.30 Harjumaalt Nissi vallast Riisipere alevikust XXXasuvast Nissi surnuaia kalmistu kabelist varastatud, Nissi vallavalitsusele kuuluva võsalõikaja „Partner“ (seerianumbriga 052200020) väärtusega 9390.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 2007.a juunikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 2007.a juunikuust kuni juulikuuni Harjumaalt XXXehitusobjektilt varastatud, OÜ-le R kuuluva generaatori „SDMO LX3000“ (seerianumbriga 15/2004-34535749-004) väärtusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 2007.a juulikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 2007.a juulikuust kuni augustikuuni Harjumaalt XXXalevikus asuvast suvilakooperatiivist „I“ varastatud, ILkuuluva muruniiduki „Partner“ (seerianumbriga 953878124) väärtusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - 10.08.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval omandas Nissi valla territooriumil Kristo P teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 10.08.2007.a kell 18.00 kuni 14.08.2007.a kell 15.00 Harjumaalt XXXkülast endise meierei hoones asuvast puidutöökojast varastatud, ALkuuluva kompressori „Aircom GS 17/50/330/CAR/T“ (seerianumbriga 41728) väärtusega 8000.- krooni ning ML kuuluva survepesuri „Kärcher“ (seerianumbriga 050052) väärtusega 4240.- krooni, hoides kompressorit enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni ning survepesurit oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 01.10.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Kristo P teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 01.10.2007.a kell 19.00 kuni 03.10.2007.a kell 17.50 Harjumaalt XXXpaiknevalt krundilt varastatud, AT`ile kuuluva trimmeri „Homelite“ (seerianumbriga 2005-025687) väärtusega 3000.- krooni muruniiduki „Partner“ (seerianumbriga 50500251) väärtusega maksumusega 5000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. 5 - ajavahemikul 21.10.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas eeluurimisel kindlakstegemata isikult kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, 21.10.2007.a kella 10.00 paiku Tallinna linnast XXX asuvast K spordihalli ruumidest varastatud, MMkuuluva sülearvuti „HP Compaq“ (seerianumbriga CNU4340TLY) väärtusega 16000.- krooni, mida kasutas ja hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 2007.a oktoobrikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2007.a oktoobrikuust kuni 2008.a aprillikuuni Harjumaalt XXXtalust varastatud, MSvalduses oleva paadimootori „Suzuki“ (seerianumbriga 783387) väärtusega 20000.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 22.11.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Kristo P ja Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul 22.11.2007.a kell 11.00 kuni 25.11.2007.a kell 17.00 Harjumaalt XXX talust varastatud, NK kuuluva muruniiduki "Briggs&Stratton“ (seerianumbriga 3260428) väärtusega 3500.- krooni ning mootorsae „Partner 5500“ väärtusega 3500.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas Tallinna linnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2007.a novembrikuust kuni 25.12.2007.a Harjumaalt XXXasuval krundil paiknevast kuurist varastatud, Jüri Bile kuuluva survepesuri „Kärcher“ (seerianumbriga 079469) väärtusega 1200.- krooni ning ehitusrakmed „Froment“ väärtusega 1000.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 07.12.2007.a Harjumaalt XXXtalust varastatud, TVkuuluva jalgratta “Trek 810” (seerianumbriga WTU0A0492S) väärtusega 6000.- krooni, hekilõikuri “Husqvarna 325HS75” (seerianumbriga 013900105) väärtusega 6500.- krooni ning tikksae “Kress 500ST E” väärtusega 3600.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 05.12.2007.a kuni 29.12.2007.a Harjumaalt XXXasuvast kuurist varastatud, KPkuuluva muruniiduk „MTD“ (seerianumbriga CB207T10041) väärtusega 4700.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. 6 - ajavahemikul 09.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 09.12.2007.a kell 18.00 kuni 11.12.2007.a kell 11.00 Harjumaalt XXXasuvast garaažist varastatud, RT kuuluva laste ATV „Chongqing Huansong“ väärtusega 30000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 15.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas Kristo P ja Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimaste poolt ajavahemikul 15.12.2007.a kuni 27.12.2007.a Harjumaalt XXXkülast aiandusühistu XXXvarastatud, AKkuuluva elektridrelli „Hitachi FDV 16VB2“ (seerianumbriga J880014) väärtusega 1300.- krooni, mootorsae „Partner 351“ väärtusega 4500.krooni ning ketassae „Makita“ (seerianumbriga 0098899) väärtusega 1500.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 20.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 20.12.2007.a 18.00 kuni 14.01.2008.a Harjumaalt XXXvarastatud, ETkuuluva naelapüstoli „Gelb“ (seerianumbriga 39081) väärtusega 200.- krooni ning hekikäärid „Metabo“ (seerianumbriga 08345000) väärtusega maksumusega 1000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 29.12.2007.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Ivar K ja Kalle K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 29.12.2007.a kell 16.00 kuni 30.12.2007.a kell 11.30 Harjumaalt XXX asuvast garaažist varastatud, AJkuuluva ATV „Dingo“ (kerenumbriga LWOXCDG0061001650) väärtusega 32990.- krooni, paadimootori „Honda“ (seerianumbriga 005311) väärtusega 10490.- krooni, mootorsae „Jonsered“ (seerianumbriga 4350353) väärtusega 2500.- krooni, trimmeri „Husqvarna“ (seerianumbriga 968020514) väärtusega 7000.- krooni ning 4 sõiduauto Opel Calibra velge koos suvekummidega väärtusega kokku 10000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 02.02.2008.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas „Szolnoki“ piirkonnas omandas Annika L teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt 02.02.2008.a kella 20.46 paiku Tallinna linnast XXX asuva kohviku „K“ laualt varastatud, Jaapani kodanikule TYkuuluva sülearvuti „HP Compaq“ (seerianumbriga CN07423PY5) väärtusega 8000.- krooni, mida hoidis oma elukohas Tallinna linnas XXX kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 01.01.2008.a kuni 05.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 asuva maja piirkonnas omandas Marek M teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, ajavahemikul 2004.a juulikuust kuni augustikuuni XXXkülas asuvast JMOÜ tootmishoonest varastatud paksusmasina „DeWalt“ (seerianumbriga 200124-CT0164) väärtusega 12000.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. 7 - ajavahemikul 21.01.2008.a kuni 23.01.2008.a eeluurimisel kindlakstegemata päeval Tallinna linnas Pärnu mnt 238 asuva Järve Selveri juures omandas isiku vahendusel ja isikult, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, 11.01.2008.a Tallinna linnast XXXasuvast V OÜ-st renditud ning HLEAS-le kuuluva sõiduauto Mazda 6 (registreerimisnumbriga XXX) väärtusega 195 000.- krooni 4000.- krooni eest, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas rendigaraažis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 2008.a veebruarikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas Mustamäe tee 100 ja Puhangu tänava asuva maja piirkonnas omandas Andres P ja Kalle K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 2008.a veebruarikuust kuni märtsikuuni Harjumaalt XXX asuvalt krundilt varastaud, Scruuv OÜ-le kuuluva generaatori „SDMO LX3000“ (seerianumbriga 48/200646761000-011) väärtusega 11000.- krooni, mida hoidis enda valduses ja kasutuses olevas panipaigas Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. - ajavahemikul 18.02.2008.a kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas Ivar K teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, ilma dokumentideta, viimase poolt ajavahemikul 18.02.2008.a kell 10.00 kuni 19.02.2008.a kell 12.00 Harjumaalt XXXkülast suvilakooperatiivist T varastatud, S Ž kuuluva elektrisae „Partner“ (seerianumbriga 61173407) väärtusega 1200.- krooni, mida hoidis oma isa NNelukohas XXXmajas kuni 05.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni, pidades võimalikuks ja mööndes, et tegemist võib olla kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Seega pani A.V oma tahtliku tegevusega toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise vähemalt teist korda, suures ulatuses, s.o.

§ 202lg.

2 p. 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.V süüdistatakse samuti ka selles, et tema, ajavahemikul 2008.a veebruarikuust kuni 04.03.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas omandas eeluurimisel tuvastamata isikult ilma Relvaseaduse §-s 32 ettenähtud relvasoetamisloata laskekõlbuliku jahipüssi TOZ-32 (seerianumbriga 34197) ning jättis soetatud relva registreerimata Relvaseaduse §-s 33 ettenähtud korras, hoidis jahipüssi TOZ-32 ilma Relvaseaduse §-s 34 sätestatud relvaloata enda valduses ja kasutuses olevas keldriruumis Tallinna linnas XXXkuni 04.03.2008.a teostatud läbiotsimiseni. Seega pani A.V oma tahtliku tegevusega toime toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse A.V selles, et tema, ajavahemikul 01.01.2008.a kuni 06.01.2008.a eeluurimisel tuvastamata kuupäeval ja kohas kallutas tahtlikult Grete K tahtlikule õigusvastasele teole – ametiasutusele valeandmete esitamise toimepanemisele muu hüve saamiseks, veendes Grete K võtma enda peale 01.01.2008.a kella 06.40 paiku Tallinna linnas Mustamäe tee 59 toimunud liiklusavarii põhjustamise, et vabaneda vastutusest väärteo toimepanemise eest ja sellele järgnevast karistusest, mistõttu P.A.V poolt tekitatud tahtluse tulemusena andiski Grete K 17.01.2008.a Tallinna linnas Rahumäe tee 6 asuvas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariiteenistuses enda menetlusaluse isiku ülekuulamisel teadvalt tegelikkusele mittevastavaid ütlusis selle kohta, nagu tema oleks olnud 01.01.2008.a kella 06.40 paiku Tallinna linnas Mustamäe tee 59 toimunud liiklusavarii põhjustanud sõiduki roolis, kuigi tegelikkuses pani kõnealuse väärteo toime P.A.V. 07.02.2008.a väärteoasjas nr 8 2314,08,002493 koostatud otsusega karistati G. K Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritavate, 01.01.2008.a kella 06.40 paiku toime pandud väärtegude eest, mistõttu vabanes P.A.V väärteokaristusest. Seega pani A.V oma tahtliku tegevusega toime teise isiku kallutamise tahtlikule õigusvastasele teole – ametiasutusele valeandmete esitamisele muu hüve saamiseks, s.o. pani toime

§ 280lg.

1 –

§ 22lg.

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil üle kuulatud süüdistatav A.V seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav.

§ 202

lg.2 p.2, 3,

§ 418

lg.1 ja

§ 280

lg.1 -

§ 22

lg.2 järgi temale inkrimineeritavate kuriteo toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud. Andes kohtuistungil temale

§ 202lg.

2 p. 2,3 järgi temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ütlusi selle kohta, et osa asju on tema omad olnud, aga ta ei olnud sellest teadlik, et need on varastatud. Kinnitab, et omandas ja hoidis enda elukohas videokaamerat „Sony“ seerianumbriga 1342386 ja videokaamerat „Panasonic“ seerianumbriga J4HD02056 koos adapteripuldi ja kaamerakotiga. Hetkel ei meenu, millistel asjaoludel ta need esemed, mille omandamist ta kinnitasite, omandas, ta ei mäleta, kas pandimajast või Balti jaama turult. Hetkel ei mäleta. Jääb selle juurde, et omandamine toimus kas pandimajast või Balti-jaama turult. Seda tehingut, ostu-müügi oma kirjalikult ei fikseerinud, ei mäleta küll. Kahjuks ei mäleta. mis hinnaga ta omandas need videokaamerad koos lisadega, mis süüdistuses on nimetatud. Täpselt ei mäleta, kas omandades neid esemeid ta sai enda valdusesse ka tehnilised dokumendid, mis tavaliselt sellise kalli tehnika juurde kuuluvad, aga võis olla küll mingi dokument selle kohta. Ei ole seda otsinud, aga võib seda teha. Võimalik, et on alles. Ta ei leia põhjust, milleks tal on vaja neid otsida. Tema ei pea tõendama, et on süütu. Ta ei mäleta, kas omandades need esemed, küsis esemete müüjalt ka nende päritolu kohta. Vaevalt. Kui ta ostab pandimajast asja, siis vaevalt see varastatud on. Võimalik, et omandas esemed Balti- jaama turult. Ta võis küsida, võis ka mitte. Kinnitab, et mingi hüdrojaama ta viisi sinna Ai puidutöökoja ruumidesse, kas see just see on, ta ei tea, aga võis olla. Hüdrojaama ostis kas interneti, „Kuldse Börsi“ või „Soovi“ kuulutuse peale mõned kuud ennem, kui teda kinni peeti. Tema reageeris müügikuulutusele. Seda hüdrojaama müüs meesterahvas, täpsemalt ei oska kirjeldada. Kui täpselt mäletab, siis said kokku Mustamäe Hesburgeris. Hüdrojaama omandas isiklikuks otstarbeks. Korteris oli remont pooleli, soovis seda kasutada kompressorina. Vist ei saanud selle hüdrojaamaga kaasa selle müüjalt ka mingid dokumente, kui ta õigesti mäletab. Ta ei osanud küsida hüdrojaama müüjalt dokumente, mis tõestaks, et see müüdav asi kuulus just sellele müüjale. Et kui inimene müüb, siis on see tema oma. Ta veel ütles, et tema firma läks pankrotti ja ta enam ei kasuta seda, et see seisab tal kasutult. Kahjuks ei mäleta, millisest firmast oli jutt, ei oska enam öelda. Hoidis seda hüdrojaama OÜ A puidutöökojas, tal polnud seda kuskil mujal hoida. Tal tol hetkel ei olnud ehitajat, kes sellega tööd hakkaks tegema. Küsis, kas võib hoida seni ja võis. Küsis luba hoida seda OÜ A ruumides töökoja omanikult AA. AAon tuttav. Hüdrojaama hinnaklass võis jääda kuskil 10 000 krooni kanti. Lõplik hind tuli läbirääkimise käigus. Alguses oli hind kindlasti kuulutuse peal ja siis nad Klesid ja tingisid seda hinda. Temal ei tekkinud kahtlust, et oluliselt kallimat tööriista müüakse selle turuväärtusest oluliselt madalamalt, ta ei leia, et tegemist oli oluliselt madalama hinnaga. Tegemist oli kasutatud tööriistaga. Uue asja hind on üks asi, kasutatud asja hind on teine asi, paar aastat vana on juba kolmas asi. See oli soodne hind. Tema teada on uue ja kasutamata hüdrojaama väärtus üle 20 000 natukene. Loomulikult enne nii kalli asja ostu luges internetist, et mitte liiga palju välja käia kasutatud tööriista eest. 9 Kaugusmõõdiku „Hilti“ jättis Jako S tema kätte, aga laserloodi „Stanley“ kohta ei oska midagi öelda. Jako S laenas temalt raha ja jättis kaugusmõõdiku hoiule, niikauaks kuni maksab raha tagasi. Ta ei mäleta seda summat täpselt, mille Jako S laenas. Jako S on tuttav. Miks Jako S just tema poole pöördus laenu saamiseks, on raske öelda, ju siis tal polnud kelleltki teiselt laenata. Äkki keegi oli kuritarvitanud usaldust. Neid isikuid on veel, kellele ta aastate jooksul raha on laenanud. Jako S ütles, et see on tema isiklik tööriist, millega ise töötab. Kontrollis seda „Hilti“ koduleheküljelt, et kas tööriist on varastatud ja kas garantii kehtib. Ta kontrollis seda ja see ei olnud varastatud. Tööriistad olid tema valduses nii kaua, kui nad ära võeti vahistamise käigus. Ta ei mäleta, kui kaua ajaliselt, aga üsna pikka aega. Ta otsis vahepeal Jako S t, tahtis talle seda tagasi anda, et raha tagasi saada, aga ta oli oma numbri ära vahetanud ja ta ei leidnud teda. Ta Kis selle kaugusmõõtja isale, ta arvab. Nagu ta ütles, siis ta otsis Jako S t, aga tulutult. Kuna ta teda ei leidnud, siis ta eeldas, et tal ei lähe seda vaja ja kuna tal ei läinud ka seda vaja, siis ta Kis selle ära. Tema seda ei tea, et Jako S on varem kriminaalkorras varguste eest karistatud isik. Ei kinnita seda, et ta omandas jalgratta „Corratec Halcon“ ja hoidis seda oma isa NNelukohas. Ta võib arvata, miks nimetatud jalgratas läbiotsimise käigus tema isa elukohast leiti, aga ta ei oska öelda. Neil on suur pere, võib olla kellegi jalgratas, tema ei oska öelda. Peale vahistamist on tal väga keerulised suhted oma lähedastega. Tal ei ole mahti olnud rääkida. Ta kordab veelkord, et läbiotsimise käigus võeti ära palju neile kuulunud asju, mis kuulusid neile. Tänu sellele on nendega tülis ja ei saa siiani läbi. Ta ei ole täpsustanud neid asju. Tema ei olegi väitnud, et kindlasti pereliikmete asju võeti läbiotsimise käigus ära, võib olla ka pereliikmete tuttavatelt, ta ei tea. Tema teab ainult neid asju, mis talle kuuluvad. Kinnitab, et ta omandas fotoaparaadi „Canon“ seerianumbriga 6234406606 mälukaartide ning kaamerakotiga „Samsonite“ ning hoidis seda oma elukohas XXX. Ei mäleta, kellelt ja kus ta selle fotoaparaadi omandas, aga arvab, et pandimajast oli ostnud. Ta ei mäleta, millisest pandimajast, aga see sai ostetud pandimajast. Ei mäleta, mis hinna eest ta omandas selle fotoaparaadi, ei oska öelda. Ei mäleta, kas ostu- müügi kohta vormistati mingi dokument ka. Garantiitõendit kindlasti ei antud, ta kahtleb selles. Garantiitõendit kindlasti ei antud, aga ostumüügi arvet ta ei tea, sest ei mäleta. Ei otsinud seda dokumenti, kui sai teada, et on alustatud kriminaalmenetlust, sest teda vahistati ja tal ei lastud näidata ega otsida midagi. Ei mäleta täpselt, kas ta seda fotoaparaati kasutas ka, kui siis vähesel määral. Selle fotoaparaadi omandas tehnikahuvi eesmärgil, sest see tundus väga huvitav aparaat olevat. Ta juba vastas, et ta ei mäleta, millise hinna eest ta omandasite selle fotoaparaadi. Kinnitab, et ta omandas digifotokaamera „Fujifilm Finepix S3 PRO“ seerianumbriga 51L00795 ja hoidis seda enda elukohas XXX. Kuupäeva ta ei mäleta, aga ostis Balti- jaama turult, kus müüakse tehnikat. Kioskist. Selle fotokaamera juurde ei kuulunud mingit dokumente, selle digikaamera ta ostis varuosadeks, kuna tal oli vaja akut saada teisele kaamerale ja ta lootis, et sealt õnnestub akut saada. Öeldi, et see ei ole töökorras ja siis olekski paras aku kasutamiseks. Kohapeal ei veendunud, kas see kaamera on töökorras või ei ole, kuna müüja ütles, et ei tööta ja ta vajas seda varuosadeks. Ta usub, et omandas selle alla tuhande krooni, sest uus aku maksis 1500 krooni ja see oli odavam. Nii, et alla tuhande krooni, ta arvab. Ta ei osanud poest sellist küsimust küsida, et kes selle kaamera on müüki toonud või mis selle päritolu on. Ta ei tulnud selle peale, et siukest asja küsida. Ta arvab, et kassatšeki ta sai. Kahtleb selles, kas see kassatšekk on tal siiamaani alles ka. Kaamerat ei saanud kasutada varuosadeks, kuna aku ei sobinud, aga kaasas olnud adapterit sai kasutada. Ei vaadanud, kas sinna mälule oli salvestatud ka mingeid pilte, kuna ta arvas, et see kaamera ei tööta. Ta teadis, et see ei ole töökorras ja ta ei osanud seda vaadata. Kaamera oli ebakomplektne, sel ei olnud objektiivi küljes. Kinnitab, et omandas Kristo P ja Ivar K piikvasarad „Makita“ seerianumbritega 121047 ja 121000 ning hoidis neid oma isa elukohas. Mootorsae „Stihl MS 170“ kohta ei oska öelda. 10 KPja Ivar K mõlemad on ta tuttavad. Kristo Pon ta mõned korda näinud ja Ivar K on võlgu talle. Ivar K jäi temale võlgu selliselt, et ta müüs temale sõiduauto ja ta ei ole võimeline või ei soovi talle selle eest ära maksta. Numbrimärke ei mäleta, aga see auto oli Peugeot

1. Automüük Ivar K võis olla võib olla kolm aastat tagasi. Müüs auto Ivar K vist 40 000 krooni eest. Ostu-müügi vormistamine toimus kindlasti läbi ARK-i ja loomulikult vormistati ostumüügileping. Arvab, et see ostu-müügileping on käesolevaks ajaks alles 100 % ei garanteeri, aga arvab, et on. Nende tööriistadega on nii, et ta ostis need pandimajast välja, need olid Ivar K omad. Ivar K ütles, et kui tahab, siis ostku pandimajast välja, saab endale soodsa hinnaga. Pandimajast ostis need tööriistad, Ivar K ütles, et viis sinna. Need pidavat olema head tööriistad, ta ise töötas nendega ja siis ta ütles, et niimoodi saab hea hinnaga. Kuna Ivar K ise tegeleb „ehituse peal“ ja pandimaja tegi temaga lepingu, siis pandimaja ei tee seadusevastaseid lepinguid. Talle pandimajast mingeid dokumenti ei näidatud nende tööriistade ostu-müügi tõendamiseks, ta ei pidanud vajalikuks seda võtta. Mingi paber anti, aga ta ei pidanud vajalikuks, sest garantiid enam polnud. Tööriistade peal mingeid logosid firmanimega ei olnud, kindlasti mitte. Omandas tööriistad, sest tegi korteris remonti. Oli vaja vannitoa põrand välja lõhkuda. Kasutas ka neid tööriistu korteriremondiks. Kristo P ja Ivar K tunneb lapsepõlvest. Nad elasid kõrvuti majades. Mõlemad elasid kõrval majades. Suhtles nendega harva. Ivar K peale seda, kui auto müüs, oli sunnitud suhtlema tihemini, sest helistas ja küsis raha kohta, mis ta lubas maksta. Ta ei mäleta, kuidas Ivar K tuli selle peale, et pakkuda talle need tööriistad pandimajast välja osta, kui nii harva suhtlesid. Ta ei oska öelda. Seda ta ei tea, et KP ja Ivar K on varem kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka varguste eest. Kinnitas, et on omandanud rolleri „Derby“ ja hoidis seda XXX garaažis, oli vist jah. Ta ei tea, kas see oli sama, aga võimalik. Täpselt ei mäleta kellelt, millal ja kus ta selle omandas aga ühe rolleri on ostnud auto24 portaali kaudu. Ise ostukuulutust ei ole pannud sinna, seega ta eeldab, et siis ikka müügikuulutuse peale. Ta ei mäleta enam seda noormeest, kes seda rollerit müüs. Tema oma rolleri sai tagasi politseilt, teise kohta ta ei oska midagi öelda. Tema räägib selle rolleri kohta, mis ta tagasi sai, teise kohta ta ei oska midagi öelda. Ta ei mäleta midagi rolleri omandamise asjaolude kohta, see ei ole tema roller. Sellest rollerist ta ei tea midagi, ta enda rollerist räägib. Ta ajas segamini. Tallinnas XXX garaažis hoidis paadimootorit Suzuki. Ei meenu küll, kas oli veel mingeid esemeid, võib olla automakk või midagi, aga midagi suurt küll ei olnud. Seal võis olla küll roller ja mootorrattaid oli. UE tegi remonti seal. Parandas rollereid, mootorrattaid, paate või mida iganes. Ta täpselt ei tea, kellele garaaž kuulus. Ta arvab, et UE emale, aga ta ei ole kindel. Garaaž oli kahe pere peale. Mõtteline pool garaažist kuulus E emale, teine pool ta ei tea kellele. Tema pigem käis seal remontimas oma autosid, sest E aitas tal autosid remontida. Paadimootor oli, jah, garaažis, sest tal ei olnud seda kuskile panna. Ta ei hoidnud oma paljusid asju isa juures, seal oli tema asju ja ta perele kuuluvaid asju. Tema asju oli seal vähe. Ei kinnita, et omandas jalgratta „Trek 4500“ seerianumbriga TBI0415C31D1239 ja hoidis seda oma isa elukohas rannamajas. Midagi ei oska öelda selle jalgratta kohta, et millistel asjaoludel sattus see jalgratas tema isa elukohas olevaks ja sai läbiotsimise käigus ära võetud. Ei oska öelda, kas ta ise nägi isa elukohas sellist jalgratast olevat. Ta arvab, et ei näinud, sest ta harva viibis seal. Ei mäleta, et ta oleks omandanud Kristo P võsalõikaja „Partner“ seerianumbriga 052200020 ja hoidnud seda oma isa elukohas, ei oska kindlalt öelda, kas ta just antud võsalõikaja ostis või mitte. Ta ei oska öelda, kas tal on kodus mingeid dokumente selle kohta, et ta on omandanud sellise võsalõikaja või on sellel mõni tehniline dokument. Ta pole näinud, ta ei tea. Kaks analoogset kompressorit antud kriminaalasja raames ära. Ühe ta ostis jah, aga ta ei tea, kas see just oli see „SDMO LX3000“ seerianumbriga 15/2004-34535749-
2. Ühe kompressori ta 11 ostis Puhangu pandimajast, temale müüs selle Peeter Ki nimeline mees. Selle müügi juures oli Kalle K ja ta kinnitas, et see ei ole varastatud. Ühe ta ostis sealt. Kalle K ei pakkunud seda kompressorit, vaid Peeter K. Ta ütles, et tal on kompressor pandimajas, mille tähtaeg hakkab lõppema. Ta ütles, et see ei ole tema oma ja ta küsis, et kelle oma siis. Tema ütles, et Kalle K palus temal selle panti viia. Siis said kokku, ta ütles Peetrile, et kutsugu Kalle ka, et pärast ta ostab selle välja ja ta hakkab tagasi nõudma. Seal kohapeal oligi Kalle K, Peeter K ja keegi oli veel. Kalle kinnitas, et see on tema isiklik kompressor, temal ei olnud selle vastu midagi, kui ta ostab selle välja ja jätab omale. Kui ta õigesti aru sai, siis Kalle K oli Peeter K võlgu ja siis Kalle andis oma kompressori Peetrile panti viia, et too saaks siis võlgu olnud raha tagasi. Jutt on generaatorist. Ta vabandab, ta ajas sassi. See läks nüüd valesti. Õige on generaator, mitte kompressor. Saab öelda ainult, et on ainult ühe generaatori ostnud. Teise kohta ta ei oska midagi öelda. Seerianumbritega ei tee ta praegu vahet. Ta andis praegu ütlusi juba eelviimase episoodi kohta, mitte selle generaatori kohta, mille kohta küsiti. Sellest ta ei tea midagi. Kinnitab Andres P ja Kalle K generaatori „SDMO LX3000“ seerianumbriga 48/200646761000-011 omandamist ja hoidmist Tallinnas XXXpanipaigas. Selle sama kohta ta rääkis, selle ostis ta Peeter K ja Kalle K, kolmas mees võiski olla P seal juures. See oli seal XXX keldriboksis ehk panipaigas ehk kõige õigemini vist prügikonteineritehoidlas. UEi ema rentis seda ruumi kas ühistult või kelleltki. Nii Urmas rääkis. Tema teada sai generaatori enda valdusesse 2500 krooni eest pluss intress, mida pandimaja tahtis selle hoidmise eest. Ta ei tea seda, et Andres P ja Kalle K on varem varguste eest karistatud, ta ei tunne neid nii hästi. Ei mäleta selle kohta midagi, et oleks omandanud muruniiduki „Partner“ seerianumbriga
3. Ei oska kinnitada fakti, et oleks omandanud kompressori „Aircom GS 17/50/330/CAR/T“ seerianumbriga 41728 ja survepesuri „Kärcher“ seerianumbriga 050052 ning hoidnud kompressorit garaažis XXXja survepesurit XXX külas, võis küll, kuid sada protsenti kindel ei ole selles. Mõned tööriistad ostis küll Kristo P, aga kas just täpselt need, ta kinnitada ei julge. Võib olla kaks-kolm korda on Kristo P tööriistu omandanud. Ta teadis tööriistu temale pakkuda sellepärast, et ta võis olla kuulnud, et tegeleb ehitusega ja on huvitatud tööriistadest. Tema ise pole Kristo P midagi sellist rääkinud, ju on siis kuskilt kuulnud. Tegeles korteriremondiga. Abistas inimesi korteriremondiga. Oma õel aitas korteriremonti teha, lehekuulutuste peale helistas ja läks appi, aitas teha. Käis välismaal, Rootsis. Tegi seal. Visiitkaardid ja kontaktandmed on olemas. Peast ta ei oska öelda konkreetseid nimesid, kellel on aidanud korterit remontida Kristo P on trimmeri ja muruniiduki ostnud, aga kas need on just need, trimmeri „Homelite“ seerianumbriga 2005-025687 ja muruniiduk „Partner“ seerianumbriga 50500251 ta ei tea öelda. Aga see „Homelite“, ta siiski arvab, et ikka on see, mis ta temalt ostis. KPkinnitas seda, et tal on õigus neid asju müüa olles nende asjade seaduslik omanik, oma sõnadega. Ta ei leidnud põhjust, et temas kahelda või mitte usaldada. Ta kinnitas, et need on tema või mõne ta tuttava omad, kes ei tarvita neid enam ja ta usaldas teda. Teda on teise kriminaalasja raames ülekuulatud tunnistajana ühe mingi uue segisti osas, mille KPtõi tema kätte, selle kohta ta andis seletusi politseis. Kohtusse ega kuhugi mujale teda pole kutsutud. Kristo ütles pärast selle politseis käimise kohta, et kõik on korras, see oli mingi eksitus. Kinnitab MMkuuluva sülearvuti „HP Compaq“ seerianumbriga CNU4340TLY omandamist ja hoidmist oma elukohas XXX. Tal oli „Kuldsesse Börsi“ pandud kuulutus, et ostab sülearvuti ja siis selle peale. Isikut, kes müüs, kirjeldada ei oska, aga meesterahvas, kes oli keskealine. Arvab, et selle sülearvuti ostu-müügi kohta mingi dokumenti ei vormistatud. Ta ei pidanud vajalikuks. Sülearvuti oli koos laadijaga, komplektne selles osas. Kontrollis, lisaks kontrollis veel „HP“ koduleheküljelt selle kohta. Sisselogimiseks arvuti mingit parooli ei küsinud, sest sai kontrollida andmeid ja seerianumbreid. Ta helistas „HP-sse“, et kas on garantii ja muu. „Kungla Dialoogi“ helistas, see on „HP“ maaletooja ja esindaja Eestis. Talle ei ole meelde jäänud midagi iseloomulikku selle arvuti puhul, sest kui ta arvuti saab, ta ei sobra seal sees. Ta saab arvuti 12 usalduse peale, et ta kustutab asjad ära ja ta ei sobra ega hakka teise inimese järgi nuhkima. Arvutimüüja ütles talle arvuti päritolu kohta, et arvuti on vanem ning, et ta tahab uuemat ja kaasaegsemat. Omanikul ei olnud aega tegeleda müügiga ja sellepärast müüs kiirmüügiga, et mitte ise asja kuulutama hakata. Ta andis seepärast ka tuhande krooni võrra odavamalt. Hinda ei oska öelda, ei mäleta. Ta on erinevaid sülearvuteid ostnud. Ostis selle kindlasti odavamalt kui 16000 krooni, sest 16000 krooni on uue ja garantiiga arvuti hind. Nii, et tema võis osta seal 6000- 7000 krooniga. Teab seda, et selle sülearvuti garantii ei kehtinud, kuna interneti teel saab kontrollida arvuti kohta, kas on garantii ja kas on varastatud arvuti. See on aadressil www.hp.com. Tuleb sisestada lihtsalt seerianumbrid, mida ta tegi. Ta arvab küll, et ta kasutas pärast ostmist ka seda sülearvutit. See on võimalik, et tema salvestas sinna sülearvutisse need autodepildid, kuna ta tegeleb ka autode ostmise ja müügiga välismaalt. Kui ta omandas sülearvuti, ei küsind ta müüjalt mingit dokumentatsiooni, kuna ta ei pidanud seda vajalikuks peale internetist asja kontrollimist. Või helistas maaletoojale, aga arvab, et kontrollis interneti kaudu. Ta ei vaadanud arvutis ringi, kuna tal ei ole kombeks teiste asjades nuhkida. Pidas seda, teiste asjades tuhnimist, ebaeetiliseks. Kinnitab, et on Ivar K omandanud paadimootori „Suzuki“ seerianumbriga 783387 ja hoidnud seda Tallinnas XXXgaraažis. Ivar K oli tolleks hetkeks talle võlgu sõiduauto müügi eest. Tema helistas Ivar Kile ja tema pakkus võimaluse, et Soome tuttav tõi talle paadimootori ja et müüvad selle maha. Et siis tema saab oma võlaraha tagasi ja see, mis üle jääb, siis saab Ivar K endale. Kokku koos võla mahaarvestamisega oli 15000 krooni, mille maksis paadimootori eest. Kogu raha ei arvestanud võla katteks, kuna Ivar K ütles, et see ei ole tema isiklik mootor ja tema peab sellele isikule maksma selle eest. Ta oli fakti ees ja tal ei olnud teist võimalust, et oma raha tagasi saada. Tema seda tuttavat, kes paadimootori omanik oli, ei näinud. Ivar ütles, et tuttav Soomest ja töökaaslane või siis lihtsalt Soome tuttav. Ivar K ütles, et ei ole võimalik tuttavaga kohtuda, kuna isik on Soomes ja temal ei olnud võimalik Soome minna. Ivar K lubas, et hiljem saame kohtuda, et ta müüb soodsalt paadimootoreid. Ivar Kiga oli suusõnaline leping, oli usalduse tasemel. Samamoodi, nagu autolgi. Hetkeolukorras tal ei olnud muud võimalust, hoolimata, et teda oli kord alt veetud. Ei vormistanud võla tasaarveldust, sest ju siis Ivar K usaldas teda, sest ta ei võtnud allkirja. See oleks olnud Ivar Ki huvides temalt allkirja võtta. Tehingu sooritamisel, paadimootori omandamisel, ei antud kaasa ka paadimootori dokumente, aga see inimene, kes oli Soomes, pidi tegema ostu-müügi paberi, et ta ostis temalt. Ivar K oli vahendaja. Kontaktandmeid ei võtnud, aga nime ta küsis ja see on tal kuskile üles kirjutatud. See oli Soome nimi, aga hetkel ei mäleta. Tal ei antud võimalust politseile paadimootori omaniku nime avaldada. Nimi oli üles kirjutatud koju. Ta ütles, et ta saab seda teha, aga talle ei antud võimalust. Oli ju kinnipeetud. Palus uurijal teha vastastamist Ivar Kiga, aga seda ei tehtud. Ta loodab, et need avaldused on toimikus kirjas. Tema isiklikud märkmed ja ületähendused on sama väärtuslikud kui tema sõnad siin hetkel. Kui usutakse ta sõna, siis usutakse ka pabereid. Kui ta sõnu ei usu, siis ta käekiri ei pane ka teda uskuma. Ta ei arva nii, et need dokumendid ja märkused võimaldaksid kontrollida tema usaldusväärsust. Võimalik, et ta Kristo P ja Ivar K omandas muruniiduki "Briggs&Stratton“ seerianumbriga 3260428, aga mootorsaest „Partner 5500“ ei tea ta küll midagi. Ei saa kinnitada fakti, et muruniidukit hoidis XXX külas oma isa elukohas. Teab, et ostis Kristo P ühe muruniiduki, aga kas see on just see, seda ta ei saa kinnitada. KPon pakkunud muruniidukit ja trimmerit. Pakkus talle, et äial või kellelgi olid need asjad. Kuna suvila müüdi maha, siis neid asju ei olnud enam vaja ja siis ta pakkus talle neid müüa. Tema mäletamist mööda ta veel koos pakkus talle neid nii, et ta korraga ostis need. Miks KPneid just temale pakkus, ta ei oska öelda. Ju KParvas, et kui tal on suvila, et siis tal läheb seda vaja. Initsiatiiv muruniiduki müümiseks temale tuli KPpoolt. Tema pole näidanud huvi üles niiduki ostmise asjus. On inimestega suhelnud erinevalt. On kokku saanud juhuslikult ja siis on küsitud. Kristo Pnägi Ivar Kiga koos. See võis olla võlaasjus, et kas tahab midagi osta. KPtuli uurima, et kas tal on 13 huvi millegi vastu, kui ta K asju ajas. Jako S l elab kõrval majas naine ja laps ning ta sõidab tema majast mööda. Ükskord ta nägi teda majast välja tulemas, siis ta tuli ja küsis, et kas tal on võimalik raha laenata. Ta mäletab seda, et KP ütles, et keegi naisepoolsetest sugulastest ostis selle ja paberid on olemas ning lubas need hiljem tuua. Müügi hetkel ei andnud. Võimalik, et hiljem küsis, võimalik, et mitte. Ta ei pidanud seda tähtsaks, kuna garantiid polnud ja siis ei ole seda ka vaja. Raske vastata, mis tema arvates on kõige usaldusväärsemaks garantiiks selle kohta, et temale müüdav ese kuulub just selle asja müüjale. Ta usub, et siis kui isik räägib ära, kas see kuulub talle või kellelegi teisele sugulastest või tuttavatest. Kui inimene räägib ära, siis tal ei teki kahtlust, et see nii ei võiks olla. Kahtlus oleks võinud siis tekkida, kui seerianumbrid oleks kraabitud või üritatud eemalda, siis jah. Aga kui ei ole, siis tal ei teki kahtlust. Teda on ühe korra juba varem karistatud ebaseaduslikul teel saadud vara omastamisel. Seal otsuses oli konkreetselt, et neil oli vara omandamine ja tehti avaldus selle kohta, et ta ei tagastanud neid. Tegi järeldused, ta tunnistas süüdi selles osas. Ta õppis seda, et tuleb veenduda, et ostetud asi ei oleks varastatud. Tuleb uurida ja kontrollida. Kui nii skeptiliselt suhtuda kõikidesse, siis ei saa ka poest midagi osta, sest iialgi ei tea, kui ka seal müüakse varastatud asju. Ta usub inimeste aususesse ja usub inimestesse. Kinnitab, et ostis Ivar K survepesuri „Kärcher“ seerianumbriga 079469 ja ning hoidis seda Tallinnas, XXXasuvas garaažis. Ehitusrakmetest „Froment“ ei tea ta midagi. Ivar K on asjad samamoodi, et Ivar K oli võlgu ja tema küsis helistades temalt võlga. Ivar K pakkus talle oma survepesurit osa võla eest. Survepesuriga oli nii, et ta tõi selle tema kätte, et ta mõni päev hiljem leiab ostja sellele ja siis ta saab raha selle eest. Et talle näidata, et ta on huvitatud võla tasumisest. Ivar Kile ei andnud ta survepesuri eest mitte mingit raha. Ivar K ütles temale survepesuri päritolu kohta, nagu enamus asjade kohta, et Soomes jagatakse kasutatud tööriistu tasuta ära ja et tema saab neid sealt tuua ja natuke teenida nende pealt. Ta elas ja töötas siis Soomes. Tema teadis, et Ivar K elas Soomes ja töötas Soome firmas. Kui palju ta seal elas või töötas, ei tea. Soome number tal igatahes oli ja ta helistas ka sellele numbrile. Ivar K ise rääkis, et ta töötab seal koos Andres J ja Peeter K . Et tegid tuumajaama seal. Midagi sellist. Ta ei saa kinnitada, et omandas Ivar K jalgratta “Trek 810” seerianumbriga WTU0A0492S, hekilõikuri “Husqvarna 325HS75” seerianumbriga 013900105 ja tikksae “Kress 500ST E” ning hoidis neid XXX külas asuvas enda isa elukohas. Seda ta ei mäleta, ega tea midagi nendest. Fakti kohta, et Ivar K on selliste esemete müümist kinnitanud ja tema isa elukohast need leiti, ta ei oska selle kohta seletust anda, sest ta ei oska öelda. Tema pole hoidnud erinevates asukohtades oma asju. Isa asjad tagastati isale, tema asjad olid kodus ja E ema garaažis. Ikka mäletab enda asju. Kas nii ideaalselt, aga mäletab põhimõtteliselt küll. Ei kinnita Ivar K muruniiduki „MTD“ seerianumbriga CB207T10041 omandamist ja hoiustamist XXX külas oma isale kuuluvas suvilas. Tema teada ta ei ole Ivar K seda ostnud. Ta ei kinnita, et ta oleks seda teinud. Ivar K ei suhelnud lisaks temale ka tema isa NN. Ta ei olnud tema ja tema isa ühine tuttav. Jääb vastuse võlgu selle kohta, kas keegi tema pereliikmetest või lähisugulastest, lisaks tema isale, suhtles Ivar Kiga, ta ei tea. Kinnitab fakti, et sai Ivar K laste ATV „Chongqing Huansong“, kuid ta ei hoidnud seda, vaid Kis õepojale ja tema viis selle sinna. Ta ei kinnita, et ta peale selle ATV Ivar K omandamist viis selle XXX külla, tema ei viinud seda sinna. Tema viis selle UEi juurde garaaži. Ta palus selle ära viia isal. Ta Kis selle õepojale ja isa viis selle ära, sest garaaži oli vaja tühjaks saada. Ivar K ise pakkus temale müüa seda ATV-d. Ta ei oska öelda, miks pakkus. Ta arvab, et võlast maha saada. Ta küsis veel bensiiniraha ja piletiraha, et see Soomest tuua. Tema andis Ivar Kile selle raha ja kui ta toob ATV, siis läheb see jälle võlast maha. Maksis Ivar Kile, sest tal oli vaja raha, et sellele ATV-le järgi minna. Tema kattis kulud asja transportimiseks Eestisse. Kokku läks see sõit ja ATV umbes 7000 krooni. Ivar K ütles, et see on väike laste ATV ja see on Hiina toodang, siis sellele ei ole mingeid dokumente. ATV- d omandades kontrollis selle töökorrasolekut, ta kohendas seda natuke. Kaitserauda keevitas, sest see oli lõhutud. Loomulikult ATV-d Ivar K omandades kontrollis ka selle käivitumist. Kui tema selle ATV sai, siis oli süütelukus kaks süütevõtit. Komplektselt olid kõik olemas, kõik olid lõhkumata ja töökorras. Proovides ATV 14 käivitamist, tegi seda süütevõtme abi, kaks süütevõtit oli komplektis. Vägivallaga millegi eemaldamist ei olnud näha. Ei oska kinnitada Kristo P ja Ivar K elektridrelli „Hitachi FDV 16VB2“ seerianumbriga J880014; mootorsae „Partner 351“ ja ketassae „Makita“ seerianumbriga 0098899 omandamist ja nende hoidmist XXX külas tema isa elukohas, sest ta ei ole kindel selles. Ümber lükata ta ka ei saa ja kinnitada ka ei saa. Ta on P ostnud mitmeid asju ja seetõttu ta ei saa kindel olla, et ta just neid asju soetas. Kinnitab Ivar K naelapüstoli „Gelb“ seerianumbriga 39081 ja hekikääride „Metabo“ seerianumbriga 08345000 omandamist ja hoidmist XXX külas tema isale kuuluvas suvilas, need asjad Ivar K jättis talle kaubikusse. Ta sõidutas Ivar Ki kuskile ja ta unustas need talle kaubikusse. Ta ei tagastanud talle neid tööriistu, sest arvatavasti ta unustas ise ka need ära. Kuna isa ka kasutas kaubikut ja tema teist autot, siis võib olla ka tema unustas, sest ta ei küsinud temalt ja tal oli meelest läinud. Nad kasutasid mõlemad ühte ja sama kaubikut. Arvatavasti isa avastas need asjad ja kuna ei tahtnud kaasas vedada, siis tõstis maha. Kuna tema siis arvatavasti järgmine kord autot võttes ei näinud neid asju seal, siis nii nad tal meelest ära läksidki. Kinnitab fakti, et ta omandas Ivar K ja Kalle K ATV „Dingo“ kerenumbriga LWOXCDG0061001650; paadimootori „Honda“ seerianumbriga 005311; mootorsae „Jonsered“ seerianumbriga 4350353; trimmeri „Husqvarna“ seerianumbriga 968020514 ja hoidis neid XXX külas oma isa elukohas. Välja arvatud sõiduauto Opel Calibra 4 velge koos suvekummidega. Esimest korda kuuleb mingitest velgedest, sest ta ei tea nendest mitte midagi. Kui ta õieti mäletab, siis Ivar K pakkus talle võla tasasaamiseks ATV-d. Hiljem ütles, et tal on paadimootor ja mootorsaag ka mingisugune. ATV-st ta võib täpselt rääkida, teistest asjadest ei tea kindlat. Ivar pakkus ATV-d ja paadimootorit müüa. Samamoodi, et osa tahab saada sularahas ja osa tasaarvestust võlaga. ATV ja paadimootor pärinesid Ivar Ki sõnutsi samamoodi Soomest. Ta ütles, et Soome tuttavate kaudu. Ivar K pakkus erinevaid paadimootoreid talle. Maksis samamoodi kokku arvestades, et osa võlga vähemaks ja ülejäänud sularahas. Paadimootori eest 3000 krooni ja ATV eest 5000 krooni, vist. Võib eksida. Ivar K ütles, et tegi tööd ja osa tööraha asemel objekti omanik andis haltuura korras talle asju sealt. Selle ATV- ja paadimootoriga oli asi nii, et see, kelle juures ta tööd tegi, maksis talle töö eest ATV ja paadimootoriga. See hetk, kui pakkus, siis ta ütles, et on võimalik saada töö eest selliseid asju. Ivar K küsis, kas tal on huvi, et saaksid siis tasaarveldada võlga. Maksis veel omakorda Ivar Kile, kuna tal on kulud, et need Eestisse tuua. Tal ei olnud rahasid. See oli nendevaheline kokkulepe, et kui tema kompenseerib, siis Ivar K saab tuua ja tasaarveldada võlga. Kordab veelkord, et need asjad ei ole uued, prokurör lähtub uute asjade garantiiga hinnast. Laste ATV poest ostes on 16000 krooni. Seda väärtust ei olnud, aga talle müüdud asjadel. ATVde kohta ütleb, et Hiina toodangul on tavaliselt 1 aasta garantiid. Kui seerianumbrit näed, siis väljalaske aasta järgi saab vaadata, kas garantii kestab. Antud paadimootori „Honda“ puhul, ta kontrollis helistades „Bike World-i,“ kes müüsid neid paadimootoreid. Küsis seerianumbri järgi, kas on garantiid. Nemad ütlesid, et nende andmete järgi ei ole garantiid. ATV-de kohta ei ole dokumente, aga paadimootori kohta oli jutt, et ta hiljem saab ostu-müügi lepingu teha. Lubas hiljem korda ajada. Toimikumaterjalidest vaatas, et seal ei ole isegi „VINkoodi.“ See on lihtne ostutšekk, et on ostetud. Hiina asjades ei ole passi, vaid lihtsalt ostutšekk. Tal polnud võimalust seda küsida, et kus need dokumendid siis on, kuna teda võeti vahi alla. See ost ja müük oli vahetult enne vahistamist. Ta ei oodanud ära dokumente ja siis ei omandanud neid esemeid: paadimootorit ja ATV-d, kuna ta ei pidanud vajalikuks dokumente. Ivar ütles, et ta on tasunud tööga nende eest ja tal dokumentide vajadust ei olnud. Tema jaoks ei olnud see probleem. ATV-de dokumente põhimõtteliselt pole ja Soomest ostutšekkidega pole tal midagi peale hakata. Tal kahtlust ei tekkinud, kui Ivar sageli pakkus võla katteks erinevaid väärtuslikke tööriistu ja muid esemeid, kuna tööriistad olid lõhkumata, seerianumbrid olid kraapimata. Tal ei tekkinud kahtlust. Tema teab nii palju, et Soome koodiga number töötab Soomes. Ta eeldas, et Soome number töötab Soomes. Ta ei tea, kas Soome number töötab ka Eestis. 15 Ei tea, kas Ivar Ki väidetav Soome telefonumber oli tal endal kuskil telefonimälus, aga üles oli küll kirjutatud paberi peale. Ta ei ole kindel, miks ta seda telefonimällu ei salvestanud. Et mitte segadusse minna, kuna tal oli ka Eesti number. Tavaliselt oli nii, et Ivar K helistas talle ja tema helistas Ivar Kile tagasi. Ei kinnita fakti, et ta omandas Annika L sülearvuti „HP Compaq“ seerianumbriga CN07423PY5 ja hoidis seda enda elukohas. Tunneb Annika A kui Ivar Ki tüdruksõpra. Ei ole kunagi Annika L omandanud mingit eset. Temale jäid ebaselgeks Annika L ütlused. Esialgu ta ütles, et ta ei müünud seda. Ta arvab, et Annika L sai prokurörist valesti aru, sest ta esialgu ütles, et ta ei pakkunud seda talle müügiks. Kinnitab, et on ostnud paksusmasina „DeWalt“ seerianumbriga 200124-CT0164, mida hoidis XXX külas oma isa elukohas. Küll mitte M , kuid kelleltki tema tuttavalt. Marek M oli müügi juures ja tegi neid tuttavaks ja vahendas. Marek M viis neid kokku sellega, kes müüs ja pakkus paksumasinat. Täpselt ei mäleta, kuidas ta tutvustas. Marek M ei viinudki teda kokku, vaid ta küsis, kas temal või kellelgi ta tuttaval on huvi sellise asja vastu. Kuna tema tunneb ka Aimar A, kelle juurest võeti ära hüdrojaam, siis M teadis, et Al on puidutöökoda. Ta ei vahendanud seda müüki Aivar Ale, vaid temale sellepärast, et Marek M on Alt raha välja petnud. Seda ka temalt, aga just eelnevalt Alt väga suure summa raha. Ostis paksusmasina, kuna alguses oli tal mõte see, et pärast Ale edasi müüa, kuna ta arvas, et ta tahab seda osta. Aga kuna Aun ütles, et see on hobikasutaja tööriist ja tal pole sellega midagi teha, siis see jäi lihtsalt tema kätte. Selle paksusmasina omandas, kui õieti mäletab, siis 3000-3500 krooni eest. Kui õieti mäletab, siis see isik, kes temale müüs paksusmasina, ei andnud kaasa paksusmasina dokumente. Ta küsis, et mis masin see on ja kust pärit. Ta vastas, et tema onul oli puidutöökoda ja enam ei ole ning nüüd seisab masin tühjalt. Ta helistas „K-Rautasse“ ja küsis selle masina kohta, et mis aasta oma seerianumbri järgi. Ei vormistanud mingit dokumenti või paberit selle kohta, et ta ostis paksusmasina. Ei kinnita sõiduauto „Mazda 6“, registreerimisnumbriga XXX omandamist ja selle hoidmist Tallinnas XXXolevas garaažis. Ta arvab, et ta on seda autot näinud. Selle autoga sõitis mingi aeg Marek M ja tema sõbrad. Siis mingi moment helistas talle Marek M ja teatas, et nad tegid autoga avarii, et kas oleks kuskilt keegi, kes teeks selle auto korda. Ja siis ta ütles ja palus kirjeldada autot või tegi pildi autost, et öelda orienteeruvat töökalkulatsiooni. Nad tahtsid kõrge kasko tõttu teha selle korda ilma kindlustuse sekkumiseta. Siis lõpuks ta rääkis UEiga ja siis ta nägi hiljem seda autot UEi garaažis seismas aadressil XXX. Tema kokkupuude autoga oli see, et tema leidis sõiduauto remontija ehk siis E . Tegi sõiduautost pilte põhjusel, et kui inimene hakkab autot remontima, siis on vaja teada, kui lömmis see auto on, et siis remondimehed saaks anda orienteeruva remondikalkulatsiooni, et kui palju võiks remont maksma minna. Too hetk, kui ta pildid tegi, ei olnud ta kindel, et Urmas hakkab remontima. Kuna tal on palju remondimeestest tuttavaid ja tahtis saada parimat pakkumist. Ta ei mäleta täpselt, kes need remondimehed olid, kellega ta ühendust võttis ja kellele ta need pildid saatis. Kahte või kolme erinevasse kohta helistas. Need sõnumid, mis olid tema telefoni salvestatud ja kohtuistungi käigus avaldatud, ongi saadetud erinevatele remondimeestele, kellelt ta soovis saada remondikalkulatsiooni. See Reimo on ta vana klassivenna endine naaber, tal peaks olema ka autoremonditöökoda, käinud ise ei ole. Reimo on ta nimi ja tema klassivenna nimi on Ivo. Kahjuks ei mäleta, mis on selle Reimo perekonnanimi. Järgmine sõnum sama sisuga on saadetud Aare G, kes tegeleb auto värvimisega. Ta ei mäleta, kas ta sai ka siis remondimeestelt remondikalkulatsioonid. Igatahes UE tegutses kõige operatiivsemalt ja tegi arvatavasti ka kõige odavama pakkumise ja asus kohe tegema. Tema tuli lihtsalt heast tahtest vastu ja võib olla see remondimees oleks talle selle eest sümboolse tasu andnud või tema autot odavamalt parandanud. Ta arvas, et vastuteene oleks tulnud just sellest, et ta inimesele tööd leidis. UEilt tema poolset vastuteenet ei saanud, kuna nad ei jõudnud remonti tehagi, töö venis. Nagu ta õigesti aru sai, siis M ei olnud maksuvõimeline ja üritas teda petta. 16 Seda ta kindlalt ei oska öelda, miks M on andud ütlusi, et tema just nimelt oli huvitatud selle kõnealuse Mazda 6 ostmisest ja oli nõus ka selle eest raha maksma, aga M on paljusid petnud rahadega. Soovis temaga kohtuda ja saada selgitusi, miks M nii teeb. Võib olla ta pidas seetõttu viha tema vastu ja leidis, et see on viis, kuidas teda vältida. Võib olla politsei lubas midagi. Ei saa seda kinnitada ega ümber lükata fakti, et on Ivar K omandanud elektrisae „Partner“ seerianumbriga 61173407 ja hoidnud seda XXX külas oma isa elukohas. Tema põhiline sissetulekut toov tegevusala sellel ajaperioodil, mis hõlmab temale esitatud süüdistust, olid autod. Tõi välismaalt autosid ja müüs Eestis kallimalt maha. Tegi ka ehitustöid, aga põhiliselt ikka sõiduautode vahendamine. Päevad ei ole vennad. Ta ei oska keskmist kuusissetulekut öelda. № ära elas, arved said makstud ja süüa sai osta. Raha oli pidevalt reservis. Mingi kindel summa, et kui tuleb välismaal hea pakkumine mõne auto kohta, siis oleks kohe raha võtta ja saaks osta kohe. Ja siis sellest rahast ta siis laenaski tuttavatele. Rahalaenamise kohta üldiselt oli suusõnaline leping. Mõnedega oli ka paberil laenuleping. № sai laenatud AAile umbes 5000 krooni, tegid kirjaliku paberi. Samamoodi ka Kalle Kile mitu erinevat korda andis kolm- ja neli tuhat krooni. Kindlasti on veel laenanud selliseid üle tuhandekrooniseid laene. Seda rahareservi hoidis kodus sularahas üldiselt. Autode vahendamisega tegeles kui eraisik ja tegi seda. Paraku küll oli nii, et nendelt tuludelt ta riigile makse ei maksnud. Kuid ta arvab, et tulud ei olnud nii suured, et oleks pidanud maksma. Pigem oli see äraelamisraha. Kui ostis mingid tehnikavahendid või tööriistad talle võõralt eraisikult, siis loomulikult küsis isikuttõendavat dokumenti ka. Kindlasti küsis isikult, kellelt ta ostis „HP Compaq“ sülearvuti, kuhu ta hiljem salvestas ka sõiduautode pildid, isikuttõendavat dokumenti. Ta ei näinud ostutarvet, kuid kõik oli nii nagu ta rääkis ja ta oli üle kontrollinud. Esialgu kindlasti kontrolliks küsis, et kui hiljem ilmnevad vasturääkivused. Kontrollis täpsemalt seda, kas garantiid on, konfiguratsiooni, operatiivmälu ning kas on varastatud, mispuhul pannakse punasesse nimekirja. Selle vastuse saab „HP“ koduleheküljelt. Kontrollis interneti teel kohe ostutehingu käigus. Või ka telefoniteel, kui neti tol hetkel ei olnud. Ta on erinevalt teinud. Ühendust võttis interneti- või telefoni teel maaletoojaga, kuhu saab helistada ja seerianumbri alusel saab need asjad teada. „HP Compaq,“ kust avastati sõiduautode fotod, tehingu sõlmimisel ta küsis arvuti müünud isikult ka isikuttõendavat dokumenti ja käivitas arvuti. Temas ei tekitanud kahtlust asjaolu, et arvuti käivitamisel, ilmus sinna ekraanile emailiaadress XXX koos salvestatud parooliga. Siis ta ei uurinud seda arvutit, sest ta ei jõudnud andmeid kustutada ja palus, et ta ei saadaks neid kuhugi. Ta lubas, et ei saada. Messengeris oli küll kellegi emaili aadress, kuhu tema sisse ei loginud ja kustutas ära. Arvutimaailmas võivad kasutajanimed olla erinevad pärisnimedest. Tal ei tekkinud kahtlusi. Tema telefonikalendrisse salvestatud märkmed erinevate summadega, mis on avaldatud köitest I lk 114 alajaotuses: mobiiltelefonikalendris salvestatud märkmed on sünnipäevad ja telefonumbrid. Osad summad oma võlgu olevad inimesed, et millistes summades ja mis kuupäevadel on tagastamine jne. Märkus „10.12.2007 41800“, selgitus on see, et noormees ostis temalt auto järelmaksuga ja ta oli sellise summa võlgu auto eest. Väite kohta, et A.V on Tallinnas tuntud kui kõikide asjade kokkuostja huvitumata nende asjade päritolust ja tema eesmärgiks on omandada asju võimalikult odavalt arvab, et see on mõnede politseiametnike poolt väljamõeldud legend. Nagu tunnistajad ja kannatanud ütlesid, et politsei mainis teda kui kokkuostjat. Ta arvab, et see on politsei poolt väljamõeldud legend või väljend, kuidas teda kutsuda. Tööriistad ja muud esemed , mis leiti erinevatest asukohtadest ja mille osas osaliselt menetlus lõpetati ei kuulunud temale ja enamus asju kuulus ta perele. Tema ei tea, kust need asjad on saadud. Enamus asju on ta õe omad, kellel on suur pere. Mõnesid asju on kindlasti ostnud ja teab. Üldist konkreetset pilti ei ole ja seda ta ei oska selgitada. Andes kohtuistungil temale

§ 418lg.

1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ütlusi selle kohta, et on näinud jahipüssi TOZ-32 seerianumbriga 34197, aga tema teda hoidnud ei ole, sest see ei kuulu temale. Nägi seda seal samas XXXkeldriboksis ehk siis täpsemalt prügikastide hoidmiskohas. UE näitas talle seda. Siis kui nad koristasid seda ruumi, siis ta leidis 17 selle sealt, kas prügišahtist või kuskilt sealt. Täpselt ei mäleta, kas siis, kui tema seda jahipüssi nägi oli see põrandal või mustas kotis UEi käes. UE oli selle leidnud see sama päev, kui nad koos koristasid. See ruum koosneb kahest väiksest T- tähe kujulisest koridorist ja siis ta ütles, et tule vaata, mis siin on. Vaatasid koti sisse ja siis ta ei tea, kas tõstsid välja, aga kui jah, siis panid kotti tagasi. Ta ei mäleta, kes tõstis selle jahipüssi sealt kotist välja, kas see oli tema või UE. See oli põrandal, tegid koti lahti ja vaatasid. Ta ei mäleta täpselt. Edasi panid kotti tagasi ja tõstsid tagasi sinna šahti või prügikoti peale, kust ta seal selle leidnud oli. UE arvas, et see oli trofee, tema jaoks võis see ka õhupüss olla, sest tema ei tunne relvasid. Arvasid, et eelmise ruumi rentija oma. Uksed olid enne UEi ema üürilevõtmist lahti ega polnud korralikult kinnitatud. Ta ütles Urmasele, et ta ema otsiks üles inimese, kes seda boksi ennem kasutas ja viiks ära oma asjad, et pärast varastatakse midagi ära ja siis jäävad nemad süüdi. Tema ei tunne relvasid, tal ei ole relvaluba. Tema jaoks võis see ka õhupüss olla. Ta ütleski, et ema otsiks üles inimese, kelle oma see on. Et siis kui omanik leitakse, siis saaks juba uurida, et mis asi see on ja vajadusel teatada ka ühistu esimehele leiust. Andes kohtuistungil temale

§ 280lg.

1 - § 22 lg. 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ütlusi selle kohta, et Grete K on temale tuttav isik. Tutvusid siis, kui ta tuli tema juurde, kui oli tuletanud meelde, et oli teinud avarii tema autoga. Ta ei oska esimesel jaanuaril 2008 aset leidnud avariist suurt midagi rääkida, sest oli alkoholijoobes. Tema maja eest läks mööda tütarlaps, kellega hakkasid juhuslikult rääkima. Läks tema kasutuses oleva Mercedes Benz rooli, pidid kuhugi linna peale edasi pidutsema minema, kuna oli uusaastaöö. Siis juhtus Mustamäe tee peal avarii. Tütarlaps istus autorooli sellepärast, et nad mõlemad olid UEiga purjus ja Ertil veel lisaks ei olnud ka juhilube. Neiu väitis, et tal on load olemas, et on kaine. Tema küsis, et miks tütarlaps kaine on, ta ütles, et vist võtab mingeid rohte. Ta ei tea, mis nime neiu neile ütles. Nüüd teab, et neiu nimi on Grete K. Nii nagu ta kuulnud on, peale avariid võeti neid Ertiga politseiautosse ja nende auto viidi parklasse. Ta ei mäleta, kus keegi enne avariid istus. Ta on aga kindel selles, et ta roolis ei olnud. Kahjuks ta ei oska öelda, kui kiiresti tuli peale avariid sündmuskohale politsei, ta oli väga purjus. Tal pole õrna aimugi. Ta oli väga purjus, aga ta ikka eeldab, et ta ütles, et neiu oli roolis. Ta oli purjus ja ta ei oska öelda, kuhu see neiu ehk siis Grete K jäi peale avariid. Ta kadus ära kuhugi. Temale teadaolevalt Ivar K tõi ta tema juurde. Võib eksida, aga keegi tõi. Ta ei tea, mis põhjusel see isik tõi, aga Grete Kt hakkas vaevama, et lõhkus teise inimese auto ära ja kui ta siis kuulis sellest loost, siis tundis huvi, et mis sai sellest inimesest, kelle auto ta oli ära lõhkunud. Kui ta õieti aru sai, siis Grete K ütles, et ta ei ole politseiga üldse rääkinudki ja politsei ei pööranud temale koha peal tähelepanu. Leppisid kokku, et ta tuleb siis politseisse ja räägib ära kuidas asi oli. Politsei ütles, et nad peavad ise üles otsima inimese, kes roolis oli. Ja siis ta ütles, et ta tuleb ja räägib ära, kuidas asjalood olid. Grete K käis seal ja ta sai selle avarii eest karistada. Load võeti ära ja rahatrahv ka. Kindlustusselts pidi hüvitama teise avariis osalenud autoomanikule avariiga tekitatud kahju. Ta mäletab, et teine avariis osalenud autojuht midagi helistas ja küsis, mingi vestlus oli. Ta ei saanudki aru, mida ta temalt tahtis. Kas mingit raha, aga auto tehti korda ja sellepärast ta ei saanudki aru, mida ta siis veel tahtis. Omateada küll mitte ta ei olnud lubanud talle mingit raha hüvituseks võib olla, kui ta purjus oli, siis, aga ta ei mäleta küll. Auto tehti korda ja millegi eest tal raha küll saada ei ole. Tema teab ainult nii palju, kui tunnistajad on siin ütlusi andnud. Grete K andis teistsuguseid ütlusi põhjusel, et ta lõpetas Grete Kga suhtlemise ja tal oli tema vastu viha. Oma isiklikust kibestumisest tahtis talle halba. Süüdistuses märgitud ajaperioodil oli tema enda alaline elukoht Tallinna, Mustamäe tee 100 korter 92. Süüdistuses on õigesti kirjas, et XXXs olev rannamaja on tema isa elukoht. Oma isa elukohas sai käia selliselt, et eelnevalt helistas ette ja küsis, et kas ta on kodus. Kui oli kodus, siis läks. Üsna harva käis külas. Tal ei olnud võimalik seal rannamajas üksi käia, tal ei olnud selle maja võtmeid. 18 Vajadusel oli võimalik XXXgaraaži või abiruumi minna eelneval kokkuleppel UEiga. Pidi ennem kokku leppima. Tal iseseisev võimalus nendesse ruumidesse pääseda puudus, tal puudusid võtmed nii garaaži kui ka keldriboksi jaoks. Juba eeluurimisel väideti, et tal on need võtmed, aga neid tal pole ja polnud kunagi ka olnud. Ilma UEi kaasabita nendes ruumides käia-, sinna midagi viia- või sealt midagi võtta ei olnud tal võimalik. Grete K politseisse minek oli tema enda initsiatiiv. Tema ei mõjutanud Grete Kt kuidagi, et milliseid ütlusi seal politseis anda ega ei öelnud ette, mida rääkida. Ta oli purjus, ta ei mäleta selle kohta peaaegu mitte midagi, aga mõjutanud ta kindlasti pole. Peale avariid ja politseis käimist tal kujunesid Grete Kga lähedasemad suhted. Need lähedasemad suhted kujunesid pärast politseis käiku, hiljem, peale seda. Ennem seda talle avaldas muljet tema ausus, et ta tuli ja tundis muret, et oli avarii teinud. Vähe on selliseid inimesi, kes seda teeksid. Raha, ta ei mäleta, vist ikka ennem ta palus, et ta aitaks teda 500 krooniga, kuna ta pidi Tallinnasse tulema. Ta mõtles, et ei ole probleemi, ta andis talle. Ta tundis ennast süüdi, et panid noore tütarlapse rooli. Tundis, et võib teda aidata linnatulemisega ja kandis talle raha. See raha oli transpordi jaoks, et ta saaks Paidest Tallinna ja uuesti tagasi. Ivar K on siiani talle võlgu. Marek M on suuri summasid võlgu tema sõpradele ja seetõttu Marek M väldib teda juba pikemat aega. Temale isiklikult Marek M ei ole võlgu, kuid ta on tema läbi tema sõpradele raha võlgu. Üks nendest on näiteks Aivar Aun. Jako S on võlgu talle raha, mis ta on temalt laenanud, pole tagasi maksnud. Ta on võlgu juba pikemat aega, laserloodist alates. Jako S on talle võlgu 3600 krooni. Ei ole ostnud või vastu võtnud mõnda süüdistuses nimetatud esemetest teades, et see on varastatud või pidades võimalikuks, et see on varastatud. Selliseid kahtlusi tal nende esemete puhul ei ole olnud. XXX külas asuva elumaja ja abiruumid on tema teada küll lukustatud. Tema isa hoiab neid lukus. Ta käib seal üsna harva. Ta ei oska vastata, kas nad olid koguaeg lukus, aga lukud olid seal olemas küll. Kui tal tekkis selline kahtlus, et tegemist võib olla varastatud esemega, siis ta küsis müüjalt selle tagamaid, et mis ja kelle oma, kuidas saadud. Kui oli tegemist sülearvuti või jalgrattaga, siis ta kontrollis seda interneti kaudu. Kui ta inimest usaldas, siis ta ei mõelnudki, et see asi võiks olla varastatud, kui aga tekkis selline kahtlus, siis ta kontrollis. Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et A.V-le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Ning A.V ei ole temale inkrimineeritavaid kuritegusid toime pannud. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et Süüdistus

§ 202lg 2 p 2, 3 järgi 1.

Episood (Sony videokaamera jm). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud kaamerad oleks varastatud. Tunnistajad ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust. Tunnistajad ise ei ole läbiotsimisel äravõetud kaameraid näinudki ning tunnistajatel puudub igasugune huvi nende esemete vastu. Pole tõendatud, kellelt kaamerad saadi (aga mitte eraisikult) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud kaameratega.

1. Episood (hüdrojaam Beaver). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud hüdrojaam oleks varastatud. Tunnistajad ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning on samuti ei ühti läbiotsimisel äravõetud hüdrojaam avalduses (II, lk. 36) kirjeldatud nn. eritunnusega. Avalduses on nimetatud, et varastatud hüdrojaama külge on graveeritud A, kuid midagi sellist läbiotsimisel äravõetud hüdrojaamal tuvastatud ei ole. Pole tõendatud, kellelt hüdrojaam saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud hüdrojaamaga.
2. Episood (kaugusmõõdik Hilti jm.). 19 Nimetatud episoodi varguste osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. Laserloodi kohta ei ole nimetatud episoodis tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud laserlood oleks varastatud. A.V isegi ei mäleta, kas just tema ja kust laserloodi soetas või sai.
3. Episood (jalgratas Corratec Halton). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud jalgratas oleks varastatud. Tunnistaja ei osanud jalgratta raaminumbrit nimetada. Ta oli ta selle soetanud eraisikult ning tal polnud esitada ühtegi dokumenti varastatud jalgratta kohta. Tunnistaja ütlused eeltoodu osas olid vastuolulised. A.V on oma seost nimetatud jalgrattaga eitanud. Pole tõendatud, kes ja kellelt jalgratta sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud jalgrattaga.
4. Episood (fotoaparaat Canon). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud fotoaparaat oleks varastatud. Avalduses esitatud fotoaparaadi seerianumber ei ühti läbiotsimisel äravõetuga, samuti pole avalduses nimetatud kaamerakotti. Pole tõendatud, kellelt fotoaparaat saadi (A.V sõnul pandimajast) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud fotoaparaadiga. Süüdistusaktis nimetatud asja väärtus ei vasta tunnistaja avaldatule.
5. Episood (fotokaamera Fuji). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud fotokaamera oleks varastatud. Väidetavalt ostudokumendilt (tegelikult ostupakkumiselt) ei nähtu fotokaamera serianumber. Pole tõendatud, kellelt fotokaamera saadi (A.V sõnul kioskist) ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud fotoaparaadiga.
6. Episood (piikvasarad jm.). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust. A.V sõnul omandas ta piikvasarad pandimajast ning kas ja kuidas oleks ta pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud piikvasaratega. Mootorsaega A.V seos on tõendamata.
7. Episood (roller Derby). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud roller oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ega esitanud ühtegi dokumenti rolleri kohta. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks rolleri soetaja pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud rolleriga. Rolleriga A.V seos on tõendamata.
8. Episood (jalgratas Trek). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud jalgratas oleks varastatud. Tunnistaja ei ole osanud jalgratta raaminumbrit nimetada, samuti oli ta selle soetanud eraisikult ning tal polnud esitada ühtegi dokumenti varastatud jalgratta kohta. A.V on oma seost nimetatud jalgrattaga eitanud. Pole tõendatud, kes ja kellelt jalgratta sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud jalgrattaga.
9. Episood (võsalõikaja Partner). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud võsalõikur oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit vm. selget eritunnust, samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud võsalõikuri kohta.. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks võsalõikuri soetaja pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud võsalõikuriga. Võsalõikuriga A.V seos on tõendamata.
10. Episood (generaator SDMO). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud generaator oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud generaatori kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud generaator on varastatud. Pole tõendatud, kellelt generaator saadi ning kas ja 20 kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga. Generaatoriga A.V seos on tõendamata.
11. Episood (muruniiduk Partner). Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud muruniiduk oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud muruniiduki kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud muruniiduk on varastatud. Pole tõendatud, kellelt muruniiduk saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga. Muruniidukiga A.V seos on tõendamata.
12. ja
13. Episoodid (kompressor Aircom jm. ning trimmer Homelite jm.) Pole tõendatud, kellelt esemed saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga.
14. Episood (HP Compaq) Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud arvutiga. A.V ostis selle kasutatud arvutina ajalehekuulutuse peale ning sel puhul on loomulik, et on säilinud faile jms., mis viitavad varasemale kasutajale.
15. Episood (paadimootor Suzuki) Eripärane episood, kuna selgelt on tõendatud, et tegemist oli juba vähemalt teist korda varastatud paadimootoriga. Nn. kannatanu on sisuliselt uurimisest kõrvale hoidnud, tema abikaasa on teinud avalduse varguse kohta alles pärast paadimootori läbiotsimisel äravõtmist. On tõendatud, et paadimootorit ei olnud Eestis kasutatud ning see oli ta samal kujul kui Soomest eelmise omaniku poolt saaduna. Sellises olukorras ei tohi asuda seisukohale, et võrreldes kannatanuga, kes on eseme ostnud samamoodi teiselt isikult kasutatatuna, peaks olema eelistatumas olukorras A.V-ga. Küsimus tekib, kas n.-ö. varga käest varastamist saab üldse käsitleda vargusena.
16. Episood (muruniiduk Briggs jm.) A.V on möönanud, et võis muruniiduki osta, kuid mootorsaest ei tea ta midagi. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud mootorsaega. Samas ei ole mootorsae vargust esialgselt kannatanu üldse nimetanud, puuduvad dokumendid varastatud mootorsae kohta. Seega pole nimetatud episoodis üldse tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud mootorsaag oleks varastatud.
17. Episood (survepesur Kärcher) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud survepesur oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud survepesuri kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt survepesuri sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud pesurriga. A.V seos on survepesuriga tõendamata.
18. Episood (jalgratas Trek jm.) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Kõigi nimetatud esemetega A.V seos on tõendamata.
19. Episood (muruniiduk MTD) Pole tõendatud, kes ja kellelt muruniiduki sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga. A.V seos on muruniidukiga tõendamata.
20. Episood (laste ATV) Erinevalt paljudest teistest episoodidest on selle juhtumi puhul olemas dokument varastatud ATV kohta. Küll ei nähtu vaatlusprotokolli lisadest, kas on tegemist sama, s. o. varastatud ATV-ga – VIN-kood ei ole näha. Seega ka nimetatud episoodis ei ole tõendatud 21 asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud ATV oleks varastatud. Pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud ATV-ga.
21. Episood (drell Hitachi jm.) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Näiteks mootorsae Partner kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud mootorsae kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. Kõigi nimetatud esemetega A.V seos on tõendamata.
22. Episood (naelapüss Gelb jm.) Nimetatud episoodis jällegi ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Esemete kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kes ja kellelt esemed sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud esemed on varastatud. A.V on selgitanud, et need esemed unustati tema autosse ning seega mingit vastutust tema suhtes varastatud esemete omandamises või hoidmise eest kohaldada ei saa
23. Episood (ATV Dingo jm.) Nimetatud episoodis jällegi ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud esemed oleks varastatud. Enamiku esemete kohta tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud lisaks ATV-le ühtegi dokumenti varastatud esemete kohta. Pole tõendatud, kellelt esemed saadi ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud esemetega. Opeli velgede osas on isegi nende olemasolu tõendamata.
24. Episood (HP Compaq) Nimetatud episoodis on esitatud süüdistus eseme kohta, mille olemasolu ei ole käesolevas asjas A.V-ga seonduvalt tõestatud. Süüdistus on põhjendamatu.
25. Episood (paksusmasin DeWalt) Nimetatud episoodis ei ole tõendatud asjaolu, et just läbiotsimisel äravõetud paksusmasin oleks varastatud. Tunnistaja ei ole nimetanud ühtegi seerianumbrit ning samuti ei ole ta esitanud ühtegi dokumenti varastatud paksusmasina kohta. Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud muruniiduk on varastatud. Tunnistaja ei tea, miks ta varem ei ole avaldust varguse kohta esitanud, tunninistaja ei mäleta, kuidas ta teadis politseisse paksusmasina järgi minna ning tunnistaja ei mäleta isegi seda, kas olid üldse olemas dokumendid paksusmasina kohta. Sellised ütlused ei ole eluliselt usutavad. A.V sõnade kohaselt ostis ta paksusmasina M. M’e tuttavalt ning kas ja kuidas oleks ta pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud muruniidukiga, ei ole tõendatud.
26. Episood (Mazda 6) Nimetatud sõiduauto ei ole kunagi olnud A.V valduses ega kasutuses. Kuna garaaž oli tunnistaja Ert ema käsutuses ja kasutuses, siis ei ole mingit põhjust süüdistada A.V auto omamises ja seega tuleb ta selles episoodis õigeks mõista. Sellist seisukohta toetavad nii tunnistaja Ert ütlused („Marek M tõi auto remonti“ ja „Marek remondiraha ei toonud ja politsei viis ära lõpuks“), kui ka auto võtmete ja dokumentide tunnistaja Ert valduses olemine (II kd. tl. 202-205).
27. Episood (generaator SDMO) Nimetatud episoodi varguse osas on menetlus alustatud alles pärast teostatud läbiotsimist. Seega ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik teada saada, et nimetatud generaator on varastatud. A.V on selgitanud, et ta ostis generaatori välja pandimajast, kuhu selle oli pantinud 22 Peeter K. Seega pole tõendatud, kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud generaatoriga.
28. Episood (elektrisaag Partner) Pole tõendatud, kes ja kellelt sae sai ning kas ja kuidas oleks pidanud teadma või aru saama, et tegemist on varastatud saega. A.V seos on saega tõendamata. Kokkuvõtteks: läbiotsimistel äravõetud esemete hulgast ainul mõned on varastatud. Arvestades A.V tegutsemist oma vaba raha võimalikul väljalaenamisel ei saa asuda seisukohale, et A.V oleks tegelenud varastatud vara kokkuostmisega. A.V on selgitanud asjade ostmise või saamise (näit. pandina) erinevaid motiive ja põhjusi ning need on eluliselt usutavad. Samas ei ole paljud väidetavalt varastatud esemed identifitseerimist leidnud ning ei tohi asuda seisukohale, et inimene, kes on käesolevas asjas tunnistaja ning on eseme ostnud samamoodi teiselt isikult või kasutatatuna, peaks olema eelistatumas olukorras A.V-ga – võrdse kohtlemise põhimõte! Paljude episoodide puhul on kuriteoteated esitatud alles pärast asjade läbiotsimisel äravõtmist ja on jäänud selgusetuks, kuidas politsei on üldse esemete omnikeni jõudnud. Ei tohi ega saa seostada ja samastada lähedaste ringi A.V-ga . Välistatud on suur ulatus A.V tegevuses. Nimelt avaldatud ja ainult avaldatud ütlused näitavad A.V kokkuostjana ning vähemalt selles ulatuses tuleks need jätta arvestamata. Kõigile tunnistajtele ei ole olnud võimalik küsimusi esitada. Jako S ütlused tuleb tervikuna kõrvale jätta, kuna ülekuulamist ei ole saadud märgitud ajal läbi viia (toimus läbiotsimine sama uurija poolt – I kd., tl. 25). Arvestada tuleb kõiki kohtus antud ütlusi, kuna ei ole mingit põhjust kahelda nende usutavuses. Süüdistus

§ 418

lg 1 järgi A.V ei ole eitanud enda kokkupuudet selle relvaga, kuid tema ei ole seda hoidnud enda valduses ja kasutuses. Tunnistaja UE on andnud ütlusi, et koristamise käigus on tema leidnud jahipüssi kilekotis ning seda ema ruumidest, konkreetselt keldrist. A.V neid ütlusi kinnitab. Samuti on tunnistaja UE kinnitanud, et see ei tundunud päris relvana ning seetõttu pandi relv leitud kohta tagasi ja ei pöördunud ta ka politsei poole. Kuna keldriboks oli tunnistaja ema käsutuses ning sedagi lühikest aega enne relva leidmist, siis ei ole mingit põhjust süüdistada A.V relva omamises ja seega tuleb ta

§ 418järgi õigeks mõista.

Süüdistus

§ 280

lg 1 - § 22 lg 2 järgi Väärteo asja materjalidest nähtub (Marko №ot ütlused), et tõepoolest oli sündmuskohal tüdruk (naisterahvas), kes aga autost eemaldus ja sealt lahkus. Kohtus nii Ivar K kui Grete K kinnitasid avarii toimumise esialgset versiooni, kusjuures seda kinnitavad ka Marko №ot ütlused jt. väärteoasja amterjalid. Grete K selgitas kohtuistungil ka motiivi ja põhjusi, miks ta andis vahepeal erinevaid ütlusi ning seega tuleb A.V

§ 280lg 1 - § 22 lg 2 järgi õigeks mõista.

Kohtuistungil andis tunnistaja Kersti L ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 aasta, on juhtunud selliseid sündmusi, et tema vara on tema valdusest välja läinud vastu tema tahtmist. Hetkel ta aastat ei oska meenutada. Varastati Ae ruumidest jalgratas Trek. Ta oletab, et see võis olla 2 – 3 aastat tagasi, septembris vist. Ta võib eksida muidugi. Pöördus kuriteoavaldusega ka politseisse. Selles 23 varguse faktis alustati ka kriminaalmenetlust. Jalgratta sai ta kätte. Ta oli jõudnud osta uue jalgratta. Kui vargus toimus sügisel, siis kevadel ostis uue ratta ja suvel helistas uurija, et jalgratas on kätte saadud. Jalgratta varguse toimepandud isik ka tuvastati. Tema suhtes on ka juba kohtuistung toimunud. Ei mäleta enam varguse toimepannud isiku nime. Uurija helistas, et jalgratas asub Rahumäel, rääkis kus ja kellelt see leiti ja sellele paluti järgi tulla. Ta läks järgi. See oli puutumata ja defektidega, mis ka varastamise hetkel olid. Tundis jalgratta ära selle järgi, et raamil olid teatavad kahjustused. Eelmisel päeval, enne vargust, oli ratas ära parandatud Havai Expressis üks kumm ja eelmisel päeval oli maha sõidetud üks porilaud, vist oli esiporilaud. Raam oli väga ärakriibitud. Oli täiesti kindel, et see oli tema ratas, kuna see varastati ära videovalvega alal. Sealt oli näha, et varas lahkus just selle rattaga, mitte mingi teise rattaga. Enne, kui ta polnud veel ratast kätte saanud, siis esitas tsiviilhagi ka. Pärast otsuse tegemist pöördus ka siis täitevametniku juurde kahju tekitanud isiku vastu. Tal ei olnud säilinud dokumente, kuna ratas oli juba nii piisavalt vana. Kuna ta kasutas seda liiklusvahendida AS Aesse tööleminekul, siis ei olnud kahtlustki, et oleks kuidagi eksinud, et see ei ole tema ratas. Puhtalt prokurörile kirjeldatud välistunnuste järgi on veendunud, et see oli tema ratas. Jalgratta raami- või seerianumber tal kuskil kirjas ei olnud. Ta arvab, et uurija nimetas seda persooni kui kokkuostjat Mustamäelt. Tal olevat varastatud asjade jaoks tekitatud ladu. Neil oli uurijaga tihe kontakt. Kuna vargad „nillisid“ Ae ümber veel ka hiljem, siis töökaaslased pidasid varga kinni, kui tuldi varastama teist ratast. Nad suhtlesime uurijaga mitmeid kordi. Ilmselt ta jäi ta uurijale meelde oma punase Trek rattaga. Kohtuistungil andis tunnistaja Vassili Jefremov ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Täpselt kuupäeva ta ei saa öelda. Täpselt ei mäleta, oligi umbes see ajavahemik. 2006-

1. Kirjutas politseisse avalduse, seal peaks olema täpne kuupäev. Tal oli varastatud jalgratas №ortekeskuse juurest, mis asub Uus – Sadama tänaval. Jalgratta mark oli Corratec, sinist värvi, see oli tRiga kinnitatud, tR oli läbi lõigatud. Pöördus avaldusega politseisse umbes nädala pärast. Pärast politsei oli jalgratta leidnud. Politseist talle helistati, räägiti, et isik on tuvastatud, kuid jalgratast tal juba ei olnud. Kas kohus ka selle varguse toimepandud isiku suhtes toimus ta ei tea. Ta osales mingil kohtuistungil, mingeid dokumente seal ei olnud ja see istung lükati edasi. Ei mäleta selle isiku nime, kes kohtu alla oli antud seoses tema jalgratta vargusega. Jalgratta sai kätte pärast vargust umbes poolteist aastat hiljem. Jalgratas oli heas korras, tema meelest keegi polnud sellega sõitnud. Tundis oma jalgratta ära selle järgi, et ta oli remontinud tRi ja seal oli jälg, mis oli jäetud tangidega. Veel oli paar kriimustust, mida ta hästi tundis, kuna üldiselt jalgratas oli uus. Ta keerab tRe veidi erakordselt, et nad ei segaks tema liikumist. Pärast seda, kui oli tunnuseid uurinud, oli ka täiesti veendunud et see oli tema ratas. Ratas anti üle ja see asus politseijaoskonnas Rahumäe teel. Kuriteoteates eritunnuseid ei kirjeldanud. Jalgratas on harukordne Eestis. Talle toodi see Soomest. Politsei võttis temaga ühendust, kui leidis ratta üles. Politseiavalduses oli kirjas värv, mudel ja asjaolud. Ratta kohta dokumendid on olemas, võib vajadusel esitada. Eeluurimisel ilmselt ei nõutud dokumente. Märkis ära ainult tunnused. Ratas oli heas korras. Ta sõidab jalgrattaga juba kaua aega, võib öelda, et isegi rehvid olid sellises seisundis, et sellega ei oldud sõidetud. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja Vassili Jeeluurimisel antud ütlused (köide II lk. 242), milledest nähtub, et „ kuna see jalgratas on ta tuttava poolt toodud välismaalt, siis ei oska ta öelda raami numbrit, sest tuttaval ei ole ostudokumente alles.“ Peale nende avaldamist, andis ütlusi, et pärast seda, kui juhtus see vargus, ta palus tuttavalt, et ta esitaks temale need dokumendid. Sellepärast need on tal praegu olemas. Enne seda vargust ta isegi ei mõelnud nende dokumentide peale. Seal on lisaks ostudokumendile ka jalgratta pass. Ei tea, kas dokumentides on raaminumber kirjas või mitte. Kuid jalgratas on kindlapeale tema oma. 24 Kui on vaja, siis on olemas ka tunnistajad, kes võivad tõendada, et nad on toonud temale selle ratta. Kui ta ratta politseist kätte sai, siis dokumendid olid tal juba olemas. Pärast seda, kui varastati, soetas endale need dokumendid. Kui ratas tagastati, siis temalt neid dokumente ei küsitud. Ta lihtsalt nimetas politsenikele tunnuseid, mille alusel ta tunneb oma ratast. Ratas on Eestis harukordne. Need tunnused on varjatud, niisama tavainimene neid ei näe. Ta Kis ratta vennapojale, kuna ta oli varguse ja ratta tagastamise vahepealsel ajal ostnud endale uue ratta. Ei mäleta, kas jalgratta dokumendid on senini alles või andis vennapojale dokumendid koos rattaga. Ilmselt on veel tema käes. Ta võib kontrollida kas dokumendid on alles, kuid tahab täpsustada, et kui neid juhuslikult ei ole, siis on tunnistajad, kes võivad kinnitada, et ratas on tema oma. Kohtuistungil andis tunnistaja Marek J ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud.. Talle meenub aastatel 2007-2008 on toimunud temale kuuluva vara tema valdusest tema tahte vastaselt kadumist, kui Alevi 3 olevalt objektilt varastati tööriistad. Aastat ei mäleta. See oli kuskil kolm aastat tagasi. Alevi 3 asus ehitusobjekt. Ühel hommikul olid ehitussoojakust tööriistad kadunud. Varastatud olid 2 piikvasarat, 1 mootorsaag ja... № need olid sellised olulisemad. Pöördus ka politseisse, politsei tuli kohapeale. Nimetatud tööriistad on kõik kätte saadud. Tööriistad sai tagasi politseist ja hiljemalt aasta jooksul. Ei tea, kas tööriistade varguse toimepannud isik tuvastati kriminaalmenetluse käigus. Seoses selle vargusega teda kohtuistungile ei ole kutsutud, täna on esmakordselt. Tundis politseis need varastatud tööriistad ära, sest neil on ise kirjutatud firmalogod peale ja oma tööriistad tunneb ikka ära. Tööriistad kuulusid firmale CCR P. Firma nimetus oli peale kirjutatud. Arvab, et kättesaamise hetkeks olid need logod seal tööriistadel alles, nii nad tööriistad ära tundsidki. Eks nad oleks tööriistad niisama ka ära tundud. Kõik üheskoos tagastati, siis ei olnud kahtlustki. Muidu ei oleks osanud teda keegi üles otsidagi. Arvab, et tööriistade kättesaamisel olid need samas seisukorras, kui enne vargust. Firmas varastatud tööriistade kohta on olemas ka dokumendid või tehnilised passid, sest tööriistad olid ostetud uutena. Kui ta politseist tööriistad tagasi sai, siis ta täpselt ei mäleta, kas neid dokumentide küsiti ka näha aga arvab, et ei küsitud. Oli veendunud, et need on nende firma tööriistad pelgalt välise vaatluse järgi. Kohtuistungil andis tunnistaja Madis M ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Aastatel 2007 – 2008 on toimunud varguse fakt temale kuuluva vara. Ilmselt oli 2007 või 2008.a. Varastati sülearvuti HP NX 5000, see varastati Forelli tänavalt, spordihalli riietusruumist. Seal toimus kassinäitus, tema arvuti oli sekretariaadis, mis asus riietusruumis ja tema arvuti oli seal laua peal. Varastati ainult arvuti, juhtmed olid lahti võetud. Dokumente seal juures ei olnud. Vargusefakti kohta tegi ka kohe politseisse kuriteoavalduse. Temale teatati seda telefoni teel, oli Austrias, et see arvuti saadi kätte kokkuostja käest. Varga enda isikut talle ei öeldud. Arvuti tõi politseist ära tema ema Meeli M. Peale arvuti kättesaamist politseist, ise ta nägi arvutit siis, kui ta Austriast tagasi tuli, paar kuud hiljem. See on siiamaani tema käes. Tegi kindlaks, et see arvuti oli just tema oma selle järgi, et sisu oli muutmata, operatsioonisüsteem, programmid ja failid. See oli vana arvuti ja see oli spetsiifiliselt kulunud, seega oli veendunud, et see oli tema oma. Spetsiifilised tunnused tema arvutil olid eespaneelil vasaku kõlari peal oli peaaegu täies ulatuses kulunud värv maha, paremal seda polnud. 25 Midagi puudu ei olnud, aga selline segane lugu, et politsei küsiski, palus kirjeldada, mis seal on. Desktopi peale oli pandud autopildid, mida tema sinna polnud pannud. Kui oli midagi veel, siis ta ilmselt kustutas need ära, aga täpselt ta ei mäleta. Väike võimalus, et keegi teeb samu fotosid ja tegi selliseid dokumente, mis tema. Kirjeldada ta neid ei oska, kuid kõik oli väga isikliku loomuga. 100% on kindel, et see oli temale kuuluv arvuti. Soetas arvuti Ülemiste keskuse Euronicsi Klusest. Ostudokumente ei olnud säilinud. Dokumentidest oli säilinud raamat ja tarkvara sisaldavad reklaamid. Kui politseist arvuti tagasi anti, siis dokumente ei küsitud, arvuti tagastati kirjelduse põhjal. Kui kirjutas avalduse varguse kohta, ta eeldab, et ei lisanud seerianumbrit, sest tal ei olnud seda kuskilt võtta, kuna läks peale vargust kohe otse politseisse. Ta ei mäleta, kas politsei on hiljem küsinud seerianumbrit, võib olla küsisid, aga ta ei ole neile seda andnud. Kohtuistungil andis tunnistaja AAütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga on ta kokku puutunud seoses sellega, A.V tõi mingeid asju tema juurde. Ta tunneb süüdistatavat umbes viis aastat. Ta arvab, et kõige rohkem on tuttavad. Nii on. Viie aasta jooksul on suhtles siis, kui midagi vaja oli. Üldiselt rohkem nagu A.V , et midagi kuskile panna. Kui üks BMW oli töö juures, siis A.V ei olnud seda kuskile panna ja kartis et rüüstatakse ära. Samamoodi oli ka Audiga. Kartes, et rüüstatakse ära, kui tänava peal on. Üks auto, BMW, seisis Salve tänaval ja Särje tänaval seisis Audi. Salve tänaval asus töökoda. Tal oli seal töökoda. Särje tänaval oli maja, seal seisis Audi. Särje tänaval asus tal elukoht. A.V palus küll veel mingeid autosid või tööriistu või muid esemeid tal enda töö juures või kodus hoida. Seal olid mõningad muruniidukid ja hüdrosüsteem või -ajam või midagi sellist. See võis olla võib olla kolm aastat tagasi. Kolm või neli aastat tagasi. A.V tuli temale töö juurde ja ütles, et tal pole muruniidukeid kuskil hoida, et need vajavad remonti ja nad panid nad tema töö juurde. Mingi aeg hiljem sai need sinna tema juurde koju Mustamäe teele viia. Vist tuli ise järgi või kahepeale kokku viisid ära. Hiljem A.V tuli, et tal on hüdro vaja hoida. Ta ütles, et nii suur, et kas ikka saab hoida töö juures. Tema vastas, et hoidku pealegi. Muruniidukeid, mis ta tema juures töökojas hoidis oli kaks või kolm. Kolm ikka, vist. Muruniidukid ja hüdroajam olid kasutatud. A.V ei öelnud, kust need asjad muruniiduk ja hüdrojaam, pärit olid ja kelle omad need olid, tema nagunii teadis, et A.V tegeleb ettevõtlusega ja mida ikka küsida. Tema ei tundud huvi. Ta vähemalt arvasin, et A.V tegeleb ettevõtlusega. Ei mäleta, kas ta ei tundnud huvi, kelle omad need olid, kust saadud ja millistel asjaoludel need A.V käes olid aga otseselt ta ei küsinud seda. Ei küsinud midagi. Tema arvas niimoodi, et A.V mingisuguse ehitusega tegeles, just praegu lõi see peast läbi, aga tol ajal ei osanud ta midagi kosta selle koha pealt. Nüüd ta arvab. Ta vist isegi laenas talle kompressorit, et ta tegi remonti ühes Koidu tänava majas. Arvamus et ta ettevõtlusega tegeleb oli tol ajal nagu alateadvuses, aga nüüd tal tuleb meelde, et ta tegeles küll remonditöödega. Vähemalt ühel juhul laenas talt kompressorit. Tegi kapitaalremonti. See vist oli ainus fakt, jah. Ei oska öelda, kas A.V aastatel 2007-2008 igapäevaselt ka kuskil töötas või mitte. Müügiks A.V ei ole talle midagi pakkunud. A.V pakkus talle osta, kas tal ei lähe vaja puutöötamise masinat Dewatt. Müügiks on see, kui sa võtad asja ja hakkad seda müüma. Aga osta on see, kui võtad asja endale ehk siis ostad ja võtad asja. Dewatt firma masin oli. Umbes 7 – 8 tuhande ringis oli see hind. Nägi masinat ka oma silmaga. A.V kutsus teda enda juurde maja ette Mustamäe teel ja seal ta kaubikust näitas seda. Ta ei tea, kellele masin kuulus. Paavole, ta arvab. Kuulus Paavole. Ta ei hakanud küsima, kelle oma see on, kuna see oli A.V kaubikus ja sellest ta järeldas, et see oli A.V 26 oma. Ei saanud ka öelda, et see A.V oma oli. Aga ta arvas, et oli. Ei ostnud masinat, kuna tal ei ole sellega midagi teha. A.V ei öelnud temale, mis tal edasine plaan nende muruniidukite ja hüdrojaamaga on, mis A.V tema töökojas hoidis. Niidukid viisid koos A.V maja juurde Mustamäe teel. Seal A.V pani need keldrisse, tema mäletamist mööda. Ta ei küsinud, mis A.V nendega edasi teeb. A.V ei öelnud ka. Politsei võttis ära hüdroajami. Täpselt ei mäleta, miks politsei selle ära võttis. Kas nad ütlesid, et need on kellegi teiste omad või varastatud, aga nad otsisid just seda. Nad teadsid, mida nad otsisid. A.V rääkis avariist, mis tal juhtunud on. Rääkis, et nad olid väikse seltskonnaga kuskil sõitnud linnast väljas, Tallinnast väljas ja siis oli juhtunud avarii. Midagi oli puruks sõitnud. Mitte temal, vaid autol. See oli mingi püha päev. Uus aasta või jõulud. Sõiduauto oli Mercedes. Midagi A.V rääkis küll, et autos oli Urmas ja siis oli keegi naisterahvas, üks või kaks. Täpselt ei mäleta. A.V mainis mingisugust naisterahvast, vist, kes oli seda juhtinud. Ta ei mäleta. A.V oli ise selle avarii ajal alkoholijoobes. Tal on A.V-ga ühiseid tuttavaid – Enn. Rohkem ei tule ette, ei mäleta. Ei tea, mille pärast A.V vahistati. Ei ole kursis sellega. Ei tea, kas ta kellelegi teisele võis ka pakkuda osta mingeid esemeid. Teab, et A.V aastatel 2007 – 2008 käis kalal. Mis lisaks sellele, ei tea. Ei tea, mis oli A.V sissetulekuallikas. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja Aivar A eeluurimisel antud ütlused (köide I lk. 226) milledest nähtub, et „ Paavo tegeles pidevalt millegi ostmise, müümise ja vahetamisega.“ Peale avaldamist kinnitas, et A.V pakkus temale küll müüa ja müüs asju. Kas ta seda iga päev tegi, tema ei tea ega saa öelda, et ta ostis, müüs ja vahetas hommikust õhtuni. Võib olla ütles politseis valesti. Üldjuhul on need kõik politsei suust tulnud, millele ta ütles jaa- jaa. Eks arvamus kujunes välja ka sellest, et pakkus ta talle nii kala, kui ka mõnda masinat. Leedust sai autosid ostetud ja müüdud. Ka autoosasid, millel sai Leedust järgi käidud, inimestele lehe kaudu Leedu turu pealt asju ostetud. Ja nii see arvamus kujunes. Viimati, kui ta käis Leedus, siis Paavo ostis autovelgi ja müüs need kellelegi maha. Tema ostis Audile tagatiiva. Nii palju, kui tema teab, ta käis Leedust asju toomas. Ta käis ise A.V-ga koos, oma autoga. A.V tuli kaasa. Tema läks sinna asjapärast. Tema poolt kohtueelses uurimises nimetatud asjade vahetamine on muidu sõnakõlks. Sõiduautot Mazda 6 A.V tema töökoja juures või elukoha juures hoidnud ei ole. Temal ei olnud kahtlust, et autode, muruniidukite näol võib olla tegemist varastatud asjadega. Ta ei teadnud, kas ta käib vargil või mitte, seepärast ta ei osanud teda kahtlustada. Ta ei osanud selle peale tulla, et on varastatud asi. Kuna neil on ka väljapool Tallinna, Laulasmaal majapidamine ja võis ka sealt olla need muruniidukid. Tema emal on kaks muruniidukit. Ja võib olla ostab kolmanda ka. Kohtuistungil andis tunnistaja Andrei K ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 on toimunud temale kuuluva vara vargus, see oli talvel 2008.a.. Vargus leidis aset XXX, Vasalemma vallas. Varastati elektririistu. Umbes viis eset oli. Oli selline olukord, et nemad ei pöördunud politseisse, pöördusid nende naabrid ja pärast uurija pöördus ka nende poole. Viiest esemest tagastati neli. Ta ei mäleta, millised olid need riistad, mis temale tagastati. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja Andrei Ki eeluurimisel antud ütlused (köide III lk. 109 pöördel) milledest nähtub, et 07.05.2008.a. sai politseist (Tallinn, Rahumäe tee 6) tagasi talle kuuluvad järgmised esemed: „elektridrell Hitachi, ketassaag Makita, bensiinisaag Partner.“ Peale avaldamist kinnitas, et ta arvab, et need eeluurimisel antud ütlused on õiged. 27 Teda kutsuti politseisse Männiku rajooni suurde politseimajja, seal talle näidati, kus asub suur ladu, näidati tema asju. Tundis nad ära ja tal olid ka nende dokumendid ja passid kaasas. Talle tagastati kõik. Ta oli eelmisel kohtuistungil, seal oli neli noormeest. Ta sai nii aru, et nemad olidki süüdlased. Enne seda, kui teda kutsuti politseisse asjadele järgi, ta ei olnud pöördunud politsei poole. See ei ole õige, et oma ütlused toimunu kohta ta andis ja teate kuriteost ta tegi samal päeval, kui teda asjade järgi kutsuti. Olukord oli selline, et naabrid teatasid nendele, et käidi vargil neil ja ka veel mõnedes majades. Kohale tuli uurija ja andis oma telefoninumbri. Pärast käisid sündmuskohal, nägid, et uks on katki, akna taha oli pandud uurija visiitkaart, mille abil võtsid uurijaga ühendust ja pärast neid kutsuti sinna suurde politseimajja. Ta ei mäleta, kas politseis ta käis sama kord, kui ta asjad kätte sai. Dokumendid olid kahele asjale kolmest. Bensiinimootoriga saele ei olnud dokumente. Ta ütles ametnikule, kuidas see peaks töötama, et seal ei ole pidurit. Ta kontrollis seda ja oli siis veendunud, et see on tema oma ja ta sai selle tagasi. Bensiinisaag ei olnud poest ostetud ja selle kohta temal dokumente ei olnud. Väliselt ei ole näha, et see on tema saag. Et tõestada uurijale, et see on tema saag, ta rääkis uurijale sellest pidurist. Selle tulemusena ta oli kindel, et see on tema saag. Kohtuistungil andis tunnistaja Mihhail J ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007 – 2008 on toime pandud tema vara suhtes vargusi, see juhtus 2 aastat tagasi, sügisel, tema mäletamist mööda. Vilumäe külas. Tegemist on väikse kollektiiviga ja tegemist on nii ühise vara kui ka igaühe isiklike tööriistadega. Päris kõike ta seetõttu ei mäleta. Ta võib öelda, mis varastati temalt ja mis oli ühine vara, mis varastati. Temale kuuluvatest asjadest varastati survenaelapüstol, kompressor, survepesur, oli ka väikseid asju nagu: vee – eemaldaja ja kompressorivoolik. Tema helistas politseisse. Kompressor ja survepesur on tagasi saadud. Kompressor oli ühine vara. Kompressor oli ALja tema ühine vara. Ei tea, kuidas need kaks tööriista kätte saadi, tema ei käinud järgi. Tööriistad võttis vastu AL. Tema meelest oli see aasta tagasi, kui neid kahte tööriista jälle nägi, peale kättesaamist. Kompressorit ta ei olegi näinud, sest ta muretses endale uue ja kolleeg viis selle endale koju. Survepesurit nägi, kuna tegemist oli uue tööriistaga ja tavalise tööriistaga, siis silmaga ei tee vahet, kuid paberi peal olid seerianumbrid olemas. Tal oli ka dokument, mis tõendas survepesuri kuulumist temale. Selle dokumendi esitas ka politseile, kompressori oma ka. Politsei käis neil hoovipeal selle noormehega, kes varguse toime pani. Käisid kuriteopaika üle vaatamas, tööpäeval. Ei mäleta küll, kas varem teda on kohtusse kutsutud seoses selle vargusefaktiga. Sai paberid, kus teatati, et nende asi on lõpetatud tõendite puudumise tõttu ja nädal peale seda said asjad tagasi. Väljendas varastamise aega ilma järgi. Tegelikult ta ei mäleta, kas see oli suvel või sügisel. Kohtuistungil andis tunnistaja ALütlusi selle kohta, et süüdistatava A.Vga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2007-2008 on tema vara suhtes toimepandud vargust, kui töökohta sisse murti. See võis toimuda 2007 või 2008 aastal, sügis oli. Ta ei ole isegi paberitest seda aega järgi vaadanud. Paar – kolm aastat tagasi. Varastati surukompressor, niiskuse eemaldaja kompressori küljest, neljasoonelist kummiga elektrikaablit paar – kolmkümmend meetrit. Rohkem, mille kohta tema avalduse tegi, ei olnud. Võib olla oli veel mõni pisikene asi, praegu ei meenu. Ilmselt ikkagi alustati selle vargusefakti kohta ka politseis kriminaalmenetlust. Varastatud esemetest sai ta kompressori kätte. Pisikesi „pudinaid,“ neid ei saanud. Kui ta õigesti mäletab, siis oli kompressor kätte saadud ülesostja käest või siis saadi see vargapoiss kätte. 28 Võttis isiklikult kompressori vastu, ta isiklikult käis seal Rahumäe teel. Ostupaberid olid alles. Seerianumber oli peal ja selle järgi sai seda tuvastada. Ilmselt ta andis need dokumendid politseile. Kiri tuli selle otsuse kohta. Karistusaegasid oli märgitud ja vaidlustamisi. Täpselt ei tea. Kohtuistungil andis tunnistaja Allan T ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on temalt midagi varastatud. See toimus 2008.a. märts või aprill. Sinna kanti see pidi jääma. Võis olla ka 2007.a. Ta ei mäleta täpselt. Temalt varastati roller, Derby GP
2. Vargusefakti kohta tegi ka politseisse kuriteoavalduse. Kriminaalmenetlus tõi sellise tulemuse, et circa aasta hiljem sai oma rolleri tagasi. 2009 kevadel, ta arvab nii. Tagasisaamisel öeldi, et oli kokkuostja käest leitud. Politseile tõendas, et see tema roller oli selliselt, et tal olid seal kindlad asjad, mis ta teadis, mis ta on ümber teinud. Kukkumisjäljed, defekt. Samuti tal oli meeles spidomeetrinäit, mille ta siis rolleri kättesaamisel ütles. Ta pidi neile ka ütlema spidometraaži näidu. Lisaks sellele esiporilaual oli tükk väljas, samuti oli summutit üle keevitatud. Roller oli eelnevalt värvitud punaseks, mis paistis välja, et see roller oli eelnevalt punane olnud. Vist sellega lõpetaks. Spidomeetri näit oli 2080 km umbes. Sinnakanti. Kui rolleri kätte sai, siis selle rolleriga sõidetud ei oldud. Dokumente rolleri kohta ei ole, kuna see on spetsiifiline roller. Citroën’i meeskond sõitis sellega bokside vahel ja see oli selle jaoks disainitud. Poehind oli sel hetkel 43000 krooni ringis. Olid fotod küll. Ise on peal koos lapsega. Sõbra lapsega. Esitas selle foto ka politseile. Kui temale rollerit näidati, siis 100% oli kindel, et tegemist oli tema rolleriga. Ostis rolleri Eesti Citroën’i maaletooja käest, ostu kohta ei ole dokumente. Ei saanud rollerit politseist tagasi samasugusel kujul nagu ta tema käest varastati, roller oli üle värvitud musta ja halli värviga. Plastmassid sealt pealt olid täiesti lahtimonteeritud. Vaatamata sellele, et roller oli ülevärvitud ja lahti võetud, ta oli täiesti kindel, et see oli tema roller. Plastikosadel olid spetsiifilised jäljed peal. Ostudokumente ei ole. Veendus, et roller on ülevärvitud ja et tegemist ei ole originaalvärviga selliselt, et roller oli robustselt värvitud esmaste värvidega ja sealt alt paistis vana värv. Rolleri algne värv oli punane ja sinine. Kohtuistungil andis tunnistaja Tarmo V ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toimunud temale kuuluvate esemete vargusi. Eeldab, et see leidis aset 2007 lõpp, kuigi ta ei ole väga kindel. Temale kuuluvaid asju varastati Harjumaalt, XXXtalust ja praegu ta mäletab, et sealt varastati jalgratas, automakk, 10 liitrit bensiini ja erinevaid elektri- ja käsitööriistasid. Pöördus ka kuriteoavaldusega politseisse. Ei oska öelda, kas kriminaalmenetluse käigus õnnestus politseil tuvastada isik, kes selle varguse toime pani. Tema avastas temalt varastatud asjad televisiooni kaudu. Selle kaudu sai mõned oma asjad tagasi. Mingi politseisaade oli. Ta sai tagasi jalgrattaraami, bensiinimootoriga hekipügaja. Midagi oli veel, aga ei mäleta. Jalgrattast oli tal foto. Teised asjad olid ostetud kaua aega tagasi ja tõendavat dokumenti ei olnud säilinud. Nende esemete tagasisaamisel tõendas ta politseile telefoni teel tundemärkide järgi, et need on tema asjad. Hekipügajal puudus väljalülitamise nupp. Jalgrattaraamil oli sadula taga auk, jalgratta kompuutri alusel olid ära murdunud kinnitusnagad ja lenkstangi sangadel oli pikuti kukkumise jäljed peal. Ta oli nende asjade tagasisaamisel täiesti kindel, et need asjad kuuluvad temale. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 lg.1 alusel mälu värskendamiseks tunnistaja Tarmo V eeluurimisel antud ütlused (köide III lk. 87 pöördel) millest nähtub, et esialgsel vaatlusel on garaažis asuvast autost varastatud automakk (Denver) maksumusega 1200.- auto reg XXXOpel Omega on lõhutud esipaneel, tekitatud kahju on veel täpsustamisel. Jalgratas teisest ruumist, TREK 810 oranž – must – hõbedane (maastikuratas) maksumusega 6000.- Akudrell Metabo + 2 29 akut ja laadija maksumusega 3500.-; tikksaag KRESS maksumusega 3600.-; hekipügaja Husqvarna 325 HX 75 maksumusega 6500.-; 10 l bensiini 95
3. Peale avaldamist kinnitas, et etteloetud ütlustest meenus veel tikksaag, mille tagasi sai. Automaki sai ka tagasi. Tikksae kohta oli ostutšekk, kui ta ei eksi. Tema mäletamist mööda ostutšeki ta andis ka politseile üle. Automagnetofoni tundis ära magnetofoni enda järgi, ilmselt politsei kaasabil ja milline see üldjuhul välja nägi ta teadis. See oli seal, kust saadi kätte ka muu tema käest varastatud K. Kohtueelse menetluse käigus tuvastati ka see isik, kes varguse toime pani, tema käis kohtus tunnistusi andmas. Ta ei saanud aru, mis nimed kellelgi kuulusid, aga kahe isiku nimi oli K ja kaks veel, kelle nimesid ta ei mäleta. Omal ajal ostis jalgratta Rademari rattapoest uuena. Rattast oli pilt ja kuskil ka ostutšekk. Kus see on, seda ta praegu ei tea. Hekipügaja ostis uuena OÜ VLT Saepoest. Männiku tee 104B. Selle kohta ei ole dokumenti, sest garantiiaeg sai ammu läbi juba ja polnud mõtet seda alles hoida. Kui ta vargusest teatas, siis eritunnuseid ei kirjeldanud. Kui ta politseist need asjad kätte sai, siis politsei eelnevalt küsis tema käest nende tunnuste kohta telefoni teel. See, mis kohus eeluurimisel antud ütlustest ette luges, vastab tõele ja seal loetletud esemed olid kõik need, mis seal olid ja veel osad asjad. Kohtuistungil andis tunnistaja Alar Kütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikus 2006-2007 on toime pandud tema vara vargus, ta arvab, et see oli 2006 aastal. Vargus leidis aset B s, AS-s I , XXX, kus bürootarvete Kluse kontori teiselt korruselt võeti tema töölaua pealt digitaalne fotoaparaat. Fotoaparaadi mark oli Canon G
4. Firma juhtkond tegi politseile avalduse. Fotoaparaat kuulus firmale, AS-ile I. Fotoaparaat saadi kätte. Saadi kätte selliselt, et mälukaartidelt leiti tema tuttava pildid ja sellega viidi kokku. Seda ta ei tea, kellelt see kätte saadi, kellegi korteris mingi haarangu käigus teiste varastatud asjade seast leiti ka see kaamera. Varguse hetkel aparaat oli koos kotiga ja seal olid ka mälukaardid. See aparaat pidi kindlasti kotis olema, sest mälukaardid olid ju ka seal sees. Ta ei ole kursis, kas just süüdistatav pani varguse toime. Seoses selle vargusega teda kohtusse kutsutud ei ole. Kui ta fotoaparaadi kätte sai, siis kõik mälukaardid olid alles ja isegi pilte polnud ära kustutatud. Juurde oli tehtud mõned proovipildid kuskil korteris. Fotoaparaadi seisukorras või sinna talletatud infos võrreldes enne vargust ja peale selle politseist kättesaamist ei olnud midagi muutunud, kõik oli alles. Paar pilti oli juures. Firmal olid olemas ka ostutšekid selle fotoaparaadi ostmise kohta. Mälukaartide tšekk oli ka alles ja need anti üle politseile. Kohtuistungil andis tunnistaja AT ütlusi selle kohta, et süüdistatava A.V `iga ei ole ta varem kokku puutunud. Ajavahemikul 2007-2008 on toime pandud temale kuuluvate esemete vargust. See leidis aset 2007 sügis, sest nad ehitasid maja, 2008 jaanuar sai see valmis. Krundil oli konteiner, kus neil olid sees kõik aiatööriistad, tööriistad, aiatarbed ning varastati trimmer, muruniiduk, kaks XXX. Pöördus varguse avastamise järgselt ka kuriteoavaldusega politseisse. Kriminaalmenetluse käigus õnnestus ka tuvastada politseil see isik või isikud, kes varguse toime panid. Tema teada on isikute suhtes kohus juba selle varguse osas toimunud, sest tuli mingi kiri koju. Ta ei mäleta, mis selle isiku või isikute nimed olid. Pärast seda, kui oli pöördunud politseisse, sai varastatud esemetest tagasi trimmeri, muruniiduki. Need ta tundis ära. Politsei helistas, kutsus teda asjade tuvastamiseks Rahumäele. Oma asjad tundis ära. Kuna neid tööriistu ta igapäevaselt kasutas, siis tundis ära. Olid olemas ka tšekid, kuigi olid neid tööriistu kasutanud juba mõnda aega. Nad hoiavad alles alati kõik tšekid. Ta teadis täpselt, millised need asjad olid. 30 Värvi teadis, ei olnud uued. Kui nad ostsid need seadmed, siis tšekid olid neil alles iga ostu kohta. Politseile tuli need edastada. Ta ei mäleta, kas ta faksisi need või viisi ise kohale. Edastas politseil