lg 2 p 7,9,
,
,
järgi üldmenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav ja kaitsja O.G isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 9-l korral (I,63-65; III,21-23) , viimase karistuse kandmiselt vabanes 22.12.2008.a tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 4 kuud 25 päeva (III,22 pöördel) alates 04.02.2010.a eelvangistuses (I,32,40-43) 04.02.2010 peeti kahtlustatavana kinni (I,32) 05.02.2010 vahistati (I,40-43) 05.02.2010 kohaldati KrMS § 143¹ ja vangistusseaduse § 102 alusel suhtlemispiirangud (I,44-45) 28.04.2010 tühistati suhtlemispiirangud osaliselt ning lubati kirjavahetus ja telefoni kasutamine endise abikaasaga I.K. ja poeg A.K. (II,36) 07.07.2010 anti kohtu alla kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-10-8130 18.10.2010 kohtuistungil loobus O.G kriminaalasjas nr 1-10-8130 kokkuleppest ja toimik tagastati prokuratuurile kaitsja Aivar Kello riigi õigusabi osutamise korras RESOLUTSIOON 2 KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 312, KrMS § 313, KrMS § 310 lg 1 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.G
Süüdi tunnistada O.G
Süüdi tunnistada O.G
Süüdi tunnistada O.G
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks O.G-le mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud vangistust.
lg 2 ja
lg 6 alusel suurendada karistuseks mõistetud 1 aastat 11 kuud vangistust Harju Maakohtu 07.05.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, see on 4 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks O.G-le mõista 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata O.G eelvangistuses viibitud aeg alates 04.02.2010.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 2 aasta 3 kuu 25 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 04.02.2010.a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata O.G kohaldatud tõkend vahistamine. suhtes O.G suhtes 05.02.2010 KrMS § 143¹ ja vangistusseaduse § 102 alusel kohaldatud suhtlemispiirangud (I,44-45; 28.04.2010 tühistati lisapiirangud osaliselt ning lubati kirjavahetus ja telefoni kasutamine endise abikaasaga I.K. ja poeg A.K. – II,36)kaotavad kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.G-lt riigituludesse menetluskuludena: • 109 eurot 93 eurosenti tunnistajatele (I.E. ja O.K. ) hüvitatud kulu (III,195-197,200- 201,202-205; KrMS § 175 lg 1 p 2; määrus tunnistajatele kulude hüvitamise kohta on tehtud 08.02.2011.a) , • • • • • 295 eurot 27 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,52-53,57-58,183; II,95-96,102-103,119; KrMS § 175 lg 1 p 4), 1572 eurot 40 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), 36 eurot 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (II,82; KrMS § 175 lg 1 p 5), 417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2), 2 eurot 47 eurosenti kutsete saatmise kulu (II,152; KrMS § 175 lg 1 p 10). Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): 3 pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „O.G , 1-10-13741, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „O.G, 1-10-13741, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „O.G , 1-10-13741, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. - Advokaat Aivar Kello kaitsjatasutaotlus (III,206-207) 1572,99 euro nõudes rahuldada osaliselt, s.o 1572,40 euro ulatuses (kaitsja tasutaotluses on matemaatiline viga käibemaksu käsitlevas osas – kirjas on käibemaks 262,66 eurot, kuid peaks olema 262,066 eurot, s.o 262,07 eurot)ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 1572 eurot 40 eurosenti advokaat Aivar Kello süüdistatav O.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,21,2, eelistung 25.10.2010.a ja kohtuistungi toimumise ajaks määratud ajavahemikud 31.jaanuar-04.veebruar 2011 ja 08.-09.veebruar 2011) . Asitõendid – salvestised (I,99-105,125-126,155-158; asuvad: III,199) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde. NORDIC DIGITAL AS tsiviilhagi 798,26 euro [esitatud kroonides: 12490.- krooni (I,118;II,56-57)] nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja mõista O.G-lt 798 eurot 26 eurosenti NORDIC DIGITAL AS [asukoht Tööstuse tee 6, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, Tartumaa 61707 (III,168); arve nr 221005140469 (II,56-57)] kasuks, milline summa tuleb Anatoli Kragulskil käesoleva kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,132) ja võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada NORDIC DIGITAL AS-le solidaarselt A.S.. Osaühing Dorpat tsiviilhagi 135,81 euro [esitatud kroonides: 2125.- krooni (I,94; II,54-55)] nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada [asukoht ja välja mõista O.G-lt 135 eurot 81 eurosenti osaühing Dorpat Soola 6, Tartu 51014 (III,167); arve nr 221034620400 Swedbank AS-s (II,54-55)] kasuks, milline summa tuleb O.G käesoleva kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,131) ja võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada osaühingule Dorpat solidaarselt S.I. ja A.S. . Roosi Käsitööäri OÜ (pankrotis, pankrotihaldur Karin Antsov) tsiviilhagi 108,65 euro [esitatud kroonides: 1700.- krooni (II,21,54-55)] nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja mõista O.G-lt 108 eurot 65 eurosenti Roosi Käsitööäri OÜ [pankrotis, asukoht Pagari 3, Valga 68205 (III,169); arve nr 221040725771 Swedbank AS-s (II,21,61-62)] kasuks, milline summa tuleb O.G käesoleva kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,131) ja 4 võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada Roosi Käsitööäri OÜ-le (pankrotis) solidaarselt S.I. ja A.S. . L.K. tsiviilhagi 191,73 euro [esitatud kroonides: 3000.- krooni (II,22,63-64)] nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja [arve nr XXX Swedbank AS-s mõista O.G-lt 191 eurot 73 eurosenti L.K. kasuks, milline summa tuleb O.G käesoleva (II,22,63-64)] kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,131) ja võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada L.K. solidaarselt S.I. ja A.S. . KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia kannatanutele nende poolt kohtuistungil avaldatud soovitud viisil: • osaühingule Dorpat aadressil: Soola 6, Tartu 51014; • NORDIC DIGITAL AS-le e-posti aadressil: pelle@nordic-digital.ee; • Roosi Käsitööäri OÜ-le (pankrotis, pankrotihaldur Karin Antsov) aadressil: Jüri 26, Võru 65609 – Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; • D.D. e-posti aadressil; • L.K. aadressil: Tartu, XXXX • A.K. aadressil: Tartu, XXX; • S.K. ile aadressil: Tartu, XXX . Veel edastada kohtuotsuse koopia vangistusasutusele, süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulusid käsitlevas osas). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 23.veebruaril 2011.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. ASJAOLUD 19.10.2010.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasi - süüdistusakt koos lisadega O.G süüdistuses
lg 2 p 7,9,
,
,
Kriminaalasja numbriks sai 1-10-13741. 5 Eelistung toimus 25.10.2010.a. Tartu Maakohtu 25.10.2010.a määrusega anti O.G kohtu alla süüdistuses
lg 2 p 7,9,
,
,
järgi ning O.G suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kriminaalmenetluse tagamiseks ja 05.02.2010.a vahistamismääruses märgitud põhjendustel 9-l korral kriminaalkorras karistatud O.G suhtes, kes enamuse talle käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavatest tegudest on süüdistuse kohaselt toime pannud katseajal, muutmata. Kohtu alla andmise määruses kajastatu kohaselt määras kohus kriminaalasja menetleda 31.jaanuar 2011 – 04.veebruar 2011 ja 08.-09.veebruar 2011.a, algusega kõigil päevadel kell 10:00. Kohus kuulutas kohtuotsuse 08.02.2011.a, mistõttu 09.02.2011.a kohtuistungit ei toiminud. Kohtulikul uurimisel prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistust ei muutnud. Kohus menetles kriminaalasja süüdistusaktis kajastatud järgmises süüdistuses: - - - 6 Kohtulikul uurimisel O.G ennast varguste toimepanemises süüdistuses
lg 2 p 7,9 järgi süüdi ei tunnistanud ja jäi seisukohale, et süüdistus on selles osas tervikuna tema suhtes alusetu, kuna koos süüdistuses märgitud isikutega ja ka üksinda ta midagi varastanud ei ole. Isikuvastaste süütegude toimepanemises süüdistustes
,
,
Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et O.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud O.G
lg 2 p 7,9,
,
,
Süüdistused varguste toimepanemises
O.G süü selles, et tema 11.07.2009 kella 17 ja 17.15 vahel, viibides Tartus, Kalda tee 1c asuvas NORDIC DIGITAL AS kaupluses Photopoint, grupis koos A.S., võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil võttis ära letilt D.D. ’ile kuuluva, kuid NORDIC DIGITAL AS valduses oleva videokaamera JVC – MG 40E väärtusega 12 490.- krooni, on tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: NORDIC DIGITAL AS 15.07.2009.a avaldusega Lõuna Politseiprefektuurile (I,118) koos selle juurde kuuluvate lisadega – Eedeni kaubanduskeskuse turvakaamerate salvestistega (I,118,125-126; III,199) ja kaupluse Photopoint klienditeenindaja M.M. seletuskirjaga (I,118,119; M.M. kuulati kohtulikul uurimisel tunnistajana üle), kannatanu NORDIC DIGITAL AS esindaja P.S. (I,122,123-124; III,168) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (III,226), kannatanu D.D. i kohtulikul uurimisel antud ütlustega (III,225p226), asitõendi – Eedeni kaubanduskeskuse turvakaamerate salvestiste väljavõtete vaatlusprotokolliga (I,125-126), tunnistajate M.M. (III,228p-229p), G.K. (III,232-233), K.T. (III,229p-231) kohtulikul uurimisel antud ütlustega, tunnistajale G.K.isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega (I,131-136), tunnistajale K.T. isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega(I,139-144) ja osaliselt ka (III,250-255) kohtulikul tunnistaja A.S. (III,243p-244p) ja süüdistatav O.G uurimisel antud ütlustega süüdistuses märgitud ajal süüdistuses märgitud kohas kaupluses Photopoint viibimise kohta. Kannatanu D.D. i ütluste (III,225p-226) kohaselt on süüdistatav O.G talle täiesti võõras isik (III,225p) . D.D ütluste kohaselt on ta kannatanu seoses sellega, et viis 11.07.2009.a hommikul kella 10-11 paiku endale kuuluva videokaamera kauplusesse Photopoint töötlusesse, kaamerale pidi poodi järele minema sama päeva õhtul, kuid samal päeval enne kaamerale järeleminemist helistati talle kauplusest, et kaamera on varastatud; läks kauplusesse ja seal leppisid kokku, et kauplus annab talle samasuguse kaamera samas väärtuses asemele. Kannatanu D.D. i ütluste kohaselt ei ole tal materiaalseid nõudmisi, kuna sai varastatule samas väärtuses, s.o 12490.- krooni väärtuses, kaamera asemele. NORDIC DIGITAL AS 15.07.2009.a avalduses Lõuna Politseiprefektuurile (I,118) märgitu kohaselt pandi 11.07.2009.a ajavahemikus kell 17:00 kuni 17:15 NORDIC DIGITAL AS kaupluses Photopoint, aadressil Kalda tee 1c, Tartus kahe kauplusesse 7 sisenenud meesterahva poolt toime kliendile kuulunud videokaamera JVC-MG 40E vargus, ettevõttele tekitatud kahju on 12490.- krooni. Avalduses märgitu kohaselt esitati see avaldus politseile koos Eedeni kaubanduskeskuse turvakaamerate salvestistega (I,118,125-126) ja kaupluse Photopoint klienditeenindaja M.M. seletuskirjaga (I,118,119; M.M. kuulati kohtulikul uurimisel tunnistajana üle). Kannatanu NORDIC DIGITAL AS esindaja P.S. (I,122,123-124; III,168) kohtulikul uurimisel antud ütluste (III,226) kohaselt varastati 11.07.2009.a ajavahemikul 17:00 – 17:15 neile kuuluvast Tartus, Kalda tee 1c, s.o Eedeni kaubanduskeskuses, asuvast kauplusest Photopoint nende kliendi kaamera, väärtusega 12490.- krooni, mille kauplus kliendile heastas; vargusest teatas klienditeenindaja M.M. ; ettevõte esitas varguse kohta politseile avalduse koos M.M. seletuskirjaga ja koos turvakaamera salvestisega, millelt näha meesterahvad; NORDIC DIGITAL AS jääb tsiviilhagi 12 490.- krooni, s.o 798,26 eurot juurde. Tunnistaja M.M. (III,228p-229p) ütluste kohaselt töötas ta 2009.a juulis Tartus, Eedeni kaubanduskeskuses Kalda tee 1c asuvas NORDIC DIGITAL AS kaupluses Photopoint klienditeenindajana; klient Dmitry tõi videokaamera andmetöötlusesse ja samal päeval see varastati; enne varastamist oli kaamera ühendatud kaabliga arvutiga ja oli andmetöötluses, kui läks 2-ks minutiks kaamera juurest eemale ja kui tagasi läks, siis nägi vastaspoe töötajat enda poole tulemas, kes ütles, et 2 meest käisid Photopointis ja võtsid midagi letilt. Tunnistaja M.M. ütluste kohaselt nägi ta, et kaamera on kadunud ja seda ei ole enam; kaamera varastati 11.07.2009.a kella 17 paiku; tööandja korvas kliendile kaamera vargusega tekkinud kahju. Tunnistaja K.T. (III,229p-231) ütluste kohaselt töötas ta 2009.a juulis Evelin Kosmeetika OÜ-s klienditeenindajana Tartus Eedeni keskuses, kui nägi, kuidas 2 meesterahvast sisenesid vastaspoodi Photopoint, liikusid tagumise leti juurde, üks meesterahvas võttis midagi leti tagant, edastas selle teisele mehele ja seejärel nad lahkusid sealt poest; see oli kuskil kella 17 paiku; üks neist meestest oli lühikest kasvu, tugeva kehaehitusega, lühikeste juustega; teine mees oli pikem, samuti tugeva kehaehitusega, näol armiga; esimesena kirjeldatud mees, s.o lühem mees, võttis letilt midagi; eseme üleandmine toimus Photopointi poes kahe leti vahel; Photopointi poes on 2 letti – esimene lett ja taga eemal teine lett; eseme üleandmine toimus kahe leti vahele jääval alal. Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt käisid need 2 meest enne Photopointi poes käimist nende kaupluses Evelin kosmeetikas, uurisid meesteparfüüme ja siis oli nendega kaasas veel ka kolmas meesterahvas, kes üritas tähelepanu eemale tõmmata sellel ajal kui teised vaatasid tooteid; need mehed rääkisid omavahel vene keeles. Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt pärast, seda kui nägi vastaspoes eseme äravõtmist ja üleandmist teisele mehele, jäi tema ise Evelin Kosmeetika kauplusesse ja teine tunnistaja G läks vastaspoodi Photopoint ja teavitas sealset klienditeenindajat. Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt tundis ta politseis talle näidatud fotodelt ära pikema meesterahva, kes on süüdistatav ja armiga ja tema oli see, kes võttis teiselt koti vastu; see kott, kuhu ese pandi, oli seljakott ja oli esialgu lühemal mehel õla peal. Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt, kui ta on eeluurimisel fotode järgi ära tundnud eseme letilt vahetult võtnud isiku, ju see siis nii oli. Tunnistajale K.T. isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollides(I,139-144) kajastatu kohaselt tundis ta temale esitatud fotodelt A.S. ära isiku, kes võttis Photopointi kauplusest eseme ja andis selle teisele mehele, ning O.G tundis ta ära isiku, kelle kätte tõi teine mees eseme ja O.G viis toodud eseme poest välja. 8 Tunnistaja G.K. ütluste kohaselt töötas ta 2009.a juulis Eedeni kaubanduskeskuses Evelin Kosmeetikapoes müüjana; see kosmeetikapood asub täpselt Photopointi poe vastas. G.K. ütluste kohaselt oli ta 11.07.2009.a tööl koos Kadriga, kui ühel hetkel nägid, et Photopointis olid need samad kahtlased isikud, kes käisid enne nende poes; jäid neid mehi vaatama ja nägid, kuidas üks neist meestest võttis tagumise kassa juurest laualt letilt ühe eseme ja pani selle kotti. G.K. ütluste kohaselt läks ta siis vastaspoodi ja ütles, et neilt võeti midagi ära; M. vaatas lauale ja nägi, et midagi on läinud ja üritas siis varastele järele joosta. G.K. ütluste kohaselt võttis eseme lühem meesterahvas, teisel mehel oli näos üpris suur arm ja kuskil tätoveering. Tunnistaja G.K. ütluste kohaselt tundis ta politseis talle näidatud fotodelt kohe ära lühema mehe. (III,232-233) Tunnistajale G.K. isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollides(I,131-136) kajastatu kohaselt tundis ta A.S. ära isiku, kes 11.07.2009.a Tartus Eedeni kaubanduskeskuses asuvas kaupluses Photopoint võttis tagumiselt letilt ühe eseme ja pani selle seljakotti, ning O.G G.K. ära ei tundnud. Tunnistaja G.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt tundis ta kohtusaalis süüdistatav O.G armi, kõnnaku ja tätoveeringu järgi ära teise kaupluses Photopint käinud mehe; äratundmiseks esitamisel fotode järgi kõhkles, kuna fotol nägi süüdistatav vanem välja. Asitõendi – Eedeni kaubanduskeskuse turvakaamerate salvestiste väljavõtete 08.12.2009.a vaatlusprotokollis (I,125-126) kajastatu kohaselt on salvestistelt näha, et 11.07.2009.a kell 16:46 sisenevad Tartus, Kalda tee 1c asuvasse Eedeni kaubanduskeskusesse kaks meesterahvast; üks meesterahvas (O.G ) kannab heledat pikkade varrukatega särki ja õlal kotti, lühikesi pükse, valgeid sokke, lahtisi kingi, jalasääred on tätoveeritud; teine meesterahvas (A.S. ) kannab lühikesi heledaid pükse ja kirjut lühikeste varrukatega särki ning õlal kotti; O.G on A.S. märgatavalt pikem; kella 16:51 ajal liiguvad O.G ja A.S. koos, kõrvuti Eedeni kaubanduskeskuses asuva kaupluse Photopoint poole. Salvestiselt on aru saada ja näha, et 11.07.2009.a kella 16:46 ajal Eedeni kaubanduskeskusesse sisenedes osundab O.G enda üles tõstetud parema käega ettepoole, suheldes nii tema taga järgneva A.S. ga. Salvestiselt on aru saada ja näha, et 11.07.2009.a kella 16:51 ajal koos Photopointi kaupluse poole kõrvuti liikudes O.G ja A.S. omavahel vestlevad. Tunnistaja A.S. (III,243p-244p) ütluste kohaselt käis ta Eedeni kaubanduskeskuses asuvas kaupluses Photopoint koos O.G-ga . A.S. ütluste kohaselt ta kauplusest Photopoint midagi ei ostnud, varastas sealt kauplusest kaamera; kaamera varastas üksinda, ilma O.G-ta. (III,250-255) kohaselt ei tunnista ta ennast Süüdistatav O.G ütluste süüdistuses kajastatud vargustes süüdi. O.G ütluste kohaselt käis ta Eedenis asuvas kaupluses Photopoint koos A.S. ga, neil mõlemal olid kaasas seljakotid. O.G ütluste kohaselt ei ostnud ta poest mitte midagi, väljus poest koos A.S. ga. A.S. ja O.G ütlused selle kohta, et süüdistuses märgitud videokaamera varastas A.S. üksinda, s.t ilma O.G-ta , ei ole veenvad ja usutavad, kuna need ütlused on ümber lükatud kõigi ülejäänud ja omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate M.M., G.K. ja K.T. ütluste tõele vastavuses, kuna need on omavahel kooskõlas ja lahknevusi nende vahel ei ole. Nii G.K. kui ka K.T. nägid, et kahest Photopointi kaupluses käinud mehest lühem, s.o A.S. , võttis selle kaupluse tagumiselt letilt ühe eseme. Nii G.K., M.M. kui ka K.T. ütluste kohaselt läks sellest koheselt Photopointi poodi teavitama G.K., kes edastas 9 nähtud info M.M. le ja M.M. tuvastas koheselt eseme (kaamera) letilt kadumise ja jooksis mehi otsima. Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt jäi tema pärast G.K. lahkumist edasi Evelini Kosmeetikapoodi ja nägi, et lühem mees, s.o A.S. , andis tagumiselt letilt võetud eseme pikemale mehele, s.o O.G-le , ja mõlemad mehed lahkusid siis poest. Nii M.M. , G.K. kui ka K.T. ütluste kohaselt oli O.G neile enne 11.07.2009.a täiesti võõras isik. O.G ja A.S. ei ole seda vaidlustanud. O.G ja A.S. ütlustes ei nähtu ühtegi veenvat ja usutavat põhjust, millistel peaksid tunnistajad M.M. , G.K. ja K.T. O.G peale valetama. Tunnistajate M.M. , G.K. ja K.T. ütlused on omavahel loogilises kooskõlas ja vastuolusid neis ei ole. Kohtul ei ole alust tunnistajate M.M. , G.K. ja K.T. ütluste tõele vastavuses kahelda. Kõrvutades O.G ja A.S. ütlusi ülejäänud asjas olevate tõenditega, hindab kohus usaldusväärseteks tunnistajate M.M. , G.K. ja K.T. ütlused ning nende tunnistajate ütlustega kooskõlas olevad kõik ülejäänud tõendid. Osas millises O.G ja A.S. ütlused on vastuolus ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditega, jätab kohus kõrvale O.G ja A.S. ütlused ning lähtub ülejäänud asjas olemasolevatest ja omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. O.G ja A.S. panid süüdistuses märgitud videokaamera varguse toime ühiselt, s.o isikute grupis kaastäideviijatena, tegutsedes omavahel kooskõlastatult. Neil mõlemal oli täita oma osa selleks, et vargus õnnestuks ja see lõpule viia – A.S. võttis (klienditeenindaja M.M. leti juurest korraks lahkudes) letilt sinna arvutitöötlusesse jäänud videokaamera ja andis selle O.G; O.G võttis kaamera A.S. lt vastu ja jättis enda kätte ning peale kaamera võtmist lahkusid O.G ja A.S. koheselt koos poest, nii et neid taga ajama läinud M.M. l ei õnnestunud neist kumbagi enam tabada. A.S. ja O.G andsid mõlemad olulise teopanuse selleks, et kaamera vargus toime panna ja lõpule viia. O.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. O.G pani videokaamera varguse toime tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega (
See nähtub O.G faktilisest käitumisest kuriteo toimepanemise ajal – jõudnud A.S. ga ära oodata hetke, kui klienditeenindaja jättis leti järelevalveta, võttis A.S. letile jäänud videokaamera, kes andis selle koheselt O.G-le ja O.G võttis selle koheselt A.S. lt vastu, jättis enda kätte ja nad mõlemad koos varastatud videokaameraga lahkusid koheselt kauplusest. Mõlema varga omavahelisest kooskõlalisest käitumisest on selgelt aru saada, et nende sooviks oli järelevalveta jäänud kaamera varastada, nad mõlemad tahtsid seda ja andsid mõlemad enda teopanuse selleks, et vargus lõpule viia. O.G pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses märgitud videokaamera varguse toime kaastäideviijana isikute grupis koos A.S. ga. A.S. on samas süüdistuses süüdi tunnistatud 08.11.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega (II,127-143). See kohtuotsus jõustus 16.11.2010.a (II,141). NORDIC DIGITAL AS tsiviilhagi 798,26 euro [esitatud kroonides: 12490.- krooni (I,118;II,56-57)] nõudes kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldamisele ja väljamõistmisele O.G-lt 798 euro 26 eurosendi ulatuses NORDIC DIGITAL AS-i [asukoht Tööstuse tee 6, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, Tartumaa 61707 (III,168); arve nr 221005140469 (II,56-57)] kasuks, milline summa tuleb O.G käesoleva kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,132) ja võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada NORDIC DIGITAL AS-le solidaarselt A.S. ga. 10 2. O.G süü selles, et tema 01.08.2009 kella 12:25 ja 12:27 vahel, viibides Tartus, Soola 6 asuvas Dorpat hotelli restoranis, grupis koos S.I. ja A.S. , võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil võttis ära baarileti tagant riiulilt ühe 1-liitrise pudeli konjakit Hennessy VSOP väärtusega 2125.- krooni, on tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: osaühing Dorpat 05.08.2009.a avaldusega Lõuna Politseiprefektuurile (I,94) koos selle juurde kuuluvate lisadega – hotelli restoranis olevate turvakaamerate salvestistega (I,118,99-105; III,199) ja hotelli klienditeenindaja I.E. seletuskirjaga (I,118,106; I.E. kuulati kohtulikul uurimisel tunnistajana üle – III,237-238p), kannatanu osaühing Dorpat esindaja G.P. (I,95-98; III,167) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (III,223p), asitõendi – Dorpat hotelli turvakaamerate salvestiste väljavõtete vaatlusprotokolliga (I,99-105; III,199) , tunnistaja I.E. (III,237-238p) kohtulikul uurimisel antud ütlustega, tunnistajale I.E. isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega (I,109-117) ja osaliselt ka tunnistajate S.I. (III,247-249p) ja A.S. (III,244p247) ning süüdistatav O.G (III,250-255) kohtulikul uurimisel antud ütlustega süüdistuses märgitud ajal süüdistuses märgitud kohas Dorpat hotelli restoranis viibimise kohta. Kõikidest eelloetletud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas selles osas, et 01.08.2009 kella 12:25 ajal läksid Tartus, Soola 6 asuvasse Dorpat hotelli restorani kolmekesi koos S.I. , A.S. ja O.G , kes lühikese restoranis viibimisaja järgselt sealt kella 12:26 ajal kolmekesi koos ka väljusid ning neist A.S. võttis restoranis viibimise ajal ära baarileti tagant riiulilt ühe 1-liitrise pudeli konjakit Hennessy VSOP väärtusega 2125.- ning viis selle restoranist enda üleriiete alla peidetuna ka välja. Asitõendi – Dorpat hotelli turvakaamerate salvestiste väljavõtete vaatlusprotokollist (I,99-105; III,199) ja salvestiselt on selgelt näha, et S.I. , A.S. ja O.G sisenesid kolmekesi koos 01.08.2009.a kella 12.25 ajal Dorpat hotelli restorani ja juba kella 12:26 ajal (kella 12:26 viimastel sekunditel) väljusid sellest restoranist kolmekesi koos ja kiirustades lahkusid kolmekesi koos ühes suunas restorani juurest kesklinna suunas. Asitõendi – Dorpat hotelli turvakaamerate salvestiste väljavõtete vaatlusprotokollist (I,99-105; III,199) ja salvestistelt on selgelt näha, et S.I. , A.S. ja O.G läksid restorani sisenemise järgselt kolmekesi koos baarileti äärde, olid seal kolmekesi koos ja suhtlesid omavahel aktiivselt ning baarmeni söögisaalist baariletile lähenemise ajal võttis A.S. baariletilt menüü, eraldus teistest lähedaloleva söögilaua juurde, pani menüü lauale, ning sellele ajal kui baarmen läks S.I. i ja O.G-ga nurgakujulise baarileti teise külge (koogileti juurde) ning baarmenil puudus võimalus enda seljatagust jälgida, läks A.S. baarileti taha ja võttis baarileti tagant riiulilt ühe pudeli, misjärel A.S. pani baariletile tagasi menüü ja läks (koogileti juures olevate) O.G ja S.I. juurde ning nad omavahelise napi suhtlemise järgselt peatselt kolmekesi ka midagi ostmata lahkusid nurgakujulise baarileti juurest ning väljusid restoranist. Tunnistaja I.E. ütluste (III,237-238p) kohaselt tegeles ta restoranis klienditeenindajana enda töökohustuste täitmisega, kui pärast 3 isiku teenindamist ja restoranist lahkumist langes pilk alkoholiriiulile ja avastas seal tühja koha ja sai aru, et konjakipudel on kadunud, misjärel teatas sellest juhtkonnale, vaadati salvestisi ja selgus, et neist kolmest isikust 1 sirutas käe baarileti taha riiulile ja võttis sealt pudeli; pudeliks oli konjak Hennessy VSOP. Tunnistaja I.E. ütluste (III,237-238p) kohaselt tundis ta kohtueelsel uurimisel kõik kolm restoranis käinud isikut ära ning üks neist oli tätoveeringutega (kohtusaalis oli tätoveeringutega O.G). Tunnistajale I.E. isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest(I,109-117) nähtuvalt tundis ta kõik kolm 01.08.2009.a restoranis käinud isikut ära ja äratuntuteks osutusid A.S. , O.G ja S.I. . 11 Osaühing Dorpat 05.08.2009.a avalduses Lõuna Politseiprefektuurile(I,94) ja kannatanu osaühing Dorpat esindaja G.P. (I,95-98; III,167) kohtulikul uurimisel antud ütluste (III,223p) kohaselt on 01.08.2009.a varastatud konjakipudeli Hennessy VSOP väärtuseks 2125.krooni ja selles osas taotleb osaühing Dorpat ka 135,81 euro hüvitamist. Kohtulikul uurimisel jäi kannatanu osaühing Dorpat esindaja G.P. tsiviilhaginõude 2125.- krooni, mis vastab 135,81 eurole, juurde ja taotles selle süüdlaselt kannatanu kasuks väljamõistmist. Tunnistajate S.I. i ja A.S. i ning süüdistatav O.G ütlused on omavahel ja ka ülejäänud tõenditega kooskõlas selles osas, et nad kõik koos kolmekesi käisid 01.08.2009.a Tartus asuvas Dorpat hotelli restoranis. A.S. i ütluste kohaselt varastas ta siis sellest restoranist konjakipudeli Hennessy, pani pudeli pükste rihma, vöö vahele ja viis nii pudeli restoranist välja (III,245). Kuna asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestistelt nähtuvalt oli A.S. il seljas lai ja pikk särk, mida ta kandis vabalt langevana pükste peal, ja särk kattis vabalt ära vöökoha, siis on A.S. ütlused konjakipudeli pükste rihma, vöö vahel restoranist väljaviimise kohta usutavad. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt salvestistelt nähtuvalt tegutsesid S.I. , A.S. ja O.G omavahel kooskõlastatult – sisenesid restorani kolmekesi koos ja lahkusid restoranist kolmekesi koos samas suunas kesklinna poole; restorani sisenemise järgselt, ajal kui baarmen oli eemal söögisaalis, suhtlesid nad omavahel aktiivselt baarileti ääres, mille tulemusena võttis A.S. baariletilt menüü ja viis selle baarmeni vaateulatuses lähedaloleva laua juurde ning baarmeni, O.G ja S.I. i eemaldumisel nurga taha baarileti teise külge võttis A.S baarileti tagant riiulilt pudeli ja läks baarileti teises küljes olevate S.I. ja O.G juurde, kes suhtlesid seal baarmeniga; teiste juurde jõudes A.S. midagi lühidalt O.G-le ja S.I ütles ning peaaegu koheselt kõik kolmekesi midagi restoranist ostmata ka lahkusid. Asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestistelt nähtuvalt tegutsesid S.I, A.S ja O.G konjakipudeli vargust toime pannes ühiselt ja omavahel kooskõlastatult – ajal kui baarmen oli veel söögisaalis eemal ja ei olnud veel jõudnud baarileti juurde, käis S.I. , A.S. ja O.G vahel aktiivne suhtlus ja liikumine baarileti ees ning salvestistelt on aru saada, et selle tulemusena lepiti kokku, kes millist osa täitma hakkab selleks, et vargus õnnestuks. Selle aktiivse suhtluse tulemusena jaotati rollid – S.I. ja O.G viivad baarmeni tähelepanu kõrvale baarileti taga asuvalt pudeliteriiulilt sellega, et lähevad baarileti teise külge ning hoiavad baarmeni seal senikaua endaga tegelemas kuni varastatuga saabub A.S. Selleks, et baarmen läheks midagi kahtlustamata S.I. ga ja O.G-ga baarileti teise külge, hajutasid nad kolmekesi baarmeni tähelepanu sellega, et A.S. võttis baariletilt menüü ja lahkus sellega pudeliteriiuli lähedale jääva söögisaali laua juurde ja pani sellele menüü; baarmen läkski kaasa S.I. ga ja O.G-ga baarileti teise külge ja A.S. lähedale jääv baarileti osa jäi baarmeni vaateväljast ja tähelepanu alt välja ning sellel ajal võttiski A.S. baarleti tagant riiulilt pudeli ja läks seejärel teiste juurde ja ütles midagi lühidalt ning peaaegu koheselt nad kolmekesi baarileti juurest ka lahkusid ja restoranist väljusid. Salvestiselt nähtuvalt lahkusid nad restoranist kõik kolmekesi koos ja läksid kolmekesi koos kesklinna suunas. Kuna asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestistelt nähtuvalt tegutsesid S.I. , A.S. ja O.G omavahel kooskõlastatult ning neist igaühel oli täita oma roll selleks, et vargus õnnestuks, siis ei ole kohtu jaoks usutavad ja veenvad O.G ja S.I. i ning A.S. i ütlused selle kohta, et pudeli varastas A.S. üksinda. 12 O.G , S.I. ja A.S. panid süüdistuses märgitud konjakipudeli varguse toime ühiselt, s.o isikute grupis kaastäideviijatena, tegutsedes omavahel kooskõlastatult. Neil kõigil kolmel oli täita oma osa selleks, et vargus õnnestuks ja see lõpule viia. Kõik kolm andsid olulise teopanuse selleks, et vargus toime panna ja lõpule viia. O.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. O.G pani varguse toime tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega (
See nähtub O.G faktilisest käitumisest kuriteo toimepanemise ajal – hajutas koos S.I. ga baarmeni tähelepanu selleks, et A.S. saaks segamatult pudeli võtta ning kui baarileti ääres kokkulepitud plaan õnnestus ja A.S. tuli varastatud pudeliga O.G ja S.I. juurde, ning neile midagi lühidalt ütles, lahkusid nad peaaegu koheselt ja midagi restoranist ostmata kolmekesi koos restoranist, et varastatuga kiiresti kaduda, enne kui vargus baarmeni poolt avastatakse. O.G pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses märgitud konjakipudeli varguse toime kaastäideviijana isikute grupis koos S.I. i ja A.S. . S.I. ja A.S. on samas süüdistuses süüdi tunnistatud 08.11.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega (II,127-143). See kohtuotsus jõustus 16.11.2010.a (II,141). Osaühing Dorpat tsiviilhagi 135,81 euro [esitatud kroonides: 2125.- krooni (I,94; II,54-55)] nõudes kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldamisele ja O.G-lt 135 eurot 81 eurosendi ulatuses osaühing Dorpat [asukoht Soola 6, Tartu 51014 (III,167); arve nr 221034620400 Swedbank AS-s (II,54-55)] kasuks väljamõistmisele. 135 eurot 81 eurosenti tuleb O.G käesoleva kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,131) ja võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada osaühingule Dorpat solidaarselt S.I. ja A.S. .
See nähtub O.G faktilisest käitumisest kuriteo toimepanemise ajal – hajutas koos A.S müüja tähelepanu selleks, et S.I. saaks sellel ajal leti juurest varguse toime panna ning kui see plaan õnnestus ja S.I. läks varastatuga O.G ja A.S. juurde ja neile midagi lühidalt ütles, järgnesid O.G ja A.S. peaaegu koheselt poest lahkunud S.I. le ja läksid poest väljumise järgselt S.I. ga samas suunas. O.G pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses märgitud kahe mobiiltelefoni varguse toime kaastäideviijana isikute grupis koos S.I. i ja A.S. . S.I. ja A.S. on samas süüdistuses süüdi tunnistatud 08.11.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega (II,127-143). See kohtuotsus jõustus 16.11.2010.a (II,141). Roosi Käsitööäri OÜ (pankrotis, pankrotihaldur Karin Antsov) tsiviilhagi 108,65 euro [esitatud kroonides: 1700.- krooni (II,21,54-55)] nõudes kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldamisele ja O.G-lt 108 euro 65 eurosendi ulatuses Roosi Käsitööäri OÜ [pankrotis, asukoht Pagari 3, Valga 68205 (III,169); arve nr 221040725771 Swedbank AS-s (II,21,61-62)] kasuks väljamõistmisele. 108 eurot 65 eurosenti tuleb O.G käesoleva kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,131) ja võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada Roosi Käsitööäri OÜ-le (pankrotis) solidaarselt S.I. ja A.S. . L.K. tsiviilhagi 191,73 euro [esitatud kroonides: 3000.- krooni (II,22,63-64)] nõudes kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldamisele ja O.G-lt 191 euro 73 eurosendi ulatuses L.K. [arve nr XXX Swedbank AS-s (II,22,63-64)] kasuks väljamõistmisele. 191 eurot 73 eurosenti tuleb O.G käesoleva kohtuotsuse alusel ja kriminaalasjas nr 1-10-13740 tehtud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a kohtuotsuse (II,127-141,131) ja võlaõigusseaduse § 65 alusel hüvitada L.K solidaarselt S.I. ja A.S. . O.G kuritegelik käitumine on kvalifiseeritav
lg 2 p 7,9 järgi, see on isikute grupis süstemaatiliselt varguste toimepanemisena. Kuna lühikese ajavahemiku vältel pani O.G toime 3 vargust, siis on tema käitumine käsitletav süstemaatiliselt varguste toimepanemisena. 15 Süüdistused
,
ja
järgi O.G süü
järgi on tõendatud selles, et tema ajavahemikul 23.02.2009 kuni 29.01.2010 kehaliselt väärkohtles oma abikaasat A.K. järgmiselt: - 23.02.2009 Tartus, XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa A.K. suhtes, mis seisnes selles, et lõi oma peaga kannatanule näkku, ninajuure piirkonda, mille tulemusena hakkas kannatanul ninast verd jooksma ja silmade juurde tekkisid verevalumid; - mais 2009 Tartus, XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa A.K. suhtes, mis seisnes selles, et lõi A.K. keha külgpindu - tuharaid ja jalgu, millise tegevusega tekitas A.K. verevalumid kehale ja jalgadele; - novembris 2009 Tartus, XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa A.K. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kätega kannatanut vastu rindu, mille tulemusena kukkus kannatanu seljaga vastu seina ja põhjustas sellega A.K. seljavalu; - 29.01.2010 kella 23:00 paiku Tartus, XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa A.K. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanut rusikatega 3 korda näkku, mille tulemusena kannatanu maha kukkus, põhjustades A.K. verevalumid näole, kätele, tuharale ja marrastused seljale. Eelkirjeldatud O.G käitumine on tõendatud kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel sellekohaselt antud ütlustega (III,217p-221). Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt abiellusid nad O.G-ga 19.07.2007.a ja kui O.G vabanes 22.12.2008.a vanglast tingimisi ennetähtaegselt, siis hakkasid ka koos elama; alguses kulges kooselu O.G-ga hästi, kuid hiljem suhtumine muutus ja 23.02.2009.a oli esimene konflikt, tekkis sõnavahetus ja O.G lõi oma peaga talle näkku vastu nina, mille tagajärjel tundis valu ja ninast hakkas verd jooksma, nägu läks paiste, silmad kinni ja silmade alla verevalumid. A.K. ütluste kohaselt ei saanud ta nende vigastuste tõttu tööl käia ja oli haiguslehel 2 või 3 nädalat; 23.02.2009.a toimunut nägi pealt vend S.K. , kes helistas toimunuga seoses oma abikaasale D.M.. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt lõi 2009.a mais O.G tüli käigus teda reite ja tuharate piirkonda kätega nii, et mõlemad reied olid sinised; tööl oli raske istumisega ja püsti tõusmisega ja seda tööl märgati, mistõttu tööl rääkis abikaasaga toimunud konfliktist; neid vigastusi pildistas telefoniga töökaaslane M.L. ja tehtud fotod esitas hiljem politseile. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt 2009.a novembris sõnavahetuses tüli käigus tõukas O.G teda kätega vastu rindu, mille tulemusena ta kukkus seljaga vastu seina ja selle tagajärjel tekkis seljavalu. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt 29.01.2010.a lõi O.G teda 3 korda tugevalt kätega näkku, milliste löökide tagajärjel kukkus ja tekkisid hematoomid näopiirkonnas, seljal, marrastused seljal; 30.01.2010 pöördus traumapunkti; 29.01.2010.a toimunut nägi pealt vend S.K. . Kannatanu A.K. ütluste kohaselt toimusid kõik vägivalla tarvitamised O.G poolt tema suhtes Tartus, XXX asuvas korteris. Kannatanu A.K. ütlustega on kooskõlas ka kannatanu S.K. i ütlused ja tunnistajate M.L. , L.K. , D.N. , J.P. , J.T. , O.K. ja D.M. ütlused. Tunnistaja D.M. kohtulikul uurimisel antud ütluste (III,240p-241p) kohaselt on A.K. talle 2009.a 2-3 korral kurtnud, et on O.G käest tappa saanud ja ta on näinud 16 A.K. sinikaid 2009.a sügisel ja enne seda, A.K. avaldas, et need sinikad tekitas talle Tolik (O.G). Tunnistaja M.L. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (III,233p-234p) oli A.K. talle kolleeg; A.Kondratova abielu paistis alguses ilus ja õnnelik, hiljem eelistas A.Kondratova oma abielust vaikida, lõi käega ja ei tahtnud kommenteerida ning siis oli A.K. näha vigastusi, hematoome ning sellest rääkides hakkas A.Kondratova nutma ja nimetas vigastuste tekitajaks oma abikaasat O.G; 2009.a talvel nimetas esimest korda vigastuste tekitajaks abikaasat O.G; 30.01.2010, kui A.Kondratova tuli tööle õhtusesse vahetusse, siis olid tal näo piirkonnas vigastused ja saatsid ta traumapunkti neid fikseerima; 30.01.2010 olid vigastused lõual, huultel, suul, limaskestal marrastused, veritsus, meelelolult oli A.K. šokis ja avaldas, et need vigastused tekitas abokaasa O.G . M.L. ütluste kohaselt fikseeris ta ise 2009.a mais mobiiltelefoniga fotografeerimisega A.K. vigastused ja tegi vigastuste kohta fotod reite, tuharate ja kõhupiirkonnast – näha olid värsked hematoomid; fotod edastati politseile. Tunnistaja L.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (III,234p-235p) oli A.K. talle kolleeg; pärast abiellumist hakkas A.K. kurtma, et mees tarvitab vägivalda; viimane kord oli 2010.a jaanuari lõpus kui A.K. avaldas, et abikaasa teda õhtul lõi ja peksis tugevalt, hommikul tööl oli A.K. põsk sinine ja paistes, hiljem läks kollaseks, A.Kondratova ei saanud ka istuda ja oli endast väljas. L.K. ütluste kohaselt oli A.K. ka varem kurtnud, et mees tarvitab vägivalda, nägi peksmise jälgi A.K. kokku kuskil 3-4 korral. Tunnistaja D.N. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (III,235p-236) oli A.K. talle kolleeg ja siis A.K. kurtis, et mees, keda ta nimetas Tolikuks, on vägivaldne; hiljem sai teda, et mehe eesnimi on Anatoli; viimati nägi A.K. vigastusi 30.01.2010.a ja siis A.K. avaldas, et 29. jaanuaril oli abikaasa teda peksnud – A.K. oli nägu täiesti sinine, suu pundunud, verevalumid, silmaalused pundunud, silmad verevalumeis. D.N. ütluste kohaselt andis ta A.K. 50.- krooni, et ta traumapunktis ära käiks ja A.Kondratova käiski traumapunktis ära. D.N ütluste kohaselt on A.K 2009.a märtsis puudunud haiguslehe alusel, märtsis oli A.K sünnipäev ja siis ta oli ärapekstud näoga. Tunnistaja O.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (III,239-240p) abiellus tema õde A.K. O.G-ga ja peale O.G vanglast vabanemist hakkasid A.K. ja O.G koos elama XXX, Tartus asuvas korteris; alguses oli neil kõik hästi, kuid hiljem hakkas õde (A.K.) varjama tegelikku olukorda ja korra sattus peale kui õde riideid vahetas ja siis olid õel kätel ja seljal suured verevalumid, see oli 2009.a suve paiku; 2009.a sügisel nägi samuti õel vigastusi, milliseid õde varjas kreemi ja puudriga. Tunnistaja J.P. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (III,241p-242) õppis ta koos A.K. Tartu Tervishoiukõrgkoolis, A.K. oli abikaasa, kellega elasid koos; alguses oli abielus kõik hästi, kuid talvel selgus, et juba on tülid; 2010.a talvel nägi kooli juures A.K. sinikaid näos, A ütles, et tal on probleemid abikaasaga, läksid siis koos J.T. ga A.K. arestimajja Riia tänavale politseisse toeks kaasa. Tunnistaja J.T. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (III,242p-243) oli A.K. tema töökaaslane; alguses rääkis A.K. oma abielust ja oli õnnelik, pereelu oli korras, hiljem aga hakkas sinikatega tööle ilmuma ja väitis, et need on abikaasa tekitatud; esimest korda nägi A.K. sinikaid 2009.a märtsis tema süünipäeva paiku ja siis olid verevalumid näol ja jalgadel; 2010.a jaanuari lõpus-veebruari alguses olid A.K. ka verevalumid näopiirkonnas, siis A.K nuttis ja ütles, et oli abikaasaga tülli läinud; järgmisel päeval 17 kooli juures nõustus A.K politseisse minema ja koos J.P läksid talle toetuseks politseisse kaasa. Kannatanu S.K. i kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (III,221-222p) abiellus tema õde A.K. O.G-ga , alguses oli neil kõik ilus, hiljem see muutus, neil olid koguaeg tülid ja vaidlused; kahel korral on näinud pealt kuidas O.G tarvitas vägivalda A.K. suhtes – 23.02.2009.a ja 29.01.2010.a. S.K. i ütluste kohaselt läks ta 23.02.2009.a A.K. ja O.G-le külla ning õel ja O.G tekkis tüli ja selle käigus lõi O.G peaga A.K. näkku, A oli selle löögi tagajärjel pikali ja tema nägu oli verine. S.K. i ütluste kohaselt 29.01.2010.a oli ta samuti A.K. ja O.G külas ja siis tekkis õel oma mehega sõnavahetus ja tüli ning O.G õi A.K. rusikaga näkku, mille peale õde kukkus maha pikali. S.K. i ütluste kohaselt sekkus ta vahele, tõukas O.G, kuid O.G lõi talle näkku, huul oli sellest katki. Kannatanu A.K. ütlused on kooskõlas tunnistajate M.L. , L.K. , D.N. , J.P. , J.T. , O.K. ja D.M. ütlustega ning kannatanu S.K. i ütlustega. Eelnimetatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka: • 01.02.2010.a isiku läbivaatuse protokoll (I,3-5) – vaadati läbi kannatanu A K, kellel esinesid verevalumid näos, kätel, tuharal ja marrastused seljal; • A.K. kohta 30.01.2010.a patsiendikaart (I,6-7) – A.K. tuvastati näo, vasaku labakäe, küünarvarre ja selja põrutus; traumapunktis avaldas A.K, et vigastused tekitas 29.01.2010.a kella 23 ajal abikaasa O.G, kes teda peksis; • A.K. saadetud fotod politseile enda vigastuste kohta (I,8-12), millised tegi A.K. tema töökaaslane Marika Losmann; fotodelt nähtuva kohaselt on mõlemad A.K. reied verevalumites; • perearst Liidia Koppeli 25.02.2010.a teatis (I,83) – A.K. on tema nimistus, pöördus perearstile 18.02.2010.a kaebustega, et 29.01.2010.a peksmise tagajärjel püsib valu vasemas tuharas, alaseljas; 06.11.2009 ja 11.12.2009 pöördus kaebustega unetusele ja närvilisusega olmeprobleemide tõttu ja teatas, et on nakatunud C-hepatiiti, saab vastavat ravi, kuid elukaaslane keeldub ravist. Kohtul pole alust kahelda ülaltoodud tõendite usaldusväärsuses, kuna neist nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas. Osaliselt on eeltoodud tõenditega kooskõlas ka süüdistatav O.G kohtulikul uurimisel antud ütlused (III,250-255) , milliste kohaselt ta andis 29.01.2010.a enda naisele kõrvakiilu ja enne seda on ta korra andnud oma naisele vastu tagumikku. Osas, millises O.G ütlused on vastuolus ülejäänud tõenditega, lähtub kohus ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest, milliste usladusväärsuses pole kohtul alust kahelda. O.G enda süüd eitavad ütlused on veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud ülejäänud tõenditega kogumis - eelkäsitletud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning nendega kooskõlas olevate isiku läbivaatuse protokolliga, patsiendikaardiga, fotodega ja perearsti teatisega. O.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Enda abikaasa kehalise väärkohtlemise 23.02.2009, mais 2009, novembris 2009 ja 29.01.2010.a pani O.G toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega (
Kuna vähem kui aasta jooksul O.G vähemalt neljal erineval korral kehaliselt väärkohtles enda abikaasat A.K., siis on tema käitumine kvalifitseeritav
järgi piinamisena, s.o ühe ja sama kannatanu järjepideva kehalise väärkohtlemisena. 18 O.G ja tema kaitsja kohtulikul uurimisel esitatud taotlused, selle kohta, et kohus nõuaks välja andmed A.K. haiguslehel viibimise kohta (III,227p-228,236) ja kutsuks kohtusse tunnistajatena kohtueelsel uurimisel üle kuulatud Aleksei Bajevi ja lisaks veel 3 tunnistajat, kes kõik pidavat tõendama O.G viibimist 23.02.2009.a IdaVirumaal (III,255), jättis kohus rahuldamata (III,236,255p). Haiguslehe väljanõudmise taotluse jättis kohus rahuldamata KrMS § 276 lg 2 p 1,2,3 alusel (III,236,227p-228). Kohtu hinnangul oli kaitsjal piisavalt võimalusi selle taotluse vastavale ametiasutusele ise tegemiseks ja selle taotluse ka menetlejale esitamiseks õigeaegselt, kuid kaitsja jättis selle õigeaegselt tegemata. Kaitsja ja süüdistatava põhjendus, et alles kannatanu A.K. ütlustest said nad teada kannatanu haiguslehel viibimise, ei ole küllaldased taotluse alles kohtulikul uurimisel esitamiseks, olukorras, kus süüdistuses on konkreetselt kirjas ajad, millal väidetavad vägivallaaktid kannatanu suhtes toime pandi, millest tulenevalt oli kaitsjal võimalus ise teha nende aegade kohta haiguslehel viibimise osas ka päringuid või esitada selles osas vastavad taotlused õigeaegselt menetlejale. Alles kohtuliku uurimise käigus haiguslehe väljanõudmise taotluse esitamine on esitatud ilmselgelt põhjendamatult liiga hilja ja ka ilma kaalukate põhjendusteta. Lisaks ei oma haigusleht kriminaalasja lahendamisel määravat tähtsust, kuna sellele ei märgita haiguslehel viibimise põhjust ja diagnoose (KrMS § 276 lg 1 p 1), mistõttu ei selgu sellelt otseselt seost kriminaalasjaga. Täiendavalt haiguslehe väljanõudmise taotluse esitamine ei olnud alles kohtuliku uurimise ajal esitatuna vastavuses ka selle tõendi kogumiseks vajamineva ajakuluga ja saamisraskustega (KrMS § 276 lg 1 p 3). Aleksei Bajevi tunnistajana ja lisaks veel 3 tunnistaja ülekuulamise taotluse jättis kohus KrMS § 276 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuna olukorras, kus A.Bajev oli eeluurimisel üle kuulatud ja 14.12.2010.a kaitsjale saabunud kirjast oli kaitsjal võimalik teada saada ülejäänud 3 tunnistaja kohta, on ilmselgelt kohtuliku uurimise lõppjärgus ja vahetult enne kohtuvaidluse algust liiga hilja esitada taotlust täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks (III,255p) . O.G süü
järgi on tõendatud selles, et tema 29.01.2010 kella 23:00 paiku Tartus, XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda S.K. ’i suhtes, mis seisnes selles, et lõi S.K. ile rusikaga üks kord näkku ja põhjustas sellega S.K. ile füüsilist valu. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste (III,217p-221) kohaselt 29.01.2010.a O.G-ga tekkinud tüli käigus astus vend S.K. tema kaitseks vahele ja tõukas O.G , mispeale O.G lõi S.K. käega-rusikaga näkku, vennal tekkisid marrastus ja hematoom suu piirkonda. A.K. ütlustega on kooskõlas S.K. i ütlused. Kannatanu S.K. i kohtulikul uurimisel antud ütluste (III,221-222p) kohaselt oli ta 29.01.2010.a A.K. ja O.G külas ja siis tekkis õel oma mehega sõnavahetus ja tüli ning O.G õi A.K. rusikaga näkku, mille peale õde kukkus maha pikali. S.K. i ütluste kohaselt sekkus ta vahele, tõukas O.G, mispeale O.G lõi talle näkku, vastu hambaid, huul oli sellest katki. Kannatanute A.K. ja S.K. i ütlustega on osaliselt kooskõlas ka süüdistatav O.G (III,250-255) , milliste kohaselt ta lõi küll kohtulikul uurimisel antud ütlused S.K. it, kuid S.K. lõi teda ise esimesena. 19 Kohtu jaoks on usutavad ja usaldusväärsed kannatanute A.K. ja S.K. i ütlused, kuna need on omavahel kooskõlas ja loogilises seoses ka patseindikaardilt (I,6-7) ja isiku läbivaatuse protokollist (I,3-5) nähtuvate O.G poolt A.K. 29.01.2010.a tekitatud vigastustega. Kohtu jaoks on usutav ja veenev, et A.K. vigastuste tekitamise lõpetamiseks sekkus tema vend õe ja õemehe tülisse, mis oli üle kasvanud O.G poolt oma naise kehaliseks väärkohtlemiseks, ja selleks tõukas S.K. O.G oma õest eemale, kuid sai selle tegevuse tulemusena O.G-lt rusikalöögi endale näkku suu piirkonda. A.K. ja S.K. i ütlustega on tõendatud, et rusikalöögi O.G-lt endale näkku sai S.K. õe elukohas, s.o Tartus, XXX asuvas korteris. Patsiendikaardil (I,6-7) kajastatuga on tõendatud, et O.G-lt rusikalöögi endale näkku sai S.K. kella 23 paiku, 29.01.2010.a. O.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning tema käitumine on kvalifitseeritav
Selle kuriteo pani O.G toime tahtlikult. Lüües teisele inimesele rusikaga näkku, pidi O.G vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et käitub keelatud viisil ja põhjustab teisele inimesele valu.
O.G süü
järgi on tõendatud selles, et tema ajavahemikul 23.02.2009 kuni 29.01.2010, täpsemalt 2009.a mais ja 29.01.2010.a, Tartus, XXX asuvas korteris ähvardas korduvalt oma abikaasat A.K. tapmisega, öeldes et ma tapan Sinu ja Su tütre K ära, millest A.K. tunnetas reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna oli olnud O.G poolt tema suhtes kasutatud füüsilise vägivalla ohvriks. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste (III,217p-221) kohaselt ähvardas O.G teda paaril korral tapmisega, lubades ära tappa nii tema kui ka tütre K, seda tegi O.G Tartus, XXX korteris 2009.a mais ja 29.01.2010.a. A.K. ütluste kohaselt on O.G ettearvamatu inimene ja hindas seetõttu neid ähvardusi reaalseks ohuks nii end kui ka tütre elule, rohkem tütre elule, kuna kartis enda tütre pärast rohkem kui enda pärast. Kannatanu A.K. ütlustega on kooskõlas ka tunnistajate D.M. (III,241), M.L. (III,234p), D.N. (III,236), O.K. (III,239p) ja J.T. (III,242p) ütlused. Tunnistaja D.M. (III,241) ütluste kohaselt kartis A.K. abikaasa vägivallatsemise probleemiga politseisse pöörduda, kuna kartis O.G , sest O.G oli ähvardanud tema ja ta pere ära tappa. Tunnistaja M.L. (III,234p) ütluste kohaselt võttis A.K. oma tütre K nädalavahetuseti enda töö juurde kaasa, kuna ei julgenud oma tütart abikaasaga üksi koju jätta. Tunnistaja D.N. (III,236) ütluste kohaselt kartis A.K. politseisse abi saamiseks pöörduda, kuna mees lubas ta maha lüüa ja oli öelnud, et tema tütar K on järgmine; A.Kondratova kartis tütart üksi koju jätta ja seetõttu nägi tema tütart töö juures üsna sageli. Tunnistaja O.K. (III,239p) ütluste kohaselt võttis A.K. oma tütre nädalavahetuseti tööle kaasa. Tunnistaja J.T. (III,242p) ütluste kohaselt kartis A.K. oma abikaasat, kuna abikaasa ähvardas teda ära tappa ja lapsele viga teha. 20 Süüdistatav O.G kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt ei tunnistanud ta ennast süüdistuses
Süüdistatav O.G enda süüd eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud kannatanu A.K. ütlustega ja tema ütlustega kooskõlas olevate tunnistajate D.M. (III,241), M.L. (III,234p), D.N. (III,236), O.K. (III,239p) ja J.T. (III,242p) ütlustega. Kuna O.G oli vanglas viibinud ja seal karistust kandnud ning A.K. suhtes ka füüsilist vägivalda tarvitanud, siis on kohtu jaoks usutav kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuv selle kohta, et A.K. kartis reaalselt tapmisähvarduste täideviimist enda tütre ja enda suhtes. O.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning tema käitumine on kvalifitseeritav
Selle kuriteo pani O.G toime tahtlikult. Olles tarvitanud A.K. suhtes enam kui korduvalt füüsilist vägivalda, pidi O.G vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et A.K. peab tema avaldatud tapmisähvardusi reaalseteks.
Karistus
lõikes 2 sätestatu kohaselt on varguse eest karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.
§-s 122 sätestatu kohaselt on piinamise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.
§-s 121 sätestatu kohaselt on kehalise väärkohtlemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.
§-s 120 sätestatu kohaselt on ähvardamise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes O.G süü ulatusest –
lg 2 p 7,9,
,
,
järgi kvalifitseeritud teise astme kuritegude toimepanemise asjaoludest, ja sellest, et kannatanutele on vargustega põhjustatud kahjud senini (nähtub hüvitamata, kannatanu A.K. mõjus O.G kuritegelik käitumine laastavalt tunnistajate ütlustest ja perearsti teatisest – unetus, närvilisus, hirm tütre ja enda elu ja tervise pärast), puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks loeb kohus
poolt kohtulikul uurimisel avaldatud andeksandmist (III,220 keskel) , ei pea kohus põhjendatuks 9-t kehtivat kriminaalkaristust omavat O.G , kes viimase karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 22.12.2008.a ja pani enamuse käesolevalt menetletud kuritegudest toime katseajal, karistada rahalise karistusega, vaid peab põhjendatuks teda karistada vangistustega – varguste eest 10 kuu vangistusega, järjepideva kehalise väärkohtlemise eest 1 aasta 11 kuu vangistusega, kehalise väärkohtlemise eest 6 kuu vangistusega ja tapmisega ähvardamise eest 1 aasta vangistusega. Kuna kannatanu A.K. avaldas kohtuistungil oma endisele abikaasale O.G-le andeksandmist, siis
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmisel loeb kohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga. 21 Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.