Prokuröri abi Žanna Morozova Süüdistatav Kaitsja D.H elu- või asukoht ja aadress: XXX ; isikukood või sünniaeg: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras varem karistatud 17 korda: 28.07.2010.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 k, karistuse kandis Murru vanglas, vabanes 24.09.2010.a. pärast karistuse kandmist. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinnipidamine 24.09.2010.a. kuni 24.09.2010.a.; 02.11.2010.a. kuni 03.11.2010.a.; 21.11.2010.a. kuni 21.11.2010.a. ja alates 18.01.2011.a. Toomas Pilt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.H
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista D.H ´ ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.
24.09.2010.a. kuni 24.09.2010.a., s.o. 1 (üks) päeva vangistust; 02.11.2010.a. kuni 03.11.2010.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust; 21.11.2010.a. kuni 21.11.2010.a., s.o. 1 (üks) päeva vangistust, kokku 4 (neli) päeva vangistust. Kandmata karistus 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 18.01.2011.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld- tühistada. Uue tõkendina kohaldada D.H suhtes vahistamine. Vahistada D.H kohtusaalis. 5 Välja mõista D.H ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „D.H , 1-11-763 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et D.H , isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja kes on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, uuesti, 24.09.2010.a. kella 17:10 paiku Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas ja Rautakirja Estonia AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis šokolaaditahvli „Snickers“ maksumusega 8 krooni ,s.o 0.51 euro, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. Samuti, 02.11.2010.a. kella 18:02 ajal Tallinnas Kopli 35b 6 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil võttis 2 „Vana Tallinn“ likööri maksumusega 112 krooni, s.o 7.16 euro, kogumaksumusega 224 krooni , s.o 14.32 euro ja grillvorstid „Maks&Moorits“ maksumusega 57,50 krooni, s.o 3.67 euro, ehk kaupu kokku summas 281,50 krooni, s.o 17.99 euro, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. Samuti, 21.11.2010.a. kella 11:40 paiku Tallinnas Kopli 35 b ja Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 2 pakki „Eesti Juustu“ maksumusega 115,50 krooni, s.o 7.38 euro, kogumaksumusega 231 krooni, s.o 2 14.74 euro, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. Samuti, 18.01.2011 kella 13.50 ajal püüdis Tallinnas Telliskivi 61 asuvast Rimi Eesti Food AS –i „Telliskivi Säästumarket“ kauplusest ära võtta suitsetatud broileri hinnaga 6.08 Euro, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega D.H , varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
D.H süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 24.09.2010.a. on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. süüdistatav D.H tunnistas end kohtuistungil süüdi temale inkrimineeritud 24.09.2010.a. varguse episoodis, kuid üksikasjalike ütlusi anda ei soovinud. Kohtueelsel uurimisel on andnud D.H ütlusi, et süüdi ennast ei tunnista. 24.09.2010.a. kellaega ei mäleta, läks bussiterminalis asuvasse R-kiosk kauplusese ilma eesmärgita. Tema ei oska öelda, mis edasi toimus ning ei oska praegu öelda, mille pärast teda kinni võeti. Temal ei olnud kavatsust panna kuritegu toime /I k t lk 10-11/; Rautakirja Estonia AS avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele kodanik D.H , kes 24.09.2010.a. kell 17.10 võttis kaasa ja väljus müügisaalist (R-kioskist) kuuluva kaubaga Snickers
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna D.H on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning D.H suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et D.H suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on D.H puhul väga kõrge. D.H käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb 5 pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole D.H suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest D.H tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub D.H suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et D.H karistus võiks olla kergem kui palus prokurör, arvestades karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi katsestaadiumi. Kohus märgib, et varguste avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud D.H tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist.
D.H pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et D.H suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. korduvalt lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajalised vangistused ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et D.H ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud lühiajaliste karistuste tähendusest. Eelnevad lühiajalised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et D.H pani uue kuriteo toime samal kuupäeval kui vabanes peale karistuse kandmist ning ka edaspidi peale 24.09.2010.a. episoodi jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Vangistusest vabanemise järel samal päeval uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav D.H on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Prokurör palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka D.H ootus, et uue kuriteo toimepanemisega ja seda mitmes episoodis võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et D.H võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. D.H lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 95.88 eurot. Arvestades D.H varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.