Obsah (6)

§ 312§ 63§ 61§ 60§ 15§ 321

1-05-283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2006 Tartu B.M-i number 1-05-283 (03265000805) Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ag

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

1. veebruari 2006 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. septembrist
3. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
4. septembrist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. septembrist
7. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 22.02.2006 otsusega tunnistati Z.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.10.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti Z.U-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati süüdi ka B.M KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi, kuid tema osas ei ole otsust vaidlustatud. Maakohus arutas Z.U süüdistust KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et tema koos B.M-iga 03.11.2003 Põlva maakonnas XXX võttis ära K. L. kuulunud metallist veoautokasti koos tarberauaga (kaaluga 1127 kg) maksumusega 6500 krooni, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Z.U ennast süüdi ei tunnistanud. Z.U ütluste kohaselt sõitis ta 03.11.2003 koos B.M ja J. K. Räpina lähedale. B.M tahtis sealt metalli ära tuua ning kutsus ta kaasa seltskonna mõttes. Päev varem oli ta koos B.M-iga sealt mööda sõitnud ning viimane märkas metallihunnikut ühel krundil. Ta oli ka ise varem seda teed sõitnud, kui käis oma maakodus. Peale seda, kui metall autole oli laaditud, sõitsid nad Tartusse tagasi. Linna ääres väljus tema autost. Järgmisel päeval andis ta B.M-ile oma passi, et viimane saaks tehingu ära vormistada. Metalli kaalumise ja vastuvõtmise aktile ei ole tema alla kirjutanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on Z.U süü KarS § 199 lg 2 p 7 järgi tõendatud: - süüdistatava B.M ütlustega, mille kohaselt tegeles ta
8. a metalli kokkuostuga ning metalli müües on ta alati kokkuostjale esitanud oma isikut tõendava dokumendi. Enne 03.11.2003 teatas Z.U, et leidis koha, kust metalli saada. Z.U viis oma autoga ta seda kohta vaatama. Metall asus teest kaugemal ühel hoonestamata krundil. Metalli äraviimiseks tellis ta veoteenuse J. K. . Järgmisel hommikul sõitis ta koos Z.U ja J. K. metalli asukohta viimase veoautoga. Krundil jäi auto porri kinni ning lähedaloleva saekaatri juures oleva traktori-tõstuki juht nõustus nad välja tõmbama. Peale auto väljatõmbamist palus ta traktoristil tuua krundilt auto juurde metallist autokast, millesse oli kogutud metalli. Peale seda sõitsid nad kolmekesi Tartusse XXX metalli kokkuostupunkti. Kuna tema oli purjus, siis pidi metalli kokkuostjale üle andma Z.U või J. K. ; - kannatanu A. L. ütlustega, et 2003 novembris viidi krundilt ära metallist veoautokast koos tarberauaga ning sellega põhjustati 6500 krooni suurune kahju. Metallist autokasti teelt näha ei olnud; - tunnistaja M. P. ütlustega, et 2003 novembris töötas ta XXX. Ühe võõra mehe palvel sõitis ta L. krundile, et auto porist välja tõmmata. Peale auto porist väljatõmbamist paluti tal metallist autokast, milles oli metall, krundilt autole laadida; 2 - tunnistaja J. K. ütlustega, et 2003 novembris kutsusid B.M ja Z.U teda autotõstukiga metalli vedama. Hommikul sõitsid nad kolmekesi XXX, teed metalli asukohani juhatas talle Z.U. B.M ja Z.U väitsid, et see on nende metall. Maanteelt kõrvale pöörates jäi auto porri kinni ning B.M läks lähedalasuvast saekaatrist abi otsima. Mõne aja pärast saabus traktor – tõstuk, mis tõmbas auto porist välja. Pärast seda tõi traktor krundilt auto juurde ZIL-tüüpi auto metallist kasti. Ta laadis selle oma tõstukiga autole ning siis sõitsid nad kolmekesi Tartus XXX metalli kokkuostupunkti, kus metall kaaluti ja vastu võeti; - tunnistaja D. F. ütlustega, et ta töötab XXX. Vastuvõtuakti märkis ta metalli müüja kohta andmed vastavalt viimase isikut tõendavale dokumendile ja kontrollides eelnevalt passi kuulumist selle esitajale; - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemiga; - metalli kaalumise ja vastuvõtmise aktidega. Maakohus leidis, et Z.U ütlused, mille kohaselt ta ei osalenud metallivarguse toimepanemises, vaid sõitis lihtsalt B.M ja J. K. kaasa seltskonna mõttes ning metalli kokkuostupunkti viimastega kaasa ei sõitnud, on vastuolus teiste tõenditega ning antud oma süü vähendamiseks. Z.U väited ei ole usaldusväärsed, sest loogiline ei ole, et B.M, kes esmakordselt sõitis XXX läbi, nägi kohe metalli, kuid seda ei märganud Z.U ise, kuigi ta enda väidetel oli varem korduvalt sama teed kasutanud seoses oma maakodu külastamisega. B.M on kinnitanud, et tee pealt metalli näha ei olnud. B.M ütlusi kinnitasid ka kannatanu A. L. ja sündmuskoha skeem. Seega sai informatsioon metalli kohta pärineda vaid Z.U-lt ning usaldusväärsed on B.M ütlused, et Z.U teatas talle metalli asukoha. Samuti on paljasõnaline ning teiste ütlustega vastuolus Z.U väide, et 03.11.2003 ei sõitnud ta koos B.M ja J. K. XXX võetud metalli üle andma Tartus XXX metalli kokkuostupunkti ning andis B.M-ile järgmisel päeval oma passi metalli ostu-müügitehingu vormistamiseks. Nii B.M kui ka J. K. on kinnitanud, et 03.11.2003, peale metalli autole laadimist, sõitsid nad koos Z.U-ga XXX Tartus XXX metalli kokkuostupunkti metalli üleandmiseks. Tunnistaja D. F. on kinnitanud, et ta vormistas 03.11.2003 metalli kaalumis- ja vastuvõtuaktid, metalli üleandja esitas talle oma isikut tõendava dokumendi, mida ta kontrollis ja andis talle ka andmed oma pangakonto numbri kohta. Metalli kaalumise ja vastuvõtmise aktid kinnitavad, et 03.11.2003 on XXX ostnud Z.U-lt 1127 kg metalli, mis oli toodud veokiga XXX XXX. Metalli vastuvõtmise akti on täpselt märgitud metalli müüja, s.o Z.U isikukoodi number, tema elukoht, passi number ning ka pangakonto number. Kuna Hansapanga kontonumbrit sai teada ainult Z.U ise ning metalli vastuvõtja D. F. kontrollis müüja isiku vastavust ka viimase poolt esitatud isikut tõendavale dokumendile, pidi Z.U kindlasti olema metalli ostu-müügilepingu vormistamise juures. Kuna metall anti XXX üle 03.11.2003, siis ei saa olla reaalne ka see Z.U väide, et ta andis 04.11.2003 B.M-ile oma passi metalli üleandmise vormistamiseks. Z.U teadis XXX metalli asukohta, näitas seda ka B.M-ile , viimane muretses metalli äratoomiseks transpordivahendi, koos sõitsid metallile järgi ning müüsid selle kokkuostupunktis. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi ning tunnistaja K. L. ja kannatanu A. L. i ütlustega on tõendatud, et K. L. hõivatud tarbemetall asus viimase hoonestamata, kuid hooldatud krundil, kuhu olid istutatud hõbekuused ja viljapuud ning kuhu oli paigutatud ka ehitusmaterjali, mida omanik käis aeg - ajalt vaatamas. Omanik ega ka viimase naabruses elav vend ei ole süüdistatavatele metalli lubanud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Z.U käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 3 Z.U kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt on Z.U süüdimõistmisel lähtutud üksnes kaassüüdistatava B.M rõõnavatest ütlustest. Kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel ei ole B.M kordagi väitnud, et metalli asukoha näitas kätte Z.U. Ka J. K. on kohtueelses menetluses rääkinud, et metalli pealelaadimist juhendas B.M. Sündmuskoha skeem ei kinnita B.M väiteid, mille kohaselt metalli tee pealt näha ei olnud, sest skeemil puudub igasugune selgitav väärtus. Skeemil ei ole toodud mõõtkava, samuti ei ole skeemi mõistmiseks tehtud sündmuskohal fotosid. Seega on järeldus, et sündmuskoha skeem aitab kinnitada B.M väidet, meelevaldne. B.M väiteid, et metalli ei olnud tee pealt näha, ei kinnita mitte ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Põhjendamatult on peetud B.M ütlusi selle kohta, et metalli tee pealt ei paistnud, usaldusväärsemateks, kui Z.U ütlusi, mille kohaselt metall paistis teele ära. Tunnistajate ütluste alusel ei saa kindlaks teha, kas lepingule alla kirjutanud isik oli Z.U. Selle teadasaamiseks oleks tulnud läbi viia käekirjaekspertiis. Tunnistaja D. F. on kohtueelses menetluses öelnud, et kuna sündmus on aset leidnud juba üle aasta tagasi, siis ta ei oska enam täpsustada, kes lepingu sõlmis. Samuti on D. F. öelnud, et ta kontrollib tavaliselt isikusamasust dokumendi alusel. Seega on jäetud kogumata oluline tõend, ilma milleta on võimatu kindlaks teha, et metalli kokkuostupunktis sõlmis lepingu just Z.U . Seega on B.M rõõnavatele ütlustele toetudes loetud Z.U ütlused mitteusaldusväärseteks ning süüdistatavate ütlustes olevaid vastuolusid ei ole kõrvaldatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt

§-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi sisulisi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 199-201). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsja taotlusele Z.U õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (lk 190). Sama taotlust korratakse ka apellatsioonis (lk 204-206), kus leitakse, et süüdistus on tõendamata. Kaitsja leiab, et maakohus on Z.U süüdimõistmisel lähtunud üksnes kaassüüdistatava B.M rõõnavatest ütlustest. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on ühe süüdistatava rõõnavatele ütlustele toetudes lugenud teise süüdistatava ütlused mitteusaldusväärseks, jättes süüdistatavate ütlustes olevad vastuolud kõrvaldamata. Kaitsja leiab, et maakohtu otsuses näidatud tunnistajate J. K. i ja D. F. ütlused ning dokumentaalsed tõendid ei kinnita Z.U süüd. Kaitsja arvates kohtulik uurimine ei olnud objektiivne ning oli ühekülgne. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega (lk 199-201) Z.U süü tõendatuse kohta, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Maakohtu otsus vastab

§ 312

p 1 ja 2 nõuetele, sest otsuses on esitatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti on 4 esitatud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja on toodud põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Vastuseks apellatsioonis toodud väidetele tõendite hindamise kohta ringkonnakohus märgib järgmist:

§ 63

lg 1 annab tõendite loetelu ja lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid.

§ 61

lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

§ 60

lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 60

lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Seega on kohtu otsustada, mida ta lisaks seaduses sätestatud tõendite loetelule veel loeb tõenditeks, kuidas ta neid hindab ja kas loeb konkreetse tõendiga midagi tõendatuks või ei. Maakohus on lugenud Z.U süüd kinnitavateks tõenditeks peale süüdistatavate ütluste veel kannatanu A. L. i ning tunnistajate M. P., J. K. i ja D. F. ütlused, samuti ka dokumentaalsed tõendid (lk 199 pöördel-200). Seejuures on põhjendatud, miks loeti mitteusaldusväärseks Z.U ütlused, et ta ei osalenud metalli varguse toimepanemises, vaid sõitis lihtsalt B.M ja J. K. seltskonna mõttes kaasa ning et metalli kokkuostupunkti ta nendega enam kaasa ei sõitnud (lk 200-200 pöördel). Maakohus on ka põhjendanud, miks ta suhtub kriitiliselt Z.U väitesse, nagu andnuks ta alles 04.11.2003 oma passi B.M-ile metalli üleandmise vormistamiseks (lk 200 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohtu järeldused vastavad faktilistele asjaoludele. Kohtuistungi protokollist nähtub, et B.M ütluste kohaselt just Z.U oli see, kes eelnevalt näitas talle kätte süüdistuses toodud koha, väites, et seal on mahajäetud metall, mida seejärel ühiselt plaaniti varastada (lk 157-158). B.M ütlustega on kooskõlas tunnistaja J. K. i ütlused, mille kohaselt mõlemad süüdistatavad koos tegid talle ettepaneku tulla vanametalli vedama ning teed metalli asukohta juhatas Z.U (lk 162-162 pöördel). Ka see, et Z.U osales varastatud vanametalli kokkuostupunkti äraandmisel, nähtub B.M ja J. K. i ütlustest (lk 157 pöördel ja 162). Tunnistaja D. F. on kinnitanud, et lk 34-35 asuvad dokumendid on tema poolt koostatud ning müüja, so Z.U andmed, andis müüja talle ise (lk 188). Müüja isiku tegi tunnistaja nimetatud dokumente vormistades kindlaks talle esitatud passi järgi, tehes sellest ka koopia. Musta vanametalli ja metallijäätmete vastuvõtu aktil (lk 35) on märgitud müüja dokumendi nr XXX ja see vastab Z.U välismaalase passi numbrile (lk 36). Tunnistaja on küsimusele, et kas ta passi fotot ja passi esitanud isiku välimust võrdles ning kas need läksid kokku, jaatavalt vastanud (lk 188). Eeltoodu näitab, et Z.U süü tõendatus ei rajane ainuüksi kaassüüdistatava B.M ütlustel, nagu seda apellatsioonis väidetakse, vaid süüd tõendab terve viidatud tõendite kogum. Ringkonnakohus ei tuvastanud mingeid asjaolusid, mis kinnitaks väidet, et B.M on andnud rõõnavaid ütlusi. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-94-96 kohaselt rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi, lähtudes üksnes ütluste andja menetlusseisundist. Alles süüdistatava ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitada rõõnana. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et süüdistatavad oleks omavahel vihavaenus või muidu halbades suhetes või oleks veel mingi põhjus, mis annaks alust väita, et B.M alusetult süüstab Z.U . Kuna B.M ütlusi kinnitavad tunnistajad J. K. ja D. F. , siis see näitab, et B.M ütlused vastavad objektiivsele tegelikkusele ja tegemist ei ole rõõnaga. Kaitsja väitis ringkonnakohtus, et kuna musta vanametalli vastuvõtu akti kohaselt 1127 kg metalli maksumuseks on märgitud 901.60 krooni (lk 35), siis olevat alusetu süüdistuses näidatud maksumus 6500 krooni. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Varguse esemeks on süüdistuse kohaselt metallist veoautokast koos tarberauaga. Kannatanu A. L. on 5 maakohtus põhjendanud, miks tsiviilhagi suuruseks on 6500 krooni. Süüdistatavad hagile vastu ei vaielnud (lk 160 pöördel). Maakohus on leidnud (lk 201), et hagi suurus on põhjendatud, kuna kannatanu jaoks ei olnud see mitte vanametall, vaid tarbemetall. Ringkonnakohtul ei ole alust ainuüksi lk 35 toodud aktist lähtudes kannatanu A. L. i põhjendusi hagi suuruse kohta ümber hinnata, sest tema jaoks oli tegemist rohkemaga kui ainult vanametalliga.

§ 15

lg 2 p 2 kohaselt võib ringkonnakohtu otsus tugineda ainult nendele tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.

§ 321

lg 6 kohaselt apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus uurimata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta nende esimese astme kohtus esitamata jätmist põhjendab. Kaitsja on apellatsioonis viidanud ka mõnedele kohtueelses menetluses kogutud tõenditele (lk 25-28, 31-33, 63-65), mida aga maakohtus ei avaldatud ega uuritud (lk 189). Ringkonnakohus ei saa tugineda maakohtus uurimata jäetud tõenditele, seetõttu viidatud tõendeid ei käsitle ja neile hinnangut ei anna. Mati Kartau Tiit Lõhmus 6 Ago Kutsar