Tallinna Linnakohtu poolt 25 lg 2 – 199 lg 2 p 7,8 järgi; 3) 03.10.2003.a.
lg 2 p 1 järgi; 4) 08.04.2004.a.
S § 424 järgi; 6) 05.01.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1,3, 329 järgi liitkaristusega 8 kuud, vabanes 08.02.2010.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Alar Neiland RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi G.G kuud vangistust. KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt G.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta G.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheks kuuks. Kohaldada G.G suhtes tõkendina kinnipidamisest 27.03.2011.a.. aks) vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista G.G-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot ja menetluskulud 47,94 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. Pank viitenumber Menetluskulude tasumist 10220034796011 AS SEB 2800049777 . tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD G.G on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 27.03.2011 kella 21.25 ajal Tallinnas Mustakivi ja Narva mnt ristmikul mootorsõidukit BMW 316 I registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes (1,00 mg/l). Seega pani G.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav G.G tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 27.03.2011.a. juhtis Harjumaal Tallinnas Mustakivi ja Narva maanteel mootorsõidukit BMW, registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis. Mustakivi ja Narva maantee ristmikul kaotas juhitavuse ning sõitis teisele autole otsa. Vigastatud auto omanik kutsus kohale politsei. Politsei andis temale korralduse alkomeetrisse puhuda. Alkomeetri tulemus oli positiivne. Avariis keegi kannatada ei saanud. Oma süüd tunnistab ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu /tl 2-3/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja A Š ütlustega selle kohta, et sõitis sõiduautoga Toyota Auris nr XXX, Narva maanteel Kihnu tänava suunas. Narva maanteel ja Mustakivi ristmikul sõitis vastu BMW numbrimärgiga xxx, juht tegi vasakpööret Mustakivi tänavale. Toimus kokkupõrge. Kutsus kohale politsei. Politsei tuvastas BMW juhil alkoholijoobe / tl 26-27/; - kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et 27.03.2011.a. peeti kinni G.G /tl 10-12/ - juhiloa andmetega /tl 14, 36/; - tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga selle kohta, et 27.03.2011.a. tuvastati G.G alkoholijoove 1,00 mg/l /tl 16, 17/; - väärteomenetluse materjalidega /tl 21-25/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et G.G juhtis tahtlikult mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.G on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh KarS § 424 järgi. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega, millest osa on käesolevaks ajaks tasumata. Kohus leiab, et G.G ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. G.G kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Varasemalt on G.G kriminaalkorras karistatud nii rahalise karistusega kui ka vangistusega. Tema suhtes on korduvalöt kohaldatud KarS § 74 sätteid ning jäetud karistus täitmisele pööramata, kuid G.G on katseajal toime pannud uue kuriteo. Seega arvestades süüdlase isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Kohus leiab, et ei esine ka asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, kuna tegemist on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel esineb karistusandmeid arvestades ka selge alkoholiprobleem. Kuna varasemad eriliigilised karistused ei ole mõjutanud G.G kuritegude toimepanemisest loobuma, siis karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Samuti arvestades asjaolu, et G.G juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et tema suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. Aleksandr Kuliši puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et G.G poolt toime pandud tahtliku liiklusalase kuriteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et G.G on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui juhtimisõigus on ära võetud ja G.G liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et G.G se mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.