) § 68 lg 2 Kohtuväline menetleja Istungil osalenud isikud Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harju Maakond Kaebuse esitaja K.T läbi juhatuse liikme MK Kaebuse esitaja kaitsja Lauri Liivat kohtuväline menetleja Rae Vallavalitsus läbi volitatud esindaja Peeter Liinsoo Istungi toimumise aeg 05.09.2011 RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta K.T kaebus rahuldamata ning Rae Vallavalitsuse 06.05.2011 üldmenetluse otsus väärteoasjas muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused K.T kaitsja Lauri Liivat on esitanud Harju Maakohtusse kaebuse Rae Vallavalitsuse 06.05.2011.a otsusele väärteoasjas . Vastavalt Rae Vallavalitsuse poolt koostatud üldmenetluse otsusest , 06.05.2011 nähtub, et OÜ Kunksmoorile arvatakse süüks Ehitusseaduse (
) § 68 lg 2 alusel järgnev tegu: K.T ehitas 2011 veebruaris kinnistule XXX parkla ja väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitise. Nii hoone kui parkla kuuluvad K.T . Ehitustöödeks oli pinnase koorimine ning valli lükkamine, kooritud pinnase asemele killustiku panek ning selle tasandamine, killustikuga alale valmisehitatud hoone püstitamine, elektrikaabli panek jaotuskilbist kuni hooneni. Hoone toodi kohale järeleveetavana ning püstitati kohtkindlalt pinnasesse. Ehitise ehitamisel jättis omanik enne ehitamise alustamist taotlemata Rae Vallavalitsuselt ehitusloa. Üldmenetluse asjas esitatud vastulauses ja kohtus ei nõustunud kaebaja kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et Vägeva tee 1 paigaldatud järelhaagis on ehitus
Kaitsja seda väidet põhistavad seisukohad on järgnevad: MKei pea haagist ehitiseks ega tulnud ka selle peale mitte, et tegemist võib olla ehitisega, mille jaoks on vaja ehitusluba. Haagis ei ole nende hinnangul kohtkindlalt ühendatud. Haagis toodi ja viidi ära autotransporti kasutades. Selle paigaldamisel ei ole seda maasse kaevatud. Kaitsja leiab, et asjaolu, et hoonesse on sisse veetud elekter ja veetoru, ei anna alust rääkida kohtkindlalt paigaldatud ehitisest. Kruus, mis on veetud platsile ja ümbritseb haagist, on selleks, et inimestel oleks sinna mugavam sisse pääseda. Kaitsja leiab, et mingit ehitamist ei ole toimunud, ka parkla ehitamist. Haagissuvila eesmärk ongi tema liigutavus ühest kohast teise. Kuna järelhaagis on ratastel, eesmärgiga seda vajadusel ühest kohast teise liigutada, siis ei ole ta ka maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ning tegemist ei ole ehitisega
Lisaks leiab kaitsja, et K.T tegutses keelueksimuses. Eeltoodu alusel palusid kaitsja ja kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada väärteoasja menetlus. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on ehitisega ning selle paigaldamiseks oli vaja ehitusloa eelnev olemasolu. Seda fakti toetavad asjaolud, et kaebaja alustas ehitustegevusega, sh puuris pinnase, asetas pinnasele elektrikaabli, püstitas hoone, püstitas reklaamialuse, rajatise, ühendas hoone ja reklaamplakati elektriga, kattis territooriumi killustikuga. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on paikse ja kohtkindla kohaga. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole võimalik tugineda kaitsja poolt esitatud videole ja fotodele ehitise kohtkindluse hindamisel, kuivõrd ei ole teada millal ja kelle poolt need tehtud on ning video ei kajasta kogu tegevust ajalises mõttes, vaid ositi. Oluline on, et tegemist on ehitisega, mis ei saa omal jõul liikuda. Tänapäeval on tavapärane, et ehitis ehitatakse mujal valmis ja tarnitakse ja paigaldatakse tervikuna kohale. Kohtuväline menetleja ei pea oluliseks, et K.T samale aadressile registreeritud haagisesse anti kauplemisluba vallavalitsuse poolt. Nimetatud lubade (ehitusluba, kauplemisluba) väljastamise alused on erinevad ja sellega tegelevad erinevad ametnikud. Kohtuväline menetleja leiab, et parkla ehitamine mullavallikoorimise ja lükkamise ning killustiku paigaldamisega seoses on tõendatud ning see vastab parkla mõistele. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et on tuvastatud, et K.T ainukene juhatuse liige oli MK, kes oma sellekohase tegevusega (parkla ja ehitise püstitamine) tegutses just nimelt K.T huvides. Samuti ei olnud eksimus M.K e vältimatu, toetudes siinkohal ka sellele, et perekond K on ka varem eksinud
vastu. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse 3 piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtulikul uurimisel kinnitas menetlusalune isik K.T läbi MK järgmist. Tegemist on haagisega, milleks ei ole vaja ehitusluba. Haagis viidi kohale autoga ja on paari abilise abil paigale asetatud. Abiliste nimesid MK ei avalda. MK selgitab, et mullavall lükati haagise ümber ääretasa, et oleks mugavam haagisest sisse- välja käia. Haagis paigaldati veebruaris. Haagist ei kaevatud maa sisse, haagisele sai pandud killustik ümber, nii et rattad olid selle all. MK selgitab sündmuskoha vaatluse foto juurde, et sealt ei paistagi rattad. Rattad paistaksid, kui killustik ära tõmmata. Mullatööd tehti enne ja siis killustiku tööd. Kauplemisluba väljastati tähtajatult, haagisega kauplema plaaniti jääda paariks aastaks. MK vallavalitsuse poole ei pöördunud, selgitamaks välja kas ja mis lubasid on vaja haagise paigaldamiseks. Haagis oli teisaldatav samamoodi nagu toodi, s.o. autoga taga vedades, kui killustik ja muld eest ära tõmmata, sai haagise kätte. Haagise siseruumid olid kavandatud kauplemiseks: müügilett, lauad, istumised, elektriseadmed- ja masinad. Haagise paigaldamise eesmärgiks oli selles kiirtoidu pakkumine ehk kauplemine ja kauplemisluba vallast küsis MK firma huvides, mitte isiklikuks otstarbeks. Kohtus avaldatud ja vahetult uuritud kirjalikest tõenditega on tuvastatud: - sündmuskoha vaatlusprotokollist 02.03.2010 XXX kinnistul nähtub alljärgnev: kinnistu idapoolsemas nurgas on kooritud pinnast ning see ala on täidetud ehitusliku killustikuga. Killustik on tasandatud siledaks pinnakatteks. Keset killustikuga ala on paigaldatud hoone, mis on katusega, siseruumide ja välispiiretega. Hoone kagupoolsemas osas asub kärukonks, mis on osaliselt kinni kaetud killustikuga. Killustik katab hoone alumist osa ja on hoone erinevatel külgedel mõneti erineva kõrgusega. Killustiku all on ka voolujuhe, mille pistik on näha hoone alumises servas. Samuti on kohtkindlalt ühendatud metallpost valgusreklaami kirjetega. Hoonest põhja suunas asub kanalisatsiooni kaev, mille juures lumel näha jalanõude jäljed. sündmuskoha vaatlusele on lisatud fotod. Lisatud fotodest nähtub, et haagis on ühekordne akende ja uksega hoone ning fotodelt ei paista haagise all olevad rattad. Fotod kinnitavad sündmuskoha vaatluses kajastatut, et haagis on ümbritsetud killustikuga selliselt, et rataste olemasolu ei ole ka aimatav mitte. Haagis on kuju poolest tavalist ühekordset maja meenutav hoone. - 30.09.2010 sõlmitud rendilepingust A OÜ (Äriregistri teabesüsteemi ja kinnisturaamatu andmete kohaselt Vägeva tee 1 kinnistu omanik) ja K.T vahel nähtub, et 2 rendileandja annab rendile K.T Vägeva tee 1 kinnistu suurusega 300m ning rentnikul on õigus välja ehitada parkla, sh on rentnik kohustatud parklat väljaehitades/täitetöid teostades koorima mulla ja huumusega osa enne täitepinnase paigaldamist ning jälgima kõiki parkla ja teedealuse pinnase kvaliteedi nõudeid. Samuti on rentnikul õigus teha oma nimel ajutised liitumised ( elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon). Leping on sõlmitud tähtajaga kuni 30.09.2011. K.T nimelt on lepingule alla kirjutanud MK - Kaitsja poolt kaebusega esitatud fotode kohta märgib kohus, et neid ei ole võimalik tõendina kasutada. Nimelt ei nähtu fotodest millal ja kelle poolt need on teostatud. Fotod on detailsed, ei ole selgelt aru saada mis hoonest või millest pilt tehtud on. Fotodelt paistavad ainult ratas, killustik, juhtmed. Nimetatud fotod ei ole kattuvad sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodega. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub selgelt, et vaidlusaluse haagise rattad killustiku alt välja ei paista. Sama kinnitas ka kohtus MK. Kaitsja poolt esitatud fotodelt paistavad aga rattad välja, kuid näha ei ole üldine taust- s.o. mis kaugusest fotod tehtud on ja mis asjaoludel rattad välja 4 - - - paistavad, juhul, kui tegemist on sama haagisega. Eeltoodu alusel ei kasutada kohus kaebusele lisatud fotosid tõendina. 19.01.2011 Rae Vallavalitsuse poolt väljastatud kauplemisloa fakti iseenesest ei ole vaidlustatud. Vaidlust ei ole selles, et Rae VV on sellise loa väljastanud. Samas ei pea kohus seda tõenduslikust küljest oluliseks. Nimelt väljastatakse kauplemise- ja ehitusluba erinevatel alustel ja korras. Ühe olemasolu ei välista teise taotlemist. Kohus ei pea kauplemisloa väljastamist oluliseks puutuvalt selle hindamisse, kas haagise paigaldamiseks oli vajalik ehitusluba või mitte. kohtuvälise menetleja poolt esitatud dokumendid puutuvalt XXX kinnistu ehitus -ja kasutusloa taotlemisega näitavad seda, et perekond K tõepoolest oli varasem kogemus ehitusloa taotlemisega seoses. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole küll tõend, kuid on iseloomustav materjal MK käitumisele hinnangu andmiseks. Osaliselt nõustub kohus kaitsjaga, kelle väitel on maja ja haagise jaoks ehitusloa taotlemise peale tulemine kaks iseasja, kuid olles kord kokku puutunud ehitusloa taotlemisega, on inimesel keskmisest inimesest kõrgem teadlikkus selles valdkonnas. Ning selle võrra on sellelt inimeselt ka suurem hoolsus nõutav. Kaitsja poolt esitatud videosalvestuse kohta märgib kohus järgmist. Videosalvestus ei ole pelgalt faktiliste asjaolude, s.o. vaidlusaluse haagise paigaldamise või teisaldamise salvestus. Videosalvestusel on kommenteerivad jutu Vägeva tee 1 haagise ja tegevusega seotult ning neid kohus arvesse ei võta. Videosalvestuselt on näha sama haagismaja, milline on kajastatud ka sündmuskoha vaatluse protokollis ja selle lisadel (fotod). Salvestiselt on näha haagismaja teisaldamine, nimelt on see ühendatud auto taha ja sedasi toimetatakse haagis minema. Salvestiselt ei ole näha, kuidas haagismaja rattad vabaks saavad ja see auto taha ühendatakse. Salvestis tõendab kohtu hinnangul ainult asjaolu, et selle teisaldamiseks oli vaja kasutada autotransporti, st et haagismaja ei ole iseseisvalt võimalik teisalda. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et MK on K.T seaduslik esindaja ja tegutses haagismaja paigaldamisel ja parklas mulla koorimisel/lükkamisel ja killustiku paigaldamisel K.T huvides. Nimelt oli tegevuse eesmärk äriühingu kaubandustegevus (kauplemine). Seega loeb kohus tõendatuks, et MK on tegutsenud juhatuse liikmena K.T huvides. Seega vastutab K.T kui juriidiline isik teo eest, mille on toime pannud MK K.T huvides viimase juhatuse liikmena KarS § 14 lg 1 mõttes. Kohtuasjas ei ole vaidlust ka selles, et Rae Vallavalitsus ei ole andnud ehitusluba Vägeva tee 1 parkla ja haagismaja paigaldamiseks/ehitamiseks. Vaidlust selles, et haagis algupäraselt (tehase poolt) inimtegevuse tulemusena ehitatud on, ei ole. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks küsimusteks: - kas haagismaja on ehitis
lg 1 mõttes; - kas seda ümbritsev killustikuga ala on parkla; - kas on toimunud ehitamine
mõttes; - kas K.T tegutses keelueksimuses.
lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Lg 2 täpsustab, et hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ning lg 3, et rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Tulenevalt
lg 1 p 1 on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist 5 ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav.
lg 2 sätestab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku veekogu põhjale toetuva kuni 60 m2 veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise või muude käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata.
lg 6 sätestatu kohaselt on ehitamine: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt toimetati haagis Vägeva tee 1 kinnistule autotranspordi abil. Haagis on tehase poolt toodetuna ratastel. Kohaletoimetamisele eelnevalt teostati mulla lükkamise ja koorimise tööd. Haagise paigaldamisel territooriumile eraldati haagis autost (ühendati transpordikonksust lahti), haagis paigaldati kindlale kohale, misjärel tasandati maapind haagise ümbrusest mullaga ja kaeti killustikuga nii, et killustik ulatus üle haagise rataste haagise alumisest servast üle. Sündmuskoha vaatlusel tehtud fotode põhjal haagise rattad peale killustikuga maapinna katmist paistma ei jäänud. Foto põhjal ei ole võimalik aru saada, et tegemist on haagisega, kuivõrd ei paista ei rattad ega haagise konksu osa. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et haagis oli kohandatud toitlustusettevõtte ruumideks, s.o. sellel oli katus, siseruumid, sisustus (mööbel, tehnika), see oli varustatud elektri ja veega. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et tehase poolt on haagised- haagistransport mõeldud ratastel liikuvateks, et neid on võimalik transportida ühest kohast teise. Samas ei nõustu kohus sellega, et nimetatud asjaolu välistab automaatselt haagise kui ehitisena käsitletava hoone ja sellest tulenevalt ei ole seda iseloomustavaks terminiks stabiilsus, konstantsus ega muutumatus. Kohus leiab, et ka haagiste puhul tuleb hinnata nende vastavust ehitise mõistele tulenevalt
sätestatud ehitise mõistest igal korral eraldi, võttes arvesse muuhulgas ka haagise kasutamise eesmärki. Nimelt on oluline, kas haagis on paigaldatud kohtkindlalt ja püsivalt või see nt pidevas liikumises (automatk). Asjaolu, et haagised on ehitatud liikumisvõimelistena ei välista nende statsionaarset kasutamist ühes kohas. Riigikohus on täpsustanud lahendis nr 3-1-1-44-06, et ehitisena
lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Oluline on tuvastada ka objekti kohtkindlus. Antud juhul leiab maakohus, et Vägeva tee 1 paigaldatud haagis vastab
Haagise paigaldamiseks ja teisaldamiseks oli vajalik kasutada abivahendit, s.o. autotransporti. Haagise asukohta ei suutnud omanik omal jõul muuta. Haagis toodi kohale, et see jääks teatud kindlaks ajaks sinna kohta, et läbi viia majandustegevust. Riigikohus on leidnud, et kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis
lg 1 mõttes, kuivõrd selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Taolise ehitise püstitamist luges Riigikohus ehitamiseks
Antud juhul leiab maakohus, et tegemist on analoogse olukorraga. Nimelt paigaldas omanik K.T haagise tema poolt kindlaks määratud kohale, s.o. Vägeva tee 1 kinnistule ning haagis püsis seal muutumatu asukohaga kuni omanik ise seda abivahendit (autotransport) kasutades muutis (valla korraldusel). Nimelt olid haagise rattad kaetud killustikuga, see oli püsivalt lahtiühendatud autotranspordist ( st transport pidi eraldi kohale toodama haagise teisaldamiseks) ja haagise teisaldamiseks tuli eemaldada selle ümbert ja alt mulla ja killustiku kord, mis kattis ka rattaid ja takistas seega ilmselgelt (üldteadaolevalt) haagise liikuma hakkamist. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et haagisel olid rattad all. Vaidlus on selles, et sündmuskoha vaatluse ajal ja haagise paigaldamisel olid rattad kaetud killustikuga või mitte. Kaitsja väide, et kinnistule oli veetud killustikku, mis ei 6 olnud kohtkindlalt maapinnaga ühendatud, jääb kohtule arusaamatuks. Sündmuskoha vaatluse protokolli ja fototabelite järgi on võimalik selgelt järeldada, et killustik asub maapinna peal. Samuti ei ole kaitsja ise seletanud, mismoodi ei asu killustik maapinna peal või kus see siis asub. Sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt on kinnistu kaetud ühtlase killustiku kihiga. Samas kohtuistungil kinnitas ka MK ise, et rataste nägemiseks tuleb killustik eest ära liigutada. sellest saab aga üheselt järeldada, et sündmuskoha vaatlusel tehtud fotod on tegelikku olukorda kajastavad ja haagis oli kuni majaosa ääreni killustikuga kaetud, et oleks tagatud sisse- väljapääsu mugavus. Seega oli tehtud kõik, et tagada haagise ühe koha peal kasutamine. On eluliselt ebausutav, et sellised suuremahulised tööd tehtaks, kui oleks plaan haagis lühikese aja jooksul teisaldada. Samuti, lähtudes konkreetse haagise kasutamise otstarbest, leiab kohus, et see oligi mõeldud paikse müügikohana, mitte haagisena liikuva ja muutuva müügikohana. Seda kinnitab aastaks tehtud rendileping kinnistu omanikuga ja K.T esindaja ise, öeldes, et sooviti kauplemist jätkata mitme aasta vältel. Nimetatud alustel loeb kohus, et haagis Vägeva tee 1 kinnistul oli kohtkindlalt paigaldatud ja vastas
Haagise püsivust näitavad kohtu hinnangul lisaks selle paigaldamise asjaoludele (eemaldatud autotranspordist, rattad kaetud mulla ja killustikuga kuni haagise ääreni) ka elektri, vee ja kanalisatsiooni loomine, lepingu sõlmimine aastaks ja MKenda ütlused, et haagist plaaniti kasutada kauplemiskohana paar aastat. Samuti näeb vaidlusalune haagis välja kui maja, see oli sisustatud püsivalt kauplemise eesmärgil- lett, istekohad jm vajalikud sisustuselemendid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul on tegemist
lg 1 sätestatud ehitisega, täpsemalt hoonega, mille paigaldamiseks/püstitamiseks oli vajalik ehitusloa taotlemine Rae Vallavalitsuse poolt. Nimetatud asjaolude pinnalt loeb kohus ka tõendatuks, et on toimunud ehitamine
lg 2 mõttes, seda nii haagise paigaldamise puhul, kui kinnistu maapinna mulla koorimise, lükkamise ja killustikuga katmise osas. Kohus leiab, et haagist ümbritsev killustikuga kaetud ala on käsitletav parklana. See on ka MK enda sõnul kohandatud selleks, et oleks mugav sisse- ja välja käia majast, kuid ilmselgelt ka selleks, et tagada klientidele teenuse tarbimise ajaks transpordi parkimise võimalus. Mulla koorimine, lükkamine ja maapinna sellejärgne killustikuga katmine on ehitamine
Lisaks MK ütlustele on nimetatud asjaolu tõendatud ka sündmuskoha vaatluse protokolli ja fototabelitega selle juurde. Seega loeb kohus tuvastatuks, et on toimunud ka nii parkla kui ka ehitise ehitamine. Puutuvalt sellesse, et K.T läbi MK tegutses keelueksimuses märgib kohus järgmist. KarS § 39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu. Lg 2 täpsustab, et kui eksimus on isikule välditav, võib kohus kohaldada KarS § 60-s sätestatud. Riigikohus on korduvalt selgitanud samuti, et eksimuses teo keelatuses tuleb tuvastada, kas tegemist oli vältimatu eksimusega. Selgitamaks, kas isiku eksimus oma teo keelatuses on vältimatu või mitte, tuleb eeskätt hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Siinkohal on oluline arvestada ka objektiivselt isiku käitumise ebaseaduslikkust ja teo intensiivsust. Kuid samuti tuleb kontrollida, kas isikul oleks tekkinud kahtlus oma teo õiguspärasuses ja ta oleks õiguslikku olukorda mõistlikul viisil kontrollinud, kõrvaldanuks selline kontroll eksimuse. Antud asjas on MK väitnud, et tema ei tulnud selle peale, et haagis on ehitis ja et selle paigaldamiseks on vaja ehitusluba ning selle vajalikkust ei küsinud/kontrollinud ta ka vallavalitsusest. Kohus leiab, et MK sellekohane väide on ennastõigustav ja paljasõnaline ning oleks tema hoolsa tegutsemise korral olnud kergesti kontrollitav ja eksimus kõrvaldatav. Kuigi kohtule on esitatud materjalid selle kohta, et MK pere ka varem
vastu seoses ehitusloa taotlemata jätmisega eksinud on, ei saa kohus neid tõendeid otseselt arvesse võtta. Kohus leiab, et tõepoolest maja ja haagise jaoks ehitusloa taotlemise üle otsustamine võivad olla erinevad, kuid 7 kohus leiab, et olles kord sellises eksimuses osaline olnud, oleks MK seda enam pidanud kontrollima ehitusloa vajalikkust. Nimelt on kohtu hinnangul ilmselge, et kui luuakse toitlustusasutus, küsitakse selleks kauplemisluba, tegevuseks paigaldatakse järelhaagis vm objekt, mis jääb püsivalt ühele kohale, sinna juurde ühendatakse kanalisatsioon, vesi, elekter, siis hoolas omanik kontrollib vastavast omavalitsusest, kas sellise objekti paigaldamiseks on vajalik ka ehitusluba vm seaduses sätestatud luba hankida. Seda enam, et konkreetselt ehituslubade taotlemistest ja nendega seotud probleemidest on küllaldaselt ka ajakirjanduses kajastatud. Seega leiab kohus, et antud eksimus oli M.K e kergesti välditav ning rikkumine seega ka kõrvaldatav ning puudub alus rääkimiseks, et isik tegutses keelueksimuses. Kohtuväline menetleja on leidnud, et K.T on teo toime pannud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt on tegu toime pandud kaudse tahtlusega kui isik pidas võimalikuks süütekoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kohus leiab, et MK käitumises sellist tahtlust (sh teadmist) tõendatud ei ole. KarS § 18 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuivõrd MK ei kontrollinud ehitusloa olemasolu vajalikkust, peab kohus tema käitumist subjektiivsest küljest hooletuseks. Nimelt tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud MK ette nägema, et loa olemasolu on vajalik ja seda taotlema enne haagise paigaldamist. KarS 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistust raskendav asjaolu on omakasu, kuivõrd haagis paigaldati kauplemise, sh tuluteenimise eesmärgil.
lg 2 on sätestatud juriidilise isiku vastutus ehitise omanikuna kohustuste eiramise eest, s.o.
§-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest on võimalik karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32000 eurot. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdlase isikut. K.T läbi MK on teo toime pannud teo hooletusest, tema käitumises esinevad karistust raskendavad asjaolud, ta on varem karistamata. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Rae Vallavalitsuse otsus karistada K.T
sanktsiooni miinimumi lähedasena, on põhjendatud ning ei kuulu muutmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja Rae Vallavalitsuse otsus muutmata. Arvestades, et kohus leiab, et K.T on süüdi väärteo teoimepanemises, tuleb kokkuleppelise kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.