p 1, 4, § 121; G.H süüdistuses
, § 263 p 1, 4 ja K.S-i süüdistuses
oktoobril 2011.a. Prokurör Andra Sild Süüdistatavad 1. Z.G - isikukood: XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: xxx; töökoht: GB OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 09.03.2010.a otsusega
lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat; korduvalt karistatud väärtegude eest; tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 05.05.2011.a (tõkendina oli kohaldatud vahistamine 30.07.2010.a kuni 24.04.2011.a. ning kahtlustatavana oli kinni peetud alates 28.07.2010.a ); Kaitsja määratud korras advokaat Leelo Viil 2. G.H - isikukood: XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX; TT õpilane; töötab L OÜ ; varem kriminaalkorras karistatud: Pärnu Maakohtu 08.12.2008.a otsusega
lg 2 2 p 9 järgi vangistusega 1 kuu, mis asendatud 60 tunni ÜKT-ga (ÜKT täidetud); väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend - elukohast lahkumise keeld alates (oli kahtlustatavana kinni peetud 09.08.-10.08.2010.a); Kaitsja määratud korras advokaat Merike Allikmäe 3. K.S - isikukood: XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX; töökoht: NE OÜ; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati: Harju Maakohtu 02.01.2010.a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 k ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks; liitkaristuseks
lg 2 alusel vangistus 6 k 16 p, mis asendati 392 tunni ÜKT-ga (seisuga 19.07.2011.a. on ÜKT tehtud ja kriminaalhooldus lõpetatud; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja määratud korras advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Z.G
p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 350 päevamäära (1 120 eurot),
järgi rahaline karistus 150 päevamäära (480 eurot).
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 500 päevamäära (1 600 eurot).
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.07.2010.a 24.04.2011.a, s.o 8 kuud 28 päeva. Kuna ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda Z.G-le mõistetud rahaline karistus kantuks eelvangistusajaga. Harju Maakohtu otsusega 09.03.2010.a. mõistetud karistus – 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga – kuulub iseseisvale täideviimisele (katseaja lõpp 08.03.2013.a.) Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist . 2. Süüdi tunnistada G.H
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust,
p 1, 4 järgi 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 3
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (09.08.10.08.2010.a).
alusel mõistetud vangistust (1 aasta 3 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.H 1(ühe) aasta ja 6 (kuue)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning
lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata G.H-le kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Süüdi tunnistada K.S
järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust,
lg 2 järgi 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.S 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning
lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata K.S-ile kriminaalhooldaja.
G.H ja Z.G süüdistatakse selles, et nemad koos 28.05.2010.a kella 20:45 paiku, viibides Tallinnas Hiiu ja Metsa bussipeatuste vahelisel teelõigul, häirides sündmuskohal viibinud isikute avalikku kindlustunnet ja eirates tavade, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, panid ühiselt toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga: tungisid kallale SS, lüües teda ühel korral rusikaga rindkere piirkonda ja mitmel korral jalaga pea piirkonda, põhjustades sellega viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi - pea ja kaela põrutuse, kaela ja vasema küünarvarre marrastuse. G.H koos Kristjan Rietiga, 16.06.2010.a. kella 21:40 ajal Harjumaal Keila vallas Keila-Joa kaupluse ees, sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute juuresolekul, rikkus avalikus kohas käitumise tavasid ning häiris teiste isikute rahu ja turvalisust sellega, et tungis kallale ADile, lüües teda korduvalt rusikaga näo ja pea piirkonda. G.H tegevuse tagajärjel oli ADile põhjustatud füüsilist valu ja kehavigastused – haav peas vasakul kuklapiirkonnas, ülemise lõikehamba murd, parema põlve põrutus ja vasaku käe viienda sõrme luumurd. Z.G, 24.06.2010.a. kella 02:00 paiku Tallinnas Vääna 2a asuva „Hiiu Grill“ lähedal, sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute juuresolekul, rikkus avalikus kohas käitumise tavasid ning häiris teiste isikute rahu ja turvalisust sellega, et rüseluse käigus lõi ühel korral taskunoaga AK vasaku põse piirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu ning tervisekahjustuse – huule ja suuõõne lahtise haava. Seega G.H ja Z.G , rikkudes avalikus kohas teiste isikute rahu ja avalikku korda vägivallaga ja isikute grupis, panid toime
Z.G süüdistatakse ka selles, et tema 09.06.2011.a kella 20:10 paiku Tallinnas Arnika tee 13 asuva eramaja territooriumil viskas tahtlikult üle aia Arnika tee 11 asuva eramaja hoovis viibinud MN suunas 16-17 cm suuruse läbimõõduga kivitüki, mis tabas MN vastu paremat õlga. Sellise tegevusega põhjustas Z.G MN’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – nahamarrastuse paremal õlal. Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani Z.G toime
K.S-i süüdistatakse selles, et tema 15.05.2010.a. kella 23:00 paiku Harjumaal Harku vallas Vääna ja Keila-Joa vahelisel teelõigul lõi sõiduautos istuvale TR ühel korral rusikaga näo piirkonda, seejärel, sõitnud mõnisada meetrit eemale metsavaheteele, peksis 6 sõidukist väljunud TR rusikate ja jalgadega näo, pea ja keha piirkonda, milliste tegevustega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pealaenaha pindmise vigastuse, pea põrutushaava, silmalau ja silmaümbruse turse ning näol marrastused ja hematoomid. Seega K.S , teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja peksmisega pani toime
Samuti tema, 15.05.2010.a. kella 23:00 paiku Harjumaal Harku vallas Vääna ja Keila-Joa vahelisel teelõigul tiris TR riietest kinni hoides sõiduauto BMW, registreerimisnumbriga XXX, tagaosa juurde, surus jõuga pagasiruumi ja sulges luugi ning seejärel sõitis mõnisada meetrit edasi metsavaheteele, kus tiris TRpagasiruumist välja. Seega K.S , teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega, mis oli toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes, pani toime
Kokkulepete sisu. Süüdistatavate, kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt taotleb prokurör: G.H süüdimõistmist
ja § 263 p 1, 3 järgi ning tema karistamist vastavalt 6-kuulise ja 1-aastase vangistusega. Liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millest eelvangistusena kantud 2 päeva.
alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseajaga, kohustades G.H täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja
lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda sotsiaalprogrammides; -Z.G-na süüdimõistmist
p 1, 4 ja § 121 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega kokku 500 päevamäära, mis lugeda kantuks eelvangistusajaga. Iseseisvale täideviimisele kuulub Harju Maakohtu 09.03.2010.a. otsusega mõistetud karistus – 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; -K.S-i süüdimõistmist
Liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mida
alusel tingimisi täitmisele ei pöörata 2-aastase katseajaga, mil K.S on kohustatud täitma kontrollnõuded ning kohustuse – osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. Samuti sisaldavad kokkulepped hüvitisi kannatanutele, seoses neile varalise ja moraalse ehk mittevaralise kahju tekitamisega. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid ennast neile inkrimineeritud kuritegudes süüdi ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad kokkulepetega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kõik kannatanud nõustusid asja lahendamisega kokkuleppemenetluses ja oma õigustest olid nad teadlikud. Tsiviilkostajad nõustusid kokkuleppemenetlusega, ei esitanud vastuväiteid hagidele ning prokurör on kohtule esitanud ka tsiviilkostjate kirjalikud nõusolekute protokollid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud 7 kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ning neile karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot. Arvestades süüdimõistetute varanduslikku olukorda ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskulisid KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja annab võimaluse kõigile süüdistatavatele menetluskulude tasumiseks ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades. Toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud, samuti osa kaitsetasudest R. Truumetsa ja Z.G-na osas jätab kohus riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.