lg 1 p 4 alusel välja mõista T.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab T.L karistust Viru Maakohtu 26.05.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 320 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks Viru Maakohtu 17.09.2008 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega 3 (kolm) aastat vangistust, milline karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega ning T.L-i liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. T.L-i karistuse kandmise alguseks loeti 19.10.2009. Kinnipeetavat T.L on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, lähtudes sellest, et isik on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, kuid antud kuriteoga (valeütluste andmine) ei tekitanud isik materiaalset kahju, vaid raskendas kriminaalmenetluse läbiviimist – seega on ebaaususe ulatus muutunud. Kriminaalsest käitumise mustrist nähtub, et isiku käitumine õigusrikkumiste toimepanemisel on sarnane varasemaga (korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud, samuti andnud eelnevalt valeütlusi) ning varavastaste kuritegude puhul on täheldatud samalaadseid põhjuseid (grupi mõju, materiaalne kasu). Karistusregistri andmetest nähtuvalt on T.L väärtegude toimepanemise eest karistatud 11-l korral. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta 4 kuu ja kanda jääb veel enam kui 7 kuud vangistust. Vanglas töötab kinnipeetav T.L majandustöödel, on osalenud autojuhi kursustel ja esmaabi koolitusel (16 tundi). Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“ ja osaleb „Taastava õiguse“ programmis. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval T.L on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud erinevate rikkumiste eest (ei kohusetundlikult; vangla vara kahjustamine; omas tubakat ja filtreid). töötanud Enne vangistust elas kinnipeetav T.L koos isa ja vanaemaga aadressil xxxx. Vabanemise järgselt asub ta elama xxxx elamusse aadressile xxxx. xxxx sotsiaaltöötaja Margit Miller on esitanud ka vastavasisulise garantiikirja. Lisaks eluruumile on kinnipeetaval võimalik saada sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist ning abi töökoha otsimisel. Samas peab isik arvestama maja sisekorra eeskirjadega ning vältima sõltuvusaineid. Kinnipeetav T.L omandas 8 klassilise hariduse Rakvere Õhtukeskkoolis, tavakoolis esines tal koolikohustuse eiramist. Ta on töötanud autopesijana, klaasitööstuses abitöölisena, puiduehitustöödel. Peamiselt on ta töötanud mitteametlikult. Enne vangistust oli ta Töötukassas registreeritud töötuna, samal ajal tegi juhutöid. Peale vabanemist on T.L võimalus asuda tööle xxxx. Firma juhatuse liige R V on valmis T.L-ile autopesulas tööd pakkuma, kui viimane on ise huvitatud tööl käimisest ja seaduskuulekast eluviisist. T.L soovib haridustee jätkamisest. Vanglas töötamine näitab, et ta soovib iseseisvalt hakkama saada. T.L on hulgaliselt tasumata võlanõudeid (3353 eurot), mis võib mõjutada teda vabaduses otsima ebaseaduslikke toimetulekuallikaid. Isikul on puudulik 3 toimetulekuoskus. Varasemalt on T.L toime pannud hulgaliselt varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise nimel, mistõttu on risk, et ta võib seda uuesti teha. Kinnipeetava T.Lähivõrgustikku kuuluvad isa A V, ema E V, tädipoeg R V ja tädi E V, kelledest ta suhtleb ainult tädipojaga. Isa A V sõnul on perekonna suhted T.L-iga halvad, kuna viimane varastas lähisugulaste tagant ja suhtles negatiivset mõju avaldavate isikutega. Isa hinnangul on poeg nõrga iseloomuga ja kergesti mõjutatav. T.L-i peamine suhtlusringkond vabaduses olid juhututtavad ja kriminaalse taustaga isikud. T.L on varasemalt toime pannud rööve grupi mõjul. Tegemist on madala enesehinnanguga isikuga, kes otsib teiste heakskiitu. Vabaduses olles kuritarvitas kinnipeetav alkoholi, millest tingituna sattus probleemidesse. Teda on alkoholiseaduse alusel karistatud 4l korral. Alkoholi tarvitamist soodustas suhtlusringkond ja tegevusetus. Isik tunnistab alkoholi mõju oma kriminaalsele käitumisele ja on valmis loobuma alkoholitarvitamisest. Kinnipeetav T.L on 2-l korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid mõlemad korrad ebaõnnestusid. Viimasel katseajal pani ta toime uued pisivargused, ei pidanud kinni lisakohustusest mitte tarvitada alkoholi, jättis pooleli sotsiaalprogrammi ega ilmunud registreerimisele. Emotsionaalselt on isik mõnevõrra ebastabiilne, puudujääke on suhtlemisoskuses ja enda väljendamises. Perekond ei näi hoolivat isiku käekäigust. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et isik ei mõista kuriteo toimepanemise tõsidust ning oma teo tagajärge. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 50%, vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Viru Vangla toetab T.L-i ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab isiku taasühiskonnastamist ning õiguskuulekat käitumist. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses leiab, toetudes T.L-i isa A V arvamusele, et kui kinnipeetav asub vabanemise järgselt elama xxxx elamusse xxxx, siis on tõenäoline, et ta laseb ennast uuesti kriminaalse kontingendi poolt ära kasutada. Varasemalt on kinnipeetav töötanud autopesijana, isa juures klaasitööstuses abitöölisena, kuid peale palga kättesaamist ei ilmunud T.L sageli enam tööle, tal oli raskusi töökohtade säilitamisega. T.L on süstemaatiline varavastane õigusrikkuja. Arvestades isiku varasemat kriminaalset käitumist võib eeldada, et talle määratud karistused ei ole mõju avaldanud, kinnipeetaval puudub motivatsioon oma käitumise ja väärtushinnangute muutmiseks. Uue kuriteo riskifaktoriteks on varasem alkoholi kuritarvitamine ja kergelt mõjutatavus kriminaalsete kalduvustega isikute poolt. T.L leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, kinnitades, et ta läheb elama xxxx ja hakkab seal tööl käima. T.L väitis, et ta ise soovis xxxx elama asuda, et pääseda oma xxxx sõpradest. T.L-i sõnul suudab ta nüüd kriminaalhoolduse all olles kontrollnõudeid ja kohustusi järgida. Varemalt takistasid kriminaalkorras karistatud tuttavad tal kriminaalhooldusele allumast. T.L-i arvates suudab ta tulevikus alkoholi tarvitamisest hoiduda. Prokurör ei toetanud kinnipeetava T.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest viimased kaks kriminaalhooldust ebaõnnestusid. T.L ei täitnud kontrollnõudeid, jätkas kuritegude toimepanemist ja kriminaalhooldusametnikul puudub usk, et ta hakkab täitma kontrollnõudeid. Kaitsja leidis, et kinnipeetav T.L tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest olemas on vastavad tingimused. Antud juhul on olemas garantiikiri töö- ja 4 elukoha kohta. Kaitsja peab elukoha vahetust väga oluliseks, sest xxxx on T.L raske toime tulla kui pole toetajaid. T.L on öelnud, et ta enam alkoholi ei tarvita. Ta on läbinud 4 sotsiaalprogrammi, xxxx elukohas on kindlasti tagatud ööpäevaringne kontroll ja psühholoogiline abi. Kuritegude dünaamika on muutunud tal kergemaks ja uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. T.L on edaspidi lubanud käituda seaduskuulekalt. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.L ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksandat korda, Viru Vangla iseloomustustest nähtuvalt kannab ta vanglakaristust neljandat korda. T.L on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid need mõlemad ebaõnnestusid. Viimane talle mõistetud tingimuslik karistus pöörati Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega täitmisele, sest T.L pani katseajal toime uued pisivargused, ei pidanud kinni lisakohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, jättis pooleli sotsiaalprogrammi ega ilmunud registreerimisele. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava T.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et xxxx tööle mitteasumisel või selle töökoha kaotamise korral, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda peamiselt kriminaalkorras karistatud isikute näol ja elukohta ühiselamus, kus elavad muuhulgas endised kinnipeetavad, võib T.L toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole T.L olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased Renee Vitsutil praktiliselt puuduvad, sest isa A Vi sõnul varastas kinnipeetav ka lähisugulaste tagant. Kohus tunnustab T.L selle eest, et ta on vanglas olles töötanud ja mitu sotsiaalprogrammi läbinud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76;
Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne 5 Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2012 RESOLUTSIOON 1. Juhindudes
märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.L-i vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt T.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.
lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista T.L-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgile poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.