järgi SÜÜDISTATAV: T.J , elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: eesti; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta. Karistatus: kriminaalkorras karistatud 10 korda: 19.05.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2,
lg 1, § 69 ja § 50 lg 1 p 1 alusel asendati mõistetud vangistuslik karistus 356 üldkasuliku töö tunniga tähtajaga 1 aasta 6 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Väärteokorras karistatud korduvalt. T.J oli kahtlustatavana KrMS § 217 alusel kinni peetud 10.07.2012.a, vabastatud 12.07.2012 kell 14.45 . RESOLUTSIOON Mõista T.J süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada T.J-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kahe) kuu ja 20 (kahekümne) päevane vangistus.
s.o. 3 (kolm) päeva lugeda karistuse hulka ja kandmisele kuulub 2 (kahe) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päevane vangistus. 19.05.2012.a. Harju Maakohtu otsus on täidetud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel. Mõista T.J-ilt välja KrMS § 179 lg. 1 p. 2, § 175 lg. 1 p. 4, 9 ja § 180 lg. 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 435 € (nelisada kolmkümmend viis ), advokaadi õigusabikulud summas 115.20 € (ükssada viisteist eurot ,20 senti ), kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti). Menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: „T.J , 1-12-11189 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 /seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 19. detsembril 2012.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 10. jaanuaril 2013.a. alates kella 15.00. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et T.J olles 19.05.2012 karistatud Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi, ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks ja karistus selle teo eest ei olnud temal veel kustunud, seega isikuna, kellel oli kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, juhtis 10.07.2012.a. kella 16.15 ajal Tallinnas, Vikerlase 5 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, millega tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust. Seega pani T.J toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Süüdistatav T.J avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistab ennast täielikult süüdi. On ütlused eeluurimisel andnud ning jääb nende juurde. Teadis, et temal on lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et kui temale määrataks karistusena üldkasulik töö, siis oleks temast rohkem kasu. Vanglas oleks muidusööja. 2 Süüdistatava kaitsja Toomas Bekker avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, toimikus olevate materjalidega tõendatud, tõendid lubatavad, õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja väljendas kohtuvaidluste käigus seisukohta, et ka praegu oleks võimalik asendada vangistus üldkasuliku tööga. Isik pidi teadma, et ta sõita ei tohi. Paljud isikud, kellel on juhtimisõigus ära võetud, kipuvad ikkagi rooli istuma. Siiski ei ole praegusel juhul tegemist rängima õiguserikkumisega, suure süüga. Kas on selle paragrahvi puhul vahet, mis põhjusel ja kui pikalt autot kasutati. On kurb, et selle mehega nii juhtus. Kui mais võeti temalt juhtimisõigus, siis ta taolist tegu toime varem ei pannud. Tollel korral oli tegemist tagasihoidliku sõiduga. Sõideti vaid 500 m. Tema käitumine väljaspool seda juhtumit ei ole etteheidetav. Vaadata tuleb seda, kui hästi ta tegi üldkasuliku tööd. Õnnestus seetõttu, et tal on oma elukutse. Ta pandi tööle oma erialasele tööle. Töö õnnestus kiiresti ära teha, tema oskusi hinnati. Ta oskab karistust kanda ja on vastutusvõimeline. Tänasele kohtuistungile ilmumine on samuti märk tema vastutusvõimest. Kui on üldkasulik töö, siis ei saaks lugeda katseajaks seda, mille jooksul tuleb üldkasulik töö ära teha. Juhtum on ju kurb iseenesest. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: tunnistaja Mari – Liis Mölderi ütlused (lk. 2 – 3), T.J kahtlustatavana antud ütlused (lk. 10 – 12), Maanteeameti vastus (lk. 19 – 20), Harju Maakohtu 19.05.2012.a otsus nr. 1 – 12 – 4913 (lk. 21 – 23), Harju kriminaalhooldusosakonna üldkasuliku töö talituse vastus päringule (lk. 32 – 33). Maakohtu seisukoht T.J poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
sätestatud süütegu seisneb antud juhul täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 10.07.2012.a. kella 16.15 ajal juhtis T.J mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, milline oli temalt kohtuotsusega karistusena ära võetud.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud lisaks T.J poolt süü tunnistamisele kohtueelsel uurimisel (tl. 11) ja kohtuistungil (tl. 46 ) ka tunnistaja Mari – Liis Mölderi ütlustega, kelle sõnul olles autopatrullis
järgi ning karistatud vangistusega 6 kuud, millest kuulub ärakandmisele 5 kuud ja 28 päeva, milline on omakorda
Vastavalt
21 – 23). Eelnimetatud kirjaliku tõendiga haakub omakorda Maanteeameti Põhja regiooni 27.07.2012.a. vastus nr. 12-00630/203 uurija Mare S 23.07.2012.a. esitatud järelepärimisele, millest nähtub, et Harju Maakohtu 19.05.2012.a. otsus kriminaalasjas 1 – 12 – 4913 on saadetud liiklusregistrisse 22.05.2012.a. ja vastav piirang on sisestatud 28.05.2012.a. T.J mootorsõiduki juhtimise õigus on kohtuotsuse alusel ära võetud 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest 20.05.2012.a. kuni 19.09.2012.a. (tl. 19 – 20). Kohus on seisukohal, et T.Jegevuses on tõendatud nii objektiivne kui subjektiivne külg. Kuritegu on toime pandud tahtlikult, kuna T.J teadis, et temalt on Harju Maakohtu 19.05.2012.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 12 – 4913 mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 4 kuuks ning tal puudub seega õigus juhtida vastava kategooria mootorsõidukit, kuid sellele vaatamata asus ta 10.07.2012.a. mootorsõidukit juhtima, pannes sellega toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav T.J on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Karistus.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Süüdistatav T.J on varem väärteokorras karistatud korduvalt, milledest 1-l korral liiklusalase väärteo eest, milline on toime pandud joobeseisundis. Kriminaalkorras on T.J t karistatud 10-l korral. Seega ei saa T.J käsitada seadusekuuleka isikuna. Süüdistatav T.J on toime pannud
Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et T.J , olles karistatud Harju Maakohtu 19.05.2012.a. otsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning olles üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud katseajale ning pidi täitma
lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi, pani vähem kui kahe kuu möödumisel otsuse jõustumisest, toime uue tahtliku kuriteo. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Samas, vaatamata süüdistatava käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumisele, peab kohus olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Süüdistatavat süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Süüdistatava T.J puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Süüdistatav T.J on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning osa karistustest on seotud liiklusalaste süütegude toimepanemisega. Seega on T.J näol tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused sarnaste liiklusalaste rikkumiste eest annavad signaali, et T.J ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kohtuistungil kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on karistusena mõeldav ainult reaalne vangistus. Kohus märgib, et vangistus kui äärmine abinõu (ultima ratio) peaks tulema kõne alla alles siis, kui kõik teised mõjutusvahendid on ennast süüdistatava isiku suhtes ammendanud või muude mõjutusvahendite abil ei ole võimalik suunata süüdistatavat isikut õiguskuulekale käitumisele. 5 Kohtu hinnangul on T.J suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud. Teda on viimati karistatud Harju Maakohtu 19.05.2012.a otsusega vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, milline asendati
Riigikohus on oma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.