← Eesti

1-10-16795/57

Obsah (4)§ 25§ 2§ 74§ 63

1-10-16795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2013. a., Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-16795 (08940000014) Kohtunik Tambet Graub

§ 25

lg 1 sätteid, mille kohaselt maavara kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel ja kehtib nimetatud loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (mäeeraldise) piirides. Kaevandades ajavahemikul 01.04.2005 kuni 03.11.2008 Kurevere II karjääril maavara kaevandamise lubadega * ja * määratud mäeeraldise piiridest väljudes ning Tamme I maaüksusel maavara kaevandamise loata dolokivi maavara kaevandamise õiguseta rikkus P.J 01.04.2005 vastu võetud ja kuni käesoleva ajani kehtiva

§ 25

lg 1 sätteid, mille kohaselt kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel.

§ 2

p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires.

§ 74

lg 1 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata.

§ 74

lg 2 kohaselt nõutava loata maavara kaevandamisel arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru keskkonnatasu kümnekordse määra suuruse summana, millest tulenevalt tekitati kuriteoga keskkonnale varalist kahju kokku 11 436 914.16 krooni suuruses summas (2005.a 1499487.36 krooni, 2006- 2131708.80 krooni, 2007.a 3019449.60 krooni ja 2008.a 464256 3 1-10-16795 krooni). Sellise tegevusega pani P.J jätkuva kuriteona toime looduskasutusloata tegutsemise, s.o KarS § 363 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.

  1. E.G süüdistatakse selles, et P.J oli ajavahemikul 17.04.200005.11.2008.a Äriregistrisse kantud kui E.G juhatuse liige ning töötE.G tootmisjuhi ametikohal, oli Majandustegevuse registri järgi E.G mäetööde vastutav spetsialist, olles seega ka juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 mõttes. P.J, töötades tootmisjuhina, kelle ülesandeks oli kaevandamise korrektse ulatuse, tehnoloogia ja kaevandatava maavara kvaliteedi tagamine, tegutsedes juriidilise isiku majandustegevuse käigus ja juriidilise isiku huvides, jättis taotlemata ja saamata Keskkonnaministeeriumist nõutavaid kaevandamislubasid dolokivi kaevandamiseks ning teades, et E.G kaevandamisluba allpool toodud kohas ja ulatuses puudub, andis korralduse E.G töötavatele isikutele igapäevase majandustegevusega tegelemiseks, so maavara kaevandamiseks, mida viimased tema korraldusel ja teadmisel ka tegid, juhtis ja korraldas ettevõttes kaevandamistegevust, mille tulemusel kaevandati ajavahemikul 2002-2008.a, Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere külas üleriigilise tähtsusega Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääril ja osaliselt Tamme I katastrinumber * maaüksusel kaevandamislubadega * ja * määratud mäeeraldise piiridest väljudes dolokivi maavara kaevandamise õiguseta horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus 16030 m3 ja vertikaalsuunaliselt sügavamale mahus 148800 m3 , millest ajavahemikul 2005-2008.a kaevandati kaevandamise õiguseta Kurevere II karjääril vertikaalsuunaliselt 75754,08 m3 dolokivi ning Tamme I katastrinumber * maaüksuse 0,22 ha suurusel maa-alal
  2. aastal horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus tehnoloogilist dolokivi 11016,46 m3 ja kõrgemargilist 4284,18 m3,
  3. aastal samal Tamme I maaüksuse 0,22 ha-l tehnoloogilist 420,11 m3 ja 163,38 m3 kõrgemargilist dolokivi. Kaevandades ajavahemikul 19.03.2002 kuni 01.04.2005 Kurevere II karjääril 19.03.2002 välja antud maavara kaevandamise loa * määratud mäeeraldise piiridest väljudes rikkus P.J 09.11.1994 vastu võetud ja kuni 01.04.2005 kehtinud

§ 25

lg 1 sätteid, mille kohaselt maavara kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel ja kehtib nimetatud loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (mäeeraldise) piirides. Kaevandades ajavahemikul 01.04.2005 kuni 03.11.2008 Kurevere II karjääril maavara kaevandamise lubadega * ja * määratud mäeeraldise piiridest väljudes ning Tamme I maaüksusel maavara kaevandamise loata dolokivi maavara kaevandamise õiguseta rikkus P.J 01.04.2005 vastu võetud ja kuni käesoleva ajani kehtiva

§ 25

lg 1 sätteid, mille kohaselt kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel.

§ 2

p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires.

§ 74

lg 1 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata.

§ 74

lg 2 kohaselt nõutava loata maavara kaevandamisel arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru keskkonnatasu kümnekordse määra suuruse summana, millest tulenevalt tekitati kuriteoga keskkonnale varalist kahju kokku 11 436 914.16 krooni suuruses summas (2005.a 1499487.36 krooni, 2006- 2131708.80 krooni, 2007.a 3019449.60 krooni ja 2008.a 464256 krooni). Sellise tegevusega pani E.G jätkuva kuriteona toime looduskasutusloata tegutsemise, s.o KarS § 363 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Kohtuistungil uuritud tõendid 4 1-10-16795 2.
  2. Tunnistajad Kohus on võtnud vastu KrMS § 296 lg 1 ja 3 ning § 2862 lg 1 alusel kohtuistungi protokolli /III köide lk 11-36/ tunnistajate varem antud ütlustega samas kriminaalasjas. 2.1.
  3. Tunnistaja A. N. ütluste kohaselt P.J ülesandeks oli kogu E.G karjääride töö korraldamine. P.J-iga sai konsulteerida, mida on vaja edasi teha, kust kaevata. Vastutas sisuliselt P.J . P.J suhtles ka lõhkajatega, tellis lõhkamised. P.J koostas aruanded, palju on kaevandatud. P.J käis karjääris 2-3 korda nädalas. Tamme I kinnistul on tunnistaja ütluste järgi ilma loata kaevandatud. Kinnistut hoiti pikka aega mittekaevandamises, sest teati, et luba peaks kohe tulema, kuna kõrval asuval maatüki osal tuli luba nelja kuu jooksul. „ l -kohe tulema, siis ei saanud seda sinna ligi saanud.“ Tunnistaja A. N. arvab, et korralduse lõhketöödeks Tamme I kinnistul andis P.J. “ Tunnistaja A. N. on kinnitanud, et Kurevere 2 karjääris oli kohapeal luba olemas, kuid kaardimaterjali ei olnud loa juures. Tunnistaja ei teadnud, kui sügav on karjääri põhi ja vastas küsimusele, kas järgiti väljakujunenud põhja järgmiselt: a, mis oli eelnev “ 2.1.
  4. Tunnistaja T. P. andis kohtus ütlusi, et 2003-2006 oli tema Kurevere karjääris *, tööks oli igapäevase tootmistegevuse otsene juhtimine. Tootmisjuht oli P.J , kes oli tema otsene ülemus. P.J oli nii Kureveres kui ka teatud osal Vasalemmas tootmisjuht, kes tegeles tootmise strateegilise ehk siis pikaajalisema juhtimisega. Mõni päev oli P.J Vasalemmas, aga üldjuhul oli ta Kureveres. Keskkonnateenistusele või ministeeriumile esitatavate paberitega tegelesid P.J ja R. E. R. tegi need paberid, mis pärast ministeeriumisse läksid, ressursimaksu aluseks olid. Tunnistaja ütluste järgi „ “ Põhja sügavuse osas „ -ajalt “ 2.1.
  5. Tunnistaja H. L. andis kohtus ütlusi, et töötab karjääris alates 1998.a. otsene ülemus oli P.J , kes oli tootmisdirektor. P.J suhtles marksheider büroodega, lõhkajatega suhtlesid P.J , T. P., lõpuks ka A. N. 2.1.
  6. Tunnistaja K. R. andis kohtus ütlusi, et töötab E.G alates 1999.a. P.J oli ka tema ülemus, oli juhtkonna liige. P.J liikus karjääris pidevalt. Töödes olid pausid lume tulekust lume minemiseni. Karjääri tasapinnal oli kõikumine 10-15 cm. 2.1.
  7. Tunnistaja I. O. andis kohtus ütlusi, et töötab E.G, jälgib purustusliini, P.J on tema ülemus, otseseks ülemuseks oli vahetuse meister. P.J käis karjääris küllalt tihti. Talvekuudel oli tööde tegemisel paus. 2.1.
  8. Tunnistaja V. P. andis kohtus ütlusi, et perioodil 2002-2008 töötE.G , tööülesandid andis meister, vahel andis tööülesandeid ka P.J . P.J käis karjääris päris tihti. Karjääri sügavus oli kõikuv, tasapind kõigub, meetrist vahet päris ei ole. 2.1.
  9. Tunnistaja T. S. andis kohtus ütlusi, et 2002-2008 oli E.Gis *, *, vahetu ülemus oli T. P., P.J andis tööülesandeid harva. On ikka P.J-i näinud karjääris. 5 1-10-16795 2.1.
  10. Tunnistaja J. V. andis kohtus ütlusi, et E.G on tellinud marksheider mõõdistustöid J.Viru Marksheideri büroost, kus tunnistaja töötab * ja *. Töö sisu oli järgnev: kaevandatud mahtude määramine ja lao seisu määramine. Mõõdistamissagedus oli vastavalt vajadusele. Võib öelda, et igakuiselt. Marksheider mõõdistamine põhineb geodeesiale, on vastavad instrumendid ja meetodid. Varasemalt elektrontahhomeetriga, seda tuli teha koos paarilisega, üks isik oli aparaadi taga ja teine oli lati taga. Aastast
  11. läks meie büroo üle GPS – mõõdistamisele. Töö muutus kardinaalselt- väljas sai käia üksinda, mõõdistamine toimus GPS-seadme abil ja enam ei olnud vaja meeskonnatööd, sai teha üksi. Kui rääkida instrumentidest, siis need olid piisava täpsusklassiga, et tagada nõuetekohane mõõdistamine. Kameraaltöid ehk sisetööd teostasime arvutiprogrammiga Microstation. Esimesed mõõdistamised võisid olla käsitsi arvutatud. Piiride märgistamine on viimase aja teema, jah, seda tööd sai tehtud vastavalt tellimustele. Sügavuse mõõtmine ei kuulunud tööülesannete hulka. Kaevanduse mahu määramine ja lao seisu määramine kuulus tööülesannete hulka. Mõõtsin igakuiselt, lae ja põhjakõrgus mõõdetud. Balti süsteemis. Marksheideri kohustus on, kui ta väljastab ka täiendatud mäeeraldise plaani, siis on nõue, et tuleb plaanile kanda uued kõrgused. Nii põhja- kui laekõrgused. Mäetööde täpsus on 80 cm – 1 m, siis tuleb mitmeid asjaolusid arvestada - maapõu, geoloogia, tehnoloogiat kuidas kaevandatakse. 2.1.
  12. Tunnistaja E. H. andis kohtus ütlusi selle kohta, et on Vooglers Eesti puurlõhketööde juhina alates
  13. või
  14. aasta algusest alates juhtinud Kurevere II karjääris lõhkamistöid. Kurevere karjääris juhatas töid Karjäärimeister, kelleks oli P.J ja vist oli ka A. N., kes näitasid karjääris kohad, kus puurida ja lõhata. Karjääri lõhkamistööde teostamisel lähtuti juba kaevandatud põhjast. Tunnistaja ütluste kohaselt ei pidanud ta oluliseks rääkida põhja kõrgusest P.J-iga , samuti ei antud tunnistajale kaardimaterjale, millest lõhkamisel lähtuda. Tunnistaja ütluste kohaselt: „ .“ 2.2.
  15. Tunnistaja keskkonnaministeeriumis nõunik R. R. andis kohtus ütlusi loa nr * kohta vastates küsimusele, kas geoloogilise läbilõike alusel kaevandatav maavara vastab kuupmeetritele, mis on loa tekstis kirja pandud järgmiselt: „ e seletuskirjas on ka juttu 8 KMIN 034- siis siin on ehitusdolomiit- 171 000 m3 ja tehnoloogiline dolomiit 599000 m3, kui need kokku liidame, saame 700 000 m3, peaaegu “ Tunnistaja R. R. kinnitusel oli kaevandmise sügavus 8m geoloogilisel läbilõikel. Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt anti E.Gile üle luba *, mis anti välja 19.03.2002 ja selle loa on kätte saanud hr P.J 25.03.
  16. Allkiri on loal olemas. Teistele asjaosalistele saadeti kirjaga - Hanila VV, Läänemaa Keskkonnateenistusele ja Tehnilise Järelevalveametile. Tunnistaja vastas küsimusele, kas te oskate öelda, kuhu võis saada õige geoloogiline läbilõige keskkonnaministeeriumist järgmiselt: „ ein lukustatud uksega, seal istus referent, siis tuli kabinet ja l kohtutoimik tl 80 ( esitatud tl 74)- - - 6 1-10-16795 taotlus tehti tunduvalt hiljem.“ eksinud. 0,1 tuhat tonni, sest s Kuidas mäeeraldise piiridest kinnipidamist on võimalik arvutada? Sügavuse osas? selt. 2002 meie valdkond ei Kas loa * juures oleva asendiplaani plaanilt on näha kui kaugele on kaevandamine jõudnud? datud. Neid plaane ei tehta kogu aeg ringi. Olemasolev olukord loa * Kui eeldame, et eraldise piir on kõrgemal kui see valge osa alumine joon, kas siis oleks KK ministeeriumi menetlev ametnik näinud seda, et on juba üle mindud? on valesti. 034 2.2.
  17. Tunnistaja Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna nõunik M. S. andis kohtus ütlusi vastates järgmistele küsimusele: Kas loal nr * vormil märgitud varukogused vastasid mäeeraldise sügavusest tulenevatele kogustele? Ei. Maavarude koondbilansis olid varud Mis oli 2009.a. aerofotodelt näha? „Et kaevandatud on kuskil 0-2 m kõrgust. Et see oli selge, rohkem ei teadnud.“ Kellelt tellisite mõõdistustööd? „ “ Asitõend nr 2 oleva asendiskeemi taustal, kas siit plaanilt on näha kõrgus, kuhu on jõutud * kaevandamisel? Miks ei avastatud * välja andmisel, et * on mäeeraldisest kaevandatud all pool? ja ei osa 2.2.
  18. Tunnistaja Eesti geoloogikeskuse juhtivgeoloog ja keskkonnaekspert * andis kohtus ütlusi vastates järgmistele küsimusele: Te olete andnud kirjaliku arvamuse ja kas teie arvates on kaevandamisega selliselt nagu see on toimunud, tekitatud sisuliselt keskkonnale kahju? kaevandusloas arvestatud, et kvaliteetne maavara tuleb kaevandada maksimaalselt ja ei saa defitsiitse tehnoloogilise dolokivi - kontrollisin, on selles piirkonnas loodusliku vee pinnatase 3-4 veekoguks, tuleb teda 1, 5pinnast peale vedada, et veepin alanemist? -3m Kuidas te selgitate seda, et sügavamale minek ei või põhjustada põhjavee on 3- 4 m piirides ja kui sinna veekogu tehakse, siis 7 1-10-16795 - neli meetrit ja see tase on ka praegu iseloomulik piirkonnale kuival perioodil. Tervele piirko 3,2Mis te ütlete Tamme I maaüksuse, loodeosas kaevandatud riba kohta, et sealt on varu välja kaevatud? oli teada, et arendaja saab maa enda kasutusse, aga dokumendid ei olnud korras, aga oleks 2.1.
  19. Tunnistaja R. E. varasemalt antud ütlused ristküsitluse kasutamise võimaluseta /3 tunnistaja ülekuulamise protokolli, I kd tlk 51-58, tõendina vastu võetud KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel/. Prokuröri hinnangul tõendavad R. E. ütlused seda, mis puudutab Tamme I maaüksuse kaevandamist, et loa taotlus esitati sealt kaevandusest keskkonnaministeeriumile 2006.a, et kaevandada 0,17 ha suurusel pinnal. Kuna loa väljaandmine viibis, tööd karjääris lõppesid, otsustati kaevandada karjääri loode nurk enne loa kätte saamist. Otsuse võttis vastu juhtkond. R. Eenpuu ütluste kohaselt otsustati enne loa kättesaamist siiski kaevandama asuda. 2.
  20. Kannatanu esindaja Kannatanu esindaja M. P. andis kohtus ütlusi vastates järgmistele küsimusele, millele tuginevad arvutuse aluseks võetud maavara kogused? „ . E. Reaalsete geoloogiliste uuringute tulemusi ei ole ta arvesse võtnud? koondplaane, mahuaruandeid ja AS Kobrase poolt koostatud ekspertiisi hinnangut on Kas teie metoodika lähtub eeldusest, et mida rohkem pindalaliselt kaevandati, siis seda rohkem toimus ülekaevandamist sügavusse? “ - 2004 ei Kas KKI on 2005 rakendanud kahjunõue oletusliku metoodika alusel. 2008, meie oma kahju oleme esitanud sitanud ja vastavalt Kuidas see kogus on konkreetselt kindlaks tehtud? Kas see teie metoodika välistab selle, et kogu see 148 000 oleks kaevatud 2002 a ja hilisemalt ei oleks ülekaevandamist olnud, siis teie metoodika rakendamine toob kaasa selle, et ülekaevatud kogus kandub arvutuslikult üle uude perioodi? kaevata 140 000, Kas oleks võimalik, et see oleks toimunud 2003, 2004, 2005 ja 2006 aastal, kogu selle mahu kaevamine? mahuaruandlusest, kui on piiratud andmed ja piiratud dokumendid, 2.
  21. Dokumentaalsete tõenditena uuris kohus 2.3.
  22. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos asendiplaani ja koondplaaniga /I kd tlk 59-63/. Vaatlusprotokollis on vaadeldud sündmuskohta Kurevere II karjääri Tamme I maaüksust ja kus 8 1-10-16795 prokuröri hinnangul on märgitud ära milline on loata kaevandatud ala pindala ja kaevandatud ala ligikaudne sügavus. Asendiplaanist /tlk 61/ nähtub milline on loa nr * järgi kaevandatud ala (keskel), loa nr * ala (viirutatud teistmoodi) ja märgitud on ära ka Tamme I maaüksuse ala (kitsas riba, mis on omakorda ära viirutatud) koos alade mõõtmetega. Koondplaanil /tlk 63/ on esitatud №rkalk AS-i poolt kaevandatud pindalad, mis on koostatud J. Viru Markseideribüroo andmebaasi alusel. Koondplaanil on märgitud ära need alad, mis on kaevandatud aastate lõikes, mis prokuröri hinnangul on oluline ka tsiviilhagi seisukohalt ning on ära märgitud hektarid, mis on mingil aastal kaevandatud. 2.3.
  23. Asitõendite vaatlusprotokollid, kus on vaadeldud maavara kaevandamise lubasid ja plaanide sisu ning maavara kaevandamise load * ja * /I kd tlk 64-75/. Tlk 70 maavara kaevandamise loal * on märgitud kogused, kui palju oli seal lubatud kaevandada. Loale on lisatud läbilõigete plaanid. Kaevandatud ala, mis on lubatud kaevandada, märgistab punane joon, samuti on näha millisele kõrgusele on lubatud selle loa alusel kaevandada. Plaanil on näha, kus horisontaalis oli lubatud kaevandada. Punane joon on mäeeraldis, mille kohta see luba välja anti, mille keskel võis kaevandada. Plaani joonisel on näha piirid horisontaalses suunas, punane mäeeraldise piir, kuid sellele ei ole märgitud mäeeraldise sügavuse kõrgust. Kõrgusjooned näitavad mäeeraldise maastiku kõrgust enne kaevandamist, kuid mäeeraldise sügavust ei ole sellele plaanile märgitud. Maavara kaevandamise luba * on teise ala kohta, kust näha kogused, mida lubatud kaevandada ning läbilõige, millel märgitud mäeeraldise piir punase joonega, dolokivi varu kontuur ja toodud ära kaevandatud sügavus. 2.3.
  24. E.G poolt menetlejale edastatud mäeeraldise plaan ja läbilõige loa nr * kohta /I kd tlk 76-77/. Nimetatud tõendist nähtub, et E.G oli samasugune luba juba olemas, mis oli õige läbilõige. 2.3.
  25. E.G poolt menetlejale edastatud mäeeraldise plaan ja läbilõige loa nr * kohta /I kd tlk 78-79/. 2.3.
  26. Maavara kaevandamise loa * kohta esitatud vale geoloogiline läbilõige /I kd tlk 80/. Kuupäev 15.11.
  27. a, kus on näha, et sellel mäeeraldisel on teistsugune sügavus. Selle geoloogilise läbilõike järgi, mis oli ka keskkonnaministeeriumis, on näha, et kaevandamissügavus (mida näitab punane joon), on 8 m alla merepinna. 2.3.
  28. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt E.G-le edastatud maavara kaevandamise loa * dokumendid /I kd tlk 81-102/. Nimetatud tõend näitab seda, millised dokumendid Keskkonnaministeerium
  29. a esitas Tehnilise Järelevalve Ametile. 2.3.
  30. Hanila Vallavalitsusest saadud luba * kohta /I kd tlk 103-104/, kus on samasugune läbilõige nagu Keskkonnateenistusel. 2.3.
  31. AT väljavõte /I kd tlk 105/, millega kaitsja soovib tõendada, et Keskkonnaministeerium on algatanud maavara kaevandamise loa * muutmise. Luba * paikneb Kurevere dolokivi maardlas ja kirjas on, et E.G taotleb Kurevere II dolokivi karjääris kaevandamise sügavuse vähendamist 9 meetri võrra. E.G arusaam sellel ajal oli see, et kehtib nn sügavamal luba ja sooviti sügavust vähendada, kuna tegelikult ei olnud soovi nii sügavale kaevandada ja Keskkonnaministeerium on sellise taotluse menetlusse võtnud. 2.3.
  32. Nõupidamise protokoll, mis toimus Keskkonnaministeeriumis ja R. R. e-kir /I kd tlk 106109/. Keskkonnaministeeriumi nõupidamisel 05.12.2008 osalesid Andres Rammul ja R. E. E.G-st, juhatas R. R. Keskkonnaministeeriumist ja küsimuse all oli kaevandamisluba *. Arutati seda küsimust, et milline on õige luba ja mis vahe nendel lubadel siis on ja on näha, et keskkonnaministeeriumi luba erineb Hanila valla, Läänemaa Keskkonnateenistuse omast, vertikaal- ja horisontaalmõõtmed on erinevad, punane joon on teise kohapeal. 9 1-10-16795 2.3.
  33. Kaevandamise loa muutmise taotlus /I kd tlk 110/. Tõend seondub AT väljavõttega ja näitab E.G taotlust, et
  34. a veebruaris selline taotlus esitati Keskkonnaministeeriumile ja selle kohta avaldati maikuus AT-s teadanne. 2.3.
  35. Väljavõte kinnistusregistrist /I kd tlk 111/, mis tõendab, et Tamme I maaüksus kuulub E.G-le. 2.3.
  36. Hanila vallavolikogu otsus 10.10.
  37. a /I kd tlk 112/, millest nähtuvalt vallavolikogu on nõustunud kaevandamisloa muutmisega, see puudutas Tamme I maaüksust. 2.3.
  38. AT väljavõttega seotud Keskkonnaministeeriumi 19.08.2008 kiri /I kd tlk 113/, mis kaitsja hinnangul tõendab seda, et Keskkonnaministeerium ei pidanud
  39. a augustis kuidagi imelikuks seda taotlust, mis oli esitatud. 2.3.
  40. E.G
  41. a taotlus (lk 114) tõendab seda, et oli taotletud Tamme I maaüksuse osas kaevandamisloa * muutmist. 2.3.
  42. Eesti Maavarade Komisjoni 05.12.
  43. a istungi protokolliline otsus nr * /I kd tlk 115/ millest kaitsja hinnangul on näha, et eelnõuga ei nõustutud ja põhjus, miks ei nõustutud ei olnud mitte selles, et oleks olnud mingisuguseid probleeme selle kaevandamisega või oleks olnud avalikkuse vastasseisu, vaid probleem oli lihtsalt selles, et taotlusmaterjalides olev varu kirjeldus ei olnud eraldi välja toodud. 2.3.
  44. Maavara kaevandamise loa eelnõu /I kd tlk 116-118/, mis tõendab kaitsja hinnangul seda, et, Keskkonnaministeeriumis oli valminud maavara kaevandamise loa eelnõu Tamme 1 maaüksuse suhtes ja oldi valmis luba välja andma
  45. a lõpu seisuga. 2.3.
  46. Maavara kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri /I kd tlk 119-126/. Tõendist on näha, et kaevandatava maavara mahud on numbriliselt mõnevõrra erinevad ning seega taotlus ei ole rahuldatud päris sellisel kujul, kui ta esitati. Taotluse esitaja on P.J. 2.3.
  47. aerofotod, mis lisatud tunnistaja M. S. ülekuulamise juurde /I kd, lk 127-128/, kus on näha, et kuidas asetsevad need karjäärid, et millise loa alusel kuskil karjääri osas kaevandamine oli lubatud. 2.3.
  48. Ekspert-asjatundjana V. P. keskkonnaeksperdina on andnud arvamuse /I kd, lk 129-131/ mäeeraldise dolokivi aktiivse tarbevaru kaevandamise kohta kaevandamisloaga mäeeraldise piires lubatust sügavamalt. 2.3.
  49. Ekspertiisiakt ja sellega seotud tõendid /I kd, lk 132-139/. Lisatud eksperdi pädevust kinnitavad tõendid. Järeldustes on märgitud ära, et Kurevere II karjääris on kaevandatud lubadega nr * ja * määratud mäeeraldise piiridest horisontaalsuunaliselt väljapoole, on karjääri piiril viirutatud ala, on samuti kaevandatud vertikaalsuunaliselt sügavamale ja horisontaalsuunaliselt on väljapoole kaevandatud 2238 m2 suurusel alal 16 030 m3 ja vertikaalsuunaliselt kogu karjääri ulatuses luba * piirides 144,6 tuhat m3, luba * plokk * piirides 0,2 tuh. m3 ja plokk * piirides 4,0 tuh m
  50. 2.3.
  51. , maapõueõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt /I kd, lk 140-145/, mis on koostatud 16.04.2009, kus on hinnatud seda kahju, mis on keskkonnale tekitatud ja on toodud ära kahju arvestus. 2.3.
  52. Ettepanekud maapõue seaduse muutmiseks /I kd, lk 146-147/. Keskkonnainspektsioon on kannatanu esindaja, õiguslike seisukohtade mõttes on vaidluse küsimuseks muuhulgas see, et kuidas tõlgendada mitme seaduse koosmõju. Eeskätt
  53. lk lõpuosast ja
  54. lk algusest on näha keskkonnainspektsiooni, kui kannatanu enda seisukohti. 2.3.
  55. E.G poolt esitatud maavarade kaevandamise mahu aruanded (lk 148-150), koostatud E.G andmete põhjal. Aastate lõikes 2002-2006 on näha, millises mahus on loa nr * alusel E.G kaevandanud, toodud ära m
  56. Teisel lehel on näha, et kaevandatud tuhandetes 10 1-10-16795 m
  57. Seda mahtu 2003.a. oli 150,797 tuhat m3, 2004.a. 171,9 tuhat m3, 2005.a. 122,1 tuhat m3, 2006.a. oli tehnoloogilist dolomiiti 93,5 tuhat m3, kõrgemargilist dolomiiti 36,2 tuhat m
  58. 2.3.
  59. Äriregistris väljavõte E.G kohta /I kd, lk 151-155/, sealt nähtub et P.J on juhatuse liige olnud see periood ja et Andres Rammul on alates 2001 juhatuse liige. 2.3.
  60. Dokumendi väljastamise nõue E.G ja vastus /I kd, lk 156-169/, kõigepealt on tehtud päring E.G-le ja siis saadud vastus. E.G kaevandamisload *, *. Vastuses on märgitud ära kes vastutas kaevandamise korralduse eest, E.G tootmisjuht P.J , kes oli ka mäetööde riikliku tegevuslitsentsiga mäetööde eest vastutav isik ja oli vastutav spetsialist ka E.G registreeringus majandustegevuse registris. 2.3.
  61. Maavara kaevandamise luba * /I kd, lk 170-171/, objekti kontrollimise dokument /I kd, lk 172/, geoloogilise uuringu dokumendid /I kd, lk 173-183/, seletuskiri /I kd, lk 184-190/. Maavara kaevandamise luba * ja *, mille osas on süüdistusaktis etteheiteid tehtud, need piirnevad mäeeraldisega, millele antud luba *. 2.3.
  62. Markšeiderimõõdistused /II köide lk 1-102/, millest nähtub, et keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna * R. R. on saatnud menetlejale kaevandamistegevuse kontrollmarkšeiderimõõdistamise aruanded, näitavad seda et kui palju, et teostati kontrollmõõdistused ja mõõdeti ära kui palju on Kurevere II karjääris dolokivi E.G poolt kaevandatud. * kohta lk 40-41 saadud tulemused perioodil 19.03.2002 – 08.08.2009 on Kurevere II karjääri mäeeraldisel kaevandatud kokku 773 tuh m3, väljaspool mäeeraldist plokis 6 on kaevandatud 172 tuh m3 ja ka väljaspool maardla piire on kaevandatud 1 tuh m3 Mäeeraldise piires on kogu kasulik kiht pindalaga 9,66 ha ammendatud. * kohta on samasugune markšeiderimõõdistamine tehtud lk 73 on jõutud tulemusele, et perioodil 20.04.04 kuni 08.08.2009 on ploki * piires kaevandatud 4 tuh m3 ja allpool mäeeraldise piiri on plokis * kaevandatud 27 tuh m3, plokis * mäeeraldisega külgneval alal 2 tuh m
  63. Mäeeraldise plokk * kohta on kaevandatud 4 tuh m3 ja allpool plokk * piiri plokist * on kaevandatud 3 tuh m
  64. On tehtud skeem selle kohta, joonis *, kust on näha plokkide kaupa kui palju on kuskilt kaevandatud. 2.3.
  65. Maaameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projekt /II köide lk 103-137/, on näha Kurevere II karjääris aastate jooksul teostatud tööd, et kui palju mingil perioodil on kaevandustegevus toimunud, on seondatud ka lubadega. Sellelt on näha, kui palju oli 1994 aastal oli kaevandamata, 2002 a Kurevere II karjääris kaevandatudi. 2008 on näha et on * kaevandatud, (lk 107) 2006-2008 on põhjaservas ära kaevandatud * taotletava laiendusega hõlmatud maavara, kõrgusmudelid näitavad, et maapinna absoluutkõrgus on vahemikus 0-2 meetrit. Lk 108 on kaevandamisloa * mäeeraldise põhjaosa, äratoodud 2006.a. fotol ja 2008.a. võrreldaval sama koht on näha et on taotletaval laiendusalal kaevandtaud ilma loata. Mäeeraldised kõrgusmudelid 2008-2009 (lk 111) ära märgitud et mäeeraldise põhjaservast on dolokivi väljatud 0,2 ha suurusel alal ja samale piirkonnale on esitatud mäeeraldise laiendamise taotlus ja dolokivi on kaevandatud katastriüksustel Tamme ja Tamme I. 2.3.
  66. E.G poolt menetlejale saadetud P.J-i , ja R. E. ametijuhendid /II köide lk 138-141/. P.J oli E.G tööl tootmisdirektorina ja vastutas Kurevere karjääri tootmisprotsessi korraldamise eest oli ka mäetööde eest vastutav spetsialist nimetatud perioodil, oli ka juhatuse liige. R. E. keskkonnaspetsialistina, tema ülesandeks oli keskkonnaalase tegevuse nõustamine ja korraldamine ja õigusaktidega ja lubadega kehtestatud keskkonnaalaste kohustuste täitmine. 2.3.
  67. Väljatrükk majandustegevuse registrist /II köide lk 142/, kus nähtub et P.J on E.G vastutav spetsialist, mäetöödega tegelev isik. 2.3.
  68. Iseloomustus P.J kohta /II köide lk 144/. 2.3.
  69. Objekti Kurevere Karjääri kontrollimise protokoll /II köide lk 170-171/. 13.02.2004.a. lk 170 keskel on allajoonitud tuvastati, et ettevõttel on olemas vajalikud load maavara 11 1-10-16795 kaevandamiseks. Teisel leheküljel 171 p.13 näha, et on kontrollitud kaevandamismahtu. 17.08.2006 objekti kontrollimise protokoll, samaoodi on et tuvastati - ettevõttel olemas vajalikud load maavara kaevandamiseks. 2.3.
  70. Õiend, mis seondub kaevandamise õiguse tasuga /II köide lk 172/. E.G selgitab selle tõendiga, et kogu sellele maavara varule mis välja võeti, ei toimunud varjatult, seda deklareeriti, ja selle eest on makstud aastate jooksul riigile ühekordses määras tavapärase kaevandamise järgule ka kaevandamisõiguse tasu üle 22 miljoni krooni. 2.3.
  71. * loa juurde käivad plaanid /II köide lk 173-174/, mis tõendavad loa nr * kaevandamisel järgitud põhjakõrgust. 2.3.
  72. Tõendid E.G poolt tasutud maksed kaevandmisõiguse eest /II köide lk 175-190/. Dokumentide järgi on E.G maksnud kaevandamise eest Kurevere karjääris kõrgendatud määra järgi keskkonnatasu, makseteatised, vastavalt keskkonnaseadusele on ka täitedokumendid. On makseteatis, siis teatise põhjendused, lõpus maksekorraldus nende summade tasumise kohta. 2.3.
  73. OÜ Inseneribüroo Steiger arvamus /III köide lk 1-10/. OÜ Ineneribüroo Steiger Erki Niitlaane poolt antud arvamus selle kohta, et keskkonnale ei ole kahju tekitatud. 2.3.
  74. Maavara kaevandamise loa * muutmise taotluse plaanimaterjalid /III köide lk 56/, mis on tehtud seisuga 01.06.2006.a.. Kui 2004.a. plaani siis oli kaevandamise järk maardlas ligikaudu 1/3 peal, 2006.a. plaanilt nähtuvalt on kaevandamine ca 2/3 juures ja kõik kõrgusmärgid, mis on mäeeraldise peal on plaani pealt näha. Kõrgusmärkide on sellel alal kõige väiksemad kaevandamise järgsed sügavused 0,86 m, 1 m ja 1,5 m. 2.
  75. Süüdistatavate ütlused 2.4.
  76. Süüdistatav P.J end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud P.J on oma tööülesannete kohta andnud järgmisi ütlusi. Perioodil 2002-2008 oli ta E.G juhatuse liige, tootmisdirektori kohustetäitja, kes vastutas karjääri töö eest Kureveres aastani
  77. Töö iseenesest seisnes selles, et viia ellu firma strateegiaid ja ülesandeid, toota sellist toodangut kui meie klientuur nõudis, seejuures jälgida et oleks tagatud inimeste ohutus ja et oleks jälgitud seadusandlust, mille baas on hästi suur, et mitte teha kahju keskkonnale ja suhtlus naabritega. Kuni aastani 2003 oli Kurevere karjääris meister, kes allus otseselt P.J-ile. Alates aastast 2003 toimusid üsnagi suured muutused. 03.03.2003 võeti firma poolt tööle hr P., kes on hariduselt mäeinsener. 2003 võeti tööle hr R. E., ta oli firmas olemas, olid teised ülesanded, tema ülesandeks jäi, kuna tootmine läks väga laiaks, siis tema ülesandeks jäi ka suhtlemise keskkonnaministeeriumiga, geoloogiakeskusega, just nende samade lubade küsimustega, mis puudutab saastelubasid, kaevandamise lubasid, veeerikasutuslubasid. P.J on ülekuulamisel kinnitanud, et tema juhtis kogu protsessi E.G karjäärides. Vastuseks küsimusele, kas karjääri töö perioodil ametiisikute poolt käidi kontrollimas, vastas P.J , et praktiliselt iga aasta toimus tehnilise järelvalveametiga kontroll ja samuti kontrolliti keskkonnainspektsiooni poolt olid igaaastased kontrollid. Tehniline järelvalveamet kontrollis seadmete ja inimeste ettevalmistust, instrueeritust, karjääri seisukorda. keskkonninspektsioon keskendus lubadele, kontrolliti lubade olemasolu. tehniline järelvalveamet kontrollis, kas ei esine vee, õhu saastust, karjäärisaastust. Kontrollide läbiviimisel ei olnud märkusi seoses piiride ületamisega. P.J eeldas, et kontrollide eesmärgiks on igakülgselt kontrollida seaduste täitmist, mille hulka kuulub selle kaevandamise loa olemasolu ka. Kohustus oli teha markšeideri mõõtmisi kord aastas, firma poolt oli otsus selline, et perioodil kuni 2005, siis toimus mõõtmine praktiliselt igakuiselt ja aastal 2005 toimus see praktiliselt samamoodi 8 kuu jooksul igakuiselt. Eesmärk oli vältida igakülgselt seda, et kui ka esineb rikkumisi siis oleks suutnud sellele koheselt reageerida. Iga markšeideri mõõtmise tulemusena sündis kaart, kus me nägime kuidas me olime oma piirides horisontaalselt ja ka kaart kajastas põhjasügavusi, et me teadsime koguaeg praktiliselt pidevalt, kus me asume. Kaardid asusid Kureveres, hilisemas perioodis kui 12 1-10-16795 aastal 2003 tuli tööle R. E. ja hakkas tegelema keskkonnaga, siis tema oli see mees, kes omas nendest kaartidest koopiaid ja nende alusel ta tegi igaaastaseid ettekandeid, ütleme aasta lõpus palju on maavara kaevandatud, need olid tal põhilised alused tema töö tegemiseks. Ametlikel oli ka juurdepääs markšeideri aruannetele. P.J andis ütlusi kaevandamise kohta lubade nr *, * ja * alusel, mille järgi alates aastast
  78. võeti kasutusele E.G poolt kiviväljamine puurlõhketöödega, oli meil sel hetkel tööl oma töötajaskond, kes oli ette valmistatud ja instrueeritud. Lõhketööde läbiviimine toimus järgnevalt - lõhkajatele algperioodil anti kätte kõrgused, suunad, lepiti meistri juuresolekul kokku lõhketööde maht ja praktiliselt iga kuu toimus 3-4 lõhkamist, kuus väljasime ca 50 tuhat tonni kivi. Aastast 1996-2007 töötati loa * alusel. Aastast 2002 kui me saime loa * tuli see täiendavalt, töö toimus tegelikult paralleelselt. Loa * alusel töö toimus põhjakõrgusel ca +1 merepinnast, kui vaatame olemasolevaid kaardimaterjale, siis kaardimaterjal igakuiselt kehtib, sügavus oli +1 ja +2 vahel. Töö toimus paralleelselt ja töö jätkus täpselt samal põhjakõrgusel. Markšreider tööde üleanne ongi garanteerida seda, et firma on horisontaalselt ja vertikaalselt piirides, mida seadus lubab, mida tehti igakuiselt. Kui puurlõhketööd olid piiri vahetusläheduses või piiri peal, siis eelnevalt markšeider märkis koordinaadid ülesse, lõhketööde firma puuris kerged augud, kuhu pandi pulgad sisse, et edaspidise töö käigus oleks võimalik seda järgida. Vead võisid tekkida nii markšeideril, vead võivad tekkida puurlõhketööde mehel. Me pidime -tehnoloog, TIP-is on see ehitusmaterjalide PI valguse juures, ei kutsuks nagu midagi neid piire rikkuma, ta oli minu otsene kohustus ja ma selle eest. Kaevandamise sügavuse osas on süüdistatav P.J andnud ütluseid, mille järgi jätkas tema 2002 tootmist, mis põhines sellisel kaardi- ja lõikematerjalil, mis võimaldas jätkata samal kõrgusel ehk kõrgemale kui +1 meetrit, mida kinnitab markšeideri töö, kus on näha, et ei hüpatud, ei mindud allapoole 0 ja tõustud 2-3 meetrini, see oli sihipärane tegevus. Süüdistatav rõhutab, et sellel hetkel, kui me liiguti alale *, ei olnud temal sellist informatsiooni, et ei võiks sellel kõrgusel jätkata. Kui rääkida karjäärist, siis Kurevere karjäär oli algselt uuritud Eesti Geoloogia keskuses ja see oli määratud maardlana 16,7 ha alal oli kõrgemargiline ehitusdolomiit. sellel nud hetkega olnud, et ma teen midagi valesti. /…/ allapoole, alla 1, +1 meetri, meie kvaliteet ei vastanud enam kliendi soovidele. Kui siin -s oleks meil pidanud olema kuskil 2- Tamme I kinnistul kaevandamise osas on süüdistatud P.J andnud ütluseid: taotluse, kuna sellel hetkel tegeles lubadega R. E., siis need paberid taotlusega viidi sisse et kui tahame selle nurga s il oli veel 13 1-10-16795 , mille kohta meil oli kuna eeld maaomanikud, see oli maavara mis oli aktiivne maavara, eelnevad load olid saadud 2 kuu kate 2.4.
  79. Süüdistatav E.G end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava E.G juhatuse liige Andres kaevandamistasude maksmise kohta järgmiselt: Rammul on andnud ütluseid maavara vahel on porsunud dolokivi kiht, mida tegelikkuses ei peeta dolokiviks ja mille eest ei dolokivi ise dolokivi definitsiooniks magneesiumi sisaldus ja nii on ka maardlas puuraukudes niimoodi, et kuna maavara kaevandamise loas tehnoloogilise ja ehitusliku dolokivi suhe oli nii, et 78 % n 3korda suurem kui tehnilisel. Ehk Kaevandamise mahtude osas on süüdistatava juhatuse liige A. Rammul andnud ütluseid, mille järgi: atava maavara mahud, mida me arutati mahtude Mahtude erinevus tuli loa * see. Selgus, et ikkagi need mahus on suuremad. Sellel kohtumisel kuna meil enda lubasid kaasas * -8 meetri merepinnast. Siis oli ka selge, meie a et kuna luba on -8- -8-ni 14 1-10-16795 Tolle ko -8ni siis teeme taotluse seda k -8m. Kuna meie ja keskkonnaministeerium olime seda meelt, kuna teada oli, et kaevandamise luba saadetakse kokku k Süüdistatava juhatuse liige A. Rammul on andnud ütluseid Tamme I kinnistul kaevandamise loa kohta, mille järgi: arvamust, valmis. /…/ rdla ja kuna
  80. Kohtuotsuse põhjendused P.J-ile ja E.G heidetakse ette KarS §-s 363 lg 1 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemist, mis kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste järgi näeb ette karistuse looduskasutus- või saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest. P.J-ile ja E.G-le on süüdistus esitatud kokkuvõtlikult selles, et P.J , tegutsedes KarS § 14 lg 1 mõttes juhtivtöötajana juriidilise isiku (E.G) huvides, korraldas kaevandamistöid väljaspool kaevandamislubadega (* ja *) määratud mäeeraldiste piire. Nende kaevandamislubadega määratud mäeeraldise piiridest väljaspool kaevandamiseks ta kaevandamisluba ei taotlenud ega saanud. Kuriteokoosseisu ei realiseerinud P.J mitte lubade taotlemata jätmisega, vaid ilma loata kaevandades (RKKKo 3-1-1-66-12, p 9, 9.1).
  81. Süüdistuse järgi oli P.J isikuks, kes oli KarS § 14 lg 1 tähenduses E.G juhtivtöötaja, kes suunates äriühingu tahet pani juriidilise isiku huvides toime KarS § 363 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendite järgi oli P.J 17.04.200005.11.2008 Äriregistrisse kantud kui E.G juhatuse liige, mida kinnitab registri väljavõte /I kd, tl 95, 151-155/. Samuti on leidnud tõendamist asjaolu, et P.J oli tootmisjuht, kelle ülesandeks oli E.G kaevandamise korrektse ulatuse, tehnoloogia ja kaevandatava maavara kvaliteedi tagamine, mis on tõendatud väljavõttega majandustegevuse registrist /II kd, tl 25, III kd, tl 5/, mille kohaselt E.G on registreeritud 04.05.2004, valdkond kaevandamine, vastutavad spetsialistid T. P., P.J . Samuti on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt 02.03.2000.a. Kurevere karjääri tegevuslitsentsi alusel maavara kaevandamise eest vastutavad isikud P.J ja J. N. /I kd, tl 94, 168/. E.G vastusest järelpärimisele nähtub, et P.J oli 2002-2008.a. tootmisdirektor, kes vastutas Kurevere karjääri tootmisprotsessi korraldamise eest /II kd. tl 140/. Nende nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et P.J oli E.G mäetööde vastutav spetsialist. Tunnistajate A. N., T. P. ja R. E. on ütlustest nähtub, et P.J-i ülesandeks oli Kurevere karjääris töö korraldamine, so kaevandamise juhendamine ja tootmistegevuse juhtimine. P.J on olnud isikuks, kes on Kurevere karjääris kohapeal viibides andnud tööülesandeid ja on teostanud järelevalvet, mille kohta on ütluseid tunnistajatena andnud V. P., K. R., H. L., I. O. ja T. S. Asjaolu, et nimetatud karjääri tööd juhtis P.J ei ole vaidlustanud ka süüdistatavad, mille kohta on süüdistatavana ülekuulamisel P.J öelnud, et perioodil 2002-2008 oli tema 15 1-10-16795 E.G juhatuse liige ja tootmisdirektori kohustetäitja. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et P.J oli E.G mäetööde eest vastutav isik, kes juhtis faktiliselt Kurevere karjääri kaevandamist.
  82. Etteheidetavaks teoks on süüdistuse järgi loata kaevandamine Kurevere II karjääris vertikaalsuunaliselt ja Tamme I kinnistul horisontaalsuunaliselt. Võttes arvesse, et tegemist on objektiivselt kahe erineva mäeeraldise piiride ületamisega, käsitleb kohus nimetatud kinnistutel kaevandamist eraldi. 2.
  83. Süüdistuse järgi on Kurevere II karjääril maavara kaevandamise lubadega * ja * määratud mäeeraldise piiridest väljudes ajavahemikul 2002-2008.a, Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere külas üleriigilise tähtsusega Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääril ja osaliselt Tamme I katastrinumber * maaüksusel kaevandamislubadega * ja * määratud mäeeraldise piiridest väljudes dolokivi maavara kaevandamise õiguseta horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus 16 030 m3 ja vertikaalsuunaliselt sügavamale mahus 148 800 m3 , millest ajavahemikul 2005-2008.a kaevandati kaevandamise õiguseta Kurevere II karjääril vertikaalsuunaliselt 75 754,08 m 3 dolokivi. Süüdistuses on võetud aluseks kaevandatud dolokivi maht kuupmeetrites, mida süüdistatavad on ületanud loa tingimusi rikkudes, seega tuleb anda hinnang lähtudes loas märgitud piiridest ja mahtudest, mis on kaevandatud välja mäeeraldist ületades. Kaevandamisluba * oli väljastatud 19.03.2002.a., millega oli lubatud dolokivi kaevandamine Kurevere II maardla keskel /I kd, tl 72, 159/. Loa alusel oli kaevandatavatest aktiivsetest varudest ehitusdolomiiti 171 000m3 ja tehnoloogilist dolomiiti 599 000m3, kaevandamise aastatoodanguga maksimaalselt kuni 200 000m
  84. Keskkonnateenistusest saadud loale lisatud geoloogilise läbilõike IV-IV´ plaanil on märgitud punase joonena lubatava kaevandamise ala sügavus, mis on kõrguseni +2,5 kuni +
  85. Mäeeraldise plaanil, mis on loa * juures on märgitud Kurevere II lubatud kaevandmise piir horisontaalsuunaliselt, piiridest jääb välja Tamme I kinnistul asuv aktiivne tarbevaru /I kd, tl 72/. E.G on esitanud menetlejale vastuses järelepärimise samasugune loa koos läbilõigetega /I kd, tl 76-77/. Kohus leiab, et õigeks geoloogiliseks läbilõikeks tuleb lugeda läbilõiget kuupäevaga 18.12.2001.a., sest loa väljastaja Keskkonnaministeeriumi poolt on 19.03.2002.a. selline läbilõige koos loaga nr * edastatud Läänemaa Keskkonnateenistusele, Hanila vallale ja Tehnilise Järelevalveametile (asitõend nr 1 I kd, tl 72; tunnistaja R. ütlused). Kaevandamisluba * oli väljastatud 16.03.2005.a., millega oli lubatud dolokivi kaevandamine Kurevere II maardlas uuel mäeeraldisel pindalaga 0,75ha /I kd, tl 73-74/. Loa alusel oli kaevandatavatest aktiivsetest varudest ehitusdolomiiti 10 000m3 ja tehnoloogilist dolomiiti 35 000m3 . Keskkonnateenistusest saadud loale lisatud geoloogilise läbilõike IV -IV´ plaanil on märgitud punase joonena lubatava kaevandamise ala sügavus, mis on kõrguseni +2 kuni +2,5 sõltuvalt mäeeraldise plokist /I kd, tl 75/. E.G poolt on järelepärimise tulemusena menetlejale esitatud samasugune luba koos läbilõigetega /I kd, tl 78-79/. Süüdistusversiooni kohaselt on Kurevere II karjääri mäeeraldise piiride ületamine tõendatud ekspertiisiaktiga /I kd, tl 132-139/, sündmuskoha vaatluse protokolliga /I kd, tl 59-63/, markšeidermõõdistuste /II kd, tl 2-102/ ja Maa-ameti aerokontrolli projektiga /II kd, tl 103-137/. Kohtule esitatud eksperthinnangus on Kobras AS poolt tehtud järeldused, mille järgi on lubadega * ja * ette nähtud mäeeraldise piiridest horisontaal- ja vertikaalsuunaliselt väljapoole kaevandatud /I kd, tl 136-137/. Ekspertiisi järeldusotsusena on märgitud dolokivi maht, mis on loata välja kaevandatud – horisontaalsuunaliselt 16 030 m3 ja vertikaalsuunaliselt 144,6 tuh m3 (luba *) ja 4 tuh m3 (luba *). Ekspertiisist ei selgu, kas ja kui palju on mahuliselt ületatud lubadega ette nähtud kaevandamise kogumahtu, vaid on antud hinnang, kui palju on mäeeraldise piire ületades loata välja kaevandatud. Oluliseks kriteeriumiks loa nõuete rikkumise tuvastamisel on seega loaga ette nähtud mäeeraldise piir. Ekspertiisi metoodika juures on ekspert märkinud, et siis on 16 1-10-16795 Eksperdi viide algandmetele ei võimalda eriteadmisi kasutamata teha järeldusi, kuidas ja millisest toimikus olevatest läbilõigetest lähtudes on arvestatud mäeeraldise põhja kõrgust, mis on mahuarvutuste läbiviimise eelduseks. Kohtule esitatud tõendites on võetud aluseks erinevad kõrgused, nt sündmuskoha vaatluse järgi on Kurevere II (*) karjääri mäeeraldise sügavus vahemikus +3 kuni +1,5 /I kd, tl 60/, Mäebüroo Nord markšeidermõõdistamise aruandele lisatud plaanil on märgitud mäeeraldise põhi +2 kuni +3 /II kd, tl 67/, kui aga eksperthinnangule lisatud plaanil on mäeeraldise kõrguseks +1,5 kuni +3,5m. Nimetatud vastuolud osutavad ilmsetele raskustele mäeeraldise põhja täpsel määramisel, mida ei ole suudetud põhjenduste puudumise tõttu ekspertiisiga ületada. Kuigi ekspertiisi järeldustes on märgitud kogused, kui palju on mäeeraldise piire ületatud, ei nähtu ekspertiisiaktist jälgitavalt tulemusele jõudmist. Seega ei nähtu kohtu hinnangul ekspertiisist vajaliku selgusega andmete tuginevad uuringute kirjeldus ja kontrollitavad tulemused ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud kujul ei vasta ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele, muutes selles esitatud eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu (RKKKo nr 3-1-1-63-08, p 17.2). Tähelepanu väärib asjaolu, et ekspertiisis on lähteandmetena kasutatud J.Viru Markšeiderbüroo poolt koostatud markšeidermõõdistust ja kahte geoloogilist läbilõiget. Alla kirjutanud isikud ei ole karjääris kohapeal käinud ja on sisuliselt distantseerunud esitatud andmete õigsusest, märkides ekspertiisiaktis, et arvutuste täpsus on sõltuvuses algmaterjali täpsusest. Kohtule esitatud eksperthinnangus puudub ka KrMS § 107 lg 2 kohane märge eksperdi hoiatamise kohta kriminaalkaristuse eest. Seega ei ole esitatud ekspertiisiakt usaldusväärne tõend, millele rajada kohtuotsust. Prokuröri poolt on kohtule esitatud markšeidermõõdistused Kurevere II karjääri kohta, mis on teostatud 08.08.2009.a. Keskkonnaministeeriumi tellimusel Mäebüroo Nord OÜ poolt maavara kaevandamise loa * ja * osas. Mõõdistuste tulemusena on esitatud järeldus, et Kurevere II karjääri mäeeraldise piires on kogu kasulik kiht ammendatud ja väljaspool mäeeraldist on kaevandatud 172 tuh m3 , kokku on kaevandatud 773 tuh m3 /II kd, tl 40/. Mäebüroo Nord OÜ poolt markšeidermõõdistustega maavara kaevandamise loa * osas on mõõdistuse tulemusena jõutud järeldusele, et pindalal 0,75 ha on kogu kasulik kiht ammendatud, seejuures allpool 3 mäeeraldise ploki 1B piiri on plokist 16 kaevandatud maavara maht 27 tuh m ja allpool mäeeraldise ploki 1C plokist 16 on kaevandatud maavara maht 3 tuh m3 /II kd, tl 73/. Kohtu hinnangul sisaldavad markšeidermõõdistused hulgaliselt eriteadmistele tuginevaid järeldusi, ei ole need järeldused kriminaalmenetluses tõendiks, kuna mitteõiguslike eriteadmiste rakendamiseks kriminaalmenetluses tuleb määrata ekspertiis (RKKKo nr 3-1-1-79-10 p 13.4). Kohus leiab, et kriminaalasjas on võimalik usaldusväärselt tõendusteavet saada mitteõiguslikke eriteadmisi kasutades, sest loaga määratletud mäeeraldise põhja kõrgus ja välja kaevandatud osa tajumine jääb väljapoole üldteadmiste piire. Ekspertiisi läbiviimine tagab järelduste usaldusväärsuse, sest eksperdil tuleb tulenevalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 kasutada mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, millega on tagatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatus. Käesoleval juhul ei saa asendada dokumentaalse tõendina esitatud mõõdistuste koostaja järeldused eksperdiarvamust Kohus on uurinud Keskkonnaministeeriumi 27.11.2008.a. menetlejale esitatud E.G maavarude kaevandamise mahu aruannete põhjal koostatud väljavõtet, millest nähtub, et loaga nr * ei ole kaevandatud lubatud piirist aastas, so 200 000m3 rohkem, samuti ei ole andmeid 2007.
  86. aastal kaevandatud dolokivi mahu kohta. Kokku on E.G esitatud aruannete järgi kaevandatud 608 917m3 dolokivi. /I kd, tl 148-150/. Seega ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Kurevere II karjäärist oleks maavara kaevandamise lubadega * ja * ette nähtud mahust rohkem välja kaevandatud, samuti ei ole tõendeid, millest nähtuks üle mäeeraldise piiri kaevandatud dolokivi maht. 17 1-10-16795 Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et Kurevere II karjääris on kaevandatud, kuid vaatlusest ei nähtu maardla verikaal- ega horisontaalmõõtmeid. Mäeeraldise piiride ületamise tõendamiseks on prokuröri kohtule esitanud Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projektist nr 13 nähtub, et mäeeraldise nr * idapiiri, lääneserva ja loa nr * lõunapoolset osa lääneja põhjaservast horisontaalpiirjoont on ületatud /II kd, tl 115, 122-127/. Tõenditena on esitatud aerofotod Kurevere II dolomiidikarjäärist, mis kajastab maardla olukorda 2002.a., 2006.a., 2008.a. ja 2009.a. võrrelduna Maa-ameti katastriandmetega. Kohus leiab, et tõenditest nähtuvad andmed on mõistetavad üldteadmiste pinnalt, sest katastripiiride ületamine maapinnal on kontrollitavalt esitatud. Maa-ameti koostatud tõendis on viide ka loata kaevandatud dolokivi mahu kohta, mida kohus ei võta arvesse. Kohus leiab, et nimetatud mahtusid ei saa arvestada loa piiridest üle kavandamisena. Esiteks puudub selge arvutuskäik, mis oleks kontrollitav ja teiseks on selgusetu, millisest põhja kõrgusest on Maa-amet lähtunud, sest on lubade * ja * skeemide juures märkinud, et kaevandamise käigus ei ole loaga ette nähtud piirist sügavamale mindud. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist kaevandamise lubadega * ja * ette nähtud Kurevere II karjääri horisontaalpiiridest väljapoole kaevandamine. Kohtulikul uurimisel on avaldatud E.G poolt Keskkonnaministeeriumile koos loa taotlusega 20.04.2004.a. esitatud plaanid, mis on 16.03.2005.a. maavarakaevandamise loa * lisaks. Süüdistatavate poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud plaanist nähtuvad, kõrguse punktid, mis on allpool +1,5m /I kd, tl 75, asitõend nr 2/. Tunnistajad R. R. (protokolli lk 30), J. Viru (lk 20) ja M. S. (lk 32) ütluste järgi on nimetatud asendiplaanil näha 2004.a. seisuga loaga nr * kaevandatud mäeeraldise ala kõrgused, mis olid selgelt madalamad, kui kaevandamisloaga nr * oli lubatud (asitõend nr 1). Samuti on kohtuistungil avaldatud Tamme I maaüksuse kaevandamisloa taotluse juurde E.G poolt Keskkonnaministeeriumile 2006.a. esitatud 01.06.2006.a. koostatud mäeeraldise plaan ja geoloogiline läbilõige, millest nähtub Kurevere II karjääri kaevandamise seis taotluse esitamise ajal
  87. aastal /III kd, tl 56/. Asendiplaanile kantud kõrguste järgi on maavara kaevandamise loaga * piiritletud alal veelgi sügavamalt kaevandatud ning kõrguseks on juba allpool +1 m, mis selgelt allpool lubatud kaevandamise piiri. Väljaspool kaevandamise piire kaevandamisega rikkusid süüdistatavad P.J ja E.G

§ 25

lg 1 (RT I 1994, 86, 1488; 2004, 38, 258; kehtis kuni 01.04.2005), mille järgi maavara kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel ja kehtib nimetatud loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (mäeeraldise) piirides ning

§ 25

lg 1 (RT I 2004, 84, 572; RT I 2007, 66, 408), mille järgi tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel.

§ 2

p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires. Seega on leidnud tõendamist süüdistatavate poolt loanõuete rikkumine tingimustes, kus luba oli nõutav (so loaga sätestatud piiride ületamiseks), mis moodustab KarS § 363 lg 1 ja 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. 2.2. Subjektiivsed tunnused. Kaitseversiooni kohaselt ei ole kuritegu toimepandud tahtlikult, sest süüdistatav P.J ei olnud teadlik lubadega * ja * sätestatud kaevandamise piiridest absoluutkõrgustes (koosseisueksimus KarS § 17 lg 1 tähenduses). Süüdistatava P.J ütlusest nähtub, et kaevandamine Kurevere II karjääris on toimunud ühelt mäeeraldiselt teisele ja arvesse võetud mäeeraldise põhja, mis on kujunenud loa * järgi kaevandades Kurevere karjääris. Kaitsja seletuse kohaselt oli tegemist sisuliselt ühe maardlaga ja ühiselt seotud karjääriga, siis võis P.J tekkida eeldus, et võib jätkata samal tasapinnal, mis * alal oli välja kujunenud /I kd, tl 170-171/. Toimikusse on esitatud nimetatud loa läbilõiked, millest nähtub, et mäeeraldise põhjakõrgus on ca -1 kuni +2 juures /II kd, tl 173-174/. Nimetatud veendumus oli kaitsja hinnangul tekkinud asjaolust, et mõlemal loal, nii * kui ka * on sarnane seletuskiri, mis lähtub 8m paksuses dolokivi välja kaevandamist /I kd, tl 182/. Sündmuskoha 18 1-10-16795 vaatluse järgi on Kurevere (kaevandatud loaga KMIN-002) ja Kurevere II (KMIN-034) karjääri põhjad silma järgi hinnates ühel tasapinnal /I kd, tl 59-63/. Kurevere II dolomiidikarjääri 18.12.2001.a. kaevandmistaotlusele lisatud seletuskirjast nähtub, et kaevandamist taotletaval mäeeraldise laiendusel jätkatakse olemasolevast karjäärist põhja suunas. Taotletava mäeeraldise piires kaevandatava maavara paksus oli 8m, millest on arvutatud kaevandamisele kuuluv maavara varu 773 000m3 /I kd, tl 123/. Seega ei olnud kaevandamise sügavus kohtu hinnangul juhuslik, sest tulenevalt geoloogilistest uuringutest ja varasemast loast võis tekkida süüdistatavatel eeldus, et kaevandamine võib toimuda aktiivse maavara ulatuses. Nimetatud seisukohta toetab

§ 63

lg 1, mille alusel ei tohi kaevandusloa andmisel välja jätta maardla osi, mille maavaravaru mahu või seisundi tõttu ei ole nende kasutamine enam majanduslikult põhjendatud. Seega ei ole ilmselgelt põhjendamatu väide, et süüdistatavad võisid lähtuda kaevandamise piiridest aktiivse tarbevaru lasundi paksuses. Prokurör on leidnud kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega märkides seejuures, et taotluse kaevandamisloa saamiseks esitas P.J , kes pidi ka kontrollima, kui suures mahus kaevandamiseks ta luba sai ja seda ka kaevandamises järgima. Isik paneb teo toime koosseisueksimuses, s.t ta ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest (RKKKo 3-1-1-55-06, p 19). Kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal ei ole kohtu hinnangul täiesti selge, millisest läbilõikest on süüdistatavad kaevandamise käigus lähtunud. On leidnud kinnitust, et loa nr * juures oli keskkonnaministeeriumis ainsaks läbilõikeks plaan, millel oli mäeeraldise piiriks märgitud ca –8 meetrit alla merepinna, mis erineb oluliselt asitõend nr 1 juures olevast läbilõikest /I kd, tl 80/. Süüdistatava E.G juhatuse liikme Rammul ütluste järgi toimus Keskkonnaministeeriumis 05.12.2008.a. nõupidamine, kus oli arutuse all küsimus – milline on õige loa juurde kuuluv läbilõige, sest E.G ja Keskkonnaministeeriumi valduses olev loale lisatud plaan erineb sellest, mis on Hanila vallal, Läänemaa keskkonnateenistusel ja Tehnilise Järelevalve Ametil /I kd, tl 106-109/. Koosolekul tõdeti, et esinevad erinevad plaanid, mille järgi arvestades on ühel juhul ületatud lubatud mäeeraldise kaevandamise piir ja teisel juhul on veel kaevandamiseks ruumi. Nõupidamisel on E.G esindaja väitnud, et neil puudus vertikaallõige, mis lubas kaevandamist +3 juures. E.G arusaam, et kaevandamine pidi toimuma kõrguselt -8m kinnitab kaudselt kaevandamisloa nr * muutmise taotlemine, millega E.G on 12.02.2008.a. taotlenud kaevandamise sügavuse vähendamist 9m võrra /I kd, tl 110/. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on esitatud kohtule Ametlike Teadannete väljatrükk 29.05.2008.a. /I kd, tl 105/. Keskkonnaministeerium on esitatud taotluse menetlusse võtnud, kuigi oleks pidanud ilmseid vigu märkama. Asutusi, mis on lähtunud sügavamast läbilõikeid on veelgi, nt nähtub Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projektist nr 13 nähtub, et Maa-amet on Kurevere II karjääri põhja kõrgust arvestanud -8 kuni -10m, leides et läbilõikega lubatud sügavust ei ole ületatud /II kd, tl 134/. Täiendavalt tuleb võtta arvesse asjaolu, et Keskkonnainspektsioon on Kurevere karjääris viinud läbi mitmed kontrollimised, mille kohta koostatud protokollides 13.02.2004.a., 17.08.2006.a. ja 21.05.2008.a. on leitud, et load on kaevandamiseks olemas ja rikkumisi ei ole tuvastatud /I kd, tl 172, II kd, tl 170-171/. Nimetatud olukorras, kus kaevandust on korduvalt kontrollitud ja erinevatel asutustel oli erinev arusaam mäeeraldise kõrgusest ei saa põhimõttel in dubio pro reo omistada ka süüdistatavatele teadmist lubadega ette nähtud vertikaalpiiridest. Süüdistatavate tegevuses puudub subjektiivse külje intellektuaalne element, mis välistab tahtluse. Mis puudutab lubadega * ja * ette nähtud Kurevere II karjääri horisontaalpiiridest väljapoole kaevandamist leiab kohus, et tegu ei ole pandud toime tahtlikult. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et piiridest väljumised on olnud Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projektist nähtuvalt 3-5m laiused ja on olnud pigem juhuslikku laadi. Tunnistajatena on üle kuulatud E. H. ja J. V., kelle ütlustest nähtub, et lõhkamisega ei ole võimalik tagada täpset 19 1-10-16795 piiridest kinnihoidmist, sest tööde käigus võivad lahti tulla ka kõrvalolevad mäeosad. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et süüdistatavad oleksid süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise heaks kiitnud. Kaudset tahtluse ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge (RKKKo nr 31-1-142-05, p 18). Käesoleval juhul on leidnud kinnistust, et süüdistatav P.J on kasutanud kaevandamiseks lõhketöid, millest võib eeldada, et sellega ei ole tagatud täpne mäeeraldise piiridesse jäämine. P.J ja Rammul on andnud ütluseid, et karjääris on lühikeste intervallide järel tehtud markšeidermõõdistusi ja on palgatud abijõude kaevandamise mahu õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks oli kohtu hinnangu süüdistataval P.J mõistlikult põhjust loota, et tema poolt loodud mäeraldsie piiride ületamise oht ei realiseeruks. Seega on süüdistatavad pannud toime ettevaatamatusest lubadega nr * idapiiri, lääneserva ja nr * lõunapoolses osas lääneservast horisontaalpiirjoonega ettenähtud piiridest väljapoole kaevandamise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavate P.J ja E.G tegevuses puuduvad KarS § 363 lg 1 ja 3 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused, seetõttu tuleb süüdistatavad Kurevere II karjääris eelnimetatud süüdistuse mahus õigeks mõista. 3.1. Tamme I kinnistul dolokivi kaevandamine. Süüdistuse järgi on E.G juhatuse liige P.J korraldusel ja teadmisel loata kaevandatud ajavahemikul 2002-2008.a, Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere külas osaliselt Tamme I katastrinumber *. Ajavahemikul 20052008.a kaevandati kaevandamise õiguseta Tamme I 0,22 ha suurusel maa-alal 2007. aastal horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus tehnoloogilist dolokivi 11016,46 m3 ja kõrgemargilist 4284,18 m3, 2008. aastal samal Tamme I maaüksuse 0,22 ha-1 tehnoloogilist 420,11 m ja 163,38 m kõrgemargilist dolokivi. Kohus märgib esmalt, et süüdistuses märgitud Tamme I kinnistul ülekaevandatud dolokivi maht on kriminaalasjas tõendamata ja ei hakka põhjendusi siinkohal üle kordama (otsuse p.-s 2.1.). Mäeeraldise horisontaalpiiridest väljapoole kaevandamise kohta on esitatud tõenditena sündmuskoha vaatluse protokoll /I kd, tl 59-60/ ja Maa-ameti aerokontrolli projekt nr 13 /II kd, tl 105-112/. Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projektist nr 13 nähtub, et 2006 /skeem 3, 6; II kd, tl 105, 108/ ei olnud kaevandatud Kurevere II loaga * laiendamise taotlusega soovitud põhjaserv, mis aga 2008.a. ortofoto alusel on ära kaevandatud /skeem 4, 7, 10; II kd tl 106, 109, 112/. Väljapool on dolokivi kaevandatud 0,20 ha suurusel ala. Sündmuskoha vaatluse käigus on võetud karjääri põhjatipust GPS koordinaadid, mis on sisestatud andmetöötlus- ja kaardiprogrammi ning saadud väljatrükist nähtub samuti Kurevere II karjääri põhjaserva piiri ületamine. Seega on tõendatud mäeeraldise horisontaalpiiride ületamine. Maavara kaevandamise loa nr * kohaselt oli lubatud kaevandamine 9,66 ha suurusel alal, mis piirnes põhjaservas Tamme I kinnistuga. E.G on 2006.a. on taotlenud loaga nr * määratletud mäeeraldise piiride laiendamist Tamme I kinnistule, mille Eesti Maavarade Komisjon jättis 05.12.2007.a. rahuldamata /III kd, tl 56, I kd, 115/. Seega ei ole süüdistatavatel olnud õigust Tamme I kinnistul kaevandada. Süüdistatavad on ajavahemikul 2007-2008.a. nimetatud kohas kaevandamisega rikkunud

§ 25

lg 1 (RT I 2004, 84, 572; 2007, 66, 408), mille järgi tekib kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel.

§ 2

p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires. Seega on leidnud tõendamist süüdistatavate poolt loanõuete rikkumine tingimustes, kus luba oli nõutav (so loaga sätestatud piiride ületamiseks), mis moodustab KarS § 363 lg 1 ja 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. 3.

  1. Tamme I kinnistul loata kaevandamist on tunnistanud süüdistatav P.J , andes ütlusi, mille järgi reaalselt toime pandud, aga seda ei tehtud k 20 1-10-16795 olemasolev ala, Süüdistatava E.G juhatuse liige A. Rammul on ütlusega kinnitanud, et vajalikud sammud kaevandamise loa saamiseks Tamme I kinnistul olid tehtud, kuid enne kaevandamisele asumist teati loa puudumisest. Loa taotlemine ja Eesti Maavarade Komisjoni keeldumine loa andmisest osutavad asjaolule, et süüdistatavad, pidi olemas teadlikud, et kuni nõuete täitmiseni ei ole võimalik kaevandada. Seega on P.J olnud teadlik süüteokoosseisule vastava asjaolu – loa puudumisest, kuid viis E.G juhatuse liikmena ja tootmisdirektorina kaevandamise nimetatud kinnistul lõpule. Kohtu hinnangul on kuritegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, sest isik soovis teadlikult süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. 3.
  2. Kaitsja on leidnud, et süüdistatava P.J-i tegevuse esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud, sest tekkinud oli olukord, kus P.J rikkus ühelt poolt formaalset nõuet saada enne tegevuse alustamist kaevandamisluba, kuid teiselt poolt püüdis P.J kaitsta maavarade säästlikku ja otstarbekat kasutamist, töötajate tervist (tööohutust) ja naabrite vara. Selles olukorras leiab kaitsja, et süüdistatavad võisid arvata ekslikult, et

maavaravaru otstarbekat kasutamist käsitlevate nõuete täitmine on kujunenud olukorras enne loa väljastamist töödega alustamist õigustavaks asjaoluks. KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas õigusvastust välistavaid asjaolusid, milles isikud oleksid võinud olla eksimuses.

eesmärk on § 1 lg 1 tagada maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise kord ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Sama seaduse alusel sätestatud kaevandamise loa saamine ja selle aluseks tegutsemine on eelduseks, selleks et lähtutakse keskkonna huvidest. Süüdistatavad ei saanud mõistlikult arvata, et võivad võtta otsustamist enda kätte pidades õigemaks maavara välja kaevandada. Seejuures on P.J oma ütlustega kinnitanud, et on läbinud vastavad koolitused ja omab täielikku ettekujutust vastusest, mis järgneb keskkonnanõuete rikkumisele. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 3.

  1. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu Tamme I kinnistul kaevandamises vastab KarS § 363 lg 1 sätestatud looduskasutusloata tegutsemise tunnustele ning süüdistatava P.J tegevuses on tuvastatud KarS § 363 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused ning ta tuleb esitatud süüdistuses süüdi mõista. Juriidilise isiku organi selle liikme, juhtivt öötaja või pädeva esindaja tegu toob koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 alusel (RKKKo 3-1-1-30-11, p 15.1). Kohus on tuvastanud, et E.G juhatuse liige P.J on olnud KarS § 14 lg 1 tähenduses E.G juhatuse liige ja juhtivtöötaja (otsuse p-s 1.). Kohus leiab, et loata maavara kaevandamine Tamme I kinnistul on pandud toime E.G huvides, sest juriidilisele isikule inkrimineeritud tegu on seotud E.G tegevussfääriga, see tähendab, et E.G huvi seisnes enda äritegevuseks vajaliku maavara kaevandamises, mida oli võimalik enda klientidele kasumlikult edasi müüa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav E.G on pannud toime teo, millel on KarS § 363 lg 3 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused ning ta tuleb esitatud süüdistuses süüdi mõista.
  2. Karistus KarS § 363 lg 1 ja 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse. P.J-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada kuritegude toimepanemise viisi ja asjaolu, et P.J on varem kriminaalkorras karistamata. Isiku karistamise aluseks saab tulenevalt KarS § 56 lg 1 olla ainult süü. Karistuse mõistmisel tuleks KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada ka karistust kergendavate ning raskendavate asjaoludega. Kohtuliku uurimise käigus taolisi asjaolusid ei 21 1-10-16795 tuvastatud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada objektiivseid (tegu ja tagajärg) ja subjektiivseid (motiivid ja eesmärgid) asjaolusid. P.J-i poolt vastu võetud otsus kaevandada Tamme I kinnistul ei järginud seadusega nõutavat korda suhtudes loanõuetesse kui formaalsustesse. Igasugune kaevandamine toob kaasa muudatusi, mida P.J pidi äriühingu juhina arvestama kohustudes tagama E.G juhatuse liikmena ja tootmisjuhina maavara kaevandamise seaduslikkuse, et ära hoida oht keskkonna kahjustamiseks. Teadlikult KarS § 363 lg 1 kaitstava õigushüve ohtu seadmisega on kohtu hinnangul süüdistatava P.J-i süü keskmise sanktsiooni lähedal. Kohus võtab seejuures arvesse, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödumas viis aastat, mistõttu on avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud ning kohtu arvates võib seetõttu mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. P.J ei ole varem kuritegusid toime pannud, samuti ei ole esitatud kohtule teisi tõendeid, mis seaksid kahtluse alla süüdistatava senise õiguskuuleka käitumise. Karistuse eesmärkide täitmiseks on kohtu hinnangul piisav rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 59,70 eurot; II köide lk 145-146), so 5970 eurot. KarS § 44 lg 8 alusel võib juriidilisele isikule kohus mõista rahalise karistuse vahemikus 3200– 16 000 000 eurot. Juriidilisele isikule karistuse mõistmisel tuleb samuti arvestada toime pandud kuriteo intensiivsusega ja võimalusega mõjutada edaspidi õiguskuulekalt oma tegevust läbi viima. Prokurör on leidnud, et rahaline karistus peaks olla samas suurusjärgus, mis on hinnanguline kahju, so 700 000 eurot. Tuleb aga võtta arvesse, et esitatud süüdistus on leidnud oluliselt väiksemas mahus tõendamist, seetõttu on süü ka tunduvalt väiksem. Karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse E.G iseloomustavaid näitajad, mille järgi hinnata karistuse mõjusust. Äriregistri väljavõtte järgi on E.G äriühing aktsiakapitaliga 958 500 eurot tegutsedes käesoleva ajani põhitegevusalana kaevandamisega /I kd, tl 151/, samuti nähtub kinnistusregistrist mitmed kinnistud Eesti /II kd, tl 155-165/. Karistuse eesmärkide täitmiseks on kohtu hinnangul piisav rahaline karistus 32 000 eurot. Kaitsja on tõstatanud küsimuse, kas E.G suhtes on karistust juba kohaldatud. Nimelt on E.G tasunud Keskkonnatasude seaduse § 30 lg 1 alusel arvestatud kõrgendatud määraga keskkonnatasu vastavalt Keskkonnaameti poolt esitatud maksuteatisele. Väljapool kaevandamisloa * piire kaevandatud maavara koguse eest on nõutud kõrgendatud määraga keskkonnatasu summas 33 721,70 eurot. Kohus leiab, et keskkonnatasu kõrgendatud määras tasumisega ei ole E.G suhtes karistust rakendatud. Keskkonnatasude seadus § 9 näeb ette kaevandamisõiguse eest tasumisele kuuluva tasumäära, mida arvestatakse väljakaevandatud maavara koguselt. Kõrgendatud määra kohaldatakse sama seaduse § 30 lg 1 p 1 alusel kui kaevandatakse ilma loata. Kohtu hinnangul ei ole kõrgendatud tasumäär karistus vaid hüvitis keskkonnale põhjustatud kahju eest. Seega ei ole kõrgendatud tasumäär ja kuriteo toimepanemise eest mõistetav rahaline karistus ühetaolised teo järelmid, sest need lähtuvad erinevatest eesmärkidest.
  3. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu esitanud tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, 133 lg 1 ja

(MaaPS) § 74 lg 41 alusel.

(MaaPS) § 74 lg 41 järgi hüvitab keskkonnakahju keskkonda kahjustanud isik. MaaPS § 74 lg 1 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata. 01.04.2005-12.07.2008 kehtinud MaaPS § 74 lõige 1 punkti 1 sõnastus, mis sätestab, et keskkonnale tekitatakse kahju, kui kaevandatakse looduslikku lasundit, mis ei ole arvele võetud, või maavaravaru kohas, mis ei ole kaevandamisalaks määratud, ei erine oma sisult 22 1-10-16795 täna kehtivast redaktsioonist. Seega tekitas kostja keskkonnale kahju nii kuni 12.07.2008 kehtinud redaktsiooni tähenduses kui ka alates 13.07.2008 kehtiva redaktsiooni tähenduses. MaaPS § 74 lõige 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. MaaPS § 39 kohaselt arvutatakse ja makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. VÕS § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 133 lg 2 kohaselt kuulub hageja hinnangul kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Hageja taotleb E.G-lt tekitatud keskkonnakahju välja mõistmist summas 730 952,04 eurot. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et süüdistatavad on kaevandanud loata Tamme I kinnistul, kuid ei ole tõendatud mäeeraldise piiridest välja kaevandatud dolokivi kogus (otsuse põhjendused p.-d 2.1., 3.1.). Maavara kogust teadmata ei ole võimalik keskkonnale tekitatud kahju välja selgitada. Hagi tagamiseks on arestitud E.G vara Tl 13-17 III kd on Pärnu Maakohtu 06.08.2010 kohtumäärus nr 1-10-8302, mille kohaselt on kohus määranud tsiviilhagi tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks kanda sisse keelumärge kinnistu käsutamise täielikuks keelamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks ning seada kohtulik hüpoteek summas 38 660 krooni Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * VI jakku Eesti Vabariigi kasuks. Tl 29 III kd on prokuratuuri avaldus, millega on taotletud Harju Maakohtu kinnistusosakonnal teha kohtumääruse alusel keelumärge kinnistu käsutamise täielikuks keelamiseks III jakku EV kasuks E.G kuuluvale kinnisvarale registriosadele nr *, *, *. Tl 30 III kd on prokuratuuri avaldus, millega on taotletud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnal teha kohtumääruse alusel keelumärge kinnistu käsutamise täielikuks keelamiseks III jakku EV kasuks E.G kuuluvale kinnisvarale registriosadele nr *, *, *, *, *, *, * ning seada E.G kuuluvale kinnisvarale kohtulik hüpoteek summas 38 660 krooni Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * VI jakku EV kasuks. Tl 18-28 III kd on kinnistusregistri väljavõtetest näha, et eelnimetatud kohtumääruse alusel prokuröri taotlusel on nendel kinnistutele keelumärked ja kohtulik hüpoteek registrisse kantud – kohtulik hüpoteek on küll kantud registriosas * IV jakku. Tl 31 III kd on prokuröri kiri Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, millest nähtub, et prokurör taotlenud kohtumääruses näidatud kinnistute registriosas numbriga * ja * kinnistu käsutamise täieliku keelamise keelumärke tühistamist. Kuna kohus ei rahulda tsiviilhagi, tuleb tsiviilhagi tagamiseks ja vara võõrandamise tõkestamiseks Harju ja Pärnu kinnistusosakondade registriosadesse 06.08.2010 kohtumääruse nr 1-10-8302 ja prokuröri avalduse alusel sisse kantud keelumärked kinnistute käsutamise täielikuks keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks kustutada. Samuti tuleb kustutada eelnimetatud kohtumääruse alusel Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr 23 1-10-16795 2119332 IV jakku Eesti Vabariigi kasuks sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 38 660 krooni.

  1. Asitõendid - maavara kaevandamise luba * /tl 64-66/, asitõendid ise – luba 2-l lehel, mäeeraldise plaan 1-l lehel 1 eks ja geoloogiline läbilõige IV-IV`1-l lehel asuvad tl 70-72 I kd kilekaante vahel; - maavara kaevandamise luba * /tl 67-69/, asitõendid ise – luba 2-l lehel, mäeeraldise plaan 1-l lehel 1 eks ja geoloogiline läbilõige IV-IV`1-l lehel asuvad tl 73-75 I kd kilekaante vahel. Asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse.
  2. Kohtukulud
  3. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub mõlemalt süüdimõistetutelt P.J-ilt ja E.G riigituludesse väljamõistmisele sundraha 480 eurot.
  4. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1) Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulu kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 30,68 eurot /tl 11 III kd /, 270 krooni /tl 12 III kd/ s.o 17,26 eurot, 46,20 krooni /tl 32 III kd/ s.o 2,96 eurot, kokku 50,90 eurot. 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on need AS-l Kobras kaevandatud mahu arvutamise ekspertiisi teostamisega tekkinud kulu 7080 krooni /tl 139 I kd/, s.o 452,49 eurot. 3) Tunnistajale makstud tasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on tunnistaja J.V. kulude katteks kohus tasunud 46,06 eurot. Kohus mõistab süüdistatavatelt välja toimikust koopiate tegemise kulud summas 50,90 eurot ja tunnistajale tasutud 46,06 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista võrdsetes osades. Ekspertiisikulud jätab kohus KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.
  5. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatavad on valinud kaitsjaks vandeadvokaat Martin Triipani. Kaitsja esitas taotluse hüvitada õigeksmõistva või osalise õigeksmõistva otsuse korral süüdistatavatele valitud kaitsjale makstud tasu. Taotluse kohaselt otseselt käesolevas kriminaalasjE.G-le ja P.J-ile õigusabi osutamisega on E.G-le esitatud advokaadibüroo arveid kogusummas 33 434,39 eurot järgmiselt: - seoses kohtueelse menetluse ja asja esmakordse arutamisega maakohtus summas 23 091,23 eurot (sh käibemaks), - seoses menetlusega ringkonnakohtus 2054,40 eurot (sh käibemaks), - seoses teistkordse arutamisega maakohtus 8288,76 eurot (sh käibemaks). Kaitsja leiab, et eelnimetatud tasu saab pidada mõistlikuks, arvestades kriminaalasja tõendamiseseme detailiderohkust, kriminaalasja õiguslikku keerukust, eriti seost väga spetsiifilise õigusvaldkonnaga (maapõue ja kaevandamise küsimused) ja tsiviilhagi nõude suurust ning asjas toimunud istungite arvu. Lähtudes eeltoodust palus kaitsja õigeksmõistva kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise korral mõista Eesti Vabariigilt E.G kasuks välja 33 434,39 eurot valitud kaitsjale makstud tasuna. Kohus peab taotluse lahendamisel hindama valitud kaitsjale makstud tasu põhjendatust ja vajalikkust ja seda ka seoses kriminaalasja mahu ja keerukusega. Kohus leiab, et käesolev kriminaalasi on õiguslikult keerukas, tegemist on spetsiifilise õigusvaldkonnaga. Kaitsja viitab 24 1-10-16795 taotluses, et tõendamisese oli väga detailiderohke. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et kaitseülesanne oli keerukas. Samuti tuleb arvestada, et kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi E.G vastu keskkonnale tekitatud kahju 730 952,04 euro hüvitamiseks. Taotlusele lisatud arvetelt on näha, et kaitsja on kaitsekohustusi asunud täitma oktoobris 2010, mil erinevate toimingutega seoses on kaitsjal kulunud 18 tundi, samuti on kaasnenud kulud seoses päringutega registritest. №vembris 2010 on kaitsjal kulunud 0,4 tundi, jaanuaris 2011 18,8 tundi, märtsis 2011 29 tundi, aprillis 1 tund, mais 1,5 tundi, juunis 0,3 tundi, juulis 6,4 tundi, augustis 1 tund, septembris 5,6 tundi, oktoobris (kui toimusid kohtuistungid) 44,6 tundi. Arvetel on pikema ajakulu osas lahti kirjutatud, milliseid toiminguid on tehtud. Arved on esitatud ühele süüdistatavale s.o E.G-le . Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et kaitsja töömaht ja sellest tulenev kaitsjale makstud tasu 23 091,23 eurot on olnud esmakordselt asja läbi vaatamisel vastavuses asja keerukusega ja spetsiifilisusega. Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest on süüdistatavate valitud kaitsja on taotlenud Eesti Vabariigilt E.G kasuks 2054,40 euro väljamõistmist seoses süüdistatavatele õigusabi osutamisega pärast maakohtus kriminaalasja arutamise lõpetamist. Taotlusele lisatud arvetelt nähtub, et enamus toiminguid viidi läbi ajal, mil kohus oli läinud nõu pidama ja kohtuotsust ei olnud veel kuulutatud. Samuti taotleb kaitsja tasu hüvitamist Pärnu Maakohtu otsuse kuulutamise juures viibimise eest. Kohus leiab, et tegemist ei ole vajaliku ega põhjendatud kuluga, sest kohtuotsuse tegemise ajal ei ole menetlusosalistel võimalik kohtuotsuse tegemise tulemust kuidagi mõjutada. Kuna maakohus tegi 07.11.
  6. a mõlema süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, siis ei olnud edasiste konsultatsioonide pidamine vajalik. Kohus peab põhjendatuks tasu hüvitamist vaid apellatsioonivastuse koostamise eest. Seega on valitud kaitsjale makstud tasu põhjendatud ja mõistlikuks suuruseks on 640 eurot (4 ajatundi), millele lisandub 20 %-ne käibemaks 128 eurot, moodustades kokku 768 eurot. Asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus on kaitsja taotlenud Eesti Vabariigilt E.G kasuks 8288,76 euro väljamõistmist valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Esitatud arvete järgi on kulunud 16,2 töötunde õiguslikule analüüsile ja nõupidamistele summas 3147,56 eurot käibemaksuga (keskmine tariif 160 EUR/h) ning 25,2 tundi on kulunud töötunde kohtuistungiks valmistumiseks ja kohtuistungiks summas 5140,80 eurot käibemaks (keskmine tariif 170 EU/h). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud arvetel märgitud mahus ettevalmistamine, sest süüdistuse maht ja tõendid on jäänud samaks, seetõttu ei ole olnud kohtu hinnangul osutatud õigusteenus tervikuna vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kohus arvestab põhjendatud kuluna kohtuistungiks ettevalmistamist ja kohtuistungitele kulunud aega 25,2 tundi summas 5140,80 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kaitsja taotluses märgitud menetluskuludest on olnud vajalikud summas 29 000,03 eurot. Tuleb võtta arvesse, et kriminaalasjas on süüdistatavad osaliselt õigeks mõistetud, mille tõttu ei saa valitud kaitsjale makstud tasu kogu ulatuses Eesti Vabariigilt välja mõista. Õigeks- ja süüdimõistmise proportsioonide hindamisel tuleb arvestada süüdistuse mahtu. Selgelt olulisem ja tõendite hulga poolest töömahukam on olnud Kurevere II karjääri vertikaalsuunalise mäeeraldise piiride ületamise küsimus, milles on isikud õigeks mõistetud, seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on Eesti Vabariigilt välja mõista kaitsjale makstud tasu ¾ ulatuses, so summas 21 750 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 311, 313, 314,
  7. /allkirjastatud digitaalselt/ 25 1-10-16795 Tambet Grauberg kohtunik 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.