Obsah (15)

§ 316§ 74§ 75§ 521§ 288§ 334§ 375§ 344§ 2§ 27§ 32§ 33§ 3161§ 56§ 52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-12-84 (11210000013) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär Lili

§ 316Süüdistatav Z.D, isikukood xxx, xxxxxxx Kaitsja adv. Paul Järve RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 306, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.D

§ 316vangistust.

1 1 järgi üldmenetluses järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Z.D ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

toodud kontrollnõudeid.

§ 521

alusel lisakaristusena võtta Z.D-lt ära riigisaladusele ja salvestatud välisteabele juurdepääsu õigus 1 (üheks) aastaks. Katseaja algust arvata alates 18.06.2012.a. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.D-lt menetluskuluna riigituludesse sundraha 435 €. 1 Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-12-84, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Z.D-le esitatud süüdistus selles, et tema töötades Lääne prefekti 01.01.2010 kinnitatud käskkirja nr 2p alusel Lääne Prefektuuri Pärnu kriminaaltalituse vanemmenetleja ametikohal, omas ametiseisundit riigi asutuses, kuna talle olid võimuesindaja ülesanded ja oli ametiisik

§ 288lg 1 mõistes, olles seejuures vanemmenetleja ametijuhendi p.

4.3 kohaselt ja avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt kohustatud hoidma talle teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Samuti oli riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 6 lg 1 p 2 kohaselt kohustatud hoidma salajas jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teavet ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlevat teavet ning riigisaladuse edastamisel kohustatud järgima korrast tulenevaid sätteid ning kellel oli ametijuhendi punkti 3.4 kohaselt kohutus kasutada sihipäraselt infosüsteemi x alamsüsteemi x andmebaasi. Politsei infosüsteem x, mille alamsüsteemiks on x, on Politsei ja Piirivalve seaduse § 8 lg 1 alusel politsei andmekogu, mis on asutatud korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks. Sama seaduse § 12 lg 3 alusel kannab politsei andmed andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest. Z.D sisenes oma igapäevaste ametiülesannete raames muuhulgas, 28.09.2010, 03.01.2011 ja 07.01.2011, talle väljastatud kasutajatunnuse ning parooliga infosüsteemi x x andmebaasi ja teostas nendel päevadel päringuid, tema menetluses mitte olevas Lääne Prefektuuris organiseeritud ja raskete kuritegude talituses 02.03.2010 alustatud, kriminaalasjas nr 10250100378, milles teostati kohtueelse menetluse ajal kuriteo tõkestamiseks ja tõendite kogumiseks, jälitusmenetluse. Kriminaalasja raames teostatava jälitusmenetluse kohta sai Z.D teada K.M suhtes läbiviidud varjatud jälgimisest ja pealtkuulamisest, mis olid PIIRATUD tasemega ja mis oli riigisaladus RSVKK § 6 lg 1 p 2 ning p 3 alusel. Salastatus ei olnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 8 lg 1 alusel kustunud. Seejärel 04.02.2011, ajavahemikul kell 16.00 kuni 17.36-ni, kohtus Z.D x kontoris, aadressil x, K.M. K.M puudus igasugune õigus saada teada riigisaladuseks tunnistatud teavet ning 2 Z.D puudus igasugune õigus ametialaselt teada saadud PIIRATUD tasemega riigisaladuse avaldamiseks K.M. Kohtumise käigus andis Z.D K.M muuhulgas teada, et on lugenud K.M telefonikõnede pealtkuulamistest tehtud stenogramme: „Aga ma hakkasin korraga lugema…Need on sinu telefonikõnedest tehtud, stenolindid, sõna-sõnalt kirjutatud, mis sa nagu ütled…“, „…protokolli ei saa fabritseerida, see käib läbi Tallinna ja nendel on hetkel stenolindid on nagu siin plaatide peal ja mina näen arvutis nii öelda ainult elektroonilist väljavõtet. Seal all on lisa, ühesõnaga elektroonilisena. „, “…seal olid ikkagi lätlased, mina nagu lugesin siis seal olid nagu lätlaste kuradi telefoninumbrid ja nimed ja värgid…“ Samuti andis mõista, et K.M osas on teostatud varjatud jälgimist: „ …seal on ikka kuradi auto liigub, ja seal on nimed ja telefoninumbrid“. Ka hoiatas K.M ja selgitas, mis meetoditega menetlust läbi viiakse:: “Et telefonidega ei maksa väga nagu vehkida ja väga familiaarselt suhelda“, „Aga ühesõnaga x, et sa teaksid, niikaua kui sul siin mingid uurimised käivad, niikaua telefoni teel ära väga pikalt lobise“ „Ma ei oska sulle öelda, kas need asjad on nüüd seotud, samaaegselt, ühesõnaga, nad teadsid, et midagi tuleb, midagi aga ju, sõeluvad selle sõela, kes sinna jäävad, sinna jääb mingi 4-5 isikut, neid hakatakse siis nagu kuulama, et, et, üks oled siis nagu sina...”, lisaks „..sellega kaasnes kindlasti mingi operatsioon, …“, „… sa tead sellega võivad kaasneda igasugused operatsioonid ….“, „…selleks, et seda teha sind kontrolliti, kuulata jälitada on vaja kohtu luba, … Kohtu luba eeldab seda, et on olemas toimik, jälitustoimik. … luba saadi, sest see kõik mis ma räägin sulle on toimunud. See kõik toimus, siin vahiti inimesi, käidi teil järel, sind vahiti, kuulati … nemad said selle loa ja see luba võeti nähtavasti isiku pealt, mitte kuriteo pealt, isiku pealt. Vaata see on tõsine asi. … Aga sinu peale see luba saad, sest et võttes arvesse …tugev töö, tugev toimik, et anda kohtuloa … “, „… igatahes oli siis seal fikseeritud protokolle ja värke ja kuidas neid siis tehti, tähendab ühesõnaga seda, need on plaatide… „, „…siis kontrolliti ikka, … „. Kriminaalasjas nr 10250100378 oli planeeritud kestva kuriteo kohta tõendite kogumine muuhulgas ka vahetute jälitustoimingutega ja seejärel isikute kinnipidamine. Z.D tegevus raskendas oluliselt tõendite kogumist, kuna oli põhjendatud alus arvata, et K.M saanud teada tema suhtes teostatavast jälitusmenetlusest oskas hoiduda ja teadlikult oma tegevust suunata, et vältida kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamist. Seega oli oluliselt kahjustatud jälitusmenetluse eesmärgi saavutamine ja kriminaalasi nr 10250100378 lõpetati 22.06.2011. Seega, Z.D, kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses ametiülesannete täitmisega, kui sellega oli oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamine ja jälitustoimingu eesmärgi saavutamine jälitusmenetluses, pani toime

§ 3161 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ja palus tuginedes kohtulikult uuritud 1 tõenditele Z.D süüdi tunnistada KrS § 316 järgi ja mõista talle 2-aastane vangistus, jättes selle tingimisi 3-aastase katseaja jooksul kohaldamata. Ühtlasi taotles prokurör Z.D-lt lisakaristusena ära võtta riigisaladusele ja salvestatud välisteabele juurdepääsu õigus üheks aastaks. Z.D ennast süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et vestlusel K.M kasutas ta sellist uurimistaktikat, andes K.M mõista, et ta teab kõike. Selline taktika pidi tema arust viima K.M nii 3 kaugele, et viimane annab talle vajalikku informatsiooni. Tema mingit informatsiooni lekitanud ei ole, K.M teadis niigi, et teda jälgitakse ja pealt kuulatakse. Kaitsja palus Z.D alle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu seisukoht Z.D-le on esitatud süüdistus kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses ametiülesannete täitmisega. Sellega oli oluliselt raskendatud kuriteoga karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamine ja jälitustoimingu eesmärkide saavutamine jälitusmenetluses. Tema käitumine on kvalifitseeritud

§ 316¹ järgi.

Z.D ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ta leiab, et ta on küll vaadanud X-st K.M kohta infot, kuid selleks, et seda analüüsida. 04.02.2011.a. kohtumisel ei kasutanud ta mitte nendest teadetest saadud informatsiooni, vaid püüdis luua K.M salaviina ebaseadusliku käitlemise osas usalduslikku suhet. Informatsioon, mis ta K.M andis oli tema poolt bluffimine. 22.06.2011.a. koostatud kriminaalasjade eraldamise ja prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt oli 02.03.2010.a. Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituses alustatud kriminaalasja nr 10250100378 menetlust

§ 334lg 1 tunnustel selles, et alates 2010.a.

algusest tegeleb teada olev isik Eesti territooriumil võltsitud raha vahetamisega käibeloleva raha vastu. 23.02.2011.a. alustati Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituses kriminaalasja nr 112501000331 menetlust

§ 375lg 1 tunnustel selles, et alates 2011.a.

algusest grupp isikuid Pärnumaal hoiab ja toimetab teistesse piirkondadesse edasi suurtes kogustes maksumärgiga märgistamata alkoholi kaubanduslikul eesmärgil. 20.06.2011.a. ühendati eelnimetatud kriminaalasjad ühiseks menetluseks kriminaalasja numbriga 11250100331. 22.06.2011.a. eraldati kriminaalasjast nr 11250100331 kriminaalasi nr 10250100378. Kriminaalasjas nr 10250100378 menetlus

§ 334lg 1 järgi lõpetati seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.

Määruse kohaselt jälitusmenetluse ja muude menetlustoimingutega ei õnnestunud hankida tõendeid, mis otseselt viitaksid või kaudsete tõendite kogumina osutasid, et isik oleks teostanud võltsitud raha vahetamist käibeloleva raha vastu. Samuti ei olnud võimalik lisatõendeid koguda. Z.D omas erilist isikutunnust

§ 288lg 1 mõistes.

Z.D tööraamatu väljavõtte kohaselt töötab ta Eesti Vabariigi riiklikus politseiameti süsteemis alates 1992 aastast. Lääne Prefektuuri prefekti P.S kinnitatud 01.01.2010.a. käskkirjaga nr 2p kohaselt on Z.D alates 01.01.2010 on nimetatud Kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse vanemmenetleja ametikohale. Lääne Prefektuuri prefekti poolt 25.10.2010.a. käskkirjaga nr 110 kinnitatud ja Z.D poolt 08.11.2010.a. allkirjastatud vanemamenetleja ametijuhendi kohaselt on Z.D ametiülesanneteks muuhulgas ametijuhendi punktist 3.1 tulenevalt korraldada, analüüsida, suunata, kavandada ja kontrollida jälitustegevust oma tööpiirkonnas; punkti 3.2 kohaselt muuhulgas tegeleda jälitus – ja kriminaalmenetlustega; punkti 3.4 kohaselt muuhulgas kasutama sihipäraselt andmebaasi x ja x-s. Ametijuhendi punkti 4.3 kohaselt vastutab Z.D teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi ja ärisaladuse, teiste isikute perekonna eraellu puutuvate andmete ja muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidise eest õigusaktidega ettenähtud korras. 4 Tunnistajate M.S ja R.R ning Z.D ütluste kohaselt on x-sse võimalik teha päringuid isiku nimepõhiselt. Z.D tegi päringuid K.M kohta isiku nimepõhiselt ning nende päringute kaudu vaatas kriminaalmenetluse käigus sisestatud jälitustoimingu andmeid. Z.D enda ütluste kohaselt tema poolt vaadatud teave ei olnud tema enda sisestatud. Seega polnud ta isik, kellel oleks olnud õigus otsustada teabe edastamise või avalikuma kasutamise üle. x andmed on mõeldud jälitusametnikele analüüside teostamiseks. Kui neid andmeid soovitakse kasutada mingis konkreetses menetluses, siis tuleb vastav luba saada andmete sisestajalt. Tunnistaja M.S kui ka Z.D enda ütlustega leidis kohtus tõendamist, et Z.D puudus igasugune puutumus organiseeritud ja raskete kuritegude talituse menetluses oleva kriminaalasjaga

1. Samuti puudus Z.D igasugune puutumus majandustalituse menetluses olevate kriminaalasjadega, millistel oli seos kas K.M või x tegevustega. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajate R.R, M.S ja Z.D enda 2011.a. veebruaris koostatud menetlusaruandest. Infosüsteemi x kontokaardi ja 09.06.2011.a. koostatud õiendi kohaselt oli Z.D saanud x-sse juurdepääsuõiguse Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo piiratud riigisaladuse tasemega informatsioonile A-tasemel seoses oma tööülesannete täitmisega. Z.D oli tutvunud politseidirektori 02.06.2003.a. käskkirjaga nr 124 kinnitatud arvutite ja arvutivõrgu kasutamise korraga ning politsei peadirektori poolt kinnitatud infosüsteemi x kasutamise korraga 07.09.2005.a. See tähendab, et Z.D oli teadlik x-st saadava informatsiooni kasutamisest. Infosüsteemi x alamsüsteemi x pidamise korra punkti 4 kohaselt on x andmed vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 1, 5¹, 11, 12 ja § 438 lg 2 alusel ametisiseseks kasutamiseks, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. x sisaldab ka Vabariigi Valituse 20.12.2007.a. määruse nr 262 riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 6 alusel piiratud tasemega riigisaladust ja samale tasemele vastavat salastatud välisteavet, millele juurdepääs on lubatud vaid vastavat õigust omavatele teenistujatele. Korra punkt 14.1 kohaselt toimub juurdepääsuõiguste taotlemine ja andmine valdaja kasutajakonto avamisega, kasutajad registreeritakse kontokaardi alusel. Infosüsteemi x kontokaarti kohaselt oli selline registreering Z.D kohta olemas juba 2005.aastast. Juba nimetatud kasutuskorra punkti 16 kohaselt toimub x-st andmete väljastamine põhimääruse § 20 lg 20 ja § 21, Jälitustegevuse seadus § 17 ja § 172, Isikuandmete kaitse seaduse § 19 ja § 20 ning AvTS § 19 ja § 10 alusel ning andmeid väljastab Politse- ja Piirivalveameti teabeturbebüroo kooskõlastades väljastatavad andmed eelnevalt omanikuga. Z.D kinnitas kohtuistungil, et tal oli teada, et x-st väljastatakse kõrvalistele isikutele andmeid üksnes teabeturbebüroo kaudu. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.02.2010.a. käskkirjale nr 41 on kehtestatud salastatud teabe töötlemise ja kaitse juhend Politsei- ja Piirivalveametis ja prefektuurides, mille punkti 3 kohaselt peab teenistuja, kellel on juurdepääs salastatud teabele juhinduma teavet töödeldes ka kaitstes sellest juhendist ning käskkirja lisas 1 loetletud õigusaktidest. Käskkirja lisas on õigusaktide hulgas loetletud ka Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, Vabariigi Valitsuse määrus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord, rahvusvahelisi reeglistikke ja õigusakte, riigisaladusega seotud ametikohtade kinnitamise kohta, salastatud välisteabega seotud ametikohtade kinnitamise kohta, infosüsteemi x kirjeldus ja turbenõuete loetelu ning turbenõuete rakendamise juhend, arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise kord, politseiameti täiesti salajase taseme töötlus süsteemi turbenõuete loetelu ja turbenõuete rakendamise juhend, piirivalveameti salajase taseme töötlussüsteemi turbenõuete loetelu ja turbenõuete rakendamise juhend. Kõik loetletud õigusaktid olid Z.D-le teada ja ta oli kohustatud neid ka järgima. Politseiametnikuna pidi Z.D kinni pidama Politsei ja piirivalve seadusest, mille § 8 lg 1 on näha, et politsei infosüsteem x, mille alamsüsteem x oli, on politsei andmesüsteem, mis on asutatud korrakaitsja ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitsel ning kriminaalpolitsei 5 ülesannete efektiivsemaks ja kiiremaks täitmiseks. Oluline on, et iga andmekogu tuleb kasutada sihipäraselt ja selleks ettenähtud ja kehtestatud reeglite kohaselt. Politsei ja piirivalve seaduse § 12 lg 3 alusel tuleb andmekogusse kanda viivitamatult teadsaadud andmed, kuid mitte hiljem, kui viie ööpäeva jooksul arvestades andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu ja otsustuse tegemisest. Seega oli igati asjakohane, et kestva jälitusmenetluse kohta x andmesüsteemis oli ka teavet ja Z.D, saades seda teada, oleks pidanud neid andmeid kasutama sihipäraselt ja kehtestatud reeglite kohaselt ning tal puudus õigus neid edastada kõrvalistele isikutele. Politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo 14.11.2011.a. koostatud vaatlusprotokolli kohaselt vaatas Z.D oma igapäevaste ametiülesannete raames 28.09.2010, 03.01.2011 ja 07.01.2011, talle väljastatud kasutajatunnuse ning parooliga Politseiinfosüsteemi alamrakendusest X-st, mitte tema menetluses olevas kriminaalasjas nr 10250100378 teostatavaid jälitusmenetlus andmeid K.M kohta ja tutvus andmebaasis Piiratud tasemega varjatud jälgimise ja pealtkuulamise käigus K.M kohta kogutud teabega. Teave oli Piiratud tasemega riigisaladus vabariigi valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 (RSVKK) § 6 lg 1 p 2 ning p 3 alusel. Z.D võttis omaks, et ta tõepoolest eelnimetatud päevadel K.M kohta andmeid vaatas. Vaatlusprotokolli lisas 1 on välja toodud vaadeldud informatsioon. 28.09.2010.a. vaatas Z.D varjatud jälgimisega seotud materjale,
2. ja 07.01.2011.a. vaatas pealtkuulamisega saadud materjale, 07.01.2011.a. vaatas kaastööteateid. Vaatlusprotokolli lisades 2, 3, 4 sisalduvad konkreetsed teated, milliste sisu Z.D luges ning milliste sisu ta edastas 04.02.2011.a. toimunud kohtumisel K.M. 04.02.2011.a. pärast kohtumist K.M vaatas Z.D veelkord eelnimetatud andmed üle. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka Z.D enda ütlustega kohtuistungil. Vaatlusprotokolli lisadega, mis on kriminaalmenetluse materjalide juures eraldi kaitstuna piiratud tasemega riigisaladusega mis sisaldavad pealtkuulamise, varjatud jälgimise ja pealkirjaga KT pealtkuulamise kohta teavet, kohus tutvus, samuti tutvus nendega ka süüdistatav ja tema kaitsja. Kohus nende tõenditega tutvunud veendus, missugune teave oli kantud nendesse teadetesse ning kuidas ja mil viisil haakus edastatud teave Z.D poolt 04.02.2011.a. K.M edasi antud informatsiooniga. Just neid andmeid, mis olid kogutud kriminaalasja 10250100378 raames alustatud jälitusmenetluse käigus tõendite kogumiseks ongi andmed, millede avalikustamise eest on Z.D-le süüdistus esitatud. Eelnimetatud andmete edastamine on ebaseaduslik just tulenevalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe korra § 6 lg 1 p 2 kohaselt, mis sätestab, et jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodit, taktikat ja vahendeid käsitlev teave teabe osas on riigisaladuseks jälitusasutuse poolt jälitustoimingutega kogutud teave. See teave salastatakse piiratud tasemel 25 aastaks, selline teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti või isikule, kelle perekonna või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Kuna tegemist oli kestva jälitusmenetlusega kriminaalmenetluse raames ning kriminaalasi polnud Z.D menetluses, siis puudus tal igasugune õigus piiratud riigisaladust sisaldava teabe avaldamiseks, mille ta oli saanud andmesüsteemist x. Sama korra kohaselt on riigisaladuseks jälitusasutuse poolt jälitustegevuses salajasele kaastööle kaasatud isikutelt saadud teave, see teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks. Üks vaadatud teavetest kandis esialgselt kaastööteate pealkirja, kuid nimetatud pealkiri on muudetud ning riigisaladuse salastatuse astet on vähendatud, mille kohta on vaatlusprotokollis lisa 5, lisatud vastav dokument, et tegemist pole mitte 50 aastaks salastatud teabega, vaid see teave on üksnes piiratud tasemega salastatusega 25 aastaks. Riigisaladuse edastamisel peab ametnik järgima korrast tulenevaid sätteid, mis muuhulgas käsitlevad riigisaladuse teadmisvajadust ning juurdepääsuõigust ning sellest pidi juhinduma ka Z.D. Isegi kui 6 isikul on riigisaladusele juurdepääsuõigus, siis on tal ka õigus tutvuda riigisaladusega üksnes sellises juhul, kui tal on olemas põhjendatud teadmisvajadus. Üksnes juhul, kui isikul on õigus riigisaladusega tutvuda, ei ole tal õigust tutvuda igasuguse riigisaladusega, vaid ainult põhjendatud vajaduse korral. Teadmisvajadust sisustab muuhulgas ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.02.2010.a. käskkirjaga nr 91 kinnitatud juhend salastatud teabe töötlemise ja kaitse juhend Politsei- ja Piirivalveametis ning prefektuuris. Juhendi punkt 109 kohaselt on salastatud teavet keelatud edastada teisele isikule, kellel on olemas vastava tasemega juurdepääsuõigus või tal puudub selleks teadmisvajadus. Riigisaladuse ja salastatud välisteabeseaduse § 35 lg 1 kohaselt võib riigisiseselt teabe valdajale edastatud riigisaladuse edastada üksnes teabe loonud asutus põhiseadusliku institutsiooni või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht või juhtorgan või kriminaalmenetlusega seotud riigisaladuse puhul menetlust juhtiv prokurör või temast kõrgemal seisev prokurör kirjalikul nõusolekul käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. Z.D-le vastavat luba polnud antud, mida kinnitas ka kaitsja kohtuistungil. Avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt peab teenistuja nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabanemist hoiduma talle teenistuse tõttu teatavaks saadud riigi- ja ärisaladusest teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset saadud informatsiooni salajas. Sellest nähtub, et isegi siis, kui teenistussuhe on lõppenud, ei ole isikul ehk avalikul teenistujal, kelleks on ka politseiametnik, õigust kellelegi edastada teavet, millise ta on saanud isiku kohta oma teenistusülesannete täitmisel. Andmete edastamine toimus 04.02.2011.a., mis nähtub lisaks tunnistaja R.R, K.M ning Z.D enda ütlustele täpsemalt jälitusprotokollist, milline on tehtud 04.02.2011.a. pealtkuulamise kohta Pärnus x, x kontoris. Nagu kohtuistungil nii tunnistaja R.R kui ka Z.D selgitasid, lepiti kokku ühine kokkusaamine K.M. Jälitusprotokolliga on tõendatud, et omavahelise vestluse käigus avaldas Z.D K.M ametialaselt varem teada saadud jälitusmenetlusega kogutud andmeid, sealhulgas ka jälitusmeetodeid ja taktikat. Z.D kinnitas kohtuistungil, et tema antud informatsioon K.M oli puhas bluff ja K.M teadis niigi, et teda pidevalt pealt kuulatakse. Kohtu hinnangul on selline süüdistatava seisukoht ennast õigustav ja ümber lükatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuigi tunnistaja K.M kinnitas kohtuistungil, et teda pidevalt kuulatakse pealt, siis ei olnud tal ometi võimalik tõsikindlalt endal ilma vastavat informatsiooni omavate isikute käest kuulmata teada saada, millal ja milliste meetoditega seda tehakse. K.M võis küll kahtlustada, et teda jälgitakse, kuid jälitusprotokolli kohaselt sai ta Z.D käest selle kohta kinnitust. Kohus leiab, et pikaajalise politseitöötajana ei olnud Z.D mitte mingit seaduslikku alust K.M oletusi kinnitada. Z.D ütlused, et soovis oma jutuga kallutada K.M ülestunnistusele, ei ole eluliselt usutav. Kohtu hinnangul oleks Z.D politseitöötajana pidanud käituma just vastupidiselt, mitte paljastama teiste menetlejate poolt kogutud andmeid, meetodeid ja taktikat. Kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikul avaldamisel ei ole kuriteokooseisu seisukohast oluline, kui mahukalt on andmeid avaldatud, küll aga peab see tegu olema isiku jaoks arusaadavalt kriminaalasja kohtueelse menetluse andmetega. Peab olema arusaadav, et tegemist on kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse andmetega. See oli Z.D-le arusaadav ja ta kinnitas seda ise ka kohtus. Jälitusprotokollist nähtuvalt andis Z.D kohtumise käigus K.M teada, et ta on lugenud K.M telefonikõnede pealtkuulamistest tehtud stenogramme ja edastas ka nende sisu. Nii on jälitusprotokolli lk 26 rida 21, 23-24 süüdistuses välja toodud tekst: „Aga ma hakkasin korraga 7 lugema, need on sinu telefonikõnedest tehtud stenolindid, sõna-sõnalt kirjutatud, mis sa nagu ütled“. Sellest nähtub, et Z.D , olles konkreetselt K.M kohta teavet lugenud, kes oli jälitustoimingule allutatud isik, edastas talle teavet selle kohta, et tema kõnesid on kuulatud, need kõned on talletatud ja tegemist ei olnud mingisuguste varasemate aastatetaguste sündmustega vaid kõnepruugis räägib ta oleviku sündmustest. X logist nähtub, et Z.D oli lugenud stenogramme pealtkuulamiste kohta selles ulatuses, mis x-s olid kajastatud. Samuti jälitusprotokolli lk 27 ridadel 1 ja 3 on süüdistuses toodud tekst „Protokolli ei saa fabritseerida, see käib läbi Tallinna ja nendel on hetkel stenolindid, on nagu siin plaatide peal ja mina näen arvutist n.ö ainult elektroonilist väljavõtet seal all on lisa, ühesõnaga elektrooniline“. Sellest nähtub, et tekst haakub Z.D poolt varem vaadatud teabega K.M kohta. Samuti on jälitusprotokolli lk 34 rida 5 ja 6 süüdistuses toodud tekst: „Seal olid ikkagi lätlased, mina nagu lugesin, siis seal olid nagu lätlaste kuradi telefoninumbrid ja nimed ja värgid“. Vaatlusprotokolli lisades toodud teadetelt pealtkuulamise kohta on tõepoolest juttu ka lätlastest. Lisaks sellele andis Z.D K.M osas teostatud varjatud jälgimise kohta teavet. Nii on süüdistuses toodud read, millised on jälitusprotokollis lk 26 ridadel 15 ja 16: „Seal on ikka kuradi auto liigub ja seal on nimed ja telefoninumbrid“. Mis üheselt haakub varjatud jälgimisel saadud teabega. Samuti on tekstist aru saada, et jutt on olevikus ehk mitte minevikku jäävate jälituste kohta. Kõik edastatud informatsioonid konkreetsete jälitustoimingute ehk pealtkuulamise ja varjatud jälgimise kohta näitavad jälitusmeetodeid, milliste meetoditega isiku suhtes jälitustoiminguid tehakse. Samuti on Z.D kohtumisel K.M hoiatanud ja selgitanud talle, kuidas jälitusmenetlusest hoiduda. Nii on jälitusprotokollis lk 19 ridadel 1 ja 6 näha süüdistuses välja toodud tekst: „Telefonidega ei maksa väga nagu vehkida ja väga familiaarselt suhelda.“ Samuti lk 17 rida 8 algav jutt: „Aga ühesõnaga K., et sa teaksid, nii kaua, kui sul siin mingid uurimised käivad, nii kaua telefoni teel ära väga pikalt lobise.“ Nimetatud tekst viitab üheselt, et Z.D hoiatab K.M kestvast kriminaalmenetlusest. Jälitusprotokollis on välja toodud lk 27 alt ridades 3-9 tekst, milline kajastus süüdistuses: „Ma ei oska sulle öelda, kas need asjad on nüüd seotud. Samaaegselt nad teadis, et midagi tuleb, midagi nad ju sõeluvad seal sõela, kes sinna jäävad. Sinna jäävad mingi 4-5 isikut, neid hakatakse siis nagu kuulama, et üks oled siis nagu sina.“ Tegemist on tavapärane jälitustaktikaga. Lisaks annab Z.D teavet menetlustaktika kohta veel ka järgmiste sõnadega, jälitusprotokolli lk 18 alt 4 realt: „Sellega kaasneb kindlasti mingi operatsioon, sa tead, sellega võivad kaasneda igasugused operatsioonid“. Lk 28 rida 6: „Selleks, et seda teha, sind kontrolliti, kuulata, jälgida on vaja kohtu luba.“ Samal toimiku lehel rida 14: „Kohtu luba eeldab seda, et on olemas jälitustoimik. Luba saadi, sest see kõik, mis ma räägin sulle, on toimunud, see kõik toimus. Siin vahiti inimesi, käidi neil järgi, sind vahiti, kuulati.“ Samalt leheküljelt rida 20: „Nemad said selle loa ja see luba võeti nähtavasti isiku peale, mitte kuriteo peale, isiku pealt. Vat see on tõsine asi.“ Samalt lehelt rida 52: „Aga sinu peale see luba saadi, sest et võttes arvesse, tugev töö, tugev toimik, et anda kohtuluba.“ Samal lehel alt 7.rida: „Igatahes oli seal fikseeritud protokolle ja värke ja kuidas neid siis tehti. Tähendab, ühesõnaga, seda, see on plaadil.“ Z.D rääkis jälitustoimingule allutatud K.M sellist teavet, mis kajastas politsei tööd, taktikat, seostas saadud teavet ning korduvalt rõhutades K.M seda, et mida on juba teada saadud, mida on juba tehtud ja mida just tehakse. Kohus leiab, et selliste väljaütlemistega pani Z.D toime talle teenistusalaselt teada saanud salastatud teabe ebaseadusliku edastamise. Jälitusprotokollist tuleb üheselt välja, et Z.D 8 eesmärk oli K.M tema suhtes teostatavast jälitustegevusest hoiatada. Z.D toonitas korduvalt, et seni kui menetlused käivad, ei maksa telefonis lobiseda. Samuti andis ta jälitusprotokolli lk 32 K.M mõista, et viimase juurde võidakse saata selliseid isikuid, kes ei pruugi tema sõbrad olla. Kuigi Z.D kohtuistungil kinnitas, et tõepoolest need vestlused, mis jälitusprotokollis on toodud, toimusid, kuid need vestlused toimusid hoopis teises kontekstis. Talle oli eelnevalt laekunud teave selle kohta, et K.M tegeleb viinaäriga. Ülestunnistuse saamiseks püüdis ta oma blufijutuga mõjutada K.M ülestunnistusele. Kohtu hinnangul ei ole see usutav. Jälitusprotokollis kajastatust on aru saada, et Z.D räägib värsketest sündmustest, kestvatest asjadest. See tekst haakub sellega, mida Z.D oli eelnevalt x-st K.M kohta teada saanud. Tunnistaja K.M ja Z.D ütluste kohaselt on nad pikaajalised tuttavad ja seda mitte Z.D tööülesannete tõttu. Mõlemad kinnitasid kohtuistungil, et tunnevad üksteist pikka aega ja K.M on sponsoreerinud Z.D poolt korraldatavaid korvpallivõistluseid, andes selleks mett, karastusjooke ja puhkpilliorkestri jaoks raha. Seetõttu leiab kohus, et K.M ja Z.D näol on tegemist selliste heade tuttavatega, et Z.D jutt nagu ta oleks läinud K.M juurde teda „lõhki lööma“ ei ole usutav. Pigem läks Z.D oma head ja kauaaegset tuttavat teadlikult hoiatama, et viimane oma tegemistega ei satuks liigselt õiguskaitseorganite huviorbiiti. Tunnistaja M.S ütluste kohaselt puudus Z.D igasugune õigus edastada K.M jälitustoiminguga saadud teavet. Tõendatud on, et Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituses oli 02.03.2010.a. alustatud kriminaalasi 10250100378

§ 334lg 1 tunnustel selles, et alates 2010.a.

algusest tegeles isik Eesti territooriumil võltsitud raha vahetamisega käibel oleva raha vastu. Samuti oli 23.02.2011.a. alustatud Lääne prefektuuris kriminaalasi 112501000331

§ 375lg 1 kohta ehk ebaseadusliku alkoholi käitlemise kohta.

See kriminaalasi on alustatud peale toimunud leket, sest toimunud jälitusmenetluse käigus ilmes andmeid erinevate kuritegude kohta. Menetlused ühendati 20.06.2011.a. Kriminaalmenetlus nr 10250100378 lõpetati 22.06.2011.a. põhjusel, et kriminaalasjas polnud võimalik enam tõendeid koguda. Kohus tutvus jälitustoimikuga, et selgitada välja, milliste isikute suhtes ja millisel ajendil jälitustoiminguid tehti. Jälitustoimikus sisalduvatest kohtumäärustest järeldub, et kriminaalmenetlust

§ 344lg 1 tunnustel alustati H.

K. suhtes. Koheselt alustati ka jälitustoimingute läbiviimist JTS § 9 lg 1 p 1 järgi. Teostati kõneeristusi, kust koorus üha sagedamini välja K.M nimi. Jälitusmenetlused 1025000065 ja 1125000104 ühendati ühtseks menetluseks. Eeluurimiskohtuniku määrusest nähtub, et kuriteokahtluse kontrollimiseks anti kohtuniku poolt luba KrMS § 118 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks teiste isikute kõrval ka K.M kohta. Kohtul ei tekkinud kahtlusi jälitustoiminguks eeluurimiskohtuniku poolt antud loa seaduslikkuse osas. Tunnistaja M.S ütlustest nähtus, et kriminaalasjas koguti tõendeid jälitusmenetluse raames ning peale lekke toimumist muutus isikute käitumine ning see raskendas oluliselt edasist tõendite kogumist, mis kulmineeruks kriminaalmenetluses isikute kinnipidamisega. Tunnistaja kinnitas, et kriminaalmenetluses oli selleks ajaks jõutud kindlale aruaamisele, et toimunud leke oli kahjustanud menetlust niivõrd, et edasine menetlus polnud enam ei võimalik ega otstarbekas, kuna teavet enam sellises ulatuse nagu seda oli võimalik saada ennem 04.02.2011.a., lihtsalt tehtavate jälitustoimingutega ei laekunud. Kriminaalasja 10250100378 alustamisega samal päeval ehk 02.03.2010.a. alustati ka jälitusmenetlust. Kohus kontrollis jälitustoimikuid kogu ulatuses. Kriminaalasja juurde on esitatud piiratud tasemega riigisaladusega tõendit - neli jälitusmenetluse kokkuvõtet, kolm vahekokkuvõtet ja üks kokkuvõte. Nimetatud tõenditega said tutvuda ka süüdistatav ja tema kaitsja. Kaitsja kahtles, kas mingit valeraha on üldse olemas olnud. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et politseiasutusel on olemas valeraha näidiseid, mille kohta on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi spetsialistid andnud kinnituse selle kohta, et tegemist on võltsitud eurodega. Samuti on kokkuvõttest näha, et 02.ja 03.03.2010.a. ning 20.04.2010.a. on laekunud teavet, mille kohaselt on planeeritud kuritegelikke tegevusi. Lisaks on kokkuvõttel ka kaks lisa, millised laekusid 26.02.2010.a. ja 20.04.2010.a., millede kohta andis ekspert ka oma arvamuse. 10.11.2010.a. vahekokkuvõttest nähtub, et on käimasolevas menetluses esineb rahvusvaheline mõõde, viidetega erinevates riikides asuvatele isikutele ning sealt on nähtav Eestis tegutsev isik. Kokkuvõte kajastab selleks ajaks jälitustoimingutega kogutud teavet. See nähtub kokkuvõtte esimesest, teisest ja kolmandast lõigust. 10.04.2011.a. koostatud vahekokkuvõttes on kajastatud olulisemat teavet, millist on selleks ajaks menetletava kuriteo kohta kogutud, samuti figurandi rahvusvahelisi seoseid, seal hulgas Läti Vabariigis asuvate isikutega. Samuti näitab see figurandi eesmärke, näiteks vahekokkuvõtte leheküljel 1.9 teine lõik, lehekülg 2.9 esimene lõik, milles on märgitud kuupäevadega 22.11.2010.a. ja 23.11.2010.a. ning toiminut teises lõigus 15.11.2010.a. kohta fikseeritu. Samuti ka 14.11.2010.a. kohta märgitu. Samuti on sobilik esile tõsta vahekokkuvõte lehekülg 3.9, 17.12.2010.a. ja 27.12.2010.a. toimunut ning lehekülgedelt 4.9, 06.12.2010.a., 09.12.2010.a. ja 19.12.2010.a ja 27.12.2010.a. laekunud informatsiooni, millistest on näha, et räägitakse kokkuleppeliste märksõnadega, mille suhtes on alust arvata, et räägitakse valerahast. Lisaks on asjakohast võimalikku sündmuste käiku kajastavad konspireeritud tekstid leheküljel 5.9, 26.01.2011.a. ja 24.02.2011.a. Lehekülg 6.9 on tähelepanuväärsed talletused 24. ja 30.jaanuarist 2011.a. ning leheküljel 7.9 30.01.2011.a. kohta talletatu ning leheküljel 8.9 31.01.2011.a. kohta märgitu. Saadud tõenduslikku tähtsust omava teabe kohaselt oli põhjust tõendite kogumist jätkata ning edasise kohta on tehtud kokkuvõte, tegemist pole enam vahekokkuvõttega, vaid lõpliku kokkuvõttega antud jälitusmenetluses 22.06.2011.a. Sealt nähtub, et peale 04.02.2011.a. ei ole enam asjassepuutuvat infot laekunud. Kuni 04.02.2011.a. oli võimalik fikseerida tõenduslikku teavet vaatamata sellele, et omavahelistes vestlustes nimetati ka võimalikke pealtkuulamisi, mis aga ei takistanud konspireeritult vestluste jätkamist. Samas, peale 04.02.2011.a. Z.D väga tungivate hoiatuste ja selgituste järel ei rääkinud K.M telefonis enam sellist jutt, mille suhtes oleks olnud võimalik seda hinnata jälitusmenetluses eesmärkidesse puutuvaks. Kokkuvõtte leheküljel 5.6 näha, et selles jälitusmenetluses on toimunud leke, millega on seostatud kriminaalpolitsei töötajaid Henn Koolmeistrit ja R.R ning tekkinud kahju tõttu tuleb jälitusmenetlus lõpetada. Seega on alust kinnitada, et tõendite kogumine kriminaalmenetluses jälitustoimingutega ebaõnnestus just toiminud lekke tõttu. Kokkuvõtte kohaselt kriminaalasja raames teostatud jälitusmenetlus sai oluliselt kahjustatud, kuna võimalik seotud isik, K.M, oskas sihipäraselt hoiduda võimalikest telefonikõnedest, kuna tema oli Eestis üheks teadaolnud isikuks, kelle kaudu oleks olnud võimalik tuvastada ja koguda tõendeid nii Eestis kui ka teistes riikides viibivate ja võltsitud raha sissevedavate isikute suhtes, sealhulgas ka vedamise täpseid aegu ja kohti, mis oleks võimaldanud isikute kinnipidamist. Tunnistaja M.S ütlustest nähtub, et kriminaalasjas koguti tõendeid jälitusmenetluse raames ja peale lekke toimumist muutus isikute käitumine ning see raskendas oluliselt edasist tõendite kogumist, mis kulmineerus kriminaalmenetluse lõpetamise, kuna tõendeid ei olnud enam võimalik koguda. See, mis oli selleks ajaks jälitusmenetlusega saadud, kajastub toimikule lisatud piiratud saladusega jälituskokkuvõtetest. Samuti kajastub kokkuvõtetest ka isikute käitumine. Kuna leke oli oluliselt kahjustanud jälitusmenetlust, mis omakorda kahjustab oluliselt kuriteo ja karistatava teo tuvastamist, puudus võimalus koguda avalike menetlustoimingutega tõendeid rahvusvahelise 10 kuriteo kohta, kus isikud tegutsevad kitsas isikute ringis erinevate riikide territooriumitel ning eelneva teabeta isikute liikumise ja kohtumispaikade kohta ja aegade kohta, ei ole võimalik ka isikuid kinni pidada. Seetõttu polnud võimalik teha ka täiendavaid menetlus- ja uurimistoiminguid

§ 334lg 1 tunnustega teo tõendamiseks ning kriminaalmenetlus lõpetati.

Kaitsja seisukohalt kriminaalasjas nr 10250100378 ei ole ühtegi tõendit ja kriminaaltoimik on tühi. Kaitsja avaldas arvamust, et kriminaalmenetlus lõpetati seetõttu, et otsad jooksid lihtsalt liiva. Tunnistaja M.S ütluste kohaselt menetlus tegelikult lõpetatigi lekke tõttu. Asjaolu, et lõpetamise määruses ei ole konkreetselt välja toodud selgesõnaliselt lõpetamise tegelikku põhjust, ei tähenda, et seda pole toimunud. Samuti ei ole lekkimise puhul ettenähtud eraldi kriminaalmenetluse lõpetamise alust, vaid kriminaalmenetluse lõpetamine saigi toimuda üksnes KrMS § 199 ettenähtud alustel. Tunnistaja M.S ütluste kohaselt kohtuistungil ja kirjalike tõenditena esitatud jälitustoimingute kokkuvõtete põhjal saab aga öelda, et informatsioon oli jälitustoimikutes talletatud. Kuivõrd kriminaalasjas nr 10250100378 menetlus lõpetati kellelegi kahtlustust esitamata, siis ei ole vajalik olemasolevate tõendite vormistamine ja toimikusse lisamine, kui nad on talletatud teises menetluses, antud juhul jälitusmenetluses. On olemas otsene põhjuslik seos Z.D käitumise ja kriminaalasjale lekkinud kahjuliku tagajärje suhtes. Süüdistusse on märgitud kriminaalasja number just seetõttu, et süüdistus oleks selge ning arusaadav, millises konkreetses kriminaalasja kahju tekkis ning millist kriminaalasja 1 süüdistus seostab antud kuriteoga. Seega Z.D poolt on pandud toime

§ 316kõik objektiivsed teod.

Z.D käitumises on olemas ka kuriteo subjektiivne külg, mis on tõendamist leidnud jälitusprotokollis Z.D poolt öeldu talletamisega. Seda, et ta sai lekitatud andmed teada ametialaselt nähtub x logidest. Teades ja tundes vastavat töövaldkonda reguleerivaid õigusakte ning vaadates talle väljastatud kasutajatunnuse ja parooliga K.M kohta X-sse kantud teavet sai ta aru, et tegemist oli teabega, mille suhtes on kehtiv piiratud salastatuse aste, sai aru, et tegemist on kestvas kriminaalmenetluses tehtavate jälitustoimingutega, kuid vaatamata sellele avaldas ta need andmed K.M. Seega sai ta aru, et tema tegevus on ebaseaduslik ning vähemalt möönis, et info väljastamisega paneb ta toime süüteokoosseisule vastava kuriteo. Süüdistatav ja kaitsja leidsid, et jälitusprotokollis talletatud vestlused ei puuduta kestnud jälitustoiminguid. Nimetatud väited ei ole asjakohased, kuna jälitusprotokollist on üheselt näha, et jutt käis just kestvaate tegevuste kohta. 23.08.2011.a. jälitusprotokolli kohaselt Z.D helistab M.S ja soovis saada teavet kahjustunud kriminaalmenetluse kohta, kuna ta ei saavat aru, mida ta valesti oli teinud. Kohtu hinnangul sai Z.D väga hästi aru saama oma käitumise keelatusest, kuid püüdis luua ennastõigustavat tõendit. Z.D pani teo toime otsese tahtlusega. Pikaajalise politsei- ja jälitusametnikuna, teadis ta nii kehtivat õigust kui ka käitumisnorme, kuid vaatamata sellele eirates kehtivat õigust, andes 04.02.2011.a. K.M edasi jälitustoimingutest saadud ja X-sse talletatud teavet selleks, et K.M oskaks hoiduda jälitustoimingutest ehk telefoni kasutamisest ja et ta jälgiks ka oma liikumisi. Seega on Z.D käitumine kvalifitseeritav

§ 316

¹ järgi.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 11

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Z.D oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi Z.D süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada

§ 3161järgi ning mõista talle karistus.

Karistuste mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige Z.D süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 3161

näeb karistusena ette rahalist karistust või kuni viie aastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.D on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikut, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb mõista vangistus sanktsiooni keskmistes piirides, mille

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja allutada ta sama pikaks katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Kohus leiab, et rahalise karistuse kui kergema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Arvestades kuriteo raskust ja seda, et Z.D politseiametnikuna, kes ise peab nõudma teistelt õiguskorra järgimist, paneb toime sellise raskusega teo, mille puhul jäi avastamata rahvusvahelise ulatusega kuritegu. Arvestades, et Z.D pani teo toime riigisaladusele juurdepääsu omava politseiametnikuna, siis tuleb tema suhtes kohaldada

§ 521alusel lisakaristusena riigisaladuse ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse äravõtmist 1 aastaks. 12 Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Z.D-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 435 €. Anu Tammeniit kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2012.a otsuse resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu 18. juuni 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-12-84 Z.D 1

§ 52alusel lisakaristuse kohaldamise osas.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Z.D kasuks 840,00( kaheksasada nelikümmend) eurot. Riigikohtu 18.04.2013.a otsuse resolutsioon: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 18. juuni 2012. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2012. a kohtuotsus Z.D süüditunnistamises

§ 3161järgi.

2. Tunnistada Z.D süüdi

§ 3161- § 25 lg 2 järgi.

1. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus muutmata.
4. Kassatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 18.04.2013.a. 13