4-12-5933/35

4-12-5933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2013.a, Narva kohtumaja,
2. Mai 2 Väärteoasja number 4-12-5933 (2330,12,005680) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Liina Hansen Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Menetlusalune isik N.V , registrikood xxx, asukoht Kangelaste 30-68, Narva. Juriidilise isiku esindaja - Andrei Guskov. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi N.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Veera Blinova 02.11.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,005680 Istungil osalenud isikud Kaebuse esiataja: N.V Juridiilise isiku esindaja: Andrei Guskov Kaebuse esitaja kaitsja: Jevgenia Tušinskaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistajad: Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx. Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2013.a RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2 Prefektuuri Narva Jätta N.V kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Veera Blinova 02.11.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,005680 N.V karistamise kohta kaubandustegevuse seaduse § 30 lg 2 alusel rahatrahviga 1500 (üks tuhat viissada) eurot muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
3. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Jätta N.V taotlus kaebuse esitamisega seotud kulude üldsummas 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot hüvitamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 08.04.2013.a. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
4. MAAKOHUS TUVASTAS N.V esitas 19.11.2012 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 02.11.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,005680, millega karistati nimetatud ettevõtet Kaubandusseaduse § 30 lg 2 alusel rahatrahviga summas 1500 eurot. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 23.06.2012 kell 04.30 Narvas, Pähklimäe 1 asuvas baaris „Obolon“, teostades äritegevust, rikkus nimetatud osaühing kauplemise nõudeid, ületades majandustegevuse registris ettevõttele kehtestatud lahtiolekuaega. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse tervikuna N.V poolt alljärgnevatel motiividel: Protokollile esitatud vastulaused ei olnud politsei poolt läbi vaadatud. Andrei Guskov (N.V esindaja) ning tunnistaja Xxx(baaridaam) väidavad, et 23.06.2012 politseitöötajad sisenesid baari kell 03.45 ning nende nõudel oli baari töö lõpetatud koheselt, st ettenähtud ajast varem. Protokoll ning otsus oli koostatud ühe ja sama politseiniku poolt, mis osutab ametniku ebaobjektiivsusele. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kaebusele esitatud kirjalikku vastust. 1.3 Kohtuistung 06.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et OÜ Beaver Balti suhtes väärteoasjas tehtud otsus ei kuulu tühistamisele. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Andrei Guskov andis ütlusi selle kohta, et 23.06.2012 ta viibis baaris. Umbes kell 3.45 või 3.50 ta kuulis, et politsei ja baaridaami vahel tekkis sõnelus, ta tuli selle peale kohale. Politseinikud ütlesid, et neil tekivad probleemid, kui nad baari ei sulge. Tal ripub kabineti seinal kell, ta nägi, et tööaega oli veel 15 min. Et politseiga probleeme ei tekiks, sulges ta siiski baari, pöördudes baaridaami poole, et ta paneks kassa kinni ja rohkem kellelegi midagi ei müüks. Politseinikega ta ei suhelnud. Politseinikud viibisid baaris niikaua kuni baarist olid kõik lahkunud. Kell 3.55 oli baar tühi. 2 Tema tuttav Xxx, kes pidevalt baaris puhkab, tähistas tol päeval tähtpäeva. Kui kõik inimesed hakkasid baarist lahkuma, astus Xxx ta juurde ja küsis ta käest, miks baar nii vara sulgetakse, aega on ju veel 10 min. Ta vastas Xxxile, et ei taha probleeme politseiga ja kõigil tuleb baarist lahkuda. Tunnistajana üle kuulatud Xxx selgitas kohtus, et ta töötab baaris baaridaamina. Tol päeval käisid baaris politseinikud. Nad sisenesid baari, palusid muusika välja lülitada ja baar sulgeda. Nad midagi ei selgitanud, lihtsalt ütlesid, et vastasel juhul tekivad probleemid. Ta keeras muusika vaiksemaks, peale seda tuli administraator (Guskov) ja ütles, et muusika tuleb välja lülitada. Baar suleti umbes kell 03.
5. Ta on veendunud selles, sest kui tal paluti muusika välja lülitada, siis ta vaatas kellaaega ja küsis, miks, kuna baari sulgemiseni oli aega veel 10 min. Politsei ootas kuni kõik baarist lahkusid. Tunnistajana üle kuulatud Xxx selgitas kohtus, et 23.06.2012 viibis ta baaris koos abikaasa Xxxiga ning abikaasa sõbranna Xxxiga. Mäletab, et abikaasa läks koos sõbrannaga kohvi tellima. Sel ajal märkas, et baarileti juures seisis politseinik. Üks politseinik seisis baarileti ja teine ukse juures. Vestlust ta ei kuulnud. Siis abikaasa astus ta juurde ja ütles, et politseitöötaja ütles, et baar suletakse. Nad tahtsid tellida kohvi, kuna baari sulgemiseni oli veel aega. Politsei ütles neile, et baar on suletud. Ta astus administraatori juurde ja küsis, mis juhtus. Ta tunneb Guskovi, sest käib seal tihti kohvi joomas. Guskov ütles, et ta ei saa politseinikele vastu hakata ja ei oska midagi selgitada. Kell oli 3.45, sest abikaasa ütles, et 15 minutit on veel aega baari sulgemiseni. Kui naine seda ütles, siis ta vaatas telefonil kellaaega. Ta ei tarvitanud baaris alkoholi. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 23.06.2012 tulid nad abikaasa ja sõbrannaga baari. Ta pani tähele, et tuli pandi põlema ja muusika lülitati välja. Kell oli umbes 10-15 min puudu neljast. Tahtsid tellida kohvi abikaasale ja ka neile, kuid ei saanud tellida, baarileti juures seisid politseinikud, kes ütlesid, et te ei saa tellida, sest baar pannakse kinni. Enne baari minekut nad jõid veini. Baaris jõi ta 0,5 l džinni. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 23.06.2012 ta viibis baaris Obolon koos Xxxi ning Xxxiga. Nad tahtsid Xxxiga minna kohvi tellima. Sel ajal seisis seal juba politseinik. Peale seda, kui ta tellis kohvi, politseinik keeras end ümber ja ütles, et baar on kinni. Sel ajal kui politseinik ütles, et baar on kinni, ta vaatas kella, kell oli 3.
6. Enne baari minekut nad tarvitasid alkoholi, baaris jõid nad Xxxiga mõlemad 1 purgi džinni. Tunnistaja Xxxandis kohtus ütlusi selle kohta, et 15.09.2012 baaris Obolon varastati temalt isiklikud asjad, baar töötas vähemalt kuni kell 4.13-4.15-ni. Tunnistaja Xxxselgitas kohtus, et ta töötas Xxxga ühes politseitoimkonnas. Nad tulid baari Obolon kell 4.30, sest baar töötas, baari juures seisid inimesed, suitsetasid. Miks nad sellele tähelepanu pöörasid, sest enne seda on juba omanikuga suhelnud, nad koostasid materjali ühe töörežiimi rikkumise kohta. Sel päeval oli läbi pekstud üks abielupaar. Politseinikud viisid kannatanud haiglasse, et materjal koostada. Kui nad vabanesid, sõitsid kell 4.30 sealt mööda ja nägid, et baar veel töötas. Kui nad baari sisenesid, siis oli baaris tavaline õhkkond, inimesed lõbutsesid, baar töötas, baaridaam kallas õlut, muusika mängis, inimesed tantsisid. Kõik viitas sellele, et baar töötab. Rahvast oli umbes 30-40 inimest. Peale baaridaami ei olnud kellegagi võimalik rääkida, kuna kõik olid alkoholijoobes ja meie saabumist võeti vastu ebaadekvaatselt. Baarileti juures seisid inimesed. Ta palus baari töö lõpetada, kuna tööaeg ületas lubatud tööaega. Baaridaam ütles, et inimesed lõpetavad tantsimine, siis lahkuvad. Administraatorit ta sel päeval ei näinud. Kella 5 paiku nad kontrollisid veelkord, baar oli suletud. 3 Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 23.06.2012 kell 4.30 tuli ta koos Xxxiga baari Obolon, nägi väljas inimesi kes tulid baarist, suitsetasid, baar töötas, uksed olid lahti, reklaamituled põlesid. Kui nad sisenesid baari, ta nägi külastajaid, kes istusid baarleti taga, kes laua taga. Oli näha, et baar töötab. Külastajad tarvitasid alkohoolseid jooke. Baarileti kõrval seisid inimesed, kes tellisid alkoholi. Nad küsisid baaridaamilt, miks ta müüb sel ajal alkoholi, ta vastas, et praegu viimane laul mängib lõpuni ja siis nad sulgevad baari. Sel ajal kui nad baaridaamiga suhtlesid, astusid nende juurde külastajad ja tellisid baarmenilt õlut. Ütlesid baaridaamile, et muusika peab välja lülitama, kuna tööpäev on läbi. Pärast seda hakkasid ära minema, nad ei hakanud ootama baari sulgemist. Baaris oli palju rahvast, inimeste arvu ei oska öelda, võib-olla 25-30 kuni 40 inimest, sh ka väljas seisvad inimesed. Baar jätkas töötamist, kuna inimesed veel tantsisid. Kui nad Xxxiga baari tulid, siis ta vaatas kellaaega. Kuna baar töötab kella 4-ni ja enne seda samal päeval oli väljakutse, sest seal toimus kaklus. Kell oli 4.30, teab seda, sest ta vaatas kella. Astusid baari sisse veendumaks, et baar ei tööta. Sel ajal, kui nad olid baaris, nende taga seisis naisterahvas või keegi külastajatest ja tellis õlut, ning baaridaam ütles, et me oleme juba suletud ja me ei müü alkoholi. Vaatamata sellele, et nad kandsid politseivormi, kliendid püüdsid ikka tellida alkoholi. Nad püüdsid selgitada kas mehele või naisele, et baar on suletud ja alkoholi enam ei müüda, ta ei orienteerinud ajas, ta arvas, et kui ta viibib seal, siis tööpäev ei ole veel läbi. Kas nad vaatasid kellaaega või mitte, seda ta ei oska öelda. Kohus avaldas toimiku materjalid: lk 1-6 kaebus, lk 7 Andrei Guskovi taotlus, lk 8 Kerese postkontori kviitung (väljastatud 22.10.2012), lk 9 volikiri Andrei Guskovi nimele, lk 10-11 kassa sissetuleku order, lk 16 väärteoprotokoll; lk 20 volikiri N.V poolt, 21 T.Golovana diplomi koopia, lk 22 majandusaasta aruande väljavõte, lk 23 A.Guskovi poolt väljastatud volikiri T. Golovanova nimele, lk 26 registriosakondade väljatrükk, lk 27 lisa eelmisele dokumendile, lk 28, lk 33-34 Xxx ülekuulamisprotokoll, lk 35 Xxxvolitus A Guskovi nimele, lk 36 T.Golovanova taotlus väärteotoimikuga tutvumiseks, lk 37 A.Guskovi taotlus (lisatud ka kaebuse juurde) üle kuulata tunnistajad, lk 42-43 kohtuvälise menetleja otsus. Kohtu kirjavahetus, so kohtumäärus, lk 50 Guskovi esitatud täpsustus, lk 51 registri väljatrükk N.V kehtivate andmete kohta, lk 62 volikiri Tušinskaja nimele.
7. KOHTU SEISUKOHT a. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et N.V kaebus Ida Politseiprefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata. Kohus on seisukohal, et protokolliga ning tunnistajate Xxxi ja Xxx ütlustega on tõendatud see faktiline asjaolu, et, 23.06.2012 kell 04.30 Narvas, Pähklimäe 1 asuvas baaris „Obolon“, teostades äritegevust, rikkus nimetatud osaühing kauplemise nõudeid, ületades majandustegevuse registris ettevõttele kehtestatud lahtiolekuaega. Kohus märgib, et Xxxi ja Xxx ütlused on teineteisega kooskõlas. Kohus on veendunud, et Xxxil ja Xxxl oli reaalne võimalus tuvastada kellaaega, mil nad saabusid baari „Obolon“. Ülalnimetatud tõenditega on ümber lükatud Andrei Guskovi väide selle kohta, et baar „Obolon“ ei ületanud kehtestatud lahtiolekuaega. 4 Kohus on seisukohal, et ei ole alust arvata, et Xxx ja Xxx eksisid või andsid kohtus valeütlusi. On tuvastatud, et mõlemad tunnistajad ei ole kaebuse esitaja tuttavad, ning olid temaga varem kokku puutunud vaid oma töökohustuste täitmise ajal, kuna mõlemad töötavad politseis. Ei ole tuvastatud, et neil oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et mõlemad on politseinikud, ei anna iseenesest alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist nad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Samas suhtub kohus tunnistajate Guskovi, Xxx, Xxxi, Xxxi ja Xxxi ütlustesse kriitiliselt järgnevatel alustel. Väärteoasja materjalidest tuleneb, et Andrei Guskov ning Xxx on baari „Obolon“ töötajad, nad töötavad baari omaniku (kes on majanduslikult huvitatud asja läbivaatamise tulemuses) alluvuses. Xxx, Xxx ja Xxx on Guskovi tuttavad. See on esimene alus, miks kohus kahtleb antud tunnistajate usaldusväärsuses. Samuti peab kohus märkima, et Xxx ning Xxx olid väärteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. See samuti seab kahtluse alla nende ütlused selle kohta, mis kellaajal tulid baari politseinikud. Peale selle, nagu nähtub Xxxi ja Xxx ütlustest, väärteo toimepanemise ajal nad olid mõlemad töökohustusi täitmas, nende tähelepanu oli sihipäraselt ning aktiivselt pööratud just kellaajale ning just sellele, et baar „Obolon“ töötas ületades lubatud kellaaega. Erinevalt Xxxist ja Xxxst, ei Xxx, Xxx ega Xxx ei tegelenud väärteo toimepanemise ajal baari tööaja kontrolliga ning, kohtu arvates, pole eluliselt usutav, et nad pöörasid erilist tähelepanu kellaajale ajal, mil baari tulid politseinikud. Ülaltoodu alusel eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just Xxxi ja Xxx ütluseid. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et protokollile esitatud vastulaused ei olnud politsei poolt läbi vaadatud, kuid asub seisukohale, et antud asjaolu ei saa olla otsuse tühistamise aluseks, kuna antud vastulauses esitatud taotlus täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks oli kohtu poolt rahuldatud ning kaebuse esitaja poolt nimetatud tunnistajad olid kohtuistungil üle kuulatud. Samas ei saa olla otsuse tühistamise aluseks see, et nii protokoll, kui ka otsus väärteoasjas olid koostatud ühe ja sama politseiniku poolt. b. Vastavalt Kaubandusseaduse § 4 lg 3 p 2, kaupleja on kohustatud tagama, et kaupa või teenust müüakse selleks ettenähtud müügikohas ja kauplemisajal. Olles rikkunud ülalnimetatud Kaubandusseaduse sätet, pani N.V toime Kaubandusseaduse § 30 lg 2 ettenähtud väärteo. Antud sätte kohaselt, kauba või teenuse müügile kehtestatud nõuete rikkumise eest kaupleja, müüja või kaubanduse korraldaja poolt, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot. Kohtuvälise menetleja poolt oli N.V määratud rahaline karistus summas 1500 eurot, st selle paragrahvi sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude puudumist, on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Kaubandusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsiooni piires. 5 Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et N.V kaebus ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei kuulu kergendamisele N.V määratud karistus. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-
8. Innokenti Menšikov Kohtunik 6