RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.I
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kahesaja viiekümne) päevamäära ulatuses (arvestades päevasissetulekuks 4,10 eurot), s.o. summas 1025,00 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot.
lg.2 ja
1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.04.2013.a. kell 05:48 kuni 15:30, s.o. 1 (üks) päev karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 247 (kahesaja neljakümne seitsme) päevamäära ulatuses, s.o. summas 1012 (üks tuhat kaksteist) eurot ja 70 (seitsekümmend) euro senti. Kohaldades
1, 3 määrata rahaline karistus tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et 11 kuud tuleb tasuda kuus 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja viimasel kuul 77 (seitsekümmend seitse eurot) ja 70 (seitsekümmend senti). Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „J.I, 1 – 13 – 4114, rahaline karistus“.
1 p. 1 alusel võtta J.I `ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on J.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava J.I suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista J.I `ilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel summas 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 13 (kolmteist) eurot ja 50 (viiskümmend) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “J.I, kriminaalasi 1 – 13 – 4114, õigusabikulud.“ Välja mõista J.Ilt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 40,00 (nelikümmend) eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “J.I, kriminaalasi 1 – 13 – 4114 sundraha, koopia tegemise kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 2 SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU J.I on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.04.2013.a. kl 05.39 Harjumaal Tallinnas, Sõpruse pst. 200 maja juures mootorsõidukit BMW 320D, reg nr XXX, olles joobeseisundis /alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,83 mg/l +/- 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,76 mg/l)/, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega J.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 245 alusel 02.05.2013.a. süüdistatav J.I , viimase kaitsja Leelo Viil ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses (arvestades, J.I `i päevasissetulek oli 4,10 eurot), s.o. 1025,00 eurot (tuhat kakskümmend viis).
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 1 päeva (21.04.2013.a. kl 05.48 kuni kl 15.30) = 3 päevamäära . Lõplikuks karistuseks nõuab prokurör rahalist karistust 247 (kakssada nelikümmend seitse) päevamäära, s.o. 1012,70 eurot.
lg 1,3 alusel määrata rahaline karistus kandmisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul.
1 p. 1 alusel võtta J.I `ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigust kolmeks kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi kulud 97,20 ja 64,80 eurot ning toimiku kopeerimiskulud 0,45 eurot, süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatav J.I tunnistas kohtuistungil end temale
järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav J.I selgitas, et 02.05.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, tema (J.I ) ja tema kaitsja Leelo Viil kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov selgitas samuti, et ta jääb 02.05.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde J.I `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava J.I poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava J.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava J.I `i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et 3 menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav J.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb J.I temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab J.I `i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et J.I `il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et J.I `ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata sundraha ja õigusabikulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal J.I `ile määratud rahalise karistuse suurust. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.