4-13-5513/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-5513 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi L.L kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.07.2013.a otsusele väärteoasjas 2317,13,005481 Menetlusalune isik L.L , isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Rahuldada L.L kaebus osaliselt. PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.07.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,13,005481 tühistada ja teha antud väärteoasjas uus otsus : Mõista L.L süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning karistada rahatrahviga 200 trahviühikut (trahviühik 4 eurot) s.o 800 eurot (kaheksasada eurot). Kokku rahatrahv 800 (kaheksasada) eurot tasuda KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
2. 1 KarS § 50 lg 1 p 2 alusel, liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 järgi mõistetud lisakaristuse pikkust vähendada ja võtta L.L-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Denis Petrov koostas 02.07.2013.a väärteoprotokolli AB1328651 selle kohta, et 02.07.2013.a kella 02:41 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Mustamäe tee 96 – Mustamäe tee 106 suunas juhtis L.L mootorsõidukit Toyota Rav 4 registreerimismärgiga XXXseisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,65 +/- 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega Alcotest 7110 ARAF-0031, taatlemistunnistuse nr TTRC-13-
3. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.L liiklusseadust § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.07.2013.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,13,005481 määrati L.L-ile karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati L.L suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. L.L ei sea esitatud kaebusega kahtluse alla väidetava rikkumise tehiolusid, on rikkumisest ja selle lubamatusest aru saanud, tunnistab rikkumist ja kahetseb seda puhtsüdamlikult. Küll aga on kaebuse objektiks mõistetud karistuse raskus. Väärteootsusega mõistetud karistus ei ole kooskõlas rikkumise raskusega. Menetlusalune isik ise on seda meelt, et temale mõistetud karistus on liialt karm. Põhjendamatult on temalt ära võetud sõiduki juhtimisõigus. Vältimaks rikkuja poolt edaspidiste rikkumiste toimumist, ei ole möödapääsmatult vajalik teda karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei võtnud arvesse, et tegemist on nö eeskujuliku juhiga ning esmakordse väärteo toimepanemise asjaoluga. Kaebuse esitaja märgib, et oli 2012.a. maikuust alates (kuni käesoleva juhtumini) töötuna arvel. On teada, kui raske on meile 2 majanduslikus olukorras töötuna üle elada. Nüüd, kus kaebuse esitaja on leidnud endale väärika töökoha, kus on väga oluline autojuhtimise õiguse omamine, peab juhiload viieks kuuks ära andma. LS § 224 lg 2 alusel karistuse määramisel arvestanud teo eest ette nähtava karistuse alam-ja ülempiiri ning teo tehiolusid ja karistust kergendavat asjaolu (kahetsus) ning samuti ka karistust raskendavate asjaolude puudumist. Nimetatud seaduse paragrahv annab kohtuvälisele menetlejale nö diskretsiooni õiguse kohaldada või mitte lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades kõik teo tehiolusid. Kaebuse esitaja ei soovi karistust toimepandud väärteo eest vältida. Kaebuse esitaja leiab, et kuna süü suurus moodustab rikkumise miinimummäära lähedase ning rikkumine on esmakordne, siis neid asjaolusid tuleks karistuse mõistmisel arvestada kergendavate asjaoludena ning palub kohtul põhikaristuse kergendamisel nende asjaoludega arvestada. Kaebuse esitaja on tehtut siiralt kahetsenud ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena määratud 800 EUR ja lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks ei ole kooskõlas kaebuse esitaja teoga seotud asjaoludega ja karistuspraktikaga ning on põhjendamatult karm. Kaebuse esitaja palub tühistada 22.07.2013 Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo otsus väärteoasjas nr 2317,13,005481 LS § 224 lg 2 järgi ja teha asjas uus otsus, millega määrata L.L-ile väiksema rahatrahvi kohtu äranägemisel või alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et kaebuse esitaja taotlus ei ole põhjendatud tühistada 22.07.2013 Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo otsus väärteoasjas nr 2317,13,005481 LS § 224 lg 3 p 1 järgi ja teha asjas uus otsus, millega võtta L.L-ilt juhtimisõigus ära 1 kuuks. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et L L.L süüline käitumine LS § 69 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on tahtlikult toimepandud ühe raskeima liiklusreeglite rikkumisega, mille puhul on karmima karistuse kohaldamine põhjendatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,65 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemusi laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,60 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on üle sätestatud rikkumise keskmise määra. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on üle keskmise. See aga omakorda tingib karistuse määramise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtuvälise menetleja arvates kuulub 3 õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas öösel vajalikuks sõidukit juhtida ega astunud samme selleks, et oma seisundit kindlaks teha, pidades kõige olulisemaks asuda sõidukit juhtima. Arvestades aga tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra peaks iga isik oma juhile keelatud seisundit tajuma. Seega pidas menetlusalune isik täiesti tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses on täiesti põhjendatud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta on leidnud väärika töökoha, kus on väga oluline mootorsõiduki juhtimisõiguse omamine. Väärteoprotokollilt nr AB 1328651 L.L LS § 69 lg 5 nõudeid 02.07.2013.a kella 02:41 ajal, kaebusele lisatud töölepingust nr 2 p 2.
4. nähtub, et L.L asus OÜ XXX tööle 22.07.2013.a müügijuhi ametikohal, seega 10 päeva pärast antud rikkumise toimepanemist. Samuti nähtub antud lepingu p 2.
5. et L.L tööülesannete täitmise koht on Eesti täpsemalt Tallinn. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi niisugust tõendit, mis kinnitaks mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkust valitud töö tegemisel. Kohtuväline menetleja möönab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine 5 kuuks ilmselt tõepoolest mõjub ebasoodsalt tema tööalasele olukorrale, kuid puuduvad andmed selle kohta, et see mõju oleks ebamõistlikult ränk ning seaks kaebaja tööalaselt ebamõistlikult raskesse olukorda. Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilimise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Seega ei saanud L.L-ile tulla ootamatuna asjaolu, et kui ta paneb toime LS § 69 lg 5 sätestatud rikkumise, võidakse teda lisaks rahatrahvile karistada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega. Väärteoprotokoll koostati kaebajale 10 päeva enne töölepingu sõlmimist, kohtuvälise menetleja hinnangul on see aeg piisav selleks, et I, L.L oleks võimalik korraldada oma tööalaseid asjaolusid nii, et tema asumisel lisakaristuse kandmisele ei satuks ta tööalaselt ebamõistlikult raskesse olukorda, Lisaks on kaebaja väide, et autojuhtimise õiguse omamine tööülesannete täitmisel väga oluline tõenditele mittetuginev ja seetõttu paljasõnaline. Kohtuväline menetleja, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et L.L-ile LS § 224 lg 2 järgi nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määramisel võetud arvesse kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Mõistetud karistus on piisav motiveerima L.L hoiduma liiklust reguleerivate normide rikkumisest ning määratud karistus täidab üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades rikkuja isikut. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu kui auväärt kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele 4 ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et L.L kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.07.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas 2317,13,005481 tühistada ja teha antud väärteoasjas uus otsus. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et L.L juhtis 02.07.2013.a kella 02:41 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Mustamäe tee 96 – Mustamäe tee 106 suunas mootorsõidukit Toyota Rav 4 registreerimismärgiga XXXseisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,65 +/- 0,05 mg/l. Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 02.07.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Denis Petrov otsustas 02.07.2013.a kõrvaldada L.L (ik XXX) sõiduki Toyota RAV 4 registreerimismärgiga nr XXXjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. L.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 02.07.2013.a, kuid on keeldunud seda allkirjastamast. Allkirjastatud tunnistajate R. Viin ja N. Merelaine poolt. 02.07.2013.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikuks L.L , kasutades 02.07.2013.a kell 02:41 indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A111202 ning indikaatorvahendi näit oli 0,58 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne. 02.07.2013.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, 5 millest nähtuvalt mõõdeti 02.07.2013.a kell 02:47-02:54 L.L alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0031; TTRC-13-00030, mille lõplik lugem oli 0,65 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,60 mg/l. Tunnistaja Natali Merelaine ütlustega, mille kohaselt olles graafikujärgses patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Denis Petroviga 02.07.2013.a ning teostades järelevalvet Tallinnas Mustamäe teel kella 02:40 ajal märkas mootorsõidukit registreerimisnumbriga XXX, mis liikus Mustamäe tee 96 maja juurest Mustamäe tee 106 suunas. Sõiduauto XXX liikus ebakindla sõidustiiliga. Sõiduauto XXX oli peatatud Mustamäe tee 106 juures, autojuhiks osutus L.L (ik XXX). L.L paluti puhuda indikaatorvahendisse, mille tulemuseks oli 0,58 mg/l. Isik toimetati Lõuna politseijaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, lõplikuks tulemiks jäi 0,60 mg/l. L.L ei saanud aru rikkumisest ning keeldus dokumentide allkirjastamisest. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik L.L rikkus LS § 69 lg 5 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. L.L poolt on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 kohaselt, kuivõrd süüdistatav on pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönnud seda. Kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud § 224 lg 2 järgi. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,65 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,60 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmist määra oluliselt ületavas määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmist määra ületavas määras. See aga omakorda tingib karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Nii nähtub tunnistaja Natali Merelaine ütlustest, et L.L ei saanud rikkumisest aru ning keeldus dokumentide allkirjastamisest. Samuti nähtub, et L.L on keeldunud allkirjastamast tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrükki, kus on all tunnistajate allkirjad keeldumise kohta. L.L kaebuses märgitut, et tunnistab rikkumist ja kahetseb seda puhtsüdamlikult ning väidet, et kaebuse esitaja on tehtut siiralt kahetsenud, ei väljenda kohtu 6 hinnangul isiku kahetsust, vaid süü tunnistamine ning kahetsus on kantud soovist vältida või minimaliseerida mõistetavat karistust ja seda iseäranis juhtimisõiguse äravõtmise kontekstis. Seega leiab kohus, et kahetsus on antud juhul suunatud karistuse kergendamisele, aga mitte õigusrikkumisele endale. Seega on kohtuväline menetleja jätnud põhjendatult kahetsuse kui KarS § 57 lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendava asjaolu arvestamata. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul ühtegi kehtivat väärteokaristust, seega on tegemist varem karistamata isikuga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on vastavuses isiku suhteliselt suure süü ja kaebuse esitaja isikuga. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata, vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja on leidnud endale väärika töökoha, kus on väga oluline juhtimisõiguse omamine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi sellist tõendit, mis kinnitaks mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkust valitud töö tegemisel. Samuti leiab kohus, et menetlusalune isik peab eelkõige ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Karistusregistrist nähtuvalt on kaebuse esitaja näol tegemist seaduskuuleka isikuga. Lisaks märgib kohus, et olukorras kus seadusandja on kehtestanud joobes juhtimisega seotud kuritegude puhul lisakaristuse mõistmise võimaluse alates ühest kuust ning väärtegude puhul alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Joobes juhtimisega seotud kuriteo toimepanemine ei tohi olla isikule karistuse mõistes soodsam joobes juhtimisega seotud väärteo toimepanemisest. Eeltoodut ja mõistetud põhikaristuse suurust arvestades asub kohus seisukohale, et L.L on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest kohaldades lisakaristust miinimummääras s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Leili Raedla Kohtunik 7