M.E kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik M.E oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Menetlusalune isiku helistas 03.05.2013.a. kohtuistungi sekretärile ja teatas, et tal on selg haige. 05.05.2013.a. edastas ta kohtule e-posti teel taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seljavalu tõttu, mille kohta edastab ta ka vastavad tõendid. Kohtuvälise menetleja esindaja palus istungi edasilükkamise taotlust mitte rahuldada, kuna ühtegi dokumenti M.E oma tervisliku seisundi kohta esitanud ei ole. 02.04.2013.a. toimunud istung juba lükati M.E taotlusel edasi ning menetlusalune isik oma käitumisega on jätnud mulje, et tema suhtumine õiguskorda ja õigusemõistmisse on lugupidamatu ja üleolev. Menetleja leiab, et taotlus kohtuistungi edasilükkamise kohta tuleb jätta rahuldamata, kuna M.E püüab põhjendamatult venitada kohtuprotsessiga ning vältida vastutust toime pandud väärtegude eest. Kohus ei pea põhjendatuks menetlusaluse isiku taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta. Ilmumist takistava asjaoluna on M.E väitnud haigestumist. Teade on saadetud elektronposti teel ning allkirjata. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et ei ole nõuetekohaselt tõendatud, et M.E oleks haigestunud ja tema terviseseisundist põhjendatud takistus ei võimalda tal ilmuda kohtuistungile. Kohtule ei ole esitatud Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise korrale vastavat tõendit, millest nähtuks, et M.E terviseseisundist põhjendatud takistus ei võimalda tal ilmuda kohtuistungile Harju Maakohtusse 06.05.2013.a. kell 09.
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, millest nähtuvalt on M.E väärteoprotokolli omakäeliselt märkinud, et jõi eile, magas vähe, kiirustas pulma. - Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna LJ patrullpolitseinik Raul Annuka teostas riikliku järelevalve korras 14.02.2013.a. kell 10.59 M.E poolt juhitud mootorsõiduki BMW 545, registreerimismärgiga XXX, liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Ultra Lyte LTI 20-20 nr UX020596 (taatlemistunnistus TTRSS-12/00181). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 80 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem kui 27 km/h. Mõõtmine jäädvustati videoseadmega. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning isik on kõnealuse dokumendiga tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga. - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 14.02.2013.a. kell 11.04 M.E väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Lion AlcoQuant nr 6020, nr A 103456 ning kontrolli tulemus oli positiivne. M.E nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 14.02.2013.a. kell 11.45-11.48 M.E poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST, seeria ARAF-0036, (taatlustunnistus TTRC – 12-00119) mille lõplik lugem oli 0,48 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,43 mg/l. M.E nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna LJ patrullpolitseinik Raul Annuka otsustas 14.02.2013.a. kõrvaldada M.E mootorsõiduki BMW 545, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. M.E on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 21.02.2013.a. on M.E olemas kehtiv juhiluba. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: 3 Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – M.E-le inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.02.2013.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. M.E jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud M.E käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on lubatud sõidukiiruse ületamine ja sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et M.E ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et M.E on karistatud rahatrahvidega, millised on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse liigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et isikule, kes väärteoprotokolli kohaselt ei tööta, mis tähendab ka legaalse sissetulekuallika puudumist, on rahatrahvi määramine välistatud ning trahvi määramine ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma väärtegude, s.h samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Kirill Karpovskit varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas korduvalt ka kiiruse ületamise eest. Seega ei ole M.E hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, siis leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses on märgatavalt suurenenud joobes juhtide arv, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi 4 saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks M.E liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab M.E tähelepanu toimepandud väärteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohtu hinnangul on M.E puhul tegemist ohtliku liiklejaga, kes jätkab uute liiklusrikkumiste toimepanemist. Kohus peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et käesolevas asjas arutatav rikkumine on toime pandud päise päeva ajal teel, kus on väga suur liiklustihedus. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Ka ei saa kohus jääta märkimata, et menetlusalust isikut on kriminaalkorras KarS § 424 järgi karistatud, mis on kohtule iseloomustavaks materjaliks. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol minimaalses määras, s.o 3 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et 1. juulil 2011 jõustunud Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 28.06.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 50 lg 1 p 2, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113 Aulike Salo Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.